lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-1469/5

Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 14.12.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-1469/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
14.12.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
3121
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VÕS § 127 lg 1, 2, 3, 4Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatusTsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleVÕS § 113ViivisKrtS § 31 lg 1, 4Korteriomaniku kohustusedTsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaVÕS § 103 lg 1, 2Rikkumise vabandatavusVÕS § 115 lg 1Kahju hüvitamineVÕS § 132 lg 3Kahju hüvitamine asja hävimise, kaotsimineku või kahjustamise korral

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
AB “Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal12831829(Avaldaja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Toomas Ventsli

Kohtujurist

Allar Kirikmäe

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2021.a, Tallinna kohtumaja, Lubja tn 4, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-1469

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ avaldus T. Š.i (Š.) vastu kahjuhüvitise maksmise nõudes

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja

AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834, AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829, aadress Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn) Lepinguline esindaja K. O.

Asjast puudutatud isik

T. Š. (isikukood xxx, aadress xxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Kohtumääruse resolutsioon

1.Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834) avaldus.
2.Välja mõista T. Š.ilt (Š., isikukood xxx) AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834) kasuks 2057,29 (kaks tuhat viiskümmend seitse koma kakskümmend üheksa) eurot.
3.Välja mõista T. Š.ilt (Š., isikukood xxx) AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834) kasuks viivis põhinõude 2057,29 (kaks tuhat viiskümmend seitse koma kakskümmend üheksa) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates 30.01.2021.a (kolmekümnendast jaanuarist kahe tuhande kahekümne esimesel aastal) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 1710,71 (üks tuhat seitsesada kümme koma seitsekümmend üks) eurot. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramise kord

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 10.11.20262-26-117194/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.11.20262-26-100850/15Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 09.11.20262-26-120384/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.11.20262-25-17360/10Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 06.11.20262-26-121642/4Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
  • 05.11.20262-25-21180/14
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 187 lg 6Menetlusabi taotluse lahendamine
TsMS § 218Lepinguline esindaja
TsMS § 230 lg 1Tõendamise ja tõendite esitamise kohustus
TsMS § 475 lg 1Hagita asjad
TsMS § 476 lg 1Hagita menetluse algatamine
TsMS § 613 lg 1Hagita menetlus korteriomandi ja kaasomandi asjades
VÕS § 101 lg 1Õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral
VÕS § 108Kohustuse täitmise nõudmine
VÕS § 3Võlasuhte tekkimise alused
VÕS § 492 lg 1Nõude üleminek
4.Jätta menetluskulud T. Š.i (Š., isikukood xxx) kanda.
5.Välja mõista T. Š.ilt (Š., isikukood xxx) AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834) kasuks menetluskulud 410 (nelisada kümme) eurot.
6.Välja mõista T. Š.ilt (Š., isikukood xxx) AB „Lietuvos draudimas“ (Leedu Vabariigi registrikood 110051834) kasuks viivis menetluskulude 410 (nelisada kümme) eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord 1 (7)

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 (viie) kuu möödumist määruse tegemisest. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6 ja § 442 lg 6). I.

