Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. aprill 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-1409
Haldusasi
Krediidiregister OÜ kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 26. mai 2023. a ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-1/2023-2727 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 20. novembri 2023. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Krediidiregister OÜ, esindajad Art Andresson ja v.adv Maarja Pild-Freiberg, nõustaja W.V Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Andres Kudrjavtsev Kolmas isik – X. X
Menetluse alus ringkonnakohtus
Krediidiregister OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
31. märts 2025
RESOLUTSIOON
Jätta Krediidiregister OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
20.novembri 2023. a otsuse haldusasjas nr 3-23-1409 resolutsioon muutmata, kuid täiendada halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kolmanda isiku nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 26. mail 2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3).
3-23-1409 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X. X esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 13.11.2022 kaebuse seoses tema isikuandmete töötlemisega ja nende avalikustamisega kolmandatele isikutele Krediidiregister OÜ peetavas maksehäireregistris (www.taust.ee). Kaebuse kohaselt avaldatakse www.taust.ee andmeid aastatel 2008–2010 tekkinud võlanõuete kohta, mis on antud üle Julianus Inkasso OÜ-le ja ei ole enam sissenõutavad ning mille andmete avaldamise maksimaalne lubatud aeg on möödas. Kaebaja on taotlenud Julianus Inkasso OÜ-lt ja OÜ-lt Krediidiregister andmete eemaldamist, kuid maksehäireregister on jätkanud võlaandmete avaldamist.
2.Andmekaitse Inspektsioon kohustas 26.05.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr 2.1.1/2023-2727 Krediidiregister OÜ-d hiljemalt 12.06.2023 lõpetama X. X kohta esitatud järgmiste maksehäirete avaldamine temale kuuluvas maksehäireregistris ja kustutada nimetatud maksehäirete andmed (summad 14.03.2023 seisuga): 1) 2) 3) 4)
Elisa Teleteenused AS 30.09.2010 esitatud maksehäire summas 6,83 eurot; Julianus Inkasso OÜ 09.06.2009 esitatud maksehäire summas 3749,57 eurot; Julianus Inkasso OÜ 15.05.2009 esitatud maksehäire summas 1680,74 eurot; Julianus Inkasso OÜ 29.08.2008 esitatud maksehäire summas 6136,71 eurot.
Ettekirjutuse õiguslikeks alusteks olid isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lg 1 ja lg 2 p 3, § 56 lg 1 ja lg 2 p 8 ja § 58 lg 1 ning isikuandmete kaitse üldmääruse 1 (IKÜM) art 6 lg 1 esimese lõigu p f, art 14 lg-d 1–2, art 17 lg 1 p-d c ja d, art 21 lg 1 ning art 58 lg 2 p-d a, b ja f. Ettekirjutus sisaldas lisaks hoiatust, et kui ettekirjutus jäetakse määratud tähtajaks täitmata, määrab AKI adressaadile IKS § 60 alusel iga täitmata punkti eest sunniraha 25 000 eurot. Samuti hoiatati, et ettekirjutuse täitmata jätmise eest võidakse algatada IKS § 69 alusel väärteomenetlus. IKS § 10 lg 2 p 3 kohaselt ei ole lubatud võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmeid töödelda andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise või muul samasugusel eesmärgil, kui see kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi. Ka siis, kui maksehäirete avalikustaja tugineb andmete avaldamisel IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-le f ehk õigustatud huvile, nõuab see sisuliselt vähemalt samaväärsete meetmete võtmist kui IKS §-le 10 tuginev võlