2-21-18155/6 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele. Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja pankrotiavaldus Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse, milles palub algatada tema pankrotimenetlus põhjusel, et ta on maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on madal sissetulek (1 000.00 eurot kuus bruto) ja võlgnevused summas kokku 136 312.57 eurot võlausaldajate ees. Võlgnikul puudub kinnisvara ja muu oluline vara, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 24.11.2021 määrusega on J. T. ajutiseks halduriks nimetatud Jüri Truuts. Ajutine haldur esitas aruande. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruande osas seisukohta esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus, uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada J. T. pankrot. J. T. pankrotihalduriks tuleb nimetada Jüri Truuts. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku

maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et alates 2020 aasta novembrist töötab võlgnik xxxx töötasuga ca 1 000.00 eurot (millele võivad lisanduda lisatasud sõltuvast kuust kuni 1 000.00 eurot), võlgnik saab lisaks ca 100.00 kuus erinevate tööotsade eest ning R KÜ maksab töötasu kuus 64.00 eurot. Korteriühistu maksed summas 64.00 eurot laekuvad võlgniku Xxxx AS arvelduskontole, laekunud summad kantakse koheselt edasi kohtutäitur K. M.ile täiteasja xxxx katteks. Ülejäänud sissetulek laekub võlgniku sõnul xxxx E-rahakotti. Vastavalt Äriregistris toodud infole on võlgnik olnud seotud R OÜ ja A OÜ-ga. Vastavalt konto väljavõtetele on lisaks eelpool toodud ettevõtetele võlgnikule töötasu maksnud ka temaga seotud olnud H OÜ (2018-2019). Samuti on töötasu makseid teinud H OÜ (jaanuar-aprill 2020). H OÜ kuulub võlgniku abikaasale alates 2019 aasta oktoobrist, H OÜ omanik on võlgniku abikaasale (praeguseks lahusvarasse) kuuluv I OÜ alates 13.11.2018. H OÜ asutaja ja omanik kuni 18.10.2017 oli võlgnik, juhatuse liige alates asutamisest kuni käesoleva hetkeni E. K.i. Teatmik.ee andmetes kajastuvad H OÜ kodulehtedena xxxx (lehekülg ei tööta) ja xxxx. Kodulehe päises on toodud ettevõtte nimena H, mis lubab oletada, et H OÜ osutab samu teenuseid, mida varem osutas H OÜ. Võlgnik on abielus R. T. alates xxxx. Kuni 25.10.2017 oli kehtiv varasuhe varaühisuse varasuhe, alates 25.10.2017 varalahususe varasuhe. Vastavalt 25.10.2017 sõlmitud abieluvaralepingule jäi I OÜ (xxxx) R. T. lahusvaraks, osaühingu väärtuseks on avaldatud 3 800.00 eurot ning kummagi abikaasa poolt abielu kestel oma nimel olevatel, mistahes krediidiasutustes asuvatel arveldus- ja muudel kontodel olevad rahasummad jäävad selle abikaasa lahusvaraks, kelle nimele avatud kontole need on kantud. Võlgnikul on 3 ülalpeetavat, sündinud xxxx, xxxx, xxxx. Vastavalt pangakontode väljavõtetele on võlgniku töötasu maksed laekunud Xxxx AS ja Xxxx AS arvelduskontodele. Alates 2020 aasta teisest poolest kontodel praktiliselt liikumised puuduvad (v.a xxxx arveldusarvele laekuv korteriühistu tasu 64.00 eurot). Vastavalt pangakontode väljavõtetele on võlgnik (kiir)laene võtnud juba vähemalt 2016 aastast (arveldused ettevõtetega I, C, S, J), 2017 lisanduvad E, I. 2019 on arveldatud H OÜ-ga, toimunud on vastastikused laenuandmised ja tagastused. Võlgnik on pankrotiavalduses teatanud, et ta asutas koos kaasosanikust A. P. 2016 äriühingu R OÜ (registrikood xxxx). Ettevõtte arendamiseks võeti ettevõttele rida laenukohustusi, mille käendajaks oli juhatuse liikmena ka J. T.. Kaasosanik lubas küll ettevõttele võetud laenud tasuda, kuid seda ta ei teinud. Võlgnik taandus ettevõtte tegevusest, kuid on käendajana kohustatud ettevõtte laenukohustusi ikkagi täitma. Äriregistri andmetel on võlgnikul ainus kehtiv seos xxxx korteriühistuga, kus ta on juhatuse liige alates 07.01.2018. Kehtetuid seoseid äriühingutega on 8, m.h R OÜ, H OÜ, A OÜ (kustutatud), L OÜ (kehtetu nimi E OÜ). Väärtpaberite registripidaja Nasdaq CSD Eesti filiaal ajutise halduri päringule vastanud ei ole. Pensionikeskus AS andmetel on võlgniku nimel avatud pensionikonto xxxx, saldo seisuga 06.12.2021 oli 2351,178 xxxx osakut, võlgnik ei ole liitunud täiendava kogumispensioniga. Kohustusliku kogumispensioni osakud ei kuulu pankrotivara hulka. Transpordiameti andmetel kuulub võlgnikule xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta 2005. Võlgnik on ajutise halduri päringule teatanud, et on sõiduki võõrandanud juba 2012 aastal, uus omanik ei ole autot endal nimele registreerinud ja et sõiduk võib asuda Rootsis või on lammutatud. Vastavalt Eesti Liikluskindlustuse Fondi liikluskindlustuse kehtivuse kontrollile on sõiduki registrikanne peatatud, puudub liikluskindlustuse leping. Sõidukit ei tohi kasutada. Kuna ei ole teada auto asukoht, selle registrikanne on peatatud ja seda ei tohi kasutada, siis ei saa sellega arvestada varana pankrotiseaduse mõistes.

