Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Indrek Soots ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
07.11.2018, Tallinn
Tsiviilasja number
2-17-1568
Tsiviilasi
Tarplani Kaubanduse OÜ hagi OÜ Polven Foods vastu kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks ja OÜ Polven Foods vastuhagi Tarplani Kaubanduse OÜ vastu leppetrahvi saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.01.2018 otsus
Kaebuse esitajad, kaebuse liik
Tarplani Kaubanduse apellatsioonkaebused
OÜ
ja
OÜ
Polven
Foods
Tsiviilasja apellatsioonimenetluses
hind Tarplani Kaubanduse OÜ apellatsioonkaebus 3500 eurot
Menetlusosalised esindajad
nende Hageja/vastuhagis kostja (apellant/vastustaja): Tarplani Kaubanduse OÜ (registrikood 10349904, asukoht Harku tee 51, Tabasalu alevik, 76901 Harjumaa), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik
ja
OÜ Polven Foods apellatsioonkaebus 16 236,16 eurot
Kostja/ vastuhagis hageja (apellant/vastustaja): OÜ Polven Foods (registrikood 11481468, asukoht Altserva 31, KohtlaJärve, 31026 Ida-Virumaa), lepingulised esindajad vandeadvokaat Urmas Ustav, advokaat Rauno Kinkar ja patendivolinik Raivo Koitel Menetluse liik
2.Jätta Harju Maakohtu 12.01.2018 otsus muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Tarplani Kaubanduse OÜ (hageja) esitas 31.01.2017 Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ Polven Foods (kostja) vastu kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja 1994. a. asutatud ettevõte, mis toodab majoneesitooteid alates 1994. aastast ning on Eesti kaubaturul majoneesi läbimüügilt suurima turuosaga majoneesitootja. Kostja on 1998. a. asutatud ettevõte, mis konkureerib hagejaga Eesti Vabariigis majoneesi kaubaturul.
3.Kostja on 2016. aasta aprillis-mais toonud turule toote „EHTNE“ majonees. Seda reklaamitakse nii pakendi esi- kui tagaküljel mh kui toodet, millel on „100% EHTNE KOOSTIS“ ja tagaküljel mh kui „Ehtne majonees – naturaalne koostis“ ja „Ehtne majonees on valmistatud üksnes naturaalsetest koostisosadest“. Kostja on reklaaminud „EHTSAT“ majoneesi näiteks Selveris, reklaamides seda järgnevalt: „See on ainuke naturaalne majonees, mida hakatakse Eestis tootma“.
4.2016. a detsembris on kostja asendanud oma kaubamärgina kaitstud senise toote KLASSIKALINE MAJONEES PROVANSAAL uuega – „ORIGINAAL“ PROVANSAAL MAJONEES. PROVANSAAL MAJONEESI toodavad, müüvad ja reklaamivad kaubaturul lisaks hagejale ka teised tootjad nagu näiteks AS Salvest ja OÜ Maadlex.
5.Hageja leiab, et kostja poolt toodete „EHTNE“ majonees (sh selle reklaamimine tootena, millel on „100% EHTNE KOOSTIS“) ja „ORIGINAAL“ PROVANSAAL MAJONEES müügiks pakkumine on käsitatav kõlvatu konkurentsina ehk ebaausa äritegevusena, heade kommete ja tavadega vastuolus olevate tegudena, mis on konkurentsiseaduse (KonkS) § 50 lg 2 kohaselt keelatud ja mis tekitavad hagejale kahju.
6.Sõna „EHTNE“ tähendab võltsimata, puhas, loomulik, tõeline, õige, päris. Sõnaline element EHTNE on toote kvaliteediomadusi ülistav ning ainuõigust selle sõna kasutamiseks toodetel ei oma Eestis ja Euroopa Liidus registreeritud kaubamärkide hulgast mitte keegi.
7.Sõna „ORIGINAAL“ tähendab algupärand. Sõnaline element ORIGINAAL on toote unikaalust ülistav ning ainuõigust selle sõna kasutamiseks toodetel ei oma Eestis ja Euroopa Liidus registreeritud kaubamärkide hulgast mitte keegi (kaubamärgina saab sõna „originaal“ registreerida vaid osana geograafilisest kaubamärgist, nagu SAKU ORIGINAAL, VÄRSKA ORIGINAAL). Vastupidi, selliste kaubamärkide
registreerimisest on keeldunud nii Eesti Patendiamet kui Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet.
8.Toote iseloomustamine sõnadega „EHTNE“, „100% EHTNE KOOSTIS“ ja „ORIGINAAL“ toote nimetuse ees, sees või järel on eksitava teabe avaldamine, konkurendi kauba halvustamine ja seega ebaaus äritegevus ning heade kommete ja tavadega vastuolus olev tegu KonkS § 50 lg 1 p 1 ja § 51 lg 1 mõttes, kuna kostja avaldab teadvalt ebatõeseid andmeid, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje, justkui oleksid kostja poolt kaubaturul pakutavad EHTNE majonees ja ORIGINAAL provansaal majonees ainsad tõelised, võltsimata, päris majoneesid ning hageja samaliigilised kaubad ei ole „ehtsad“ ning on „originaal“ kauba tootja (antud juhul kostja) kauba järgi kopeeritud või muul viisil kunstlikult töödeldud ja halvemate omadustega kui kostja kaup. Selline kaubandusvõte on ebaaus ka seetõttu, et kaubanduskettides paigutatakse erinevate tootjate sarnased tooted ühes asukohas samadele kaubariiulitele või lettidele ning need asetsevad kaubariiulitel üksteise kõrval, peal või all, mistõttu sõnad „EHTNE“ ja „ORIGINAAL“ mõjutavad tarbijaid eelistama just neid tooteid konkureerivate toodete asemel.
9.Sõna naturaalne tähendab ehtne, looduslik, loodusest pärinev. Veterinaar- ja Toiduamet on selgitanud, et sõna naturaalne kasutamine toidu märgistusel ja muus toidu kohta antavas teabes, kaasa arvatud reklaamis, on lubatud vaid juhul, kui selle sõna kasutamine on kooskõlas seadusega, põhjendatud ning ei eksita tarbijat.
10.Toidualase teabe tarbijatele esitamist reguleerib Eestile otsekohalduv Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 25.10.2014 määrus (EL) nr 1169/2011 (edaspidi määrus). Vastavalt määruse art 7 p-le 1 ei tohi toidualane teave olla eksitav, eelkõige toidu selliste iseloomulike tunnuste osas nagu toidu olemus, määratletus, omadused, koostis /.../ omistades toidule mõju või omadusi, mida toidul ei ole /.../ anda mõista, et toit on eriomadustega kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud või eriti rõhutada, et selles sisalduvad või puuduvad teatavad koostisosad ja/või toitained. Vastavalt määruse art 7 p-le 2 peab toidualane teave olema täpne, selge ja tarbijale kergesti arusaadav. Vastavalt määruse art 8 p-le 1 vastutab toidualase teabe esitamise eest toidukäitleja, kelle nime või ärinime all toitu turustatakse, seega antud juhul kostja.
