(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 12.10.2022.a, Tallinn Kohtuasja number
2-19-16579
Kohtuasi
X (pankrotis) pankrotimenetlus
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.12.2021.a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Renovum OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Võlgnik: X (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX) Pankrotihaldur (vastustaja): Indrek Lepsoo (e-post:XXX) Võlausaldaja (määruskaebuse esitaja): Renovum OÜ (registrikood 14042462, aadress Tartu mnt 50, 10115 Tallinn), lepinguline esindaja AL
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 14.12.2021.a määrus jätta muutmata.
2.Renovum OÜ määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud ringkonnakohtus jätta Renovum OÜ kanda. Jätta menetluskulud nende puudumise tõttu kindlaks määramata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.Harju Maakohus kuulutas 10.03.2020.a määrusega välja X (võlgnik) pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Indrek Lepsoo (pankrotihaldur).
2.17.09.2021.a esitas pankrotihaldur Harju Maakohtule kinnitamiseks võlgniku pankrotimenetluses koostatud lõpparuande ning 27.09.2021.a täpsustatud lõpparuande. Pankrotihaldur esitas ka tasutaotluse ning palus määrata tasu alammääras summas 14 526,04 eurot, millele lisandub käibemaks.
3.17.09.2021.a esitas Renovum OÜ (võlausaldaja) lõpparuandele vastuväite, olles seisukohal, et halduri tasu on põhjendamatult suur. Halduri tasu arvestamise aluseks tuleb võtta 189 400 eurot (korterite müügist saadu), kuid halduri tegevusega pole seotud nimetusega „Muud laekumised pankrotivarasse“ tähistatud 1230 eurot ega AS SEB Panga intress 0,64 eurot. Halduri tasu ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele – tegu oli kõige lihtsamat sorti füüsilise isiku pankrotimenetlusega; võlgnik tegi halduriga koostööd; võlgnikule ei kuulunud ettevõtteid ja seega ei pidanud haldur tegelema ettevõtte majandustegevuse, raamatupidamise, likvideerimise või muu sellisega. Pankrotivara moodustamisel piirdus halduri töö ühe hagiavalduse koostamisega võlgnikult abikaasale kingitud korteriomandite tagasivõitmiseks ja tagasivõidetu müümisega. Tagasivõitmise hagi on pankrotimenetluses tavapärane ja halduri jaoks tüüphagi, mis antud juhul lahenes tagaseljaotsusega, seega ei pidanud haldur lisaks lihtsa hagiavalduse esitamisele midagi märkimisväärset tegema (ka otsuse ringkonnakohtus vaidlustamine ei tähenda, et sellega haldurile märkimisväärselt tööd tekkis). Korterite müük õnnestus ilma igasuguse vaevata (Kaupmehe tn korter müüdi esimesel enampakkumisel; Maardu korter esimesel kordusenampakkumisel). Osaluse Valgevene äriühingus on haldur hinnanud väärtusetuks ilma täpsemaid ja põhjalikke andmeid kogumata – võlausaldaja küll usub, et pärast põhjalikumat uurimist oleks võinud selguda, et osalus ongi väärtusetu, mistõttu ei tasu sellega pankrotimenetlust venitada ja kulusid tekitada, kuid ka see kinnitab, et haldur on menetluses läbi ajanud lihtsalt ja vähese vaevaga, st töö maht on olnud väike. Kui kohus nõustub avaldaja arvamusega, et haldur on oma tasu arvestamise aluseks võtnud vale summa, on puudujäägid ka halduri kutseoskustes, nagu ka siis, kui kohus nõustub, et halduri taotletud tasu on põhjendamatult suur. Heade kutseoskustega õiglane haldur oskaks õigesti hinnata tehtud töö ning mõistliku tasu suhet. Puudustele kutseoskustes viitab ka see, et haldur on pankrotihalduri tasu arvestuskäigu esitanud lõpparuandes matemaatiliselt valesti, kujul 190630,64 – 128001,00 x 3,5% + 12334,00, mille tulemuseks sai 14526,04 eurot. Halduri avaldise matemaatiliselt õige lahend on 186150,605. Arvestuskäigu matemaatiliselt õige kuju on (190630,64 – 128001,00) x 3,5% + 12334,00 = 14526,04. Lisaks märgib Renovum OÜ, et haldur on põhjendamatult viivitanud Maardu korteri mõttelise osa müügiga, pannes selle müügiks esmakordselt müügikuulutuse alles 02.07.2021.a. Võlausaldaja hinnangul on põhjendatud määrata tasuks 1% halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud summalt (189 400 eurot) ehk 1894 eurot, millele lisandub käibemaks.