Asjaolude kirjeldus

1.AB „Lietuvos draudimas“ (avaldaja) esitas 29.01.2021 Harju Maakohtule avalduse T. Š.i (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Kohus algatas 01.03.2021 määrusega hagita menetluse ja määras puudutatud isikule avaldusele vastamiseks tähtaja. Puudutatud isik ei vastanud avaldusele kohtu määratud tähtpäevaks.
2.Avaldaja põhjendab avaldust muuhulgas järgmiselt. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomandi omanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 514587967. Kindlustusvõtjaks on A. P.. Kindlustuslepingus kokku lepitud omavastutus on 100 eurot. 09.10.2019 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt 09.10.2019 toimus xxx korteris veekahju – ülemine naaber uputas. Kahjuteate sisu on järgmine: „Ülemiselt naabrilt veekahju, kannatada said pőrandad, seinad, laed, samuti köögi mööbel on kannatada saanud“. 09.10.2019 toimus xxx maakond korteris kahjujuhtum, kus korterisse tunginud vesi rikkus korteri siseviimistluse. Kindlustusvõtja A. P. varakahju avalduses on järgmine juhtumi kirjeldus: „naaber üleval uputas meie korterit, kahjustusi said kaks ruumi: laed, tapeet, värvitud seinad. Juhtumi koha all on kirjas: köök ja tuba. Kahju põhjustajana on märgitud: naaber üleval“. Südalinna Kinnisvarahaldus OÜ kinnisvarahaldur A. E. saatis avaldaja päringule juhtumi kohta järgmise vastuse: „Mina, kui maja haldur, käisin korteris nr. x laupäeval, 12.10.2019. Eelnevatel päevadel, reede ja neljapäev ei olnud kedagi kodus ja ma ei pääsenud korterisse. Minu korteris viibimise ajal ei olnud märgata veeleket. Tuvastasin ainult võimaliku koha, kus on võimalik kanalisatsiooni leke. See asub korteris olevas kanalisatsiooni toru ühenduskohas. Palusin korteriomanikul võtta ühendust san tehnilisi ja torutöid teostava firmaga ning tellida vastava ala spetsialist võimalike lekete likvideerimiseks“. Remondiettevõtte esindaja vaatas kahjustada saanud korteri üle, avaldas kahjustuste osas arvamust ning koostas hinnapakkumise kahjustuste likvideerimiseks. Samuti pildistas remondiettevõtte esindaja korteri nähtavad kahjustused. Kahju ülevaatuse ajal tehtud fotod on lisatud avaldusele. Remondiettevõtte esindaja seisukoht oli järgmine: „Kahjustatud on elutoa lagi ja seina tapeet, mis on paigaldatud kunagi otse pahtlile ja tuleb seinast koos tapeediga, st. kogu uue tapeedi alus on vaja pahteldada/kruntida. Köögis on kahjustatud sein, aluslagi ja laepaneelid, köögi mööblil on vee jäljed, aga erilisi kahjustusi köögi mööblil minu arvates ei ole“. Korteri nr x siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise X OÜ summas 3546 eurot. Remondiettevõtte esindaja hinnangu kohaselt oli tapeet varasemalt paigaldatud seina otse pahtlile ning seetõttu tapeedi eemaldamisel tuleks ära ka pahtel. Seinte taastamiseks tuleb seinad uuesti pahteldada ja seejärel kruntida. Kruntimata seinale tapeedi paigaldamisel ei saa remondiettevõte anda enda poolt teostatud tööle garantiid, mistõttu seinasid kruntimata remondiettevõte töid ei teosta. Kuna aga varasemalt olid seinad kruntimata, siis kruntimisega seotud töid ehk summas 240 eurot ei nõustunud avaldaja hüvitama. Avaldaja hinnangul oli korteri nr x siseviimistluse taastamiseks tehtud hinnapakkumine vastavalt eespool toodule põhjendatud summas 3306 eurot. Antud juhul soovis kindlustusvõtja ise remonti teostada ning saada hüvitist rahalise hüvitisena. Seega lepiti kindlustusvõtjaga kokku rahalise hüvitise maksmises, rahalist hüvitist aga makstakse vähendatud ulatuses. Rahalise hüvitise suurus eespool toodud hinnapakkumise ja vähendamise alusel oli 1884 eurot. Avaldaja hüvitas korteri nr x siseviimistluse taastamismaksumuse summas 1884 eurot 2 (7)

kindlustusvõtja arvelduskontole. Omavastutus summas 100 eurot jäi kindlustusvõtja kanda. Puudutatud isik on korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) omanik. Põhjusel, et veekahju sai alguse puudutatud isikule kuuluvast korterist, saatis avaldaja 20.11.2019 puudutatud isikule tema rahvastikuregistris registreeritud elukoha aadressile kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Puudutatud isiku korteris nr x lekkis kanalisatsioonitoru ja selle tulemusel voolas vesi ka alumisse korterisse. Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 06.12.2019. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud. II.

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

3.Kohus toimetas avaldaja avalduse ja asja materjalid koos menetlusse võtmise määrusega puudutatud isikule kohtute infosüsteemi andmetel kätte 21.05.2021. Avaldusele vastamise tähtpäev saabus 04.06.2021. Puudutatud isik ei vastanud avaldusele ega esitanud vastuväiteid kohtu määratud tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul on avaldus võimalik sisuliselt lahendada. Kohus leiab hinnates asja materjale ja esitatud tõendeid, et avaldus kuulub rahuldamisele.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 järgi menetleb kohus tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 475 lg 1 p 13 kohaselt hagita asjad on muuhulgas korteriomandi ja kaasomandi asjad. TsMS § 476 lg 1 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandija korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses mh kahju hüvitamise nõudeid, mis tekivad sellest, et üks korteriomandi omanik või korteriühistu on tekitanud kahju teise korteriomandi omaniku eriomandi esemele või kui ei korteriomanik ega korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud. Kui korteriomaniku nõude on omandanud õigusjärglane (nt kindlustusandja VÕS § 492 lg 1 alusel), ei tule seda korteriomanikku menetlusse kaasata, tema asemel osaleb menetluses õigusjärglane (vt ka Riigikohtu 19.03.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-18-13649, p-d 20, 22). TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab hagita asja kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Kohtu hinnangul avaldaja avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluse normide kohaselt. Hagita menetluses on kohtu tegevusvabadus suurem, kuid kohus ei pea ise kontrollima kõikvõimalikke asjaolusid. Kohus ei pea ise tõendeid koguma, vaid võib nõuda neid vajadusel pooltelt. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha kohtule esitatud tõendite alusel sisuline lahend.
5.Kohus loeb kohtuasja materjalide põhjal tõendatuks järgmised asjaolud: 09.10.2019 toimus xxx korteris veekahju, sest puudutatud isiku korteris nr x lekkis kanalisatsioonitoru (avaldaja 29.01.2021 avaldus ja selle lisa 2 kahjuteade, lisa 3 varakahju avaldus, lisa 4 halduri vastus päringule). xxx korteriomandi omanik 09.10.2019 veekahju juhtumi ajal oli puudutatud isik (avaldaja 29.01.2021 avaldus ja selle lisa 8 kinnistusraamatu väljavõte). 09.10.2019 veekahju tagajärjel sai kahjustada xxx korteriomand, mis oli 09.10.2019 kahjujuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja poolt kodukindlustuse poliisiga nr 514587967 (avaldaja 29.01.2021 avaldus ja selle lisa 1 kodukindlustuse poliis nr 544184932, lisa 5 remondiettevõtte esindaja hinnang). Korteri nr 141 siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise X OÜ summas 3546 eurot. Kindlustusvõtja soovis ise remonti teostada ning saada hüvitist rahalise hüvitisena. Kindlustusvõtjaga lepiti kokku rahalise hüvitise maksmises. Rahalist hüvitist maksti vähendatud ulatuses. Avaldaja hüvitas kahju kogusummas 1884 eurot (avaldaja 29.01.2021 avaldus ja selle lisa 6 siseviimistluse hinnapakkumine, lisa 7 maksekorraldus nr 6056644); Avaldaja palus kahju hüvitada kohtumenetluse eelselt hiljemalt 06.12.2019. Puudutatud isik ei ole kahju hüvitanud (avaldaja 29.01.2021 avaldus ja selle lisa 9 tagasinõue). 3 (7)

Avaldaja poolt kahju hüvitamisega on xxx korteriomaniku nõude omandanud avaldaja kui kindlustusandja VÕS § 492 lg 1 alusel. Kohus kontrollib järgnevalt, kas avaldaja kahjunõue 1884 eurot ja viivisenõue puudutatud isiku vastu on põhjendatud.

6.Kahju tekkis ühele korteriomanikule teise korteriomaniku tegevuse tõttu teisest korteriomandist. Kuivõrd avalduse aluseks olevad faktilised asjaolud toimusid ning kahju tekkis 09.10.2019, siis kohaldub antud asjas korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS).
7.Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-13 punktides 19 ja 21 korteriomanike vaheliste suhtega seonduvalt selgitanud, et korteriomanike ühisusest tuleneb (olenemata korteriühistu olemasolust) eriline seadusjärgne võlasuhe korteriomanike kui kaasomanike vahel VÕS § 3 p 6 mõttes, millele kohaldub võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi erisätetega reguleerimata ulatuses ka võlaõigusseaduses võlasuhte, mh võlasuhtest tulenevate kohustuste täitmise ja rikkumise kohta sätestatu. Kohustuse rikkumise korral saab kannatanud korteriomanik (kaasomanik) kasutada VÕS § 101 lg-s 1 nimetatud õiguskaitsevahendeid, kuivõrd need ei lähe vastuollu ühisuse olemusega, mh nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 alusel ja kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. Kui korteriomanik tekitab teisele korteriomanikule korteriomandi eseme kasutamisega kahju, ei saa teiselt korteriomanikult vähemalt üldjuhul nõuda kahju hüvitamist deliktiõiguse alusel. Kohus leiab, et eelviidatud põhimõtted kehtivad ka alates 01.01.2018 kehtiva KrtS kohaldamisel.
8.Kohtu hinnangul saab kahju kannatajal (avaldajal) olla puudutatud isiku vastu VÕS § 115 lgst 1 tulenev kahju hüvitamise nõue. VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Nõude eeldused on järgnevad (vt ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-129-13, p 22): teine korteriomanik on kohustust rikkunud; teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest; kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju; kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga; rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. Kohus leiab, et avaldaja kahjunõue on põhjendatud, mida kohus põhjendab alljärgnevalt.
9.Puudutatud isik on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 kohustust, mille järgi on korteriomanik kohustatud hoidma eriomandi eset korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Puudutatud isikul kui korteriomanikul oli kohustus hoida korras eriomandi ese ning hoiduma eriomandi eseme kasutamisel tegevusest, mis võib omada teistele kaasomanikele kahjulikku mõju. Kuna puudutatud isiku omandisse kuuluvast korteriomandist xxx lekkis vesi ja sealt edasi Paldiski mnt 227-141, Tallinn korteriomandisse, siis ei hoidunud puudutatud isik tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud ning ta on rikkunud KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustust. Seadusest tulenevat hoolsuskohustust saab rikkuda nii tegevusega kui tegevusetusega. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist. Vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel vesi lekkis. Puudutatud isik oli kahju tekkimise hetkel korteri omanik. Puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest ka siis, kui selle on põhjustanud kolmas isik. Korteriomanik on KrtS § 31 lg 4 kohaselt kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut.
10.Kohus leiab, et puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest. Üldjuhul peab TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendama avaldaja. Kui kahjustatud korteriomandieseme omanik (avaldaja) tõendab, et kahjustav asjaolu (sh veeleke) lähtus teise korteriomandi reaalosa piirest, saab eeldada, et viimase korteriomandi omanik 4 (7)

(puudutatud isik) rikkus oma korrashoiukohustust. Vastutusest vabanemiseks peab viimatinimetatud korteriomandi omanik (puudutatud isik) tõendama, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandi esemest ja ta ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud xxx korteriomandist, mille omanikuks 09.10.2019 veekahju juhtumi ajal oli puudutatud isik. Puudutatud isik ei ole tõendanud vastupidist. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohus leiab, et oma kohustuste rikkumisel vastutab korteriomanik sõltumata süüst. Korteriomanik (puudutatud isik) ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu.

11.Kohtu hinnangul xxx korteriomandile on tekkinud kahju (vt ka avaldaja 29.01.2021 avaldus ja selle lisa 5 remondiettevõtte esindaja hinnangut korteri kahjustustest). VÕS § 127 lg 1, 3 ja 4 sätestavad, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud; seadusest tulenevat kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu; isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega kahju hüvitamise lahendamiseks on vajalik tuvastada avaldajal kahju olemasolu, puudutatud isikul etteheidetav rikkumine, samuti põhjuslik seos puudutatud isikule etteheidetava rikkumise ja avaldajale tekkinud kahju vahel. KrtS § 31 lg 1 p 1 toodud kohustuse eesmärgiks on muuhulgas hoida ära teise kaasomaniku vara kahjustamine (vt ka 3-2-1-129-13 p 34). Seega tuleb kahju hüvitada ulatuses, milles puudutatud isik kahjustada saanud korteriomaniku vara kahjustas (VÕS § 127 lg 2). Kohus leiab, et puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et tema korteriomandist lekkinud vesi võib tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist korteriomandit (VÕS § 127 lg 3).
12.Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid VÕS § 132 sätestatud ulatuses (Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05, p 10). Kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis VÕS § 132 lg 3 esimese lause järgi eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise (Riigikohtu 25. veebruari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08, p 15). Kohtu hinnangul tõendavad avaldaja esitatud tõendid seda, millised mahus ja milliseid töid oli vaja teha korteri kahjustuste kõrvaldamiseks. Korteri nr x siseviimistluse taastamiseks tegi hinnapakkumise X OÜ summas 3546 eurot. Kahjustatud oli korteri elutoa lagi ja seina tapeet, köögis oli kahjustatud sein, aluslagi ja laepaneelid. Avaldaja hüvitas kahju kogusummas 1884 eurot. Kohus leiab, et avaldaja on tõendanud talle tekkinud kahju 1884 euro ulatuses.
13.Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu 8. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18). Põhjuslik seos ei pea VÕS § 127 lg 4 järgi olema alati vahetu, s.t. tekkinud kahju ei pea igal juhul olema kohustuse rikkumise vahetu tagajärg.

