5.Määrata K. Ž.i (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo tasuks pankrotivara arvelt 14 526,04 eurot (lisandub käibemaks).
6.Vabastada Indrek Lepsoo K. Ž.i (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
7.Tagastada 20.11.2019 kohtu deposiiti tasutud summa jääk 515 eurot ning 06.03.2020 kohtu deposiiti tasutud summa 2 500 eurot Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr xxxx.
8.Algatada K. Ž.i kohustustest vabastamise menetlus.
9.Nimetada K. Ž.i usaldusisikuks O. G. (isikukood xxxx).
10.Avaldada teade Teadaanded.
pankrotimenetluse
lõpetamise
kohta
väljaandes
Ametlikud
Edasikaebamise kord Määruse peale võib võlgnik või menetluse lõpetamisele vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Pankrotihaldur võib esitada tasu ja kulusid puudutavas osas määruse peale määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud
1.Kohus kuulutas 10.03.2020 määrusega välja K. Ž.i pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo.
2.17.09.2021 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud lõpparuande ning 27.09.2021 täpsustatud lõpparuande (mõlema kohta on avaldatud teated väljaandes Ametlikud Teadaanded). Koos aruannetega esitas haldur tasutaotluse, paludes määrata tasu alammääras summas 14 526,04 eurot, millele lisandub käibemaks.
3.17.09.2021 esitas võlausaldaja Renovum OÜ vastuväite lõpparuandele. Pankrotimenetluse käigus müüdi võlgniku pankrotivara hulka tagasi võidetud korteriomand aadressil Xxxx hinnaga 169 000 eurot. Korteriomandit koormasid Renovum OÜ kasuks hüpoteegid kogusummas 165 007,90 eurot, mis tagasid Renovum OÜ-le kuuluvat, pankrotimenetluses summas 110 148,80 eurot tunnustatud nõuet. Samuti on müüdud 1⁄2 mõttelist osa Xxxx korterist hinnaga 20 400 eurot. Haldur ei ole väljamaksete puhul arvestanud pandieseme müügist saadud ja kogu pankrotivara müügist saadud raha suhet. Halduril tuleb teha Renovum OÜ-le ja O. G.le (kui korteriühistu nõude uuele omanikule) täiendav väljamakse esimese rahuldamisjärgu nõudena, mistõttu väheneb teises rahuldamisjärgus väljamakstav summa. Halduri tasu on põhjendamatult suur. Halduri tasu arvestamise aluseks tuleb võtta 189 400 eurot (korterite müügist saadu), kuid halduri tegevusega pole seotud nimetusega „Muud laekumised pankrotivarasse“ tähistatud 1230 eurot ega Xxxx intress 0,64 eurot. Halduri tasu ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele – tegu oli kõige lihtsamat sorti füüsilise isiku pankrotimenetlusega; võlgnik tegi halduriga koostööd; võlgnikule ei kuulunud ettevõtteid ja seega ei pidanud haldur tegelema ettevõtte majandustegevuse, raamatupidamise, likvideerimise või muu sellisega. Pankrotivara moodustamisel piirdus halduri töö ühe hagiavalduse koostamisega võlgnikult abikaasale kingitud korteriomandite tagasivõitmiseks ja tagasivõidetu müümisega. Tagasivõitmise hagi on pankrotimenetluses tavapärane ja halduri jaoks tüüphagi, mis antud juhul lahenes tagaseljaotsusega, seega ei pidanud haldur lisaks lihtsa hagiavalduse esitamisele midagi märkimisväärset tegema (ka otsuse ringkonnakohtus vaidlustamine ei tähenda, et sellega haldurile märkimisväärselt tööd tekkis). Korterite müük õnnestus ilma igasuguse vaevata (Xxxx korter müüdi esimesel enampakkumisel; Xxxx korter esimesel kordusenampakkumisel). Osaluse Valgevene äriühingus on haldur hinnanud väärtusetuks
ilma täpsemaid ja põhjalikke andmeid kogumata – võlausaldaja küll usub, et pärast põhjalikumat uurimist oleks võinud selguda, et osalus ongi väärtusetu, mistõttu ei tasu sellega pankrotimenetlust venitada ja kulusid tekitada, kuid ka see kinnitab, et haldur on menetluses läbi ajanud lihtsalt ja vähese vaevaga, st töö maht on olnud väike. Kui kohus nõustub avaldaja arvamusega, et haldur on oma tasu arvestamise aluseks võtnud vale summa, on puudujäägid ka halduri kutseoskustes, nagu ka siis, kui kohus nõustub, et halduri taotletud tasu on põhjendamatult suur. Heade kutseoskustega õiglane haldur oskaks õigesti hinnata tehtud töö ning mõistliku tasu suhet. Puudustele kutseoskustes viitab ka see, et haldur on pankrotihalduri tasu arvestuskäigu esitanud lõpparuandes matemaatiliselt valesti, kujul 190630,64 – 128001,00 x 3,5% + 12334,00, mille tulemuseks sai 14526,04 eurot. Halduri avaldise matemaatiliselt õige lahend on 186150,605. Arvestuskäigu matemaatiliselt õige kuju on (190630,64 – 128001,00) x 3,5% + 12334,00 = 14526,04. Lisaks märgib Renovum OÜ, et haldur on põhjendamatult viivitanud Xxxx korteri mõttelise osa müügiga, pannes selle müügiks esmakordselt müügikuulutuse alles 02.07.2021. Võlausaldaja hinnangul on põhjendatud määrata tasuks 1% halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud summalt (189 400 eurot) ehk 1 894 eurot, millele lisandub käibemaks.
4.27.09.2021 esitas haldur seisukoha võlausaldaja vastuväitele seoses halduri tasuga. Haldur ei nõustu vastuväitega alammäärast väiksema tasu määramiseks. Haldur taotleb tasu alammääras, võttis aluseks pankrotivara hulka arvatud raha 190 630,64 eurot ning tasu kiitis heaks võlausaldajate 16.09.2021 üldkoosolek. 25.02.2020 laekus võlgniku arvelduskontole A. A. poolt 1 230,00 eurot selgitusega „expenses“, kuid seejärel saabus haldurile taotlus nimetatud summa tagasikandmiseks selgitusega, et tegemist on ekslikult tasutud summaga. Haldur aga ei nõustunud nimetatud summat tagasi kandma. Haldur suhtles selles osas nii A. A.iga kui ka võlgnikuga, samuti analüüsis võlgniku varasemat arvelduskonto väljavõtet, kust selgusid sama isiku poolt ka varasemad sarnased ülekanded ning asjaolu, et saadud raha arvelt tasus võlgnik oma jooksvaid kohustusi. Eeltoodule tuginedes asus haldur seisukohale, et raha tagasikandmiseks alust ei ole. Haldur esitas vastavast asjaolust ülevaate võlausaldajatele ka esimesel üldkoosolekul, kus võlausaldajad nõustusid halduriga, et makse tagastamiseks alus puudub ning laekunud summa tuleb jätta pankrotivara hulka. Seega on ebaõige võlausaldaja väide, et nimetatud summa on laekunud pankrotivara hulka halduri tegevusest sõltumata. Haldur on teinud põhjalikku tööd, et selgitada välja makse aluseks olevad asjaolud ning sellest tulenevalt arvanud summa võlgniku pankrotivara hulka. Halduri tegevusest tulenevalt on pankrotivara selle summa võrra suurem ning võimalus rahuldada suuremas ulatuses võlausaldajate nõudeid. Intressi makstakse konto jäägilt, pankroti väljakuulutamise seisuga rahalised vahendid kontol puudusid. Halduri töö tulemusena laekusid võlgniku kontole summad, mille jäägilt tasuti intressi, seega on intressi laekumine seotud otseselt halduri töö tulemusega. Halduri hinnangul ei ole põhjendatud alammäärast väiksema tasu määramine. Tehtud toiminguid on kaugelt rohkem, kui lõpparuandes välja tuuakse. Toimingud ei piirdunud lühikese tüüphagi koostamise ja enampakkumise aktide vormistamisega. Antud menetlus on kestnud 1,5 aastat ning pankroti väljakuulutamise seisuga puudus igasugune vara. Halduri töö tulemusena on moodustunud enam kui 190 000 euro suurune pankrotivara, mille arvelt on võimalik suures ulatuses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võrreldes keskmise füüsilise isiku pankrotimenetlusega on toimingute maht suurem ning võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus märkimisväärne.
