Tallinna linna ja Sihtasutuse Tallinna Haigla Arendus kaebus Vabariigi Valitsuse 30.06.2022 protokollilise otsuse päevakorrapunkti nr 19 punkti 1 alapunkti 2 ja punkti 2 peale
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja I – Tallinna linn Kaebaja II – Sihtasutus Tallinna Haigla Arendus Kaebajate I ja II ühised volitatud esindajad Kent Märjamaa ja Terje Krais Vastustaja – Vabariigi Valitsus (Rahandusministeeriumi kaudu), volitatud esindaja Heili Jaamu
1.Tagastada Tallinna linna ja Sihtasutuse Tallinna Haigla Arendus kaebus.
2.Jätta Tallinna linna ja Sihtasutuse Tallinna Haigla Arendus esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Vabariigi Valitsus otsustas 30.06.2022 istungil selle protokolli nr 41 (edaspidi protokoll) päevakorrapunkti 19 kohaselt järgmist: „1. Arvata 17. juuni 2021. a. Vabariigi Valitsuse istungil protokolli märgitud otsusega kinnitatud “Taasteja vastupidavuskavast“ välja järgmised investeeringud:
/.../ 2) Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomine; /.../
2.Rahandusministeeriumil alustada punktis 1 nimetatud otsuse alusel Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi Taaste- ja vastupidavuskava muutmiseks ning esitada pärast läbirääkimiste lõppu uuendatud Taaste- ja vastupidavuskava Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks.“
2.Tallinna linn ja Sihtasutus Tallinna Haigla Arendus (edaspidi kaebajad) esitasid 01.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse koos esialgse õiguskaitse taotlusega, paludes: 1) peatada protokolli päevakorrapunktiga nr 19 vastuvõetud otsuse resolutsiooni punkti 1 alapunkti 2 ja punkti 2 kehtivus ning keelata Vabariigi Valitsusel mistahes toimingute tegemine, mis on suunatud „Taaste- ja vastupidavuskava“ (edaspidi taastekava) muutmisele Põhja-Eesti meditsiinilinnakut puudutavas osas kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni; 2) tühistada protokolli päevakorrapunktiga nr 19 vastuvõetud otsuse resolutsiooni punkti 1 alapunkt 2 ja punkt 2; 3) alternatiivselt tuvastada protokolli päevakorrapunktiga nr 19 vastuvõetud otsuse resolutsiooni punkti 1 alapunkti 2 ja punkti 2 (edaspidi vaidlustatav otsus) tühisus.
2.1.Kaebuses leidsid kaebajad kokkuvõetult, et vaidlustatava otsuse näol on tegu haldusaktiga, mis on nii formaalselt kui materiaalselt õigusvastane, sest see on vastu võetud kvooruminõuet rikkudes; valitsus oli sisuliselt tagasi astunud ega tohtinud langetada põhimõttelist otsust; haldusakt on täielikult põhjendamata ja see ei võimalda kohtulikku kontrolli teostada; kaebajaid ei kaasatud haldusmenetlusse ning rikuti ärakuulamisõigust; vaidlustatav otsus rikub kaebajate subjektiivseid õiguseid.
2.2.Esialgse õiguskaitse taotluse põhjendused olid järgmised:
2.2.1.Esineb õiguskaitsevajadus, sest eksisteerib reaalne oht, et Vabariigi Valitsus esitab Euroopa Komisjonile ettepaneku taastekava muutmiseks ning EL Nõukogu võib seetõttu rakendusotsust muuta. Seeläbi muutuks pöördumatuks võimalus Tallinna Haigla projekti ellu viia, isegi kui kohus hiljem kaebuse rahuldaks. Kaebajatel on tekkinud õiguspärane ootus, et Tallinna Haigla projekt saab Euroopa Taaste- ja vastupidavusrahastust rahastuse ning kehtivat taastekava ei muudeta. Eesti Vabariik ja Tallinna linn on sõlminud koostöökokkuleppe Tallinna Haigla rajamiseks ning pidanud juba läbirääkimisi taasterahastust saadavate vahendite kasutamiseks rahastamislepingu sõlmimiseks. Kaebajad on teinud rahalisi kulutusi, sh sõlminud Eesti seni kõige kallima hoone projekteerimiseks lepingu summas 17 808 000 eurot, millele lisandub käibemaks. Kaebajad on seejuures järginud kõiki vastustajalt saadud tingimusi projekti tähtaegse teostamise osas ning teinud kulutusi, usaldades kehtivat taastekava ning selle alusel sõlmitavat lepingut. Olukorras, kus vastustaja ootamatult ja põhjendusi esitamata ning kaebajaid teavitamata otsustab asuda projekti taastekavast välja heitma, on selge, et see rikub kaebajate õigusi. Vabariigi Valitsuse tegevus on meelevaldne.
2.2.2.Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei kahjustaks mistahes kolmandate isikute õigusi ning puudub vastanduv avalik huvi. Taastekava rahastuse kasutamine ei mõjuta Eesti riigieelarvet negatiivselt. Kuna puudub mistahes huvi, mis nõuab taastekava muutmist, tuleks eelistada olemasoleva olukorra säilitamist.
3.Vabariigi Valitsus Rahandusministeeriumi kaudu palus 08.08.2022 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning jätta kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu menetlusse võtmata, põhjendades seisukohta järgmiselt.
3.1.Kaebus on ilmselgelt perspektiivitu.
3.1.1.Kaebajatel puudub kaebeõigus, sest vaidlustatav otsus ei kujuta endast haldusakti, vaid menetlustoimingut. Tegu on ettevalmistava otsusega, mille alusel tehakse ettepanek alustada läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi määrus 2021/241), artikli 18 lg-s 1 nimetatud taastekavas ja EL Nõukogu poolt kinnitatud taastekava rakendusotsuses muudatuste tegemiseks. Vaidlustatava otsuse alusel alustatakse taastekava muutmist. Menetlustoimingu vaidlustamine on halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 45 lg 3 järgi piiratud ja tingimused vaidlustamiseks ei ole täidetud. Vaidlustatav otsus ei tingi vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmist või toimingu tegemist. Vaidlustatavale otsusele järgnevad mitteametlikud läbirääkimised Euroopa Komisjoniga, seejärel kiidab Vabariigi Valitsus heaks lõpliku versiooni taastekava muudatustest, mis esitatakse ametlikult Euroopa Komisjonile. Sellele järgnevad ametlikud läbirääkimised Euroopa Komisjoniga, mille käigus on Euroopa Komisjonil õigus teha omakorda muudatusettepanekuid. Euroopa Komisjoni heaks kiidetud muudatused taastekavas kinnitab EL Nõukogu. EL Nõukogu rakendusotsusega eraldatakse raha Eesti Vabariigile taastekavas nimetatud reformide ja investeeringute toetamiseks.
3.1.2.Ka siis, kui tegu oleks haldusaktiga, ei saaks see otsuse strateegilist tasandit arvesse võttes kuidagi rikkuda kaebajate õigusi ega takistada või raskendada nende ülesannete täitmist. Taastekava alusel ei maksta toetust. Üksnes projekti taastekavasse lisamine ei loo õiguspärast ootust ega subjektiivset õigust toetuse saamiseks, vaid toetust makstakse rahastamislepingu või käskkirja alusel (vt Vabariigi Valitsuse 29.11.2021 määrust nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“, edaspidi määrus 108). Arvestades toetuse lõpliku mahu täpsustamist 30.06.2022 seisuga, vähenes toetus Eestile 119 miljoni euro võrra. Lisades siia ehitussektoris toimunud hinnatõusu, ei ole võimalik taastekava kokku lepitud mahus ellu viia ning osadest projektidest tuleb loobuda (vt määruse 2021/241 artikkel 18 ja 21). Taastekava on nimekiri reformidest ja investeeringutest, mida riik on eelduslikult plaaninud rahastada, aga mida on objektiivsetel asjaoludel võimalik kokkuleppel Euroopa Komisjoniga muuta. Arvestades määruse 2021/241 artikleid 11 ning 18 ja 21 koosmõjus määruse 108 § 6 lg-tega 1-3, puudub kaebajatel rahastamislepinguga võetud kohutusteta õiguspärane ootus ja subjektiivne õigus toetuse saamiseks ning kasutamiseks.
3.1.3.Vaidlustatav otsus on seaduslik. Vabariigi Valitsus oli 30.06.2022 istungil otsustusvõimeline, sest istungil osales peale peaministri vähemalt pool valitsuse koosseisust (8 ministrist 5, Vabariigi Valitsuse seaduse ehk VVS § 16 lg 2). Tegemist ei olnud tagasiastunud valitsusega, seega VVS § 11 lg 2 pole relevantne.
3.2.Käesoleval hetkel ja enne esimeses kohtuastmes asja lahendamist ei ole vaidlustatava otsuse alusel kaebajate väidetavate õiguste pöördumatu kahjustamine võimalik. Taastekava on tulenevalt EL tasandi määrusest strateegiline dokument, mida liikmesriik võib muuta ja seetõttu ei saa eeldada, et kõigile kavas sisalduvatele projektidele on rahastus tagatud, sh toetuse maht selgus alles 30.06.2022. Seega ei saa ka projekti taastekavast väljajätmisega kahjustada pöördumatult isiku õigusi. Vaidlustatud otsus on vaid ettevalmistav otsus. Taastekava mitteametlikud läbirääkimised kestavad eelduslikult 4-6 kuud, millele järgneb siseriiklik taastekava muudatuste kinnitamine Vabariigi Valitsuses ning Euroopa Komisjoni ametlik menetlus 2 kuud ja EL Nõukogu poolt uue rakendusotsuse vormistamine 1 kuu, ehk taastekava ametlik muutmismenetlus (määruse 2021/241 artikkel 20 lg 1) lõppeb ja muudatused jõustuvad eelduslikult alles 2023. aasta kevadel.
3.3.Avalik huvi saaks ebaproportsionaalselt riivatud. Riigi rahaliste huvide tagamine on käsitletav kaaluka avaliku huvina. Taastekava muutmise menetlus EL tasandil on aeganõudev, mistõttu on oluline jätkata taastekava muutmise protsessiga ja alustada läbirääkimistega esimesel võimalusel, et ei seiskuks toetuse väljamaksed Eestile kavas sisalduvate projektide elluviimiseks. Kava muutmismenetluse peatamine kahjustaks olulisel määral riigi rahalisi huve.
4.Kaebajad vaidlesid 09.08.2022 seisukohas Vabariigi Valitsuse (Rahandusministeeriumi kaudu) seisukohtadele vastu, märkides järgmist.
4.1.Vaidlustatav otsus on lõplik haldusakt. Vastustaja seisukoht otsuse ettevalmistavast iseloomust ja regulatiivse toime puudumisest on eksitav. Vastustaja juba otsustas taastekavast eemaldada konkreetsed projektid, põhjendamata, miks just need projektid eemaldatakse. Puuduvad selgitused, miks nn menetluse algatamine sisaldas konkreetseid projekte. Menetlustoimingu käsitlus saaks olla adekvaatne vaid juhul, kui otsuse resolutsioon oleks suunatud taastekava muutmise alustamisele, ühegi konkreetse projekti osas lõplikku otsust tegemata. Vastustaja seisukohad on otseses vastuolus meediale väljendatuga. Jääb arusaamatuks, millist sisulist toimet nn läbirääkimised omavad, kui vastustaja on kindlate projektide eemaldamise juba otsustanud. Kaalutlus- ja otsustusõigus on Vabariigi Valitsusel, EL Komisjonil ja Nõukogul on vaid kontrollifunktsioon. Kui liikmesriigi valitsus esitab taotluse projektide väljajätmiseks suuremas ulatuses kui vajalik, pole eluliselt usutav, et EL Komisjon ja Nõukogu sellest keelduks. Vastustaja seisukohast ei selgu, et tegu on üksnes taastekava muutmise menetluse algatamisega ja et kaebajad sinna kaasataks, sh et vastustaja teeks hiljem kaalutletud otsuse projektide väljajätmise kohta. Juba praegu on tegu kaebajate õigusi lõplikult kahjustava otsusega. Ka menetlustoimingu vaidlustamise eeldused oleks täidetud, sest vaidlustatav otsus tingib vältimatult muudetud kujul taastekava kinnitamise ning Tallinna Haigla projekti rahastuse ärajäämise. Vastustaja seisukohad on kahetsusväärsed ja tema tegevus ei vasta õigusriigi standardile ega heale haldustavale.
4.2.Kaebeõiguse olemasolus ei saa kahtlust olla. Vastustaja pole ümber lükanud, et vaidlustatav otsus toob kaebajatele kaasa varalist kahju 30 miljoni euro ulatuses. Kehtiv taastekava näeb ette Tallinna Haigla projekti rahastuse ja riik on Tallinna linnale oma käitumisega loonud põhjendatud ootuse taastekava mittemuutmiseks, sh on peetud läbirääkimisi rahastamislepingu sõlmimiseks. Kaebajad on asunud projekti ellu viima usus, et taastekava ei muudeta. Taastekava muutmise meelevaldsusele viitab asjaolu, et rahastus vähenes ainult 119 miljoni euro võrra, kuid projekte jäeti taastekavast välja üle 360 miljoni euro ulatuses. Kaebajad ei eita, et põhimõtteliselt on taastekava muutmine võimalik ja teatud tingimustel vajalik, aga selleks peavad esinema objektiivsed asjaolud ning otsus peab olema kaalutletud.
KOHTU PÕHJENDUSED
Kaebuse tagastamine
5.Vaidlus seondub Eesti „Taaste- ja vastupidavuskavaga“, mille Vabariigi Valitsus kinnitas 17.06.2021 ning millele Euroopa Komisjon andis heakskiidu 05.10.2021 ja mille EL Nõukogu kinnitas oma 29.10.2021 rakendusotsusega (vt kaebajate 04.08.2022 esitatud lisad 5 ja 6). Taastekava koostamist, selle alusel rahastamist jms reguleerivad peamiselt EL määrus 2021/2411 ning siseriiklikult määrus 1082. EL määrusega 2021/241 loodi taaste- ja vastupidavusrahastu (edaspidi RRF), mille eesmärgiks on mh leevendada liidus COVID-19
kriisi kahjulikku mõju ja tagajärgi, andes RRF-i kaudu liikmesriikidele otsest rahalist toetust, et hoogustada reformide läbiviimist ning avaliku sektori investeeringuid (vt määruse preambula põhjenduspunkti 8). Liikmesriikidel on võimalus saada RRF-ist toetust (artikkel 11), kuid selle eelduseks on taastekava koostamine, esitamine, Euroopa Komisjoni poolne positiivne hinnang ja Euroopa Nõukogu heakskiit rakendusotsusega, taastekava ja sellega seonduvate kokkulepete järgimine jne (artiklid 17–20). Siseriiklikult toimub kindlale investeerimisprojektile toetuse andmine rahastamislepingu või käskkirja alusel (määruse 108 §-d 6 ja 7). Teatud tingimustel on võimalik ka taastekava muutmine (määruse 2021/241 artikkel 21), kuid muutmine peab sarnaselt esialgse taastekavaga läbima menetluse, mille lõpus on vajalik Euroopa Komisjoni positiivne hinnang ning Euroopa Nõukogu uus rakendusotsus.
6.Praegusel juhul kuulub kinnitatud taastekavasse ehk potentsiaalselt RRF-ist rahastatavate projektide hulka mh Põhja-Eesti meditsiinilinnaku (ehk Tallinna Haigla) projekt investeeringu kavandatava kogukuluga 280 miljonit eurot (vt taastekava alates lk 292). Nimetatud investeering on märgitud ka EL Nõukogu 29.10.2021 kinnitatud rakendusotsuses (punkt 6.2). Seega Põhja-Eesti meditsiinilinnaku projekt on määruse
tähenduses investeerimisprojektiks, mille osas saaks sõlmida riigiga (ministeeriumi kaudu) rahastamislepingu investeerimisprojekti toetamiseks (vt § 6 lg-d 2 ja 3). Puudub vaidlus, et rahastamislepingut pole sõlmitud, kuigi peetud on läbirääkimisi ning olemas on ka Sotsiaalministeeriumi ning Tallinna linna vahel potentsiaalselt sõlmitava rahastamislepingu projekt, mille allkirjastamiseks volitati Tallinna linnapead Tallinna Linnavalitsuse 29.06.2022 korraldusega nr 658 (vt kaebajate 04.08.2022 esitatud lisa 7). Vabariigi Valitsus tegi aga 30.06.2022 istungil otsuse, et algatada taastekava muutmine, ning seda otsust kaebajad vaidlustavadki.
7.Kohus nõustub Rahandusministeeriumiga, et vaidlustatav otsus asuda taastekava muutma, ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming, kuna sel puudub regulatiivne toime. Otsustusi menetluse algatamise kohta peetakse praktikas menetlustoiminguteks. Olgugi, et Vabariigi Valitsuse istungi protokollis nimetati konkreetseid projekte, mille valitsus soovib taastekavast välja jätta, siis ei ole sellega taastekava muutmist veel otsustatud ei Eesti poolt ega kaugeltki Euroopa Liidu vastavate institutsioonide poolt, kes on taastekava muudatuste heakskiitjaks ja kinnitajaks. On ilmne, et valitsuse tahe on 30.06.2022 istungiprotokolli päevakorrapunkti 19 punkti 1 alapunkti 2 kohaselt Eesti taastekavast välja jätta Põhja-Eesti meditsiinilinnaku loomise toetamine, kuid punkt 2 näitab, et alles pärast läbirääkimisi Euroopa Komisjoniga kinnitab Vabariigi Valitsus uuendatud taastekava. Ehk sisuliselt on Rahandusministeeriumile antud juhised, millise sisuga taastekava muudatust hakata ette valmistama, kuid läbirääkimiste tulemused ega taastekava muudatused ei ole sellega ette teada ega lõplikult otsustatud. Kui tegemist oleks valitsuse lõpliku otsusega, siis oleks punktis 2 otsustatud esitada Euroopa Komisjonile juba ametlik taastekava muutmise ettepanek koos uuendatud ja kinnitatud taastekavaga.
8.Kohus ei nõustu kaebajatega ka, justkui pole Euroopa Komisjonil ja Nõukogul otsustamisel sisulist rolli (vt ka määruse 2021/241 artikkel 21). Euroopa Komisjoni veebilehelt kättesaadava taastekavasid puudutava juhendi3 kohaselt on olukorras, kus liikmesriigi toetuse mahtu on esialgsega võrreldes vähendatud (praegusel juhul oli toetuse mahtu Eestile 30.06.2022 seisuga vähendatud 119 miljoni euro võrra), eelistatud lahendus, et liikmesriik jätkab taastekava
Commission Notice. Guidance on Recovery and Resilience Plans in the Context of REPowerEU. https://ec.europa.eu/info/files/commission-notice-guidance-recovery-and-resilience-plans-context-repowereu_en
täitmist, kasutades alternatiivseid rahastusallikaid.4 Kui liikmesriik soovib taastekava määruse 2021/241 artikli 21 kohaselt objektiivsetel asjaoludel muuta, siis enne ametliku taotluse esitamist peetakse komisjoniga mitteametlikke läbirääkimisi. Juhendist järelduvalt on taastekava muutmine erandlik ning taotlus peab olema ulatuslikult põhjendatud, sh hinnatõus ehitusvaldkonnas ei ole samuti automaatselt õigustuseks, et taastekava muuta. Isegi, kui hinnad on oluliselt tõusnud, siis võiks see olla ka argument, et muuta taastekavaga seoses kokku lepitud sihte ja eesmärke.5 Seega arvestades, et taastekavade järgimine on prioriteet ja muudatused peavad olema põhjalikult argumenteeritud, siis olukorras, kus Vabariigi Valitsus plaanib 119 miljoni euro ulatuses rahastuse mahu vähenemisel taastekava muuta 360 miljoni euro ulatuses, ei ole taastekava muutmise menetlus EL tasandil kohtu hinnangul pelgalt formaalsus ning ei ole välistatud, et taastekava muudatused erinevad esialgu plaanitutest.
9.HKMS § 121 lg 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui: 1) kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus; 2) kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS § 45 näeb ette kaebeõiguse piirangud, sh lg 3 kohaselt võib menetlustoimingu peale ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise.
