Majandushaldusõigus › Tervisekaitse ja toidujärelevalve

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 13.06.2022. Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

3-20-2003 esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1830/2003, 22. september 2003, milles käsitletakse geneetiliselt muundatud organismide jälgitavust ja märgistamist, geneetiliselt muundatud organismidest valmistatud toiduainete ja sööda jälgitavust ning millega muudetakse direktiivi 2001/18/EÜ.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1169/2011, 25. oktoober 2011, milles käsitletakse toidualase teabe esitamist tarbijatele ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 1924/2006 ja (EÜ) nr 1925/2006 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni direktiiv 87/250/EMÜ, nõukogu direktiiv 90/496/EMÜ, komisjoni direktiiv 1999/10/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/13/EÜ, komisjoni direktiivid 2002/67/EÜ ja 2008/5/EÜ ning komisjoni määrus (EÜ) nr 608/2004.

2(10)

3-20-2003 liikmesriikide heakskiit. Seega ei saa pidada asjakohaseks vaides esitatud väidet, et pähklid on sellist liiki toiduaine, mille tooraine võib teoreetiliselt olla geneetiliselt muundatud. Euroopa Komisjoni poolt hallatava GMO-registri kohaselt on liidus turustamiseks lubatud tootekategooriateks puuvill, mais, rapsiõli, sojauba, suhkrupeet ning raps. GMO-registrist ei leia geenmuundatud mandleid. Seega ei ole Euroopa Liidus toiduna võimalik turustada geenmuundatud mandleid ja kõik turustatavad mandlid on samalaadsed geenmuundamata mandlid. Märgistuse „GMO-vaba“ kasutamine toidul, millel puudub geenitehnoloogia abil saadud analoog, on eksitav, sest kõik samalaadsed toidud on sarnaste omadustega ehk GMOvabad. Sellise märgistuse kasutamine tootegrupis, mille puhul kohaldub Euroopa Liidus turustamise piirang, võib moonutada tarbija valikuid ja luua potentsiaalselt mulje tervislikumast/kasulikumast/puhtamast tootest võrreldes teiste müügiks pakutavate mandlitega. Euroopa Liidu tasandil reguleerib ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid, sh eksitavaid kauplemisvõtteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/29/EÜ. Selle art 6 lg 1 kohaselt loetakse kaubandustava eksitavaks, kui see sisaldab valeandmeid ja on seetõttu ebaõige või muul moel, sealhulgas oma üldise esitusviisi tõttu, petab või tõenäoliselt petab keskmist tarbijat ühe või mitme alltoodud punkti osas, isegi kui teave on faktiliselt õige, ning kui see mõlemal juhul paneb või tõenäoliselt paneb keskmise tarbija tegema tehinguotsust, mida ta muidu ei oleks teinud. Lähtudes direktiivi 2005/29/EÜ rakendamise/kohaldamise suunistest (ptk 2.5), tuleb kõiki tarbijaid kaitsta ebaausate kaubandustavade eest. Keskmise tarbija testi ei peeta statistiliseks testiks. Siseriiklikud kohtud või asutused peavad iga juhtumi puhul kasutama keskmise tarbija tüüpilise reaktsiooni kindlaksmääramisel oma otsustusvõimet, võttes arvesse Euroopa Kohtu praktikat. Osaühing Germund Hulgi on edastanud vaide lisadena kaks ingliskeelset Ameerika Ühendriikides paiknevate ettevõtete väljastatud mandleid puudutavat dokumenti, mis ei ole seostatavad ettekirjutuse objektiks olnud kaubaga partiinumbri ega muude tunnuste või tähistuste järgi.

3(10)