4.27.09.2021.a esitatud seisukohas pankrotihaldur vastuväitega alammäärast väiksema tasu määramiseks ei nõustunud. Haldur taotleb tasu alammääras, võttes aluseks pankrotivara hulka arvatud raha 190 630,64 eurot. Tasu kiitis heaks võlausaldajate 16.09.2021.a üldkoosolek. 25.02.2020.a laekus võlgniku arvelduskontole AA poolt 1230,00 eurot selgitusega „expenses“, kuid seejärel saabus haldurile taotlus nimetatud summa tagasikandmiseks selgitusega, et tegemist on ekslikult tasutud summaga. Haldur ei nõustunud nimetatud summat tagasi kandma ning suhtles selles osas nii AA-ga kui ka võlgnikuga. Haldur analüüsis võlgniku varasemat arvelduskonto väljavõtet, kust selgusid sama isiku poolt ka varasemad sarnased ülekanded ning asjaolu, et saadud raha arvelt tasus võlgnik oma jooksvaid kohustusi. Eeltoodule tuginedes asus
2-19-16579 haldur seisukohale, et raha tagasikandmiseks alust ei ole. Haldur esitas vastavast asjaolust ülevaate võlausaldajatele ka esimesel üldkoosolekul, kus võlausaldajad nõustusid halduriga, et makse tagastamiseks alus puudub ning laekunud summa tuleb jätta pankrotivara hulka. Seega on ebaõige võlausaldaja väide, et nimetatud summa on laekunud pankrotivara hulka halduri tegevusest sõltumata. Haldur on teinud põhjalikku tööd, et selgitada välja makse aluseks olevad asjaolud ning sellest tulenevalt arvanud summa võlgniku pankrotivara hulka. Halduri tegevusest tulenevalt on pankrotivara selle summa võrra suurem ning võimalus rahuldada suuremas ulatuses võlausaldajate nõudeid. Intressi makstakse konto jäägilt, pankroti väljakuulutamise seisuga rahalised vahendid kontol puudusid. Halduri töö tulemusena laekusid võlgniku kontole summad, mille jäägilt tasuti intressi, seega on intressi laekumine seotud otseselt halduri töö tulemusega. Halduri hinnangul ei ole põhjendatud alammäärast väiksema tasu määramine. Tehtud toiminguid on kaugelt rohkem, kui lõpparuandes välja tuuakse. Toimingud ei piirdunud lühikese tüüphagi koostamise ja enampakkumise aktide vormistamisega. Antud menetlus on kestnud 1,5 aastat ning pankroti väljakuulutamise seisuga puudus igasugune vara. Halduri töö tulemusena on moodustunud enam kui 190 000 euro suurune pankrotivara, mille arvelt on võimalik suures ulatuses võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võrreldes keskmise füüsilise isiku pankrotimenetlusega on toimingute maht suurem ning võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus märkimisväärne. Halduri tasu sisaldab haldurija halduribüroo vajalikke kulusid, eraldi ei ole taotletud kulude hüvitamist.Võlausaldaja seisukoht 1% suuruse tasu määramiseks on pahatahtlik ja suunatud oma rahuldamata nõude osa veelgi suuremale rahuldamisele halduri tasu arvelt. Võlausaldaja seesuguse seisukohaga nõustudes moodustaks halduri tasu antud menetluse läbiviimise eest kokku vähem kui Eesti ühe kuu keskmine töötasu (koos maksudega 2057,84 eurot). Antud menetluse läbiviimiseks on haldur järjepidevalt tööd teinud aga 1,5 aastat. Antud tasu peaks seejuures sisaldama kõik halduribüroo üleval pidamiseks vajalikke kulusid, büroo töötajate töötasusid, halduri kutsekindlustust, seadusega ettenähtud kohustuslikke koolitusi ja liikmemakse. Halduri hinnangul on kõik eeldused vähemalt alammääras tasu saamiseks täidetud, sh tegemist on olnud keskmisest töömahukama menetlusega, kohtuvaidlused on toimunud pankrotivara arvelt kulusid tegemata, tagasivõitmise tulemusena on suurendatud märkimisväärselt pankrotivara, mille arvelt on võimalik suures ulatuses võlausaldajate nõudeid rahuldada, halduri senisele tegevusele ja tema kutsetegevusele ei ole põhjendatud etteheiteid kunagi tehtud. Võlausaldajate üldkoosolek on halduri tegevuse pankrotimenetluse läbiviimisel heaks kiitnud. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Harju Maakohus jättis 14.12.2021.a määrusega rahuldamata Renovum OÜ vastuväite X (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud lõpparuandele (resolutsiooni punkt 1), kinnitas X (pankrotis) pankrotimenetluses 27.09.2021.a esitatud lõpparuande (resolutsiooni punkt 2), määras, et X (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud raha saamata järgnevalt: Averon International OÜ (pankrotis) 45 098,73 eurot, OG (nõue omandatud KÜ-lt Kaupmehe 10) 29,18 eurot, Renovum OÜ 4989,00 eurot, OG 7350,98 eurot. Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud. (resolutsiooni punkt 3), lõpetas X (pankrotis) pankrotimenetluse (resolutsiooni punkt 4), määras X (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo tasuks pankrotivara arvelt 14 526,04 eurot (lisandub käibemaks) (resolutsiooni punkt 5), vabastas Indrek Lepsoo X (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest (resolutsiooni punkt 6), tagastas 20.11.2019.a kohtu deposiiti tasutud summa jäägi 515 eurot ning 06.03.2020.a kohtu deposiiti tasutud summa 2500 eurot Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ arveldusarvele nr EE502200221001145400 (resolutsiooni punkt 7), algatas X kohustustest vabastamise menetluse (resolutsiooni punkt 8), nimetas X usaldusisikuks OG (isikukood XXXXXXXXXX) (resolutsiooni punkt 9) ning määras avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (resolutsiooni punkt 10).
2-19-16579
6.Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt sätestab PankrS § 65 lg 1: „Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.“ Lõige 2 sätestab: „Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.“ Lõike 5 kohaselt: „Kohus määrab haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.“
7.Renovum OÜ hinnangul peaks tasu arvestamise aluseks võtma 189 400 eurot (korterite müügist saadu) - halduri tegevusega pole seotud nimetusega „Muud laekumised pankrotivarasse“ tähistatud 1230 eurot ega SEB Panga intress 0,64 eurot.
8.Kohtu hinnangul tuleb ka muud laekumised ja intress lugeda laekumisteks, mille alusel arvestada halduri tasu. Haldur on selgitanud, et 1230 eurot kanti võlgnikule üle, kuid sellele järgnes ülekantu tagasi küsimine ning haldur pidi laekumisega seonduvaid asjaolusid kontrollima, et võtta seisukoht, kas summa tuleb tagastada või mitte. Intresse on makstud aga summadelt, mis on laekunud pankrotivarasse halduri tegevuse tulemusel. Kohus oli seisukohal, et 190 630,64 eurot on pankrotivarasse laekunud halduri tegevuse tulemusel ning see summa tuleb võtta halduri tasu arvestamise aluseks.
9.Renovum OÜ hinnangul on tegu kõige lihtsamat sorti pankrotimenetlusega - võlgnik tegi halduriga koostööd; võlgnikule ei kuulunud ettevõtteid ja seega ei pidanud haldur tegelema ettevõtte majandustegevuse, raamatupidamise, likvideerimise või muu sellisega; haldur esitas ühe lihtsa tüüphagi tagasivõitmise nõudes (lahenes tagaseljaotsusega); korterite müük õnnestus ilma igasuguse vaevata (Kaupmehe tn korter müüdi esimesel enampakkumisel; Maardu korter esimesel kordusenampakkumisel). Osaluse Valgevene äriühingus on haldur hinnanud väärtusetuks ilma täpsemaid ja põhjalikke andmeid kogumata (ka see kinnitab, et haldur on menetluses läbi ajanud lihtsalt ja vähese vaevaga, st töö maht on olnud väike).
10.Kohtu hinnangul võiks pidada „kõige lihtsamaks pankrotimenetluseks“ sellist, kus puudub vara, ei esitata kellegi vastu nõudeid/hagisid, võlausaldajad on passiivsed. Antud menetlus selline ei ole. Tagasivõitmise hagi ei ole pankrotimenetluses tõepoolest ebatavaline, kuid tüüphagiks seda siiski pidada ei saa. Hagi esitamisega ei kaasnenud täiendavaid kulusid, mis tuleks hüvitada pankrotivara arvelt. Kohtu hinnangul on haldur viinud läbi kõik vajalikud toimingud – müünud vara, esitanud hagi, viinud läbi võlausaldajate üldkoosolekuid, esitanud kohtule aruandeid/ettekandeid ning seisukohti. Pankrotimenetlus on kestnud ca 1,5 aastat ning arvestades menetluse käiku ei ole see ebamõistlik aeg. Haldur ei ole taotlenud kulude kinnitamist, vaid kannab need oma tasu arvelt. Kohtul ei ole etteheiteid halduri kutsetegevusele, mh ei pea kohus oluliseks ka seda, kuidas haldur kirjutas tasu arvestuse valemi – kohus arvutab menetlustes taotletavad tasud ise üle ja ei tee seda mitte halduri kirjutatud valemi vaid seaduse regulatsiooni alusel. Kohus ei nõustunud, et haldur peaks tasu saama 1894 eurot (lisandub käibemaks), selline tasu on käesoleva menetluse iseloomu ning tehtud toiminguid ja töömahtu arvestades ebamõistlikult väike. Halduri tasu vähendamine alla alammäära ei ole eelnevale tuginedes kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus määras haldurile tasu pankrotivarasse laekunud summalt 190 630,64 eurot alamääras - PankrS § 651 lg 1 järgi on alammääras tasu suuruseks 14 526,04 eurot, millele PankrS § 65 lg 11 järgi lisandub käibemaks.
2-19-16579 Määruskaebus
11.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse pankrotihalduri tasu määramise ja lõpparuande kinnitamise osas tühistada, määrata pankrotihalduri tasuks 1894 eurot, millele lisandub käibemaks, kohustada pankrotihaldurit tegema võlausaldajatele täiendavaid väljamakseid pankrotihalduri tasu vähenemisel vabaneva raha arvelt ning muuta eeltoodut arvestades võlausaldajatel pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete summasid ja kinnitada lõpparuanne muudetud kujul.
12.Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt vaidlustab võlausaldaja maakohtu määruse pankrotihalduri tasu määramise osas lõpparuandele esitatud vastuväites toodud seisukohti korrates.