Võlgnikule on kuulunud ka sõiduauto xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta 1999. Sõiduki omanikuvahetus on registreeritud 02.12.2016, registreeritud Soome. Ajutise halduri hinnangul tagasivõitmise võimalust ei esine. Võlgnikule on kuulunud ka xxxx (lahtine), reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta 1993. Sõiduki omanikuvahetus on registreeritud 09.10.2017, uus omanik A. N. (L OÜ, kehtetu nimi E OÜ, omanik ja juhatuse liige, endine juhatuse liige kuni 29.04.2020 võlgnik). Ajutise halduri hinnangul tagasivõitmise võimalust ei esine. Võlgnik on olnud ka xxxx, reg.märk xxxx, esmase registreerimise aasta 2004 vastutav kasutaja. Sõiduki omanik on olnud m OÜ, sõiduk on võõrandatud, lisaks veel 1 omanikuvahetuse kanne. Rohkem võlgnikule registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ei kuulu ja viimase viie aasta jooksul ei ole kuulunud. Riikliku Ehitisregistri andmetel võlgnikule ehitisi kui vallasasju ei kuulu. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele võlgnikule kinnisasju ei kuulu. Võlgnikule on kuulunud aastaid tagasi (2006) 1⁄2 kaasomandist (1⁄2 kaasomandist A. T.) korteriomandist xxxx, registriosa xxxx. Korter on A. T. ainuomandisse läinud 09.06.2021. Tagasivõitmise võimalust ei esine. Võlgnikule on kuulunud aastaid tagasi (2006) lühikest aega 1⁄2 kaasomandist (1⁄2 E. K.i, H OÜ juhatuse liige) korteriomandist xxxx, registriosa xxxx. Nende tehingute tagasivõitmise võimalust ajutise halduri hinnangul ei esine. Võlgnikule kuulus ühisomandina abikaasa R. T.ga alates 19.03.2013-19.10.2017 korteriomand xxxx, registriosa xxxx. 19.10.2017 kinnistamisalusel on uue omanikuna sisse kantud K OÜ (xxxx). Võlgnik on esitanud ajutisele haldurile korteriomandi müügilepingu, mille kohaselt oli tehingu hinnaks 5 000.00 eurot, mis on ostja poolt tasutud sularahas enne lepingu sõlmimist. Viie kuu pärast on 20.03.2018 kinnistamisavalduse alusel uue omanikuna sisse kantud R. T.. Võlgnik ja R. T. on abielus alates xxxx. Kuni 25.10.2017 oli kehtivaks varasuhteks varaühisuse varasuhe, alates 25.10.2017 kehtib abikaasade vahel varalahususe varasuhe. Seega kuulub korteriomand xxxx võlgniku abikaasa R. T. lahusvara hulka. Rohkem kinnisasju võlgnikule ei kuulu ja ei ole kuulunud. Võlgnik on pankrotiavalduse lisas nimetatud vara hinnanud järgmiselt: lauaarvutid Core 2 Duo masinad ilma ketasteta – 20.00 eurot/tk; sülearvuti Lenovo T60 – 45.00 eurot; projektor Viewsonic RLC058 (töötab) – 40.00 – 50.00 eurot; projektor Hitachi CP-RS55 (töötab) – 30.00 40.00 eurot; telefon Iphone 4 (lukus) – 10.00 eurot. Kogu vara väärtus on võlgniku hinnangul ca 195.00 eurot. Ajutine haldur tuginedes oma varasemale kogemusele ning arvestades vara (kasutatud, arvutid lauaarvutid ketasteta, lukustatud telefon) seisukorda, hindab selle vara müügiprotsessi korraldamist enampakkumisel ebaökonoomseks, esemete arvatav lõplik müügikulu kujuneks kõrgemaks kui sellelt saadav tulu. Sellist vara oleks mõistlik müüa ilma enampakkumiseta. Halduri hinnangul on võlgniku poolt välja toodud vara ülehinnatud. Tegelik väärtus ei ületa ilmselt 100.00 eurot. Võlgnikule kuuluvad järgnevad arvelduskontod. Xxxx AS arvelduskonto xxxx, saldo seisuga 26.11.2021 oli 0.00 eurot. On omanud arvelduskontot xxxx, mis on suletud 20.10.2021. Xxxx AS arvelduskonto xxxxx, saldo seisuga 02.12.2021 oli -4,74 eurot. Xxxx AS arvelduskonto on arestitud erinevate kohtutäiturite poolt, alates 15.05.2020 igasugused tehingud puuduvad. Xxxx AS arvelduskonto xxxx, saldo seisuga 29.11.2021 oli 0.00 eurot, kontol tehingud puuduvad. Xxxx AS arvelduskonto xxx, saldo seisuga 03.12.2021 oli 0.00 eurot, kontol tehingud puuduvad. Rohkem arvelduskontosid ajutisele haldurile teadaolevalt võlgnikul ei ole. Võlgnik on vastuses ajutise halduri päringule teatanud, et omab xxxx krüptokontot, kus on umbes 25.00 väärtuses bitcoine ning Osta.ee kontot. Konto väljavõtet ei ole esitatud. Võlgniku töötasu laekuvat võlgniku Xxxx kontole. Xxxx väljavõtteid ei ole võlgnik ajutisele haldurile esitanud, sealsetest liikumistest puudub ülevaade. Võlgnik on lubanud laekumised ümber suunata enda AS Xxxx arvelduskontole.