Halduri tasu sisaldab halduri- ja halduribüroo vajalikke kulusid, eraldi ei ole taotletud kulude hüvitamist. Võlausaldaja seisukoht 1% suuruse tasu määramiseks on pahatahtlik ja suunatud oma rahuldamata nõude osa veelgi suuremale rahuldamisele halduri tasu arvelt. Võlausaldaja seesuguse seisukohaga nõustudes moodustaks halduri tasu antud menetluse läbiviimise eest kokku vähem kui Eesti ühe kuu keskmine töötasu (koos maksudega 2 057,84 eurot). Antud menetluse läbiviimiseks on haldur järjepidevalt tööd teinud aga 1,5 aastat. Antud tasu peaks seejuures sisaldama kõik halduribüroo üleval pidamiseks vajalikke kulusid, büroo töötajate töötasusid, halduri kutsekindlustust, seadusega ettenähtud kohustuslikke koolitusi ja liikmemakse. Halduri hinnangul on kõik eeldused vähemalt alammääras tasu saamiseks täidetud, sh tegemist on olnud keskmisest töömahukama menetlusega, kohtuvaidlused on toimunud pankrotivara arvelt kulusid tegemata, tagasivõitmise tulemusena on suurendatud märkimisväärselt pankrotivara, mille arvelt on võimalik suures ulatuses võlausaldajate nõudeid rahuldada, halduri senisele tegevusele ja tema kutsetegevusele ei ole põhjendatud etteheiteid kunagi tehtud. Võlausaldajate üldkoosolek on halduri tegevuse pankrotimenetluse läbiviimisel heaks kiitnud. Kohtumääruse põhjendused
6.Lähtuvalt PankrS § 163 lg-st 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 16.09.2021 ja 27.09.2021 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Renovum OÜ esitas lõpparuandele vastuväite pankrotimenetluse kulude kandmise ning halduri taotletud tasu osas.
7.Kohus käsitleb esmalt halduri tasuga seonduvat. Haldur on taotlenud tasu pankrotivarasse laekunud summalt 190 630,64 eurot alammääras. PankrS § 65 lg 1 sätestab: „Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.“ Lõige 2 sätestab: „Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.“ Lõike 5 kohaselt: „Kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.“ 7.1 Renovum OÜ hinnangul peaks tasu arvestamise aluseks võtma 189 400 eurot (korterite müügist saadu) - halduri tegevusega pole seotud nimetusega „Muud laekumised pankrotivarasse“ tähistatud 1230 eurot ega Xxxx intress 0,64 eurot. Kohtu hinnangul tuleb ka muud laekumised ja intress lugeda laekumisteks, mille alusel arvestada halduri tasu. Haldur on selgitanud, et 1230 eurot kanti võlgnikule üle, kuid sellele järgnes ülekantu tagasi küsimine ning haldur pidi laekumisega seonduvaid asjaolusid kontrollima, et võtta
seisukoht, kas summa tuleb tagastada või mitte. Intresse on makstud aga summadelt, mis on laekunud pankrotivarasse halduri tegevuse tulemusel. Kohus on seega seisukohal, et 190 630,64 eurot on pankrotivarasse laekunud halduri tegevuse tulemusel ning see summa tuleb võtta halduri tasu arvestamise aluseks. 7.2 Renovum OÜ hinnangul on tegu kõige lihtsamat sorti pankrotimenetlusega - võlgnik tegi halduriga koostööd; võlgnikule ei kuulunud ettevõtteid ja seega ei pidanud haldur tegelema ettevõtte majandustegevuse, raamatupidamise, likvideerimise või muu sellisega; haldur esitas ühe lihtsa tüüphagi tagasivõitmise nõudes (lahenes tagaseljaotsusega); korterite müük õnnestus ilma igasuguse vaevata (Xxxx korter müüdi esimesel enampakkumisel; Xxxx korter esimesel kordusenampakkumisel). Osaluse Valgevene äriühingus on haldur hinnanud väärtusetuks ilma täpsemaid ja põhjalikke andmeid kogumata (ka see kinnitab, et haldur on menetluses läbi ajanud lihtsalt ja vähese vaevaga, st töö maht on olnud väike). Kohtu hinnangul võiks pidada „kõige lihtsamaks pankrotimenetluseks“ sellist, kus puudub vara, ei esitata kellegi vastu nõudeid/hagisid, võlausaldajad on passiivsed. Antud menetlus selline ei ole. Tagasivõitmise hagi ei ole pankrotimenetluses tõepoolest ebatavaline, kuid tüüphagiks seda siiski pidada ei saa. Hagi esitamisega ei kaasnenud täiendavaid kulusid, mis tuleks hüvitada pankrotivara arvelt. Kohtu hinnangul on haldur viinud läbi kõik vajalikud toimingud – müünud vara, esitanud hagi, viinud läbi võlausaldajate üldkoosolekuid, esitanud kohtule aruandeid/ettekandeid ning seisukohti. Pankrotimenetlus on kestnud ca 1,5 aastat ning arvestades menetluse käiku ei ole see ebamõistlik aeg. Haldur ei ole taotlenud kulude kinnitamist vaid kannab need oma tasu arvelt. Kohtul ei ole etteheiteid halduri kutsetegevusele, mh ei pea kohus oluliseks ka seda, kuidas haldur kirjutas tasu arvestuse valemi – kohus arvutab menetlustes taotletavad tasud ise üle ja ei tee seda mitte halduri kirjutatud valemi vaid seaduse regulatsiooni alusel. Kohus ei nõustu, et haldur peaks tasu saama 1 894 eurot (lisandub käibemaks), selline tasu on käesoleva menetluse iseloomu ning tehtud toiminguid ja töömahtu arvestades ebamõistlikult väike. Halduri tasu vähendamine alla alammäära ei ole eelnevale tuginedes kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus määrab haldurile tasu pankrotivarasse laekunud summalt 190 630,64 eurot alamääras PankrS § 651 lg 1 järgi on alammääras tasu suuruseks 14 526,04 eurot, millele PankrS § 65 lg 11 järgi lisandub käibemaks.
8.Kohus käsitleb järgnevalt pankrotimenetluse kulude kandmisega seonduvat. 8.1 Lõpparuandest nähtuvalt müüdi pankrotimenetluses pandiga koormatud Xxxx korteriomand (pankrotivara hulka laekus 169 000 eurot) ning pandiga koormamata 1⁄2 Xxxx korteriomandist (pankrotivara hulka laekus 20 400 eurot); lisaks on laekunud pankrotivarasse 1 230,64 eurot (muud laekumised 1230 eurot ja pangaintress 0,64 eurot). Kinnipidamisi võlgniku töötasu arvelt teha ei ole olnud võimalik. Pankrotivara hulka arvatud A OÜ (pankrotis) 100% osa ja OOO T (Valgevene ettevõte) 50% osa reaalset turuväärtust ei oma ning võlausaldajate 16.09.2021 otsusega on antud nõusolek nimetatud osaluste müümata jätmiseks. Kokku laekus seega pankrotivarasse 190 630,64 eurot, millest pandivara müügist 169 000 eurot. 8.2 Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed on kokku 20 883,68 eurot: 1) ajutise menetluse kulu 985 eurot (kinnitatud 10.03.2020 määrusega ja tasutud deposiidi arvelt, mis hüvitatakse pankrotivara arvelt); 2) A OÜ (pankrotis) menetluskulu 1 870,80 eurot (kinnitatud 10.03.2020 määrusega ja tasutud pankrotivara arvelt);