9.1.Kuna vaidlustatav otsus on kohtu hinnangul menetlustoiming, siis tuleb kaebeõiguse sisustamisel järgida HKMS § 45 lg-t 3. Samuti ei ole menetlustoiming tühistatav ega tuvastatav selle tühisus, nagu kaebajad taotlevad, vaid kõne alla võiks tulla õigusvastasuse tuvastamise nõue. Menetlustoimingu vaidlustamise eeldused ei ole aga täidetud, sest valitsuse poolt taastekava muutmisele suunatud menetluse algatamine ei riku kaebajate mittemenetluslikke õigusi, samuti ei tingi menetlustoimingu õigusvastasus vältimatult kaebajate õigusi rikkuva haldusakti andmist või lõpliku toimingu tegemist. Nagu kohus eespool leidis, ei määra valitsuse sooviavaldus jätta Tallinna Haigla projekt taastekavast välja veel seda, et taastekavas selline muudatus kinnitatakse ning et see saab ka heakskiidu Euroopa Komisjonilt ja et tehakse vastav nõukogu rakendusotsus. Kaebajatel ei ole keelatud esitada taastekava muutmise menetluses seisukohti ja vastuväiteid (sh edastada neid vahetult Euroopa Komisjonile ja EL Nõukogule) ning vaidlustada taastekava muudatusi siis, kui Vabariigi Valitsus kinnitab uuendatud taastekava. Samuti saavad kaebajad pöörduda Euroopa Komisjoni ja Nõukogu otsuste peale Euroopa Liidu Kohtusse. Kohtu hinnangul on Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega algatatud menetlus, milles ka kaebajad saaksid arvamust avaldada ja vastuväiteid esitada. Kokkuvõtvalt HKMS § 45 lg-s 3 ette nähtud piirangut arvestades puudub kaebajatel kaebeõigus.
9.2.Kaebus on lisaks eesmärgipäratu (HKMS § 121 lg 2 punkt 2). Olenemata sellest, kas vaidlustada Vabariigi Valitsuse protokollilist otsust kui haldusakti või menetlustoimingut, ei tuleneks haldusaktina selle tühisuse tuvastamisest või tühistamisest ega menetlustoiminguna õigusvastasuse tuvastamisest seda, et Eesti riik ei saaks taastekava muutmismenetlust Euroopa Komisjoni juures algatada. Kuskilt ei nähtu, et taastekava muutmismenetluse algatamine eeldaks sellist otsust, nagu praeguses asjas vaidlustatakse. Seega isegi kaebuse rahuldamine ei Komisjoni juhendi lk 13-14: „B) Downwards revision. Even if their final maximum financial contribution is decreased, Member States are encouraged to continue implementing their adopted RRPs, relying on alternative sources of funding.2
Komisjoni juhendi lk 16-18: „Prior to making a formal submission, Member States are invited to enter into an informal dialogue with the Commission services /.../ It is essential that the relevant objective circumstances are well evidenced and documented. /.../If a major increase in the costs for a particular measure leads to a situation where the related milestone or target can no longer be achieved, the Member State may request the modification of 18 the related milestone or target. The request should be based on a thorough justification./.../“.
tooks kaasa seda, et riik ei saaks teha taastekava muutmise ettepanekut ning taastekava ei muudetaks ehk võimalik kaebuse rahuldamine ei kaitseks kaebajaid tagajärgede eest, mille vältimiseks see esitatud on.
10.Kohus kaalus, kas asjakohane võiks olla nõue kohustada asjakohast ministeeriumi Tallinna linnaga rahastamislepingut sõlmima, kuid selliseks nõudeks puudub kohtu hinnangul samuti kaebeõigus. EL määrusest 2021/241 tulenevalt on liikmesriigil õigus taotleda taastekava muutmist ning olukorras, kus Tallinna Haigla rahastus on RRF-ist saadava toetuse mahu vähenemise tõttu samuti lahtine, ei näe kohus, et Tallinna linn saaks nõuda endaga rahastamislepingu sõlmimist, kuna riigil puudub vastav kohustus. Määrus 108 ei anna ka rahastamislepingu sõlmimiseks kindlat tähtaega, mida oleks rikutud.
11.Vastavalt HKMS § 104 lg 5 punktile 2 ei kuulu kaebuse esitamisel kaebajate poolt tasutud riigilõiv kokku 40 eurot tagastamisele. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
12.Esialgse õiguskaitse taotluses palutakse peatada vaidlustatava otsuse (s.o Vabariigi Valitsuse 30.06.2022 istungiprotokolli nr 41 päevakorrapunktiga nr 19 vastuvõetud otsuse resolutsiooni punkti 1 alapunkti 2 ja punkti 2) kehtivus ning keelata Vabariigi Valitsusel mistahes toimingute tegemine, mis on suunatud taastekava muutmisele Põhja-Eesti meditsiinilinnakut puudutavas osas kuni kohtumenetlust lõpetava lahendi jõustumiseni. Mõlemad kaebajad on taotluselt tasunud riigilõivu 20 eurot (riigilõivuseaduse § 60 lg 6).
