C-710/23

EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda) 3. aprill 2025 ( *1 ) Eelotsusetaotlus – Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel – Määrus (EL) 2016/679 – Artikkel 4 – Määratlused – Artikkel 6 – Isikuandmete töötlemise seaduslikkus – Artikkel 86 – Üldsuse juurdepääs ametlikele dokumentidele – Juriidilise isiku esindaja andmed – Liikmesriigi kohtu praktika, mis näeb ette kohustuse teavitada asjaomast isikut ja konsulteerida temaga enne selliseid andmeid sisaldavate ametlike dokumentide edastamist Kohtuasjas C‑710/23, mille ese on ELTL artikli 267 alusel Nejvyšší správní soudi (Tšehhi Vabariigi kõrgeim halduskohus) 1. novembri 2023. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 22. novembril 2023, L. H. versus Ministerstvo zdravotnictví, EUROOPA KOHUS (esimene koda), koosseisus: koja president F. Biltgen, kohtu asepresident T. von Danwitz (ettekandja), kohtunikud A. Kumin, I. Ziemele ja S. Gervasoni, kohtujurist: J. Richard de la Tour, kohtusekretär: A. Calot Escobar, arvestades kirjalikku menetlust, arvestades seisukohti, mille esitasid: – Tšehhi valitsus, esindajad: L. Březinová, M. Smolek ja J. Vláčil, – Euroopa Komisjon, esindajad: A. Bouchagiar ja P. Ondrůšek, arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta, on teinud järgmise kohtuotsuse 1 Eelotsusetaotlus puudutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT 2016, L 119, lk 1; parandus ELT 2018, L 127, lk 3; edaspidi „isikuandmete kaitse üldmäärus“) artikli 4 punkti 1 ning artikli 6 lõike 1 punktide c ja e tõlgendamist. 2 Taotlus on esitatud L. H. ja Ministerstvo zdravotnictví (Tšehhi Vabariigi tervishoiuministeerium) vahelises kohtuvaidluses seoses viimase otsusega jätta L. H‑le edastamata teave juriidiliste isikute esindajate kohta, keda on mainitud COVID‑19 testide ostulepingutes ja nende testidega seotud sertifikaatides. Õiguslik raamistik Liidu õigus 3 Isikuandmete kaitse üldmääruse põhjendustes 1, 4, 10, 14 ja 154 on märgitud: „(1) Füüsiliste isikute kaitse isikuandmete töötlemisel on põhiõigus. Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 8 lõikes 1 ja [ELTL] artikli 16 lõikes 1 on sätestatud, et igaühel on õigus oma isikuandmete kaitsele. […] (4) Isikuandmete töötlemine peaks olema mõeldud teenima inimesi. Õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, vaid seda tuleb kaaluda vastavalt selle ülesandele ühiskonnas ning tasakaalustada muude põhiõigustega vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele. Käesolevas määruses austatakse kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja hartas tunnustatud põhimõtetest, eelkõige õigusest era- ja perekonnaelu, kodu ja edastatavate sõnumite saladuse austamisele, isikuandmete kaitsest, mõtte‑, südametunnistuse- ja usuvabadusest, sõna- ja teabevabadusest, ettevõtlusvabadusest, õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele ning kultuurilisele, usulisele ja keelelisele mitmekesisusele. […] (10) Selleks et tagada füüsiliste isikute järjekindel ja kõrgetasemeline kaitse ning kõrvaldada takistused isikuandmete liikumisel liidus, peaks füüsiliste isikute õiguste ja vabaduste kaitse selliste andmete töötlemisel olema kõigis liikmesriikides samal tasemel. Isikuandmete töötlemisel tuleks tagada füüsiliste isikute põhiõiguste ja ‑vabaduste kaitse eeskirjade järjekindel ja ühtne kohaldamine kogu liidus. Seoses isikuandmete töötlemisega juriidilise kohustuse täitmiseks, avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks peaks liikmesriikidel olema lubatud säilitada või kehtestada õigusnormid käesoleva määruse eeskirjade kohaldamise täpsustamiseks. […] Sellega seoses ei välista käesolev määrus sellist liikmesriigi õigust, millega määratletakse konkreetsete töötlemisjuhtude asjaolud, sealhulgas määratakse täpsemalt kindlaks tingimused, mille alusel isikuandmete töötlemine on seaduslik. […] (14) Käesoleva määrusega pakutavat kaitset peaks rakendama füüsilistele isikutele nende isikuandmete töötlemisel, olenemata nende kodakondsusest või elukohast. Ükski isik ei peaks nõudma käesoleva määrusega ette nähtud kaitset seoses selliste andmete töötlemisega, mis puudutavad juriidilisi isikuid, eelkõige juriidiliste isikutena asutatud ettevõtjaid, sealhulgas juriidilise isiku nime ja vormi ning kontaktandmeid. […] (154) Käesoleva määruse kohaldamisel on võimalik arvesse võtta ametlike dokumentide üldise kättesaadavuse põhimõtet. Üldsuse juurdepääsu ametlikele dokumentidele võib käsitleda avaliku huvina. Avaliku sektori asutuse või organi valduses olevates dokumentides sisalduvaid isikuandmeid peaks sel asutusel olema võimalik avalikustada siis, kui avalikustamine on ette nähtud liidu õiguses või selle liikmesriigi õiguses, kellele kõnealune avaliku sektori asutus või organ allub. Selliste õigusaktidega tuleks üldsuse juurdepääs ametlikele dokumentidele ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamine viia vastavusse õigusega isikuandmete kaitsele ning nendega võib seega näha ette vajaliku vastavusseviimise õigusega isikuandmete kaitsele vastavalt käesolevale määrusele. Viide avaliku sektori asutustele ja organitele peaks selles kontekstis hõlmama kõiki asutusi või muid organeid, mida reguleeritakse dokumentidele üldsuse juurdepääsu käsitleva liikmesriigi õigusega. […]“. 4 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 1 „Reguleerimisese ja eesmärgid“ lõikes 2 on sätestatud: „Käesoleva määrusega kaitstakse füüsiliste isikute põhiõigusi ja ‑vabadusi, eriti nende õigust isikuandmete kaitsele.“ 5 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 4 „Mõisted“ on sõnastatud järgmiselt: „Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid: 1) „isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku ([edaspidi] „andmesubjekti“) kohta; tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2) „isikuandmete töötlemine“ – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine; […]“. 6 Isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 5 „Isikuandmete töötlemise põhimõtted“ on ette nähtud: „1. Isikuandmete töötlemisel tagatakse, et a) töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev („seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus“); […]“. 7 Selle määruse artiklis 6 „Isikuandmete töötlemise seaduslikkus“ on sätestatud: „1. Isikuandmete töötlemine on seaduslik ainult juhul, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest, ning sellisel määral, nagu see tingimus on täidetud: a) andmesubjekt on andnud nõusoleku töödelda oma isikuandmeid ühel või mitmel konkreetsel eesmärgil; b) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele; c) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks; d) isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti või mõne muu füüsilise isiku eluliste huvide kaitsmiseks; e) isikuandmete töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks; f) isikuandmete töötlemine on vajalik vastutava töötleja või kolmanda isiku õigustatud huvi korral, välja arvatud juhul, kui sellise huvi kaaluvad üles andmesubjekti huvid või põhiõigused ja ‑vabadused, mille nimel tuleb kaitsta isikuandmeid, eriti juhul kui andmesubjekt on laps. […] 2. Liikmesriigid võivad säilitada või kehtestada konkreetsemad sätted, et kohandada käesoleva määruse sätete kohaldamist seoses isikuandmete töötlemisega lõike 1 punktide c ja e täitmiseks, määrates üksikasjalikumalt kindlaks töötlemise konkreetsed nõuded ja teised meetmed, et tagada seaduslik ja õiglane töötlemine, sealhulgas teiste andmetöötluse eriolukordade jaoks, nagu see on sätestatud IX peatükis. 3. Lõike 1 punktides c ja e osutatud isikuandmete töötlemise alus kehtestatakse: a) liidu õigusega või b) vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega. Isikuandmete töötlemise eesmärk määratakse kindlaks selles õiguslikus aluses või see on lõike 1 punktis e osutatud isikuandmete töötlemise osas vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. See õiguslik alus võib sisaldada erisätteid, et kohandada käesoleva määruse sätete kohaldamist sealhulgas üldtingimusi, mis reguleerivad vastutava töötleja poolt isikuandmete töötlemise seaduslikkust, töötlemisele kuuluvate andmete liiki, asjaomaseid andmesubjekte, üksuseid, kellele võib isikuandmeid avaldada, ja avaldamise põhjuseid, eesmärgi piirangut, säilitamise aega ning isikuandmete töötlemise toiminguid ja ‑menetlusi, sealhulgas meetmeid seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks, nagu näiteks meetmed teiste andmetöötluse eriolukordade jaoks, nagu need on sätestatud IX peatükis. Liidu või liikmesriigi õigus vastab avaliku huvi eesmärgile ning on proportsionaalne taotletava õiguspärase eesmärgiga. […]“. 8 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 86 „Isikuandmete töötlemine ja üldsuse juurdepääs ametlikele dokumentidele“ kuulub selle määruse IX peatükki, mis sisaldab sätteid töötlemise eriolukordade kohta. Selles on sätestatud: „Avaliku sektori asutus või avaliku sektori organ või erasektori organ võib avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks avaldada tema valduses olevates ametlikes dokumentides sisalduvaid isikuandmeid kooskõlas liidu õigusega või kõnealusele avaliku sektori asutusele või organile kohaldatava liikmesriigi õigusega, et ühitada üldsuse juurdepääs sellistele ametlikele dokumentidele ja käesoleva määruse kohane õigus isikuandmete kaitsele.“ Tšehhi õigus 9 Seadus nr 106/1999 teabele vaba juurdepääsu kohta (zákon č. 106/1999 Sb., o svobodném přístupu k informacím) näeb ette riigiasutuste kohustuse edastada teavet taotluse esitanud füüsilisele või juriidilisele isikule. 10 Selle seaduse artikli 8a lõike 1 kohaselt edastab kohustatud isik teabe isikuõiguste, isikliku tegevuse ja omaduste kohta, mis võimaldavad kõnealuse isiku tuvastada, ning füüsilise isiku privaatsusega seotud teabe, samuti isikuandmed eranditult ainult andmekaitset reguleerivate õigusnormide kohaselt. Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused 11 L. H. esitas tervishoiuministeeriumile teabenõude nende isikute tuvastamiseks, kes on kirjutanud alla selle ministeeriumiga sõlmitud COVID‑19 testide ostulepingutele, samuti nende testidega seotud sertifikaatidele, mis tõendavad võimalust kasutada neid liidu territooriumil. 12 Ministeerium rahuldas L. H. teabenõude osaliselt ja edastas talle testidega seotud sertifikaadid, varjates nende füüsiliste isikute andmed, kes olid need sertifikaadid asjaomaste juriidiliste isikute nimel allkirjastanud, sealhulgas nende füüsiliste isikute ees- ja perekonnanimi, allkiri ja ametikoht ning teatud juhtudel ka nende juriidiliste isikute e‑posti aadress, telefoninumber ja veebisait. Selle teabe varjamise põhjenduseks oli märgitud nendes sertifikaatides osutatud füüsiliste isikute isikuandmete kaitse vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetele. 13 L. H. esitas Městský soud v Prazele (Praha linnakohus, Tšehhi Vabariik) kaebuse, milles palus tühistada tervishoiuministeeriumi vastuse teabenõudele osas, milles eelnimetatud teave esitati varjatult. Nimetatud kohus rahuldas kaebuse, leides, et ministeerium ei saa põhimõtteliselt keelduda avaldamast teavet, mis kujutab endast isikuandmeid, ilma et ta oleks eelnevalt andmesubjekte teavitanud ja küsinud neilt arvamust nende andmete edastamise taotluse kohta, nagu on ette nähtud asjakohases liikmesriigi kohtupraktikas. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab nimelt, et nii toimides ei tunnustanud tervishoiuministeerium esiteks andmesubjekte „menetlusosalistena“ liikmesriigi õiguse tähenduses ja teiseks ei veendunud ta õiguslikult piisavalt, et ükski isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõikes 1 ette nähtud seaduslikkuse tingimus ei olnud täidetud. 14 Tervishoiuministeerium esitas Městský soud v Praze (Praha linnakohus) otsuse peale kassatsioonkaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule, Nejvyšší správní soudile (Tšehhi Vabariigi kõrgeim halduskohus). Ministeeriumi sõnul ei saa asjaolu, et asjaomaseid füüsilisi isikuid ei teavitatud kõnealuste andmete avaldamise taotlusest, kujutada endast menetlusnormi rikkumist. Nimetatud ministeerium väidab, et need isikud tegutsevad Hiinas ja Ühendkuningriigis, kus on sertifikaate väljastavad juriidilised isikud registreeritud, ning et nende isikute elukohad ei ole talle teada. Seega on tal võimatu neid selles küsimuses teavitada ja nendega konsulteerida. 15 Seda arvestades soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus esiteks teada, kas põhikohtuasjas kõne all olevad andmed kujutavad endast „isikuandmeid“ isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 1 tähenduses. Määruse põhjendust 14 arvestades kaldub ta asuma seisukohale, et selline teave kujutab endast andmeid juriidilise isiku kohta, kes ei kuulu selle määruse kohaldamisalasse. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib siiski, et Euroopa Kohtu praktikas on eelistatud mõiste „isikuandmed“ laia tõlgendust, millest nähtub, et tuvastatavaid füüsilisi isikuid puudutav teave, mis pärineb eelkõige äriregistrist, kuulub selle mõiste alla. 16 Juhul, kui Euroopa Kohus peaks leidma, et põhikohtuasjas kõne all olevad andmed kujutavad endast isikuandmeid, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teiseks teada, kas liidu õigusega on kooskõlas liikmesriigi asjakohane kohtupraktika, mis kohustab vastutavat töötlejat, kellele on esitatud nende andmete avaldamise taotlus, teavitama andmesubjekti ja temaga konsulteerima enne nende andmete avaldamist taotlejale. Eelotsusetaotluse esitanud kohus täpsustab veel, et see kohustus kehtib ka olukordades, kus isikuandmete kaitse üldmäärus ise ei nõua andmesubjekti nõusolekut, see tähendab muudes olukordades kui see, mida on nimetatud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktis a. See kohustus läheb niisiis kaugemale isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetest ja muudab juurdepääsu kõnealustele andmetele potentsiaalselt raskemaks kui teistes liikmesriikides. Lisaks, võttes arvesse isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisala, oleks keeruline või isegi võimatu süstemaatiliselt kohaldada eelneva teavitamise ja konsulteerimise kohustust, eelkõige seoses dokumentidega, mis puudutavad suurt hulka isikuid erinevates riikides. 17 Neil asjaoludel otsustas Nejvyšší správní soud (kõrgeim halduskohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused: „1. Kas juriidilise isiku juhatuse liikmeks või esindajaks oleva füüsilise isiku eesnime, perekonnanime, allkirja ja kontaktandmete avaldamine eranditult vaid juriidilise isiku (kõnealuse juriidilise isiku nimel tegutsema volitatud isiku) tuvastamiseks on füüsilise isiku „isikuandmete“ töötlemine isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti l tähenduses ja kuulub seega isikuandmete kaitse üldmääruse kohaldamisalasse? 2. Kas liikmesriigi õigus, sealhulgas väljakujunenud kohtupraktika võib seada vahetult kohaldatava liidu määruse, konkreetselt isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti c või asjakohasel juhul punkti e kohaldamise sõltuvusse sellest, kas haldusasutus täidab tingimusi, mis ei tulene määrusest endast, aga mis faktiliselt laiendavad andmesubjekti kaitse taset, täpsemalt tingimust, mis seisneb avaliku sektori asutuse kohustuses teavitada eelnevalt andmesubjekti sellest, et on esitatud taotlus tema isikuandmete avaldamiseks kolmandale isikule?“ Eelotsuse küsimuste analüüs Esimene küsimus 18 Esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkte 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et juriidilist isikut esindava füüsilise isiku eesnime, nime, allkirja ja kontaktandmete avaldamine kujutab endast isikuandmete töötlemist, isegi kui selle eesmärk on üksnes teha kindlaks füüsiline isik, kellel on õigus tegutseda selle juriidilise isiku nimel. 19 Kõigepealt tuleb märkida, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu andmetel on põhikohtuasjas kõne all olevad sertifikaadid väljastanud juriidilised isikud asutatud kolmandates riikides, nimelt Hiinas ja Ühendkuningriigis. Kuigi selliste juriidiliste isikute suhtes võib teatud tingimustel kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiivis (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT 2017, L 169, lk 46) ette nähtud avalikustamisnõudeid, eelkõige mis puudutab nende isikute isikuandmete kohustuslikku avalikustamist, kellel on õigus anda nendele juriidilistele isikutele luba esindada neid suhetes kolmandate isikutega, ei viita miski Euroopa Kohtu valduses olevas toimikus sellele, et see direktiiv oleks käesoleval juhul asjakohane. 20 Pärast seda sissejuhatavat märkust tuleb meenutada, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 1 kohaselt on „isikuandmed“„igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta“. „Tuvastatav füüsiline isik“ selle sätte tähenduses on „isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal“. 21 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt peegeldab väljendi „igasugune teave“ kasutamine isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punktis 1 sisalduva mõiste „isikuandmed“ määratluses liidu seadusandja eesmärki anda sellele mõistele lai tähendus, mis hõlmab potentsiaalselt igasugust, nii objektiivset kui ka subjektiivset teavet arvamuste või hinnangute vormis, tingimusel et need „puudutavad“ asjaomast isikut. Teave puudutab tuvastatud või tuvastatavat füüsilist isikut, kui see on oma sisu, eesmärgi või toime tõttu seotud tuvastatava isikuga (7. märtsi 2024. aasta kohtuotsus IAB Europe, C‑604/22, EU:C:2024:214, punktid 36 ja 37, ning 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Agentsia po vpisvaniyata, C‑200/23, EU:C:2024:827, punktid 130 ja 131 ning seal viidatud kohtupraktika). 22 Seega teave nende tuvastatud või tuvastatavate füüsiliste isikute identiteedi kohta, kellel on seaduses ette nähtud organina või sellise organi liikmena õigus võtta äriühingu suhtes kohustusi kolmandate isikute ees, kujutab endast „isikuandmeid“ isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 1 tähenduses. Asjaolu, et see teave on esitatud kutsealases tegevuses, ei tähenda, et seda ei saaks kvalifitseerida isikuandmete kogumiks (vt analoogia alusel 9. märtsi 2017. aasta kohtuotsus Manni, C‑398/15, EU:C:2017:197, punktid 32 ja 34 ning seal viidatud kohtupraktika). 23 Nagu komisjon märkis, ei lükka sellist tõlgendust ümber isikuandmete kaitse üldmääruse põhjendus 14. Nimelt viitab selle põhjenduse teine lause eelkõige juriidilise isiku „nimele“ ja „kontaktandmetele“, mitte juriidilise isiku nimel või huvides tegutsevatele füüsilistele isikutele. 24 Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi kujutavad endast isikuandmeid isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 1 tähenduses. Sama kehtib sellise füüsilise isiku allkirja kohta (vt selle kohta 4. oktoobri 2024. aasta kohtuotsus Agentsia po vpisvaniyata, C‑200/23, EU:C:2024:827, punkt 136). 25 Muude põhikohtuasjas kõne all olevate kontaktandmete puhul peab eelotsusetaotluse esitanud kohus käesoleva kohtuotsuse punktis 21 meenutatud kohtupraktikat arvestades kontrollima, kas need kontaktandmed on seotud tuvastatud või tuvastatava füüsilise isikuga. 26 Mis puudutab „isikuandmete töötlemist“ isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 2 tähenduses, siis on see mõiste nimetatud sättes määratletud kui „isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, nagu kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine“. 27 Seega nähtub väljendist „toiming“, et seadusandja soovis anda sellele mõistele laia ulatuse, mida kinnitab asjaolu, et selles sättes loetletud toimingud, mis hõlmavad edastamist, levitamist ja muul moel kättesaadavaks tegemist, ei ole ammendavad, mida väljendab sõna „nagu“; need toimingud võivad olla automatiseeritud või automatiseerimata (vt selle kohta 7. märtsi 2024. aasta kohtuotsus Endemol Shine Finland, C‑740/22, EU:C:2024:216, punktid 29 ja 30 ning seal viidatud kohtupraktika). 28 Igal juhul ei nähtu isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 2 sõnastusest, et liidu seadusandja soovis jätta nende toimingute kvalifitseerimise „töötlemiseks“ vastavalt nende eesmärgile. 29 Selline tõlgendus on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse eesmärgiga, mis tuleneb selle määruse artiklist 1 ning põhjendustest 1 ja 10 ning milleks on eelkõige tagada füüsiliste isikute põhiõiguste ja ‑vabaduste ning eelkõige nende õiguse eraelu puutumatusele kõrgetasemeline kaitse, kui töödeldakse neid isikuid puudutavaid isikuandmeid, mida kaitsevad harta artikli 8 lõige 1 ja ELTL artikli 16 lõige 1 (vt selle kohta 9. jaanuari 2025. aasta kohtuotsus Mousse, C‑394/23, EU:C:2025:2, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika). 30 Käesoleval juhul kuulub selliste andmete avaldamine nagu juriidilist isikut esindava füüsilise isiku eesnimi, perekonnanimi, allkiri ja kontaktandmed mõiste „töötlemine“ alla isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkti 2 tähenduses. Nagu nähtub käesoleva kohtuotsuse punktidest 27–29, ei oma selle sätte tähenduses „töötlemiseks“ kvalifitseerimisel tähtsust asjaolu, et selliste andmete avaldamise ainus eesmärk on võimaldada tuvastada füüsiline isik, kellel on õigus tegutseda juriidilise isiku nimel. 31 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimusele vastata, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 4 punkte 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et juriidilist isikut esindava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, allkirja ja kontaktandmete avaldamine kujutab endast isikuandmete töötlemist. Sealjuures ei ole oluline asjaolu, et see avaldamine toimub üksnes selleks, et oleks võimalik tuvastada füüsiline isik, kellel on õigus tegutseda selle juriidilise isiku nimel. Teine küsimus 32 Teise küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt selgitada, kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkte c ja e tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus liikmesriigi kohtupraktika, mille kohaselt on vastutav töötleja, kes on avaliku sektori asutus, kelle ülesanne on ühitada ametlikele dokumentidele üldsuse juurdepääsu õigus ja õigus isikuandmete kaitsele, kohustatud asjaomast füüsilist isikut teavitama ja temaga konsulteerima enne neid andmeid sisaldavate ametlike dokumentide edastamist. 33 Vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse eesmärgile, mida on meenutatud käesoleva kohtuotsuse punktis 29, peab igasugune isikuandmete töötlemine olema kooskõlas selle määruse artiklis 5 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega ja vastama määruse artiklis 6 loetletud seaduslikkuse tingimustele (9. jaanuari 2025. aasta kohtuotsus Mousse, C‑394/23, EU:C:2025:2, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika). 34 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punktis a sätestatu kohaselt tagatakse isikuandmete töötlemisel, et töötlemine on seaduslik, õiglane ja andmesubjektile läbipaistev. 35 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktis c on sätestatud, et töötlemine võib olla seaduslik ainult juhul, ja sellisel määral, kui see on vajalik vastutava töötleja seadusjärgse kohustuse täitmiseks. Selle määruse artikli 6 lõike 1 punkti e kohaselt võib selline töötlemine olla seaduslik ka juhul, ja sellisel määral, kui see on vajalik avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. 36 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid säilitada või kehtestada konkreetsemad sätted, et kohandada nimetatud määruse sätete kohaldamist seoses isikuandmete töötlemisega selle artikli lõike 1 punktide c ja e täitmiseks, määrates üksikasjalikumalt kindlaks töötlemise konkreetsed nõuded ja teised meetmed, et tagada seaduslik ja õiglane töötlemine, sealhulgas teiste andmetöötluse eriolukordade jaoks, nagu see on sätestatud määruse IX peatükis. 37 Isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõikes 3 on ette nähtud, et artikli 6 lõike 1 punktides c ja e osutatud töötlemise alus määratakse olenevalt juhtumist kindlaks kas liidu õigusega või vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi õigusega. Asjakohane õiguslik alus peab vastama avaliku huvi eesmärgile ja olema taotletava õiguspärase eesmärgiga proportsionaalne. See õiguslik alus võib sisaldada ka erisätteid isikuandmete kaitse üldmääruse normide kohaldamise kohandamiseks, nagu näiteks vastutava töötleja poolse töötlemise seaduslikkust reguleerivad üldtingimused või töötlemistoimingud ja ‑menetlused, sealhulgas meetmed seadusliku ja õiglase töötlemise tagamiseks, nagu need, mis on ette nähtud isikuandmete kaitse üldmääruse IX peatükis osutatud muudes töötlemise eriolukordades. 38 Lisaks tuleb märkida, et ametlikele dokumentidele üldsuse juurdepääsu kohta on isikuandmete kaitse üldmääruse IX peatükis asuvas artiklis 86 ette nähtud, et avaliku sektori asutus või avalik-õiguslik isik või eraõiguslik isik võib avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks avaldada tema valduses olevates ametlikes dokumentides sisalduvaid isikuandmeid kooskõlas liidu või asjaomase liikmesriigi õigusega, et ühitada sellistele dokumentidele üldsuse juurdepääsu õigus ja õigus isikuandmete kaitsele. 39 Seda artiklit tuleb tõlgendada, arvestades esiteks isikuandmete kaitse üldmääruse põhjendust 4, milles on muu hulgas märgitud, et õigus isikuandmete kaitsele ei ole absoluutne õigus, teiseks selle määruse põhjendust 154, millest nähtub muu hulgas, et üldsuse juurdepääsu ametlikele dokumentidele võib pidada avalikes huvides olevaks, ning kolmandaks kohtupraktikat, mille kohaselt läbipaistvuse põhimõte, nagu see tuleneb ELL artiklitest 1 ja 10 ning ELTL artiklist 15, võimaldab kodanikel osaleda paremini otsustusprotsessis ning tagada demokraatlikus süsteemis administratsiooni suurema legitiimsuse, tulemuslikkuse ja vastutuse kodanike ees (22. novembri 2022. aasta kohtuotsus Luxembourg Business Registers, C‑37/20 ja C‑601/20, EU:C:2022:912, punkt 60 ja seal viidatud kohtupraktika). 40 Kuigi – nagu nähtub isikuandmete kaitse üldmääruse põhjendusest 10 – liikmesriikidel on õigus säilitada või kehtestada riigisiseseid sätteid, millega täpsustatakse selle määruse normide kohaldamist, peavad liikmesriigid siiski kasutama oma kaalutlusruumi selle määruse sätetes ette nähtud tingimustel ja piirides ning peavad seega võtma õigusnorme vastu viisil, mis ei kahjusta selle määruse sisu ega eesmärke (vt selle kohta 30. märtsi 2023. aasta kohtuotsus Hauptpersonalrat der Lehrerinnen und Lehrer, C‑34/21, EU:C:2023:270, punkt 59 ja seal viidatud kohtupraktika). 41 Lisaks peavad liikmesriigid vastavalt proportsionaalsuse põhimõttele tagama, et praktilised tagajärjed, eelkõige korralduslikud, mis tulenevad täiendavatest nõuetest, mille nad on kehtestanud, ei oleks ülemäärased (vt selle kohta 21. detsembri 2023. aasta kohtuotsus Krankenversicherung Nordrhein, C‑667/21, EU:C:2023:1022, punkt 67). 42 Käesoleval juhul võib põhikohtuasjas kõne all olev töötlemine kuuluda nii isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkti c kui ka punkti e kohaldamisalasse, kuna see on seadusega nr 106/1999 vastutavale töötlejale pandud kohustus avalikes huvides oleva ülesande täitmisel, mis seisneb ametlikele dokumentidele üldsuse juurdepääsu tagamises. Sellega seoses on selge, et see seadus kohustab ametiasutusi avaldama teavet, sealhulgas ametlikke dokumente, isikutele, kes seda taotlevad. 43 Samas, kui taotletud teave sisaldab isikuandmeid, on selles seaduses ette nähtud, et neid andmeid võib avaldada üksnes kooskõlas nende kaitset käsitlevate õigusnormidega, mis – nagu märgib eelotsusetaotluse esitanud kohus – hõlmavad isikuandmete kaitse üldmäärust. Eelotsusetaotlusest nähtub, et eelotsusetaotluse esitanud kohtu praktikas on sätestatud täiendavad kohustused, mis lisanduvad selles määruses sõnaselgelt ette nähtud kohustustele. Nimelt kohustab see ametiasutusi teavitama andmesubjekti ja temaga konsulteerima enne niisuguste andmete mis tahes avaldamist. 44 Mis puudutab liikmesriigi sellise kohtupraktika, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kooskõla isikuandmete kaitse üldmäärusega, siis tuleb tõdeda, et käesoleva kohtuotsuse punktides 36 ja 37 viidatud sätete kohaselt võivad liikmesriigid kehtestada erisätteid, et tagada seaduslik ja õiglane töötlemine sellistes töötlemise eriolukordades, nagu on ette nähtud isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 86. Sellega seoses võib viidatud kohtupraktika olla osa isikuandmete töötlemise õiguslikust alusest nimetatud määruse artikli 6 lõike 3 tähenduses. 45 Järelikult ei ole isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktidega c ja e põhimõtteliselt vastuolus liikmesriigi kohtupraktika, milles on ette nähtud andmesubjekti teavitamise ja temaga konsulteerimise kohustus enne teda puudutavate isikuandmete mis tahes avaldamist. Nimelt tagab selline kohustus selle isiku jaoks seadusliku, õiglase ja läbipaistva töötlemise isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkti a tähenduses, võimaldades tal väljendada oma arvamust kavandatava avaldamise kohta. See kohustus aitab seega kaasa käesoleva kohtuotsuse punktis 29 meenutatud eesmärgi saavutamisele, võimaldades samal ajal ametiasutusel kõiki asjaolusid teades tagada ühitamine, mida nõuab isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 86. 46 Siiski, arvestades käesoleva kohtuotsuse punktides 40 ja 41 meenutatud kohtupraktikat, võib selle kohustuse täielik täitmine kaasa tuua ametlikele dokumentidele üldsuse juurdepääsu õiguse ebaproportsionaalse piiramise. On mõistetav, et erinevatel põhjustel osutub asjaomase isiku teavitamine ja/või temaga konsulteerimine võimatuks või nõuab ebaproportsionaalseid jõupingutusi. Sellises kontekstis tooks tuginemine praktilisele võimatusele seda isikut teavitada ja temaga konsulteerida, et põhjendada süstemaatiliselt seda isikut puudutava teabe avaldamisest keeldumist, kaasa selle, et välistatakse igasugune seotud huvide ühitamise katse, olgugi et selline ühitamine on isikuandmete kaitse üldmääruse artiklis 86 sõnaselgelt ette nähtud. 47 Käesoleval juhul näib – kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu kontrolli tulemusel ei ilmne vastupidist –, et tervishoiuministeerium tugines oma otsuses jätta kogu taotletud teave avaldamata üksnes sellele praktilisele võimatusele, ilma et ta oleks üritanud huve mis tahes viisil ühitada. 48 Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punkte c ja e koostoimes selle määruse artikliga 86 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi kohtupraktika, mille kohaselt on vastutav töötleja, kes on avaliku sektori asutus, kelle ülesanne on ühitada ametlikele dokumentidele üldsuse juurdepääsu õigus ja õigus isikuandmete kaitsele, kohustatud asjaomast füüsilist isikut teavitama ja temaga konsulteerima enne neid andmeid sisaldavate ametlike dokumentide edastamist, tingimusel et sellise kohustuse täitmine ei ole võimatu ega nõua ebaproportsionaalseid jõupingutusi ega too seega kaasa nendele dokumentidele üldsuse juurdepääsu õiguse ebaproportsionaalset piirangut. Kohtukulud 49 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata. Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab: 1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) artikli 4 punkte 1 ja 2 tuleb tõlgendada nii, et juriidilist isikut esindava füüsilise isiku ees- ja perekonnanime, allkirja ja kontaktandmete avaldamine kujutab endast isikuandmete töötlemist. Sealjuures ei ole oluline asjaolu, et see avaldamine toimub üksnes selleks, et oleks võimalik tuvastada füüsiline isik, kellel on õigus tegutseda selle juriidilise isiku nimel. 2. Määruse 2016/679 artikli 6 lõike 1 punkte c ja e koostoimes selle määruse artikliga 86 tuleb tõlgendada nii, et nendega ei ole vastuolus liikmesriigi kohtupraktika, mille kohaselt on vastutav töötleja, kes on avaliku sektori asutus, kelle ülesanne on ühitada ametlikele dokumentidele üldsuse juurdepääsu õigus ja õigus isikuandmete kaitsele, kohustatud asjaomast füüsilist isikut teavitama ja temaga konsulteerima enne neid andmeid sisaldavate ametlike dokumentide edastamist, tingimusel et sellise kohustuse täitmine ei ole võimatu ega nõua ebaproportsionaalseid jõupingutusi ega too seega kaasa nendele dokumentidele üldsuse juurdepääsu õiguse ebaproportsionaalset piirangut. Allkirjad ( *1 ) Kohtumenetluse keel: tšehhi.