3) Rahandusministeerium (riigilõivu kulu) 100 eurot; 4) A OÜ (enampakkumise teade) 44,99 eurot; 5) Massikohustus KÜ Xxxx (pankrotiaegne kommunaalkulu) 446,66 eurot; 6) Massikohustus AS Xxxx (teenustasud) 4,98 eurot; 7) Pankrotihalduri taotletav tasu 14 526,04 eurot, millele lisandub käibemaks 2 905,21 eurot. 8.3 17.09.2021 esitatud lõpparuandes märkis haldur, et lähtudes PankrS § 153 lg 2 sätestatud põhimõttest kannab pandipidaja KÜ Xxxx (nõue loovutatud O. G.le) pankrotimenetluse kuludest kokku 89,71 eurot, pandipidaja Renovum OÜ kokku 16 522,32 eurot ja PankrS § 153 lg 1 p 2 järgu võlausaldajad 4 271,65 eurot. Vastuväite kohaselt ei ole haldur arvestanud pandieseme müügist saadud ja kogu pankrotivara müügist saadud raha suhet. Sellele järgnevalt esitas haldur täpsustatud lõpparuande 27.09.2021, milles on parandatud kulude jaotus. Lõpparuande kohta on avaldatud uus teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.09.2021. PankrS § 153 lg 2 sätestab: „Pandiga tagatud nõue rahuldatakse esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast.“ Kui pandieseme müügist saadakse rohkem, kui on pandiga tagatud nõude suurus, siis on PankrS § 153 lg-s 2 nimetatud "ulatus" piiratud nõude suurusega. "Pandieseme müügist saadud rahasumma" all on ka selles lauseosas peetud silmas rahasummat, mis pandipidajale müügitulemist tuleks välja maksta, kui pandipidaja kulude kandmises ei osaleks. See tähendab, et PankrS § 153 lg 2 mõtte kohaselt tuleb rahasummast, mille pandipidaja peaks müügitulemi järgi saama, maha arvata see osa menetluskuludest, mis on proportsionaalne nimetatud müügitulemi osa ja pankrotivara müügist laekunud raha kogusumma suhtega. (Riigikohtu lahend tsiviilasjas 32-1-34-15, p 18, 19). 8.4 Kulude kandmise arvestus tuleb leida järgmiselt (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas 3-2-1-3415, p 22): 1) Esiteks (kuna pandipidajate esimeses järgus tunnustatud nõuded on kokku vähem, kui pandieseme müügist saadu) tuleb leida pandipidajate esimese järgu nõuete summa suhe kogu laekunud varasse. Pandipidajate esimese järgu nõuded kokku on 110 746,87 eurot. Kokku laekus pankrotivarasse 190 630,64 eurot. Nimetatud summade suhe on 0,5809, seega peaks pandipidajad kandma 58,09% pankrotimenetluse kuludest. 2) Teiseks tuleb arvestada, kui palju peaks pandipidajad kandma nimetatud suhte järgi pankrotimenetluse kuludest. Pankrotimenetlusega seonduvad kulud kokku on 20 883,68 eurot, seega peaks pandipidajad kandma 12 131,33 eurot (s.o 58,09% 20 883,68 eurost). 3) Kolmandaks tuleb kindlaks teha, kas nimetatud summa ületab 15/100 piiri või mitte. Pandipidaja Renovum OÜ nõue on tunnustatud summas 110 148,80 eurot ja pandipidaja O. G. nõue tunnustati summas 598,07 euro. Kokku on pandipidajate poolt pankrotimenetlusega seotud kulude kandmise piir 16 612,03 eurot (15/100 pandipidajate nõuete summast). Pandipidajate kanda jääv osa kuludest jääb alla kulude kandmise piiri ehk pandipidajate nõuete arvelt jääb kandmisele 12 131,33 eurot. Selliselt on märgitud ka 27.09.2021 lõpparuandes.