13.Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb kogu ulatuses jätta rahuldamata.
14.HKMS § 249 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks, võttes seejuures arvesse avalikku huvi, puudutatud isiku õigusi, kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Esialgne õiguskaitse on ajutine abinõu, mida kohus kohaldab isiku õiguste kaitsmiseks enne põhiasjas peetava kohtuvaidluse lõppu, s.o kohtumenetluse ajaks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab kaebajat ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse korras on mh võimalik peatada haldusakti kehtivust, samuti keelata haldusakti andmist või toimingu tegemist või haldusorganit kohustada (HKMS § 251 lg 1 punktid 1–3).
15.Kohtu hinnangul puudub kaebajatel esialgse õiguskaitse vajadus. Kaebajad põhjendavad õiguskaitsevajadust sellega, et õiguskaitse andmata jätmisel võib Vabariigi Valitsus esitada Euroopa Komisjonile ettepaneku taastekava muutmiseks ning EL Nõukogu võib seetõttu rakendusotsust muuta. Sellel oleks pöördumatu tagajärg, et kaebajad ei saa Tallinna Haigla projekti ellu viia. Kohus eelnevaga ei nõustu. Valitsuse otsus alustada taastekava muutmisele suunatud menetlust ja menetluse läbiviimine ei põhjusta kaebajatele pöördumatuid tagajärgi, kuna taastekava muutmine selliselt, et sealt jäetakse välja Tallinna Haigla projekt, ei ole vältimatult otsustatud. Ka juhul, kui muutmise menetlus viibki selleni, et Tallinna Haigla projekt jääb taastekavast välja, siis on vastustaja piisavalt põhistanud, et Vabariigi Valitsuse poolt taastekava muudatuste kinnitamine ei saa toimuda enne 4–6 kuu möödumist (mil peetakse läbirääkimisi komisjoniga), ning liidu tasandil võidakse muudatused kinnitada alles 2023. aasta kevadel. Seega ka, kui ongi olemas oht kaebajate õiguste pöördumatuks kahjustamiseks, siis ei saabu need tagajärjed lähitulevikus. Kohus ei välista, et kuigi Eesti riigi (ministeeriumi kaudu)
ja kaebaja(te) vahel puudub rahastamisleping, mille alusel toetusrahasid nõuda, siis mõjutab kaebajate õigusi siiski ka juba asjaolu, et Tallinna Haigla projekt kuulus kinnitatud taastekavasse. Kui projekt taastekavast välja jäetakse, siis kaotavad kaebajad isegi võimaluse rahastamislepingut sõlmida, kuid taastekavasse jäämisega on võimalus selleks olemas. Ainuüksi Vabariigi Valitsuse vaidlustatava otsuse olemasolu pinnalt kohus aga kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust ei näe. Kaebajatel ei ole ka subjektiivset õigust nõuda, et ei viidaks läbi taastekava muutmisele suunatud menetlust, ning seetõttu pole selline huvi esialgse õiguskaitse korras samuti kaitstav.
16.Arvestades, et kohus tagastab käesoleva määrusega kaebuse, siis esialgse õiguskaitse kontekstis tähendab see, et kohtu arvates ei ole kaebusel ilmselgelt perspektiivi.
17.Isegi, kui kohus ei välistaks õiguskaitsevajadust ega peaks kaebust perspektiivituks, siis kaaluks avalik huvi üles kaebajate võimaliku õiguste kahjustamise. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga, et arvestades taastekava muutmismenetluse ajakulu, ei ole põhjendatud takistada muutmismenetluse läbiviimist põhjusel, et selle tulemuseks võib, kuid ei pruugi olla, Tallinna Haigla projekti väljajätmine taastekavast ja EL Nõukogu sellekohane rakendusotsus. Euroopa Liidust rahastuse saamine on oluline avalik huvi, kuid kuna kinnitatud taastekava täielik järgimine on rahastuse vähenemise tõttu küsitav, siis avaliku huvi tagamiseks peab Vabariigi Valitsusel olema võimalik viia läbi kohane menetlus. Liikmesriik ei saa lihtsalt jätta taastekava alusel kokku lepitud sihte ja eesmärke täitmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.