11.Kostja on asunud teadlikult tarbijaid eksitama järgnevalt. Kostja poolt müügiks pakutava „EHTSA“ majoneesi, millel on „100% EHTNE KOOSTIS“ ja mis on valmistatud „ainult naturaalsetest koostisosadest“ koostisosadeks on kostja märkinud muuhulgas: naturaalne puhas kuldne õli ehk rapsiõli, naturaalne munakollane ehk täismuna- ja munakollasepulber päris munadest, naturaalne sool ehk keedusool, naturaalne sinep ja naturaalne beetakaroteen.
12.Rapsiõli kohta märgib hageja, et toiduainetetööstuses kasutatavad õlid (toiduõlid) on rafineeritud, rafineeritud õli ei saa olla aga naturaalne koostisosa. Samuti ei ole toiduainetetööstuses mõeldav saastunud või mittepuhaste koostisosade kasutamine, mistõttu on sõna puhas kasutamine koostisaine iseloomustamisel tarbijat eksitav. Naturaalne munakollane ehk täismuna- ja munakollasepulber päris munadest. Esiteks esineb täismuna pulbri kasutamisel toote koostises nii munakollast kui ka munavalget ja teiseks on munapulber termiliselt töödeldud (pastöriseeritud munamassi kuivatamisel saadud) toode, mistõttu on viide naturaalsele munakollasele tarbijat eksitav. Samuti jääb arusaamatuks, millised võiksid olla mitte “päris“ s.o mitteehtsad munad, millest oleks võimalik toota majoneesi. Keedusoola ehk naatriumkloriidi toodetakse kaevandustes ning looduslikku vett külmutades või aurutades. Et loodusest saadud naatriumkloriid sisaldab lisaaineid nagu naatriumsulfaati ja magneesiumi soolasid, töödeldakse seda neist vabanemiseks kaltsiumkloriidi ja -hüdroksiidiga või rakendatakse ioonivahetust. Seega ei ole tegemist naturaalse ja loodusliku vaid töödeldud koostisosaga. Sinep on
üheaastane kollaste õitega rohttaim, mille eri liike kasvatatakse õli-, ravi ja maitsetaimena või sinepipulbrist valmistatav pastataoline mass maitseainena. Sinepipulber omakorda on sinepiseemnete jahvatatud pressimisjääk. Seega ei ole tegemist naturaalse ja loodusliku vaid töödeldud koostisosaga. Beetakaroteen on kostja ja samal kaubaturul tegutsevate kõikide teiste majoneesitootjate poolt kasutatav naturaalsetest ainetest saadud toode (toiduvärv), mistõttu see ei saa olla samuti mittenaturaalne ning omadussõna naturaalne beetakaroteeni ees eksitab tarbijaid. Praktikas saadakse karoteene alati looduslikust toorainest: kasutatakse taimi, milles leidub palju karoteene, näiteks porgandeid, baktereid (stafülokokke), vetikaid ja seeni.
13.Kostja poolt müügiks pakutava „ORIGINAAL“ PROVANSAAL MAJONEES koostisosadeks on kostja märkinud muuhulgas: kvaliteetne kodumaine rapsiõli, puhas filtreeritud joogivesi, munakollane ehk munakollasepulber, naturaalne beetakaroteen.
14.Rapsiõli kohta märgib hageja, et kostja on omistanud koostisosale omaduse – kvaliteetne – samas kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed koostisosad. Toiduainetetööstuses ei ole mõeldav ebakvaliteetsete koostisosade kasutamine. Joogivee kohta märgib hageja, et kostja on jällegi omistanud koostisosale omaduse – puhas – samas kui selliste omadustega peavad olema ja on tegelikult kõik samalaadsed koostisosad. Toiduainetetööstuses ei ole mõeldav saastunud või mittepuhaste koostisosade kasutamine. Munakollasepulber on termiliselt töödeldud (pastöriseeritud munamassi kuivatamisel saadud) toode, mistõttu on viide munakollasele (naturaalsele koostisosale) tarbijat eksitav. Beetakaroteen ongi kostja ja samal kaubaturul tegutsevate kõikide teiste majoneesitootjate poolt kasutatav naturaalsetest ainetest saadud toode. Seega avaldab kostja, et koostisosa on eriomadustega (naturaalne) kui selliste omadustega on tegelikult kõikide teiste samal kaubaturul tegutsevate majoneesitootjate sama koostisosa.
15.Kostja nimele ei ole registreeritud ühtegi sõnalist kaubamärki, mis sisaldaks sõna „EHTNE“ või „ORIGINAAL“. Kaubamärk „EHTNE MAJONEES LEMMIK“ on alles ekspertiisis. Seega turustab kostja teadlikult ja tahtlikult kaupasid, mille turustamiseks tal puudub kaitse sõnalise kaubamärgina ning millist kaitset tal ei oleks ka võimalik saada, kuna üks majonees ei saaks olla „ehtsam“ või „originaalsem“ kui teine majonees. Kostja poolt sellisel viisil kauba turustamise ainukene eesmärk saab olla hagejale kõlvatu konkurentsi osutamine ning hagejale tahtlik kahju tekitamine TsÜS § 138 lg 2 mõttes.
16.Hageja palub tuvastada, et kostja osutab hagejale kõlvatut konkurentsi müües ja reklaamides majoneesi EHTNE ja ORIGINAAL PROVANSAAL MAJONEES ning palub kostjal keelata majoneesi EHTNE ning ORIGINAAL PROVANSAAL MAJONEES tootmine, müük ja reklaamimine Eesti Vabariigi kaubaturul.
17.Hageja on seisukohal, et ta ei pea hagi rahuldamiseks KonkS § 50 lg 1 p 1 ja § 51 lg 1 kohaselt tõendama, et kostja poolt vaidlusaluste toodete reklaamimine tekitab hagejale kahju. Hageja leiab, et KonkS § 51 lg 1 kohaselt on kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks piisav, kui eksitav teave võib kahjustada teise ettevõtja mainet või tema majandustegevust ja hagejale piisab hagi rahuldamiseks KonkS § 50 lg 3 ja RekS § 4 lg 1 alusel selle tõendamisest, et kostja käitumine tõenäoliselt petab üldsust või võib kahjustada konkurentsi. Kuivõrd hageja on kostja konkurent, siis on hagejal õigus tuvastada temale kõlvatu konkurentsi osutamine KonkS § 53 kohaselt.