8.5 PankrS § 153 lg 3 kohaselt: „Kui pandiese on koormatud mitme pandiõigusega, rahuldatakse nõuded pandieseme müügist saadud raha arvel vastavalt pandiõiguste järjekohtadele. Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud kulud jagunevad pandipidajate vahel võrdeliselt pandieseme müügist saadu osaga.“ Renovum OÜ nõude arvelt kuuluvad pankrotimenetlusega seotud kulud hüvitamisele summas 12 066,58 eurot ning O. G. nõude arvelt summas 64,75 eurot. Nimetatud ulatuses liiguvad nõuded teise järku. Eelnevast tulenevalt kinnitab kohus 27.09.2021 esitatud täpsustatud lõpparuande. Lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele, lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi (mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele), lõpparuande kohta on olnud võimalik esitada vastuväiteid. Renovum OÜ vastuväide lõpparuandele jääb rahuldamata.
9.Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, milliste nõuete kohta kehtib võlgniku vastuväide ning kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolev vara puudub, pandiese on müüdud. Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses (võlgniku kohustused on tekkinud oma ettevõtte A OÜ juhtimisel tekkinud kohustusest ja A OÜ kohustuste täitmiseks võetud isiklikest kohustustest), tuvastamist ei ole leidnud kuriteo tunnustega teo toimepanemine või raske juhtimisviga. Maksejõuetus tekkis hiljemalt 2019.a kevadel (A OÜ pankroti väljakuulutamine). PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 või § 163 lõikes 4 nimetatud määrus täitedokumendiks, kui võlgnik ei ole esitanud nõudele vastuväidet vastavalt käesoleva seaduse § 104 lõikele 1 või kui kohus on § 104 lõikes 2 nimetatud juhul võlausaldaja nõuet tunnustanud. Võlgnik ei esitanud nõuetele vastuväiteid. Kohus vabastab Indrek Lepsoo võlgniku pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).
10.Menetluses on tasutud deposiiti 20.11.2019 1500 eurot ning 06.03.2020 2500 eurot. 20.11.2019 deposiidist on ajutise halduri tasuks üle kantud 985 eurot pankrotimääruse alusel. Kohtudeposiidis on jätkuvalt kokku 3 015 eurot, mis kuulub tagastamisele. Lõpparuandes sisalduva taotluse kohaselt tagastab kohus summa Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele.
11.Võlgnik esitas 31.03.2020 avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus, kuivõrd täidetud ei ole mõni PankrS § 171 lg 2 nimetatud tingimus, mis annaks aluse jätta menetlus algatamata. Võlausaldajad ega haldur ei ole kohtule esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva
seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. O. G. on andnud nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku usaldusisikuks. Võlausaldajate 16.09.2021 üldkoosolek hääletas O. G. usaldusisikuks nimetamise poolt. Kohus nimetab võlgniku usaldusisikuks O. G.. Võlgniku kohustused menetluse kestel on järgnevad (PankrS § 173):
1.tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui seda tegevust ei ole, siis seda otsida;
2.teatada viivitamatult igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;
3.mitte varjata saadud tulusid ning vara;
4.anda kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Näide väljamaksmisele kuuluvate summade arvestamise kohta. Võlgniku töötasu on 1 000 eurot neto; miinimumpalk on 584 eurot, mida ei arvesta võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluvate summade hulka. Ülejäänud 416 eurost (1 000-584) 25% (104 eurot) jääb võlgnikule ja 75% (312 eurot) läheb väljamaksmisele võlausaldajatele. Kokku jääb seega võlgnikule 688 eurot ja võlausaldajatele tuleb välja maksta 312 eurot. Selgitused usaldusisikule (PankrS § 172 lg 2, 173 lg 3-6):
1.Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.
2.Punktis 1 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.
3.Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (eelkõige miinimumpalk, toetused ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga alaealise ülalpeetava kohta - täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132).
4.Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.
5.Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. PankrS § 173 nimetatud kohustuste rikkumise korral võib kohus lõpetada menetluse ja jätta võlgniku kohustustest vabastamata enne viie aasta möödumist (PankrS § 175 lg 2, 5). /Allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Kark Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.