Ajutise halduri aruandest nähtub seega, et võlgnikul on vara kokku hinnangulises väärtuses 125.00 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt summas 135 147.62 eurot. Maksuvõlg Maksu- ja Tolliameti ees seisuga 09.12.2021 puudub. Vastavalt täitemenetluse registrile on võlgniku suhtes algatatud 15 täitemenetlust, aktiivseid menetlusi on 6. Ajutisele haldurile ei ole teada võlgnikuga seotud käimasolevaid kohtuasju (v.a pankrotiavalduse menetlus). Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnikul puudub piisav vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Tulenevalt eelpooltoodust on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik leiaks oluliselt kõrgemini tasustatud töökoha, kust saadav töötasu oleks piisav selleks, et saaks kaetud jooksvad elamiskulud, laste ülalpidamiskulud ning lisaks tasuda ka oma võetud kohustused. Ajutise halduri hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku pankrotiavalduse puhul maksejõuetust ka eeldatakse. Kohus on eelnevast tulenevalt seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on kogutud andmete kohaselt maksejõuetu. Võlgnik elab oma abikaasa lahusvara hulka kuuluvas korteris, perekonnaseaduse mõistes on tal 3 ülalpeetavat. Võlgnik töötab koolis xxxx töötasuga umbes 1 000.00 eurot, millele võivad lisanduda lisatasud. Võlgnikul on olemas küll töökoht ning sissetulek, kuid sellest ei piisa juba tekkinud kohustuste täitmiseks ning pere jooksvate väljaminekute katmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnik kinnitab ka ise enda maksejõuetust ning seda, et see pole ajutine. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul võlgniku vastutus kolmanda isiku võlgnevuste eest, samuti intellektuaalse omandi väärkasutamisest mõistetud (rahaline) karistus. Maksejõuetust võis süvendada vara võõrandamine makseraskuste ilmnemisel. Siiski peab ajutine haldur maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik ajutise halduri hinnangul seoses Xxxx nõudega ja R OÜ laenude käendajana tulenevate kohustusega aastatel 2017-2019. Pankrotivara moodustamise alus saab PankrS § 108 kohaselt olla vara tagasinõudmine või vara tagasivõitmine. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei esine selgeid võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse. PankrS § 171 lg 11 järgi kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohus ei ole käesolevaks hetkeks tuvastanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise aluseid. Eeltoodust tulenevat kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 86 lg 1 alusel kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade, majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut.

PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur on teinud tööd 12,25 tundi, tunnitasuga 110.00 eurot, kokku summas 1 347.50 eurot. Ajutine haldur palub määrata tasu ja kulutuste tasumise OÜ B2C Konsult (registrikood 10504196) arvelduskontole xxxx. OÜ B2C Konsult ei ole registreeritud käibemaksu kohustuslane (käibemaksu ei lisandu tasule ega sisaldu tasus). Võlgnik ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 110.00 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus määrab halduri tasuks 1 347.50 (käibemaksu ei lisandu ega sisaldu). PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 01.02.2021 Justiitsministri määrusega nr 2 on kehtestatud „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“. Nimetatud määruse § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33.00 eurot poole tunni kohta. Kuna võlgniku varast ei jätku pankrotimenetluse läbiviimiseks (sh ka ajutise halduri tasu väljamakseteks), taotleb ajutine pankrotihaldur PankrS § 23 lg 4 ülemmäära arvestades ajutise halduri tasu summas 584.00 eurot hüvitamist riigi vahenditest. Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu ei ole võimalik pankrotivarast rahuldada, mistõttu hüvitatakse ajutisele halduri tasu summas 584.00 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 763.50 eurot jääb võlgniku kanda.