18.Hageja ei nõustu, et sõna sõna EHTNE kasutamine on kostja tootel põhjendatud, kuna EHTSA majoneesi koostis ei ole naturaalne, sest EHTSA majoneesi koostisosadeks olevad söögisooda ja rapsiõli ei ole looduslikud (naturaalsed) koostisosad. Samuti on hageja hinnangul ebaõige kostja väide, et EHTNE majonees on säilitusainevaba. Hageja on tellinud Terviseametilt EHTNE majonees proovi, mille kohaselt EHTNE majonees
sisaldab muuhulgas äädikhapet 2569,8 mg/kg, kuid samas õunhapet, viinhapet, merevaikhapet ja piimhapet analüüsitud tootes ei leitud. Eelnimetatud orgaanilised happed, eelkõige aga õunhape, sisalduvad alati õunaäädika kui loodusliku äädika koostises. Kostja ei ole kasutanud EHTNE majonees koostises õunaäädikat vaid äädikhapet.
19.Kostja pakub müügiks toodet ORIGINAAL PROVANSAAL MAJONEES. Hageja leiab, et väike kollane joone ei erista kaubamärki ja toote tüüpi, sest sõna ORIGINAAL on ruumiliselt seotud toote tüübiga PROVANSAAL MAJONEES, mitte sõnaga LEMMIK, mis on eraldiseisev, ovaalis asetsev ja ruumiliselt seotud kirjadega ANNO 1998. Kostja vastuväited hagile
20.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja vaidleb vastu väidetele, et kostja osutab või on osutanud hagejale kõlvatut konkurentsi.
21.Hagi asjaolud on esitatud valesti, sest kostja pakub müügiks toodet „Lemmik originaal“ provansaal majoneesi, mitte „Originaal“ provansaal majoneesi. Kostja vaidleb vastu hageja väitele nagu kahjustaks „Lemmik originaal“ teiste majoneeside mainet (jäljend, koopia). On tavapärane, et sõna „originaal“ kasutatakse kombineeritud kaubamärgis mittekaitstava sõnalise osana. Kostja kasutab kaubamärgina kombineeritud ühendit „Lemmik originaal + kuju“. „Originaalile“ viitamine on põhjendatud, sest tegemist on Lemmik majoneeside algupärase retseptiga. Ükski mõistlik tarbija või kaubaturu osaline ei arva sõna „originaal“ kasutamise osas nagu oleks „Lemmik originaal“ majonees kõikide müüdavate majoneeside seast see algupärane. Sõna „originaal“ kasutamine on toiduainetööstuses tavapärane ning tarbijad on sellega harjunud. Kostja ilmselgelt ei kasuta sõna „originaal“ geograafilisel põhjendusel ning hageja viited vastavatele näidetele ei puutu hagi esemesse.
22.„Ehtne“ majonees iseenesest ei ole kuidagi õigusvastane või konkurentsi kahjustav, samuti ei ole seda reklaamlause „100% Ehtne koostis“. Kostja poolt sõna „Ehtne“ kasutamine oma tootel on põhjendatud, sest kostja kasutab tootes looduslikke koostisosi ning toode on säilitusainetevaba, gluteenivaba ning kunstlike maitse-, värvi- ja lõhnaainete vaba. Kostja vaidleb vastu sellele, et sõnade „Ehtne“, „100% Ehtne koostis“ ja „originaal“ toote nimetuse ees, sees või järel on eksitava teabe avaldamine, konkurendi kauba halvustamine ja seega ebaaus äritegevus ning heade kommete ja tavadega vastuolus olev tegu. Kostja on tõendanud, et kirjeldavate sõnade kasutamine on õiguspärane ja põhjendatud. Kostja poolt kasutatud nimetused ei ole keelatud, kostja poolt kasutatud nimetused on tõesed ning ei eksita tarbijaid. Kostja toodete nimetused ei ole kuidagi seostatavad hageja toodetega. Kostja ei halvusta hagejat ega hageja tooteid.
23.Kiitvate sõnade kasutamine (Originaal/Original, Ehtne, Parim/Best, Kodune, Premium, Ultra, Klassikaline, Super, Plus, jne) toodete nimetustes on üldteada. On ilmselge, et kirjeldavatele kiitvatele sõnadele kaubamärgikaitset ei saa (sh sõnale provansaal), aga see ei välista nende õiguspärast kasutamist. Enda kauba ausate võtetega atraktiivseks tegemine on osa konkurentsist, mitte konkurentsi rikkumine. Kostja toodete „Ehtne majonees Lemmik“ ja „Lemmik originaal“ pakendite kujundus ja kõik tekstid on Veterinaar- ja toiduametiga kooskõlastatud ja järelevalveameti poolt heaks kiidetud. Kostja poolt kasutatavad tekstid on seadusega kooskõlas ja lubatud.
24.Alternatiivselt tugineb kostja sellele, et hageja ja kostja tooted ei konkureerigi. Kostja toote tarbijad, kes soovivad säilitusainete vaba toodet, ei leiaks hageja sortimendist ühtegi asendustoodet. Kostja konkureerib üksnes teiste tootjatega, kes pakuvad müügiks säilitusainete vaba majoneesi (nt Hellmann’s, Salvest).
25.Kostjal on esitatud registreerimistaotlus kaubamärgile „Lemmik Originaal“. Eestis on registreeritud 6 kaubamärki, mille sõnaline osa sisaldab sõna „Ehtne“. Seega ei ole sõna Ehtne kasutamine kaubamärgis universaalselt välistatud. Kostja on esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse kombineeritud märgile „Ehtne majonees Lemmik + kuju“. Patendiamet on teinud selle registreerimisotsuse, mis on hetkel hageja poolt vaidlustamisel. Vaidlustamisele vaatamata on tõendatud, et Patendiameti ekspertiisi kohaselt on selline kaubamärk registreeritav. Kostja vastuhagi
26.OÜ Polven Foods esitas 13.03.2017 vastuhagi Tarplani Kaubanduse OÜ vastu leppetrahvi summas 15 000 eurot saamiseks.
27.Leppetrahvi aluseks on tsiviilasjas nr 2-14-62411 kohtu poolt 08.09.2015 kinnitatud kompromissikokkuleppe p 9, kus pooled olid kokku leppinud järgnevas: „Kokkuleppe tingimuste iga rikkumise eest maksab rikkuja õigustatud poolele leppetrahvi 15 000 eurot.“ Kompromissi üks tingimus oli, et pooled ei esita teineteise vastu nõudeid ega pretensiooni seoses hagiavalduse aluseks olevate asjaoludega ning loevad kõik taolised nõuded lõppenuks (kompromissi p 4).
28.Käesolevas asjas esitatud hagi, eelkõige p 1.5, ning koos hagiga esitatud lisa 9 on ilmselgelt pretensioon (kui mitte nõue) kostja vastu asjaoludel, milles pooled sõlmisid kompromissi. Kostja hinnangul on hageja kompromissi tingimusi rikkunud. Tsiviilasja 2-14-62411 aluseks olid lisas 9 toodud kostja poolt esitatud kaubamärgi registreerimise taotlused ning kasutatud pakendi kujundused. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis tugineb hageja uuesti sellistele kujundustele, olles need lisas 9 kõik välja toonud ning pealkirjastanud viitega „Polven Foods OÜ poolsele rikkumisele“.
29.Seega on hageja rikkunud poolte kokkulepet ning põhjustanud kostjale kahju. Vastavalt kompromissi p-le 6 jäid kõik tsiviilasjaga nr 2-14-62411 seotud kulud poolte endi kanda, st kostja menetluskulu tema enda kanda. Kostja tegi selle otsuse sõltuvalt muudest kompromissi kokkulepetest, eelkõige et hageja ei tule samadel asjaoludel kostja vastu uute nõuete ja pretensioonidega. Sealjuures arvestas kostja ka sellega, et kui hageja nõuded samadel alustel loetakse lõppenuks, siis säästab kostja tulevikus aega ja raha täiendavate vaidluste ärajäämisest. Hageja poolt esitatud asjaoludel ei ole aga kompromissi eesmärk saavutatav - hageja väidab jälle, et kostja rikkus tema kaubamärgiomaniku õigusi ning kostja peab selle vastu vaidlema, sh kohtumenetluses, ning kandma sellega seoses kulutusi. Hageja vastuväited vastuhagile
30.Kostja kunagised kaubamärgitaotlused ei ole need, millega kostja osutab hagejale käesoleval ajal kõlvatut konkurentsi, vaid nendeks on tootepakendid „EHTNE“ majonees ning „ORIGINAAL“ PROVANSAAL MAJONEES, mis ei oma mingit seost tsiviilasja nr 2-14-62411 hagi aluse ega esemega. Hageja ei ole esitanud kostja vastu mistahes nõuet ega pretensiooni seoses tsiviilasjas nr 2-14-62411 hagiavalduse aluseks olnud asjaoludega.
31.Kostja poolt hageja vastu leppetrahvi nõude esitamine on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna kostjal puudub kaitsmisväärt isiklik huvi, millest lähtudes ta oma väidetavat õigust teostab. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagejal on kohustus tasuda kostjale leppetrahvi, on kostja poolt hagejalt nõutav leppetrahv ebamõistlikult suur ning hageja taotleb vastavalt VÕS § 162 lg-le 1 selle vähendamist.
Esimese astme kohtu otsus
32.Harju Maakohtu 12.01.2018 otsusega jäeti hagi ja vastuhagi rahuldamata. Maakohus jättis hagi menetluskulud hageja kanda ja vastuhagi menetluskulud kostja kanda.
33.Kohus tuvastas järgnevad asjaolud: Hageja ja kostja sõlmisid 01.09.2015 tsiviilasjas nr 2-14-62411 kompromissi, mis kinnitati Harju Maakohtu 08.09.2015 määrusega. Kompromissiga loobus kostja mh kaubamärgitaotlustest nr-ga M2014001451, M2014010072, M2014010913, M2014010924 ja registreeritud kaubamärgist nr-ga 520355 ning kohustus mitte kasutama eelnimetatutega identseid või äravahetamiseni sarnaseid kujundusi ja mitte esitama vastavaid kujundusi kaubamärgina registreerimiseks (tl 25-28); Hageja ja kostja on ettevõtted, mis toodavad ja müüvad Eesti kaubaturul erinevaid majoneese sh MAJONEESI PROVANSAAL; Alates maist 2016 kostja toodab ja müüb Eesti kaubaturul majoneesi “”EHTNE” (tl 29).
34.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja osutab hagejale kõlvatut konkurentsi KonkS § 50 lg 1 p 1 mõttes.
35.Hagi tuleb jätta rahuldamata. Kõlvatu konkurentsi alusel nõude esitamisel peab hageja tõendama, kuidas kostja vaidlusaluste toodete pakend on mõjutanud konkurentsiolukorda ja ostjate käitumist selliselt, et see kahjustaks tema huve. Kohus on hagejale 13.09.2017 toimunud eelistungi selgitanud, et hageja peab tõendama, kuidas vaidlusalused kostja tooted hageja mainet või majandustegevust kahjustavad ning et hageja turuosa langus on tekkinud kostja käitumise tõttu. Hageja pidi esitama kohtule turuanalüüsi, millest nähtuks, milline oli hageja ja kostja turuosa enne kostja poolt vaidlusaluste toodete turule toomise hetke ning kuidas on muutunud hageja ja kostja toodete turuosa seoses vaidlusaluste toodete turule toomisega ja milline on vaidlusaluste toodete turule toomise mõju konkreetsete toodete kaupa (tl 129-130). Hageja ei ole seda teinud. Hageja ei ole ära näidanud, kuidas kostja pakendi info mõjutab hageja majandustegevust.
36.Järgnevalt tuvastas kohus, kas kostja, kasutades oma toodete pakenditel sõnu EHTNE ja ORIGINAAL, kasutab ebaausaid kaubandusvõtteid.
37.Kostja on esitanud kaubamärgi registreerimise taotluse kombineeritud kaubamärgile EHTNE MAJONEES LEMMIK + kuju (tl 63-64). Patendiamet on teinud selle registreerimisotsuse, mis hageja poolt on vaidlustatud. LEMMIK on kostja majoneeside kaubamärk, mis on tuntud ja eristusvõimeline ning sõna EHTNE oma kaubamärgi mittekaitstav osa.
38.Kostja poolt kohtule esitatud M A i ja T K retsensioonis, mis on koostatud L P poolt 13.10.2017 koostatud ekspertarvamusele, on välja toodud, et sõna NATURAALNE on kohane kasutada ka selliste toodete kirjeldamiseks, mis saadakse kahe või enama koostisosa kokku segamise tagajärjel. Seejuures ei oma tähtsust kas koostisosad on eeltöödeldud või mitte. Näitena tuuakse välja näidissõnad nagu “naturaalne värnits” ning “naturaalne vein“. Mõlemad saadakse eeltöödeldud koostisosade kokku segamisel. Sõna NATURAALNE saab tavakasutuses olla väljendatav skaalana, mille erinevad punktid vastavad kõik omadusele naturaalne, kuid teevad seda erineval määral (tl 152156). See tähendab, et sõna NATURAALNE saab kasutada kirjeldava omadussõnana ka toodete juures, mis ei ole 100% naturaalsed.
39.Vastuseks hageja väitele, et EHTNE majonees ei ole säilitusainevaba, on kostja tellinud analüüsi tootele, mida ta on ostnud AB ACNELT õunaäädikana ja kostjale üllatuseks selgus, et kostja poolt ostetav ja kasutatav õunaäädikas ei ole tegelikult õunaäädikas (tl 111). Kostja kinnitas, et tema poolt toorainena ostetud toode pidi olema õunaäädikas ning kostja vahetab viivitamatult tarnijat. Järgmistes partiides kasutatakse kindlasti õunaäädikat ning kostja laseb ostetud õunaäädikat testida enne selle kasutusele võtmist.
Kohus peab kostja poolt esitatud selgitusi eluliselt usutavaks. Tänapäeval on toodete võltsimine üsna levinud. Kuna kostja on kinnitanud, et ta kavatseb vahetada tarnijat ja kavatseb oma EHTSAS majoneesis kasutada üksnes õunaäädikat, siis ei näe kohus takistusi kostjal kasutada oma majoneesi pakendil tähistust EHTNE seoses majoneesi koostisega. Lisaks selle on kostja esitanud kohtule majonees LEMMIK EHTNE toote uue teksti, mis on kooskõlastatud Veterinaar – ja toiduametiga ja millest nähtuvalt EHTNE MAJONEES pakendi tekst on muutumas ja uus tekst ei sisalda enam kirjet 100% EHTNE koostis, EHTNE majonees – naturaalne koostis või EHTNE majonees on valmistatud üksnes naturaalsetest koostisosadest (tl 59).
40.Kostja on kohtule esitanud registreerimistaotluse kaubamärgile LEMMIK ORIGINAAL (tl 60). Sellega on ümber lükatud hageja väide, et kostja on asendanud oma kaubamärgina kaitstud senise toote KLASSIALINE MAJONEES PROVANSAAL uuega tootega ORIGINAAL PROVANSAAL MAJONEES. Ka kohtule esitatud pakendilt on näha, et kaubamärki, mis varem oli LEMMIK KLASSIKALINE on nüüd LEMMIK ORIGINAAL ja toote tüüpi (provansaal majonees) eraldab väike joon (tl 31).
41.Kohus leiab, et kostja toote pakendil olevat teksti tuleb käsitleda tervikuna, st lähtuda tuleb kogu tekstist, mis on toote pakendil. Kohtule esitatud fotodest nähtuvalt kostja pakub müügiks toodet LEMMIK ORIGINAAL PROVANSAAL MAJONEES (tl 31).
42.Sõna ehtne on toote kvaliteediomadusi kirjeldav (ülistav) ning ainuõigust selle sõna kasutamiseks toodetel ei oma Eestis ja Euroopa Liidus registreeritud kaubamärkide hulgast mitte keegi. Ka sõna ORIGINAAL on toote kvaliteediomadusi kirjeldav (ülistav) ning sõna ORIGINAAL ainuõigust kasutamiseks toodetel ei oma Eestis ja Euroopa Liidus registreeritud kaubamärkide hulgast mitte keegi. Kirjeldavate sõnade kasutamine toodete pakendil on õiguspärane. Vastavalt KaMS §-le 14 on keelatud kasutada äritegevuses tähiseid, mis võivad olla teise isiku kaubamärgiks. Kõik eristusvõimetud ja kirjeldavad sõnad on vabaks kasutamiseks kõikide asjast huvitatud isikute poolt. Ülamärgitu käib ka tähiste ORIGINAAL, KLASSIKALINE, TRADITSIOONILINE, PARIM, EHTNE jmt kohta. Tegemist on eristusvõimetute ja kirjeldavate (kaupade algupära, omadusi, kvaliteeti, väärtust mk omadusi näitavate) tähistega. Sama kehtib ka tähise ORIGINAAL kohta, mis väga paljude toiduainetega seotud isikute poolt registreeritud kaubamärkide kooseseisu: Saku Originaal, Värska Originaal, Päikese Originaal Piimameister OTTO, Originaal Piimameister OTTO (tl 103). Kohtule esitatud Patendiameti Kaubamärkide andmebaasi kohaselt on Eestis registreeritud 52 kaubamärki kauba või teenuse klassis number 33; 29; 30 ;32, mis sisaldab inglise keelset sõna ORIGINAL (tl 104-105 pöördel). On tootjaid, kelle tootevalikus on mitmeid samaliigilisi tooteid ja oma toodete eristamiseks viitavad osale neist kui KLASSIKALINE, TRADITSIOONILINE, PREMIUM vms. See ei alaväärista ega kahjusta konkurentide tooteid. Ka hageja ise müüb toodet MAJOEES PROVANSAAL PREMIUM, mis samuti lisab tootele kiitva eritunnuse (tl 110).
43.On tavapärane, et sõna ORIGINAAL kasutatakse kombineeritud kaubamärgis mittekaitstava sõnalise osana. Kostja kasutab kaubamärgina lühendit LEMMIK ORIGINAAL + kuju ning ORIGINAALILE viitamine ei ole seotud sellega, et tegemist oleks originaalse provansaal majoneesiga. Mõistlik tarbija või kaubaturu osaline ei arva sõna ORIGINAAL kasutamise osas nagu oleks LEMMIK ORIGINAAL majonees kõikide müüdavate majoneeside seas algupärane. Tarbijad ja kaubaturul osalised saavad aru, et tegemist on LEMMIK majoneesi originaalse retseptiga. Lisaks selle on sõna ORIGINAAL kasutamine toiduainetööstuses tavapärane ja tarbijad on sellega harjunud ning seda ei kasutata üksnes geograafilisel põhjusel nagu hageja seda väidab. Kohtule esitatud EUIPO andmebaasi väljavõttest nähtuvalt sõna ORIGINAL (eesti keeles ORIGINAAL) on Euroopa Liidus tervikuna kasutatud 2556 kaubamärgi juures ja sõna
REAL (eesti keeles EHTNE) on kasutatud 3541 kaubamärgi juures (tl 150-151). Kohtule esitatud väljavõte kaubamärkide andmebaasist tõendab, et Eestis on registreeritud 6 kaubamärki, mille sõnaline osa sisaldab sõna EHTNE (tl 62). Seega on sõnade ORIGINAAL ja EHTNE kasutamine toodete kirjeldamiseks tavapärane praktika.
44.Kostja kasutab oma kaubamärgina LEMMIK ORIGINAAL (tl 60). Samuti kasutab kostja kaubamärki LEMMIK. Keskmine tarbija ei teadvusta mistahes majoneesi pakendil üksnes sõna EHTNE või ORIGINAAL, vaid ka sellega kaasnevat põhikaubamärki, olgu selleks näiteks HELLMANN’S või LEMMIK vms.
45.Hageja poolt kohtule esitatud L P poolt 13.10.2017 koostatud eksperdi arvamus (tl 144) ei tõenda hageja väidet, et kui tootja reklaamib enda tooteid naturaalse koostisega, kuid tegelikkuses sisaldab reklaamitud toode mittelooduslikke koostisosi või teineteise maitset mõjutavaid lisaaineid, siis võib säärane kiri toote pakendil tavaostjat eksitada ja tarbijat petta. Nimetad arvamuses puuduvad viited milliseid teooriaid ja meetodeid on selle koostamisel kasutatud ja milliseid uuringud läbi viidud. Seega on tegemist L P poolt koostatud subjektiivse arvamusega. Sellest tulenevalt jätab kohus L P polt 13.10.2017 koostatud eksperdi arvamuse tähelepanuta käesolev asja lahendamisel.
46.Seega, sõnade EHTNE ja ORIGINAAL toodete nimetuses kasutamine on toodete kirjeldamiseks tavapärane praktika ja ei ole iseenesest konkurentsi kahjustav. Tegemist on kiitva iseloomuga tähise kasutamisega, millega isik rõhutab oma kauba ainult talle omapärast eripära. Tegemist ei ole absoluutse tõdemusega, et ainult kostja kaup on ehtne või originaalne ja kõik teised on võltsid. Hageja tõlgendus justkui EHTNE MAJONEES LEMMK ja LEMMIK ORIGINAAL PROVANSAAL MAJONEES võiksid tekitada ostjates mulje nagu võiksid olla teiste konkurentide tooted võltsitud, halvemate omadustega, on vale. Enda kauba atraktiivsemaks tegemine kasutades kiitvaid sõnu on osa konkurentsist, mitte konkurentsi rikkumine. Asjaolu, et kostja kasutab oma toote nimetuses (pakendil) sõnu EHTNE ja 100% ETHNE KOOSTIS ei tõenda, et kostja halvustab hageja toodet või kostja kasutab oma toote müümisel lubamatuid võtteid. Kasutades oma toodete pakendil sõnu EHTNE ja ORIGINAAL ei osuta kostja hagejale kõlvatut konkurentsi. Hagi kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks ja kostjal keelamiseks majoneesi EHTNE ning ORIGINAAL PROVANSAAL MAJONEES tootmiseks, müügiks ja reklaamimiseks Eesti Vabariigi kaubamärgiturul tuleb jätta rahuldamata.
47.Kostja vastuhagis esitatud leppetrahvi nõue tuleb jätta rahuldamata. Kohus leiab, et poolte eesmärgiks ja ühiseks tegelikuks tahteks tsiviilasjas nr 2-14-62411 kompromissi sõlmimisel, oli kompromissi p-i 9 kohaselt tagada karistusliku leppetrahviga summas 15 000 eurot kompromissi täitmine, ehk tagada see, et kostja võtaks Eesti Patendiametist tagasi või loobuks vaidlusalustest kaubamärgitaotlustest ja kaubamärgist (kompromissi p 1) ega kasutaks vaidlusaluste kaubamärgitaotlustega ja registreeritud kaubamärgiga identseid või äravahetamiseni sarnaseid kujundusi ega esitaks vastavaid kujundusi kaubamärgina registreerimiseks (kompromissi p 2). Poolte ühine tegelik tahe ei olnud võimaldada poolel esitada teise poole vastu leppetrahvi nõue, kui teine pool avaldab näiteks kohtule kompromissi sõlmimise fakti.
48.Kostja kunagised kaubamärgitaotlused ei ole need, mille alusel on hageja esitanud kohtule kõlvatu konkurentsi tõkestamise nõude käesolevas tsiviilasjas kostja vastu. Tsiviilasjas nr 2-14-62411 sõlmitud kompromiss käsitleb kostja poolt esitatud kaubamärgitaotluseid nr M201400145, M201401007, M201401091, M201401092 ja registreeritud kaubamärki nr 52035. Patendiameti kaubamärkide andmebaasist ja kohtule esitatud tõendist nähtuvalt kostja kaubamärgitaotlused nr M201400145, M201401007, M201401091 ja M201401092 olid esitatud kaubamärgi LEMMIK MAJONEES PROVANSAAL EESTI KAUP + kujutis registreerimiseks ning
registreeritud kaubamärk nr 52035 LEMMIK + kujutis (tl 52). Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagiavalduse kohaselt hageja hinnangul kostja osutab hagejale kõlvatut konkurentsi tootepakenditega „EHTNE“ majonees ning „ORIGINAAL“ PROVANSAAL MAJONEES, mis ei oma mingit seost tsiviilasja nr 2-14-62411 hagi aluse ega esemega. Seega ei ole hageja esitanud kohtule kostja vastu nõuet või mistahes pretensiooni seoses tsiviilasja nr 2-14-62411 hagi aluseks olevate asjaoludega. Kostja apellatsioonkaebus
49.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis vastuhagi rahuldamata ning vastuhagi osas menetluskulud kostja kanda ja teha asjas uus otsus, millega vastuhagi rahuldada ja jätta menetluskulud hageja kanda.
50.Kohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 29 lg-t 1, kuna on kompromisslepingut ebaõigesti tõlgendanud. Kompromisskokkuleppe tekstist nähtub üheselt, et leppetrahvi nõue tekib mõlemale lepingu poolele kõikide lepingust tulenevate kohustuste rikkumise korral. Otsuse leheküljel 15 (kolmas lõik) on kohus üllatavalt ning ilma mistahes õigusliku aluseta andnud pooltevahelisele kompromisslepingule tõlgenduse, mis erineb kardinaalselt lepingu tekstist. Sealjuures ei selgita kohus, miks ei ole kompromisskokkuleppe p-i 4 (konfidentsiaalsus) rikkumine tagatud leppetrahviga olgugi, et leping expressis verbis nõnda ette näeb.
51.Maakohtu otsus on vastuoluline ning põhjendamata. Kohtu järeldusteni jõudmine ei ole järgitav. Kohus pidanuks nentima, et hageja esitas halvustavad väited varasema menetluse kohta kohtule vaid eesmärgiga lõigata sellest varalist kasu ning mõjutada kohtu meelsust kostja vastu ning tuvastama pretensiooni esitamise pooltevahelise kompromisskokkuleppe p-i 4 kontekstis. Kohus ei ole sisuliselt analüüsinud otsuses, kas hagiavalduse p-s 1.5 ja kaasnevas lisas 9 hageja poolt esitatud väited on käsitatavad pretensioonina kompromisskokkuleppe p-i 4 kontekstis. Kohus on ekslikult tuvastanud, et kuivõrd käesoleva tsiviilasja ja hageja etteheidete vahel puudub igasugune seos, siis ei saa olla tegemist pretensiooniga. Selline kohtu selgitus ei ole jälgitav.
52.Sõna „pretensioone“ kasutamine kompromisslepingu tekstis ei olnud juhuslik. Eesmärgiks oli välistada tsiviilasja aluseks olevate asjaolude kasutamine vastaspoolt kahjustaval moel mistahes kontekstis (sh avalikul kohtuistungil kohtu meelsuse kujundamine). Kooslus „nõudeid ega pretensioone“ viitab üheselt, et leppetrahvi tasumise kohustus ei olnud seotud pelgalt iseseisva nõude esitamisega nagu põhjendas kohus. Pooled lisasid sätte sõnastusse sõna „pretensioone“ selge eesmärgiga laiendada sätte tähendust ja kohaldatavust kaugemale tsiviilõiguslike nõuete esitamisest kohtumenetluses. Pretensioonid hõlmavad ka kõiki muid võimalikke kohtuväliseid ja siseseid etteheiteid, mida pooled saavad üksteise suunas üllitada. Hageja apellatsioonkaebus
53.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti hagi rahuldamata ja hagiga seotud menetluskulud hageja kanda. Hageja palub teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldatakse ja jäetakse menetluskulud kostja kanda.