3-20-2003 Kaebaja on haldusmenetluse jooksul juhtinud tähelepanu ka asjaolule, et märgistus „GMOvaba“ ei tähenda üksnes seda, et põhitooraine ei sisalda geneetiliselt muundatud organisme, vaid kogu toode on GMO-vaba. Vaidlusaluse toote koostises on kasutatud ka õli, mis on GMO-vaba. See nähtub tootja väljastatud sertifikaadist. Samas on teoreetiliselt võimalik, et pähklite töötlemisel õli ei kasutata või kasutatakse õli, mis on tehtud GMO-dest (nt sojaõli või rapsiõli). Vastustaja on ise osutanud, et Euroopa Komisjoni poolt hallatava GMO-registri kohaselt on Euroopa Liidus turustamiseks lubatud tootekategooriateks mh sojauba, rapsiõli ja raps. Seega on võimalik, et ka isegi juhul, kui pähklid ise on tõepoolest GMO-vabad, sisaldab toode siiski GMO-d, kui pähkleid on töödeldud GMO-d sisaldava õliga. Seega ei vasta ilmselgelt tõele vastustaja väide, et vaidlusaluse tootega samalaadsete toitude puhul ei ole GMO sisaldus üldse võimalik. Vastustaja on selle tähelepanuta jätnud. Vastustaja ei ole ettekirjutuses analüüsinud, milline on konkreetse toote keskmine tarbija ja milline eeldatav ootus võib keskmisel tarbijal vastava märgistuse suhtes olla, kuigi kaebaja sellele vastuväidetes ja vaides tähelepanu juhtis. Euroopa Kohus tõi otsuses asjas C-195/14 esile, et peamine on mitte viia tarbijat ekslikult arvamusele, et tootel on erinev päritolu, lähtekoht või kvaliteet sellest, mis tal tegelikkuses on. Seega on Euroopa Kohus tarbija eksitamist defineerinud sisuliselt kui tarbijale kaudset või otsest ebaõige teabe andmist. Seega on tarbija eksitamiseks vajalik, et teave viiks tarbija ekslikult arvamusele, et toote kvaliteet erineb sellest, mis tal tegelikkuses on. Praegusel juhul ei esine sellist olukorda, sest kaebaja märgistus „GMO-vaba“ on õige: tooted on tõepoolest vabad geneetiliselt muundatud organismidest. Mandlite tootjad on väljastanud koos kaubaga kaebajale sellise kinnituse. Vastustaja on vaideotsuse p-s 7 üllatuslikult tuginenud eksitavaid kauplemisvõtteid reguleerivale Euroopa Liidu õigusaktile. Ettekirjutuses ei ole kaebajale eksitavaid kauplemisvõtteid ette heidetud. Kaebaja on oma vastuväidetes toonud esile ka selle, et märgistust „GMO-vaba“ kasutatakse pähklitoodetel üle maailma, sh ka Eestis müüdavate teiste tootjate toodete puhul. Ettekirjutuse täitmine võib eksitada tarbijaid (tarbijatele jääb mulje, et toode sisaldab nüüd GMOkomponente) ning põhjustada teistel tootjatel konkurentsieelise, kes jätkuvalt sama märgistust edasi kasutavad. Vastustaja on jätnud selle tähelepanuta. Vastustaja on ettekirjutuses jätnud täielikult põhjendamata, miks ta ei nõustu kaebaja esitatud vastuväidetega. Seega on vastustaja ettekirjutuses kaalutlused puudulikud.

Kättesaadav aadressil https://www.isaaa.org/gmapprovaldatabase/default.asp

4(10)

3-20-2003 kohta, et tootes sisalduv mandel on GMO-vaba. Samas kehtib mandli iseloomustamiseks esitatav väide, et see on GMO-vaba, eranditult kõigi turul olevate mandlite kohta. Kaebaja turustatud toote märgistus „GMO-vaba/GMO-free“ annab selgelt mõista, et turul on olemas nii geneetiliselt muundatud kui ka geneetiliselt muundamata mandleid ja konkreetsed mandlid erinevad teistest turul olevatest mandlitest selle poolest, et need on geneetiliselt muundamata. Kuna geneetiliselt muundatud mandleid tegelikult turul ei ole, siis omistab see märgistus kaebaja tootele alusetult eriomaduse, mis tegelikult on olemas kõigil turul olevatel samalaadsetel toodetel. Kaebaja väide, et mandleid on teoreetilistel võimalik geneetiliselt muundada, on iseenesest tõsi, kuid praeguses vaidluses asjasse puutumatu. Määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p c kohaldamisel saab arvesse võtta üksnes olemasolevaid samalaadseid toite. Kuna kõik turul olevad samalaadsed tooted (mandlid) on geneetilise muundamise aspektist ühesuguste omadustega, s.t. nad ei ole saadud GMO-delt, on toote märgistus „GMOvaba/GMO-free“ määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p c mõttes eksitav. Sealjuures on oluline, et märgistuse „GMO-vaba/GMO-free“ kasutamine pakendil ei võimalda aru saada sellest, et see väide ei käi mitte põhitooraine (mandlite) kohta, vaid puudutab mõnda teist toote koostisosa. Kaebuse lisana 5 esitatud tootja sertifikaat puudutab töötlemata mandleid ehk toodet, milles sisalduvad ainult mandlid. Vastustaja ei ole kunagi kahtluse alla seadnud tõsiasja, et mandlid esinevad looduslikult GMO-vabalt ja geneetiliselt muundatud mandleid ei kasvatata. Sertifikaat kajastab nimetatud fakte õigesti ning ei ole seetõttu eksitav. Kaebuse lisana 7 esitatud tootja sertifikaat ei võimalda aru saada, kas see käib analoogselt lisana 5 esitatud sertifikaadiga töötlemata mandlite kohta või peetakse seal silmas juba töödeldud mandleid. Kummagi sertifikaadi olemasolu ei õigusta tähise „GMO-vaba/GMO-free“ kandmist toote müügipakendile, sest selline tähis on määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p c mõttes eksitav. Kumbki eelnimetatud sertifikaat ei sisalda teavet, mis võimaldaks seostada neid sertifikaate konkreetse kaebaja poolt turustatava tootega, millega seonduvalt on kaebajale tehtud vaidlustatud ettekirjutus. Sellel põhjusel ei saa nendele sertifikaatidele tuginedes teha järeldusi ettekirjutuse esemeks olevate toodete kohta. Vaidlusalune toode sisaldab lisaks mandlitele veel rapsiõli ja soola. Sool on anorgaaniline aine ja ei saa seetõttu põhimõtteliselt olla GMO. Rapsiõli saab põhimõtteliselt olla valmistatud geneetiliselt muundatud rapsi seemnetest ja kui see nii on, on rapsiõli näol tegemist geneetiliselt muundatud toiduga. Praeguses asjas puuduvad andmed selle kohta, kas toote koostisosana nimetatud rapsiõli on saadud geneetiliselt muundatud või geneetiliselt muundamata rapsitaimede seemnetest. Kaebaja 20.09.2021 menetlusdokumendi lisana esitatud rapsiõli vastavusdeklaratsiooni ärakirjalt ei nähtu andmeid kaubapartii kohta, millele vastavusdeklaratsioon kehtib (vt toiduseaduse (ToiduS) § 35 lg-d 3 ja 4), seega ei ole see seostatav konkreetse kaubapartiiga ega praeguse kohtuvaidluse esemeks oleva kaubaga. Isegi kui oleks võimalik kindlaks teha, et kõnealuse toote valmistamisel on kasutatud sellist rapsiõli, mis pole saadud GMO-dest, oleks tootel märgistuse „GMO-vaba/GMO-free“ kasutamine eksitav. Vabatahtlikult esitatav toidualane teave ei tohi olla tarbija jaoks eksitav ja lisaks sellele ei tohi see tarbija jaoks olla ka mitmetähenduslik või ebamäärane (määruse nr 1169/2011 art 36 lg 2 p b). Kõnealune märgistus annab eksitavalt mõista, et mandlite eriomadus on GMO puudumine. Kui müügipakendile oleks kantud teave, et mandlite töötlemisel on kasutatud GMO-vaba rapsiõli vms, siis sellisel teabel eksitav iseloom puuduks.

3-20-2003 1169/2011 art 7 lg 1 p c sõnastusest tuleneb selgesti, et eksitavaks teabeks tuleb lugeda nii olukord, kus rõhutatakse teatavad koostis- ja/või toitainete puudumist, mida antud toit põhimõtteliselt ei sisalda, kui ka olukord, kus rõhutatakse toidu eriomadusi, kui selliste omadustega on tegelikult kõik samalaadsed toidud. Praegusel juhul on tegemist just viimati nimetatud olukorraga. Samuti ei saa nõustuda kaebaja seisukohaga, et märge „GMO-vaba/GMO-free“ ei ole praegusel juhul eksitav, kuivõrd pakendis olevad mandlid ongi GMO-vabad. Vaidlust ei ole selles, et Euroopa Liidu turul geneetiliselt muundatud mandleid ei eksisteeri (selliste mandlite turustamine on keelatud), seega on kõik turul olevad samalaadsed tooted sellest aspektist ühesuguste omadustega. On tõenäoline, et keskmine tarbija ei ole sellest teadlik. Selles olukorras loob pakendil olev tekst „GMO-vaba/GMO-free“ tarbijale ettekujutuse, et tootel on eriomadus, mida teistel turul olevatel samalaadsetel toodetel ei ole. See aga tekitab kaebajale ebaausa konkurentsieelise, kallutades tarbijat valima just kaebaja toodet, kuigi teised samalaadsed tooted on sarnaste omadustega. Vastustaja osutab õigesti, et kui turul eksisteeriks ka tegelikult geneetiliselt muundatud mandlipuudelt saadud mandleid, siis saaks asuda seisukohale, et geneetiliselt muundamata mandlid erinevad GMO-mandlitest ja sel juhul oleks geneetiliselt muundamata mandlite tähistamine sõnaga „GMO-vaba“ põhjendatud. Vastustaja on põhjendatult viidanud, et kohtule esitatud rapsiõli tootja väljastatud vastavusdeklaratsiooni ärakirjalt ei nähtu andmeid kaubapartii kohta, millele vastavusdeklaratsioon kehtib ning sel põhjusel ei ole see seostatav praeguse kohtuvaidluse esemeks oleva kaubaga. Isegi kui see oleks kaebaja tootega seostatav, oleks tootel märgistuse „GMO-vaba/GMO-free“ kasutamine ikkagi eksitav, sest see on esitatud viisil, mis ei võimalda aru saada, et märgistus ei kehti mitte toote enda (mandlid) kohta, vaid toote valmistamisel kasutatud ühe komponendi kohta. Põhjendatud ei ole kaebaja etteheide, et vastustaja on vaideotsuses üllatuslikult tuginenud ebaausaid kaubandustavasid käsitlevale direktiivile 2005/29/EÜ, millele ettekirjutuses ei ole viidatud. Asja materjalidest nähtuvalt on vastustaja vaideotsuses sellele viidanud seetõttu, et kaebaja on vaides vastustajale ette heitnud, et vastustaja ei ole analüüsinud, milline on konkreetse toote keskmine tarbija ja milline ootus võib tarbijal toote suhtes olla. Vastustaja on vaideotsuses neid aspekte kaebajale selgitanud, tuginedes mh direktiivi 2005/29/EÜ sätetele ja selle kohaldamise suunistele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6(10)

3-20-2003 Halduskohus ei ole käsitlenud ka kaebaja väidet, et märgistust „GMO-vaba“ kasutatakse pähklitoodetel üle maailma, sh ka Eestis müüdavate teiste tootjate toodete puhul. Ettekirjutuse täitmine võib anda teistele tootjatele, kes jätkuvalt sama märgistust edasi kasutavad, konkurentsieelise. Halduskohus on hinnanud ebaõigesti kaebaja esitatud rapsiõli tootja väljastatud vastavusdeklaratsiooni ärakirja. Kaebaja esitas menetluses väite, et toote koostisosaks olev rapsiõli saab olla geneetiliselt muundatud, kuid vaidlusaluse toote töötlemisel on kasutatud geneetiliselt muundamata rapsiõli. Kaebaja on seega tõendanud, et kõik vaidlusaluse toote koostisosad on GMO-vabad ja järelikult ei ole toote märgistus tarbijat eksitav. Kaebaja kinnitab, et vastavusdeklaratsioon käib selle rapsiõli kohta, mida kasutatakse vaidlusaluses tootes. Kaebajal ei olegi võimalik esitada eraldi vastavusdeklaratsiooni, mis käiks konkreetse kaubapartii kohta. Kohtumenetlusse ei ole esitatud selliseid väiteid, mis kinnitaks, et esitatud sertifikaat ei ole kindlasti seotud vaidlusaluses tootes kasutatud rapsiõliga. Ebaõige on ka halduskohtu järeldus, et märgistus on esitatud viisil, mis ei võimalda aru saada, et märgistus ei kehti mitte toote enda kohta, vaid toote valmistamisel kasutatud ühe komponendi kohta. Toode koosneb komponentidest, mida selle toote valmistamisel on kasutatud. Järelikult saavad toote komponentide omadustest ka toote omadused. Eeltoodust tulenevalt rikkus halduskohus uurimispõhimõtet, sest jättis omal initsiatiivil olulised asjaolud välja selgitamata. Tegemist on olulise rikkumisega, mis ilmselt mõjutas asja lahendamist. Lisaks rikkus halduskohus HKMS § 157 lg 2 teisest lausest tulenevat reeglit. Kohus oleks pidanud juhtima kaebaja tähelepanu sellele, et rapsiõli vastavusdeklaratsioon ei pruugi üksi olla piisav tõend ja andma kaebajale võimaluse avaldada oma seisukoht. Kaebaja ei nõustu halduskohtu järeldusega, et vastustaja on hinnanud seda, milline on konkreetse toote keskmine tarbija ja milline ootus võib tarbijal toote suhtes olla. Vastustaja viitas vaideotsuses direktiivile 2005/29/EÜ ja Euroopa Kohtu praktikale, kuid ei ole selgitanud, kuidas need praeguses olukorras kohalduvad. Nõuetekohast põhjendust ei ole esitatud ka halduskohtu otsuses, kus on üksnes viidatud vastustaja vaideotsusele.