13.Halduri tasu arvestatakse summalt 190630,64 eurot, õige summa oleks võlgniku varasse tagasivõidetud korteri ja teise korteri mõttelise osa müügist laekunud kogusumma 189400 eurot. Seda ületavas osas ei laekunud raha pankrotivarasse halduri töö tulemusel. Halduri tegevusega pole seotud nimetusega „Muud laekumised pankrotivarasse“ tähistatud 1230 eurot ega AS SEB Panga intress 0,64 eurot.
14.Võlausaldaja vaidleb vastu, et halduri tasuks määrati tasu alammääras, kohaldades valesti PankrS § 65 lg-t 2 ja 5, arvestamata halduri tegelikku väikest tööpanust pankrotivara moodustamisel või arvestades seda valesti. Kohus on määranud haldurile põhjendamatult suure tasu. Käesoleval juhul ei vasta halduri tasu halduri tehtud töö mahule ja vastutusele.
15.Tegemist oli kõige lihtsamat sorti füüsilise isiku pankrotimenetlusega. Lisaks sellele koostas haldur 17.09.2021.a lõpparuande valesti, arvestamata esimeses rahuldamisjärgus pandipidajatele täiendavalt väljamaksmisele kuuluvate summadega. Pankrotihaldur viivitas põhjendamatult Maardu korteri mõttelise osa müügiga, pannes Renovum OÜ pealekäimisel selle müügiks esmakordselt müügikuulutuse alles 02.07.2021.a. Käesoleval juhul on põhjendatud määrata haldurile PankrS § 651 lg-st 4 juhindudes tasu 1 % halduri tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud summalt (189400 eurot) ehk 1894 eurot, millele lisandub käibemaks. Menetlusosaliste seisukohad
16.Pankrotihaldur leidis vastuses määruskaebusele, et maakohtu määrus on seaduslik. Võlausaldaja on määruskaebuses korranud üksnes lõpparuande vastuväites toodut, millistele väidetele on pankrotihaldur põhjalikult vastanud juba 29.09.2021.a menetlusdokumendis. Pankrotihaldur jääb oma seisukohade juurde. Menetluse edasine käik
17.Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18.Ringkonnakohus selgitab esmalt, et on TsMS §-de 651 ja 659 alusel seotud määruskaebuse piiridega, millest tulenevalt kontrollib vaidlustatud maakohtu määruse seaduslikkust üksnes osas, milles see on vaidlustatud, so pankrotihaldurile määratud tasu ja lõpparuande kinnitamise osas. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et
2-19-16579 vaidlustatud kohtumäärus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19.Määruskaebuse esitaja hinnangul tuleks pankrotihalduri tasu arvestamisel lähtuda 189 400 eurost, kuna halduri tegevusega ei ole seotud muud laekumised pankrotivarasse summas 1230 eurot ja AS SEB Panga intress 0,64 eurot. Ringkonnakohus määruskaebuse esitajaga ei nõustu.
20.Praegusel juhul ei ole PankrS § 65 lg 2 neljandas lauses sätestatud eeldused, mille kohaselt ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata, täidetud.
21.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei olnud võlgnikul pankroti väljakuulutamise hetkel vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja edasiste pankrotimenetluse kulude katteks. Hilisemas pankrotimenetluses selgitas pankrotihaldur välja, et võlgniku kinnisvara tehingud on tagasivõidetavad ning esitas maakohtule vastava hagi, mis osutus edukaks. Tagasivõitmise tulemusena pankrotivarasse saadu on pankrotihaldur, arvestades laekumiste suurust, müünud edukalt. Kuivõrd AS-lt SEB Pank laekusid intressid summas 0,64 eurot võlgniku kontole üksnes pankrotivarasse tagasivõidetud vara müügi tulemusena, on maakohus õigesti lugenud eelnimetatud summa pankrotihalduri tasu arvestamise aluseks võetava summa hulka.
22.Võttes arvesse, et muude laekumistena kajastatud 1230 eurot jäi tsiviilasja materjalidest nähtuvalt pankrotivara hulka üksnes pankrotihalduri poolt välja selgitatud asjaolude tulemusena, ei ole maakohus eksinud ka selles, et arvestas nimetatud summa pankrotihalduri tasu arvestamise aluseks võetava summa hulka. Määruskaebuse esitaja seisukohaga, et muud laekumised ei ole saadud pankrotihalduri töise tegevuse tulemusena, saaks nõustuda vaid juhul, kui ülekande teinud isik ei oleks rahasumma tagastamise taotlust pankrotihaldurile esitanud. Sellisele asjaolule ei ole määruskaebuse esitaja aga tuginenud.
23.Määruskaebuse esitaja hinnangul on maakohus määranud pankrotihaldurile põhjendamatult suure tasu ja pankrotihaldur oleks pidanud saama alammäärast väiksema tasu. Ringkonnakohus ei nõustu ka selle seisukohaga.
24.Haldurile alammäärast väiksema tasu määramiseks peab kohus tuvastama, et halduri ülesanded pankrotimenetluses olid tavapärasest lihtsamad või esineb muu eriline asjaolu, mis seab kahtluse alla halduri õiguse saada alammääras tasu (vt Riigikohtu 08.02.2017.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-16, p 14). Kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab ka kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja vajadusel taotletavat tasu vähendada. Kuigi seaduse järgi on halduri tasu määramisel orientiiriks eelkõige pankrotivara suurus, ei saa haldurile tasu määramisel lähtuda üksnes sellest, vaid eelkõige tuleb lähtuda halduri töö mahust ja keerukusest. Lisaks peab kohus arvestama, et ka tasu alammäär on pigem orienteeruv summa ja kui halduri töömaht ei ole suur ja vara võõrandamisel või tagasivõitmisel ei ole saadud oodatust märksa paremaid tulemusi, siis on alust määrata ka alammäärast väiksem tasu, sest vastasel korral võiks halduri tasu kujuneda ebamõistlikult suureks. Kui haldur taotleb tasu miinimummääras, kuid asjaoludest nähtuvalt ei ole haldur peale vara müümise teinud mingeid märkimisväärseid toiminguid, tuleb arvestada konkreetse pankrotimenetluse iseärasusi ja vajadusel määrata alammäärast väiksem tasu (vt Riigikohtu 23.03.2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-16, p-d 11-12).
2-19-16579
25.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavalt põhjendanud seisukohta, miks vastab konkreetsel juhul pankrotihalduri töö maht ja keerukus tema taotletud tasu alammäära suurusele. Maakohus ei ole ringkonnakohtu hinnangul kaalutlusvigu teinud ega materiaalõigust vääralt kohaldanud. Ringkonnakohtul puudub seaduslik alus maakohtu diskretsiooni sekkumiseks.
26.Tsiviilasja materjalide alusel ei ole tuvastatav, et pankrotihalduri toimingud pankrotimenetluse läbiviimisel oleksid koosnenud üksnes pankrotivara müügist või oleks põhjust pidada pankrotimenetlust tavapärasest lihtsamaks. Pankrotihalduri esitatud tagasivõitmise hagi edukus tõi kaasa pankrotivara müügist 189 400 euro laekumise, mis on märkimisväärne tulemus, arvestades, et pankrotimäärusest nähtuvalt puudus võlgnikul igasugune vara, kuid kohustuste hulk moodustas vähemalt 234 657,69 eurot. Vara müügi tulemusena on laekunud pangaintress ja pankrotihalduri töise panuse tulemusena jäi pankrotivara hulka ka AA-lt laekunud 1230 eurot. Hagi esitamisega ei kaasnenud täiendavaid kulusid, mida kanda pankrotivara arvelt. Pankrotihaldur on menetluse läbiviimisel kinni pidanud pankrotiseaduses sätestatud kohustustest viia läbi võlausaldajate üldkoosolekuid ja esitada kohtule aruandeid, moodustada pankrotivara ja see müüa. Kuigi pankrotimenetlus kestis kokku 1,5 aastat ja PankrS § 66 lg 1 kohaselt oleks pankrotihalduril õigus nõuda ka oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata, ei ole pankrotihaldur sellist taotlust esitanud. Arvestades neid konkreetse pankrotimenetluse iseärasusi, on maakohus õigesti järeldanud, et pankrotihalduri tasu vähendamine alla alammäära ei ole põhjendatud.
27.Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka asjaolu, et pankrotihalduri esialgne maakohtule esitatud lõpparuanne oli vigane, arvestades et selles esinenud vea korrigeeris pankrotihaldur iseseisvalt, esitas maakohtule kinnitamiseks uue lõpparuande, edastas selle võlausaldajatele ning avaldas väljaandes Ametlikud Teadaanded uue teate lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise kohta.
28.Määruskaebuse esitaja on tuginenud ka väitele, et pankrotihaldur viivitas põhjendamatult Maardu korteri mõttelise osa müügiga, pannes selle võlausaldaja pealekäimisel müüki esmakordselt alles 02.07.2021.a. Ringkonnakohtule jääb määruskaebuse esitaja jätkuv tuginemine eelnimetatud väitele arusaamatuks, arvestades, et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas võlausaldaja selle väite ka vastuväites jaotusettepanekule ning maakohus ei tuvastanud pankrotihalduri töös vara müügiga seoses põhjendamatut viivitamist. Maakohtu 19.04.2021.a määrus võlausaldaja vastuväite rahuldamata jätmise ja jaotusettepaneku kinnitamise kohta on kohtute infosüsteemi andmetel edasikaebamata jõustunud 20.05.2021.a. Pankrotihaldur on vastuses vastuväitele selgitanud, et nimetatud vara osas toimusid võlgniku ja võlausaldajate vahel läbirääkimised seoses võimaliku kompromissi saavutamisega. Kuivõrd määruskaebuse esitaja ei ole jätkuvalt põhistanud ka seda, et pankrotihalduri väide on väär, puudub seaduslik alus maakohtu poolt määratud halduri tasu vähendamiseks.
29.Lõpetuseks juhib ringkonnakohus määruskaebuse esitaja tähelepanu sellele, et praegusel juhul ei ole tegemist kohtuasjas nr 3-2-1-12-16 (millele määruskaebuse esitaja viitas 16.09.2021.a aset leidnud võlausaldajate üldkoosolekul), analoogse olukorraga, arvestades, et viidatud kohtuasjas nimetatud pankrotimenetluses piirdus pankrotihalduri tegevus vaid vara müügiga ning talle heideti ette võimetust tuvastada, et võlgnik ei ole tegelikult maksejõuetu.
2-19-16579 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
30.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebusmenetlusega seotud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel määruskaebuse esitaja kanda. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on vastustaja määruskaebusmenetluses esindanud ennast ise, mistõttu ei saa temal olla tekkinud menetluskulusid mida kindlaks määrata. Edasikaebeõigus
31.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. PanrkS § 5 lg 2 järgi võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta pankrotiasjas edasi kaevata üksnes siis, kui see on samas seaduses ette nähtud. PankrS § 150 lg 1 p 3 alusel on halduri tasu pankrotimenetluse kulu. PankrS § 150 lg 5 kohaselt võib pankrotimenetluse kulude kohta tehtud määruse peale esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse lahendamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale PankrS § 150 lg 5 kaebeõigust ette ei näe (vt Riigikohtu 04.04.2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-18512, p 5 ja Riigikohtu 26.06.2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-13, p 12). Seega ei ole käesolev määrus osas, milles võlausaldaja määruskaebus rahuldamata jääb, edasikaevatav.
32.Määrus on edasikaevatav menetluskulude jaotust puudutavas osas tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1.