54.Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks. Hageja palub tagastada 31.01.2017 enamtasutud riigilõivu 2800 eurot hageja kontole nr
XXXXXXXXXX.
55.Maakohus tõlgendas ebaõigesti KonkS § 50 lg 1 p-i 1 ja § 51 lg-t 1, kui leidis, et kõlvatu konkurentsi alusel nõude esitamisel peab hageja tõendama, kuidas kostja vaidlusaluste toodete pakend on mõjutanud konkurentsiolukorda ja ostjate käitumist selliselt, et see kahjustaks tema huve. KonkS § 50 lg 1 p 1 kohaselt on kõlvatu konkurents eksitava teabe avaldamine. Hagi rahuldamiseks piisab tõendamisest, et (i) kostja poolt esitatakse
konkureerimisel ebatõeseid andmeid, mis võivad ostja tavalise tähelepanelikkuse juures tekitada pakkumisest eksliku mulje ja/või (ii) võidakse (potentsiaalselt) kahjustada hageja mainet või tema majandustegevust. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja poolt 20.10.2017 esitatud põhjendustega, et hageja maine ja majandustegevuse kahjustamine on vaid üks alternatiivne võimalus kõlvatu konkurentsi tuvastamiseks.
56.Maakohus asunud ebaõigesti tuvastama, kas kostja kasutab „ebaausaid kaubandusvõtteid“. Kõlvatu konkurentsi tuvastamine ei eelda mitte „ebaausate kaubandusvõtete“ kasutamise tuvastamist, vaid kostja poolt eksitava teabe avaldamise tuvastamist.
57.Maakohus on ebaõigesti lubanud kostja poolt vaidlusalustes toodetes sõna „NATURAALNE“ kasutamist. Maakohus ei ole seejuures arvestanud hageja selgitustega. Maakohus ei ole selgitanud, kuidas M A i ja T K „retsensioon“ L P 13.10.2017 eksperdi arvamusele asendaks õigusaktidest tulenevaid nõudeid sõna „NATURAALNE“ kasutamisel toiduainetööstuses ning miks nende „retsensioonis“ toodud seisukohad on väidetavalt usaldusväärsemad kui Veterinaar- ja Toiduameti seisukohad. Maakohtu otsusest ei selgu, miks ei ole maakohus arvestanud Veterinaarja Toiduameti 05.04.2017 kirjas nr 14.1-1/1990-1 toodud seisukohtadega sõna „naturaalne“ kasutamise kohta. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et sõna „NATURAALNE“ kasutamine on lubatud ka toodete juures, mis ei ole 100% naturaalsed.
58.Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja on müües ja reklaamides majoneesi „EHTNE“ ning „ORIGINAAL“ PROVANSAAL MAJONEES teadlikult tarbijaid eksitanud.
59.Maakohus on hinnanud ebaõigesti tõendeid seoses „EHTSA“ majoneesiga. Ainuüksi asjaolu, et kostja on kasutanud „EHTSAS“ majoneesis selle pakendil avaldatud õunaäädika asemel sidrunhapet, toob kaasa hagi rahuldamise, sest kostja on avaldanud toote pakendil eksitavat teavet. KonkS § 50 lg 1 p 1 kohaselt ei ole oluline, kas eksitava teabe avaldamine oli tahtlik või mitte. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei nõustu hageja seisukohaga, et „EHTSA“ majoneesi puhul ei ole toiduainete proovi arvestades tegemist naturaalse tootega (see ei sisalda õunaäädikat, mis oleks võinud olla naturaalne toode). Maakohus ei ole põhjendanud, milliste tõendite pinnalt ta tuvastas, et „toodete võltsimine on üsna levinud“. Lisaks ei ole kostja esitanud tõendeid selle kohta, et tegelikult soovis ta osta AB ACNELT õunaäädikat. Asjaolu, et kostja asus väidetavalt muutma „EHTSA“ majoneesi pakendit, kus puuduks viide 100% naturaalsele koostisele, kinnitab seda, et kostja kasutab pakendit, mis osutab hagejale kõlvatut konkurentsi. Siiski ei ole kostja tõendanud, et ta on ka tegelikkuses muutnud „EHTSA“ majoneesi pakendit ja on sellega väidetavalt lõpetanud kõlvatu konkurentsi osutamise.
60.Kaubamärgid ja kaubamärkide registreerimine ei välista toodete kõlvatut konkurentsi.
61.Kuna reklaami eksitavaks tunnistamisel võetakse arvesse kogu reklaam, mh tootja või teenuse osutaja isik, tema tegevusala ja kvalifikatsioon, samuti tema toote või teenusega seotud intellektuaalse omandi õiguseid (RekS § 4 lg 2 p 6), ei saa kostja tugineda kõlvatu konkurentsi osutamisel enda väidetavatele kaubamärkidele. Lisaks ei ole kostja nimele registreeritud ühtegi sõnalist kaubamärki, mis võimaldaks neil kasutada toodete pakkumisel sõna „EHTNE“ või „ORIGINAAL“.
62.Hageja leiab, et „väikene joon“ toote pakendil ei erista kaubamärki ja toote tüüpi, kuna sõna „ORIGINAAL“ on ruumiliselt (samas kollases ringis ning punase värviga rõhutatult) nii esi- kui tagaküljel seotud toote tüübiga „PROVANSAAL MAJONEES“, mitte sõnaga „LEMMIK“, mis on eraldiseisev, ovaalis asetsev ja mis on ruumiliselt seotud kirjega „ANNO 1998“.
63.Maakohus ei ole põhjendanud, millistele tõenditele tuginedes ta asus seisukohale, et keskmine tarbija peaks sellise kujundusega pakendi puhul tajuma, et tähistus „ORIGINAAL“ seondub sõnaga „LEMMIK“, mitte sõnaga „MAJONEES“ ning et „keskmine tarbija ei teadvusta mistahes majoneesi pakendil üksnes sõna EHTNE või ORIGINAAL, vaid ka sellega kaasnevat põhikaubamärki.
64.Maakohtu poolt väljatoodud kaubamärgid ei tõenda väidet, et kostja poolt on nende kasutamine koos toote nimetusega õiguspärane ega ole käsitletav kõlvatu konkurentsina. Maakohus ei ole välja toonud ühtegi kaubamärki, kus sõna „EHTNE“ või „ORIGINAAL“ oleks registreeritud koos toote nimega. Kaubamärgid „Saku Originaal“, „Värska Originaal“, „Päikese Originaal Piimameister OTTO“, „Originaal Piimameister OTTO“ ei viita tootele, erinevalt „EHTSAST“ majoneesist ja „“ORIGINAAL PROVANSAAL MAJONEESIST“. Ka on maakohtu poolt toodete eristamiseks välja toodud tähistused „KLASSIKALINE“, „TRADITSIOONILINE“, „PREMIUM“ jms erineva tähendusega võrreldes sõnadega „EHTNE“ ja
„ORIGINAAL“.
65.Maakohus on hinnanud ebaõigesti Linnar Priimägi eksperdi arvamust. Pelgalt asjaolu, et eksperdi arvamuses ei ole viidatud, milliseid teooriaid ja meetodeid on selle koostamisel kasutatud ja milliseid uuringuid läbi viidud, ei kahanda eksperdi järelduste tõendusliku väärtust. Vastustaja seisukoht
66.Hageja palus jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
67.Kostja palus jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
68.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
69.12.03.2018 vastuses apellatsioonkaebusele esitas kostja taotluse uue tõendi vastuvõtmiseks. Kostja palub võtta asja juurde täiendava tõendina 11.12.2017 Patendiameti otsuse, millega registreeriti kostja kaubamärk „Lemmik Originaal“ tõendamaks, et tähise „Originaal“ kasutamine toodete tähistamiseks Eesti kaubaturul on lubatav ning kehtiva õigusega kooskõlas.
70.TsMS § 652 lg 3 alusel saab uusi asjaolusid ja tõendeid ringkonnakohtusse esitada üksnes seaduses sätestatud piiratud juhtudel. TsMS § 652 lg 4 sätestab, et uue tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama. Kui pool uue asjaolu või tõendi esitamise lubatavust ei põhjenda või ei põhista, jätab kohus selle tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui tõend on ilmselt vajalik asja õigemaks lahendamiseks ja vastaspool on tõendi vastuvõtmisega nõus.
71.Kostja ei ole tõendi esitamist alles apellatsioonimenetluses millegagi põhjendanud. Seega jätab ringkonnakohus kostja taotluse täiendava tõendi vastuvõtmiseks TsMS § 652 lg 3 alusel rahuldamata.
72.Vastuseks hageja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist:
73.Maakohus ei tõlgendanud ebaõigesti KonkS § 50 lg 1 p 1 ja § 51 lg-t 1, kui leidis, et kõlvatu konkurentsi alusel nõude esitamisel peab hageja tõendama, kuidas kostja vaidlusaluste toodete pakend on mõjutanud konkurentsiolukorda ja ostjate käitumist selliselt, et see kahjustaks tema huve. TsMS § 368 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tulenevalt TsMS §-st 1 peab vastav hageja õiguslik huvi tulenema otseselt eraõiguslikust suhtest. KonkS § 53 ei loo eraõiguslikust suhtest tulenevat õiguslikku huvi vaid reguleerib kohtualluvust. KonkS § 53 alusel tsiviilkohtusse hagi esitamisel põhjendama oma eraõiguslikust suhtest tulenevat õiguslikku huvi. Õiguslikuks huviks võib olla eelkõige lepinguvälise kahju hüvitamise nõue. Maakohus on seega otsuses õigesti analüüsinud hagejale kahju tekkimise fakti ja selle tõendatust.
74.Alusetu on hageja etteheide, et maakohus ei ole arvestanud hageja selgitustega ja on ebaõigesti lubanud kostja poolt vaidlusalustes toodetes sõna „naturaalne“ kasutamist. Maakohus analüüsis kõiki hageja väiteid ning lähtus otsuse koostamisel õigesti hagiavalduses esitatud nõuetest. Hagiavalduses palus hageja 1) tuvastada, et OÜ Polven Foods osutab Tarplani Kaubanduse OÜ-le kõlvatut konkurentsi müües ja reklaamides majoneesi „EHTNE“ ning „ORIGINAAL“ PROVANSAAL MAJONEES ning 2) keelata majoneesi „EHTNE“ ning „ORIGINAAL“ PROVANSAAL MAJONEES tootmine, müük ja reklaamimine Eesti Vabariigi kaubaturul. Hagiavalduses esitatud nõuded ei sisalda viidet sõna „naturaalne“ väärkasutusele. Seetõttu on asjakohatud hageja etteheited otsuse põhjendamatusest või õigusvastasusest vastavas osas.
75.Maakohus ei ole hinnanud ebaõigesti tõendeid seoses sõnade EHTNE“ ning „ORIGINAAL“ kasutamisega majoneesi pakenditel. Kohus tuvastas õigesti, et sõnade „originaal“ ja „ehtne“ kasutamine on kõikidele lubatud. Tegemist on eristusvõimetute ja kirjeldavate sõnadega, mis on vabaks kasutamiseks kõikide asjast huvitatud isikute poolt. Samuti on sõnade „originaal“ ja „ehtne“ kasutamine toodete kirjeldamiseks tavapärane praktika.
76.Maakohus on põhjendanud, mille tõttu ta ei loe Linnar Priimägi arvamust usaldusväärseks. Keeleteaduse ekspert M A ning semiootika ekspert Tiit Kuuskemäe analüüsisid Linnar Priimägi eksperdi arvamust ning jõudsid järeldusele, et tekst vastab vaid osaliselt ekspertarvamuse vormilistele nõuetele ning tekst ei vasta ekspertarvamuste sisulistele nõuetele, sest puuduvad viited, millise teadusliku distsipliini raames on see koostatud, milliseid teooriaid ja meetodeid on selle koostamiseks kasutatud ning ekspertarvamuses esitatud sõna “naturaalne” analüüsi tulemused ei vasta empiiriliselt eesti keele tavapärasele kasutusele.
77.Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist:
78.Maakohus ei ole ebaõigesti tõlgendanud tsiviilasjas nr 2-14-62411 poolte vahel sõlmitud kompromisslepingut. Poolte eesmärgiks ja ühiseks tegelikuks tahteks oli kompromisslepingu punkti 9 kohaselt tagada leppetrahviga kompromissi täitmine. Kompromissi punkti 4 järgi võtsid pooled kohustuse mitte esitada nõudeid ega pretensioone seoses hagiavalduse aluseks olevate asjaoludega ning loevad kõik taolised nõuded lõppenuks. Pooled ei võtnud kompromissiga kohustust loobuda vastastikku kõigist tulevastest pretensioonidest, sealhulgas pretensioonidest ja nõuetest seoses tulevikus kõlvatu konkurentsi osutamisega, vaid üksnes neist pretensioonidest ja nõuetest, mis seondusid hagiavalduse aluseks olevate asjaoludega. Hagiavalduse aluseks olid konkreetsed kostja kaubamärgitaotlused ja registreeritud kaubamärk. Hagiavalduse lisas 9 toodud kostja kunagised kaubamärgitaotlused ei ole need, mis on hageja käesoleva kõlvatut konkurentsi lõpetamise hagi aluseks. Kostja ei ole vastupidist väitnud. Kuivõrd käesolev tsiviilasi ei seondu varasema tsiviilasja hagiavalduse aluseks
olevate asjaoludega, puudub hageja tsiviilasjas esitatud nõuetel ja varasema tsiviilasja vahel igasugune seos. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
79.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis hagiga seotud menetluskulud hageja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Seoses nii apellatsioonkaebuse kui ka vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud poolte endi kanda.
80.Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuste jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.