3-20-2003 Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega selle kohta, miks ei ole asjas otsuse tegemisel tõendina arvestatav kaebaja poolt kohtule esitatud rapsiõli vastavusdeklaratsiooni ärakiri. Vastustaja jääb selles osas halduskohtule väljendatud seisukohtade juurde. Halduskohus ei ole uurimispõhimõtet rikkunud ega HKMS § 157 lg 2 teises lauses sätestatu vastu eksinud. Samuti on halduskohus põhjendatult lükanud ümber kaebaja väited selle kohta, et vastustaja ei ole hinnanud seda, milline on konkreetse toote keskmine tarbija ja milline ootus võib tarbijal toote suhtes olla.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004, 29. aprill 2004, toiduainete hügieeni kohta.

8(10)

3-20-2003 muundatud rapsist saadud rapsiõli lubatud turustada (vt Euroopa Komisjoni GMO-register7). Samuti on vastustaja vastuses kaebusele kinnitanud, et rapsiõli näol võib olla tegemist geneetiliselt muundatud toiduga (määruse nr 1829/2003 art 2 p 6 kohaselt on geneetiliselt muundatud toit GMO-dest koosnev, neid sisaldav või neist toodetud toit). Seega võib Euroopa Liidu turul olla tootena ka geneetiliselt muundatud rapsist saadud rapsiõli sisaldavad töödeldud mandlid ning kaebaja turustatud toodet tuleks ka selliste toodetega võrrelda. Järelikult on ekslik vastustaja ja halduskohtu järeldus, et kõik kaebaja turustatud tootega samalaadsed tooted on GMO-vabad. Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb eeltoodust, et kaebaja tootel olev märgistus „GMO-vaba/GMO-free“ ei ole eksitav määruse nr 1169/2011 art 7 lg 1 p c tähenduses ja vastustaja ei saanud ettekirjutuse tegemisel sellele sättele tugineda.

Kättesaadav aadressil https://webgate.ec.europa.eu/dyna/gm_register/index_en.cfm

9(10)

3-20-2003 rapsiõli ei ole geneetiliselt muundatud toit, ei saa ringkonnakohtu hinnangul sellest siiski üheselt järeldada, et kaebaja kasutaks vaidlusaluse toote koostises geneetilisest muundatud rapsist saadud õli. Kaebaja on apellatsioonkaebuses kinnitanud, et esitatud vastavusdeklaratsioon käib vaidlusaluses tootes kasutatud rapsiõli kohta ja et tal pole võimalik esitada konkreetse kaubapartiiga seostatavat vastavusdeklaratsiooni. Nagu vastustaja on vaidlustatud ettekirjutuses ka märkinud, tuleb Euroopa Liidus kehtivate nõuete kohaselt geneetiliselt muundatud toidu pakendil sellest teavitav märgistus lisada asjaomase koostisosa juurde (vt määruse nr 1829/2003 art-d 12 ja 13). Vaidlusaluse toote pakendil sellist märgistust ei olnud (vt dtl 93–94). Samas ei nähtu haldus- ega kohtumenetluse materjalidest, et vastustaja hinnangul oleks kaebaja geneetiliselt muundatud toidu märgistamise nõudeid rikkunud. Seda arvestades võib pigem eeldada, et kaebaja kasutatud rapsiõli ei ole saadud GMO-dest. Seetõttu ei ole ringkonnakohus veendunud, et vastustaja haldusmenetluse ainuvõimalik järeldus oleks, et kaebaja kasutatud märgistuse „GMO-vaba“ kasutamine ei ole lubatud, sest tootes sisalduva rapsiõli puhul see tõele ei vasta.

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.