5 (7)

Kohus leiab, et antud juhul esineb põhjuslik seos. Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi lekkinud ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks ka kahju tekkinud. Kohus eelnevalt leidis, et avaldaja on tõendanud talle tekkinud kahju suuruse kogusummas 1884 eurot. Avaldaja nõuab puudutatud isikult kahju 1884 euro hüvitamist, millest kohus lähtub. Puudutatud isik ei ole esitanud vastuväiteid kahju ulatusele, hüvitise suurusele ja koosseisule. Puudutatud isik avaldajale kahju hüvitanud ei ole ning on põhjendamatult jätnud kahju hüvitamata. Avaldaja kahjunõude 1884 eurot eeldused on täidetud. Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevuse (kahju) 1884 eurot.

14.Koos põhinõudega esitas avaldaja sissenõutavaks muutunud viivisenõude ja viivisenõude seadusjärgses määras alates avalduse esitamise järgnevast päevast. VÕS § 113 g 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd kohus rahuldas avaldaja põhinõude, kuulub rahuldamisele ka viivisenõue. Avaldaja arvestab sissenõutavaid viiviseid alates kahjunõude 20.11.2019 nõudekirja (avaldaja 29.01.2021 avalduse lisa nr 9) tasumise tähtaja järgnevast päevast 07.12.2019 kuni 29.01.2021 seadusejärgse viivisemääraga summas 173,29 eurot. Kohus mõistab puudutatud isikul avaldaja kasuks välja avaldaja nõutud sissenõutava viivise 173,29 eurot ja viivised tasumata põhivõlalt 1884 eurot alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast 30.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte rohkem kui 1710,71 (1884-173,29=1710,71) eurot. Kuivõrd avaldaja ei ole põhjendanud kahju tekkimist põhinõuet ületavas ulatuses. Kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kokku 2057,29 eurot (1884 + 173,29 = 2057,29), millele lisandub jooksva viivise nõue.
15.Kohus rahuldas avalduse avaldaja kasuks ja puudutatud isik on põhjendamatult jätnud nõude tasumata. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel puudutatud isiku kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Avaldaja esitas menetluskulude nimekirja 29.01.2021 avalduses, millest nähtuvalt avaldaja menetluskuludeks avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot ja lepingulise esindaja tasu 360 eurot (ilma käibemaksuta). Avaldaja nõuab menetluskulusid ilma käibemaksuta, millest kohus lähtub. Kohus peab avaldaja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja tasu lähtuvalt tsiviilasjas tehtud toimingutest vajalikuks ja põhjendatuks ning proportsionaalseks lähtuvalt kohtuvaidluse keerukusest. Antud kohtuvaidlus eeldab dokumentidega tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi ning selleks kulub aega. Avaldajat esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele (TsMS § 218 sätestatud nõuetele). Kohus on seiskohal, et käesolevas asjas lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud vastavalt taotletule 120 eurot, mis ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus on seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on vältimatult vajalikud toimingud, et saada kohtult õiguskaitset hagita menetluses. Kohtu hinnangul maksimaalselt sai avaldaja lepingulisel esindajal käesolevas asjas õigustoiminguteks (sh nt materjalidega tutvumine, tõendite kogumine ja avalduse koostamine) kuluda 3 tundi tunnitasuga 120 eurot. Seadusest tulenevalt on põhjendatud ja vajalik avalduselt tasutud riigilõiv kokku 50 eurot (riigilõivuseaduse §59 lg 5).

6 (7)

Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud toimingutest (sh võttes arvesse, et avaldaja lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalike õigusteadmisi), siis on avaldaja lepingulise esindaja tasu põhjendatud 360 euro ulatuses ilma käibemaksuta (3*120=360). Samuti on põhjendatud avalduselt tasutud riigilõiv 50 eurot. Kohus määrab ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 410 (360+50=410) eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele mõistetakse välja puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 05.11.20262-26-5792/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 05.11.20262-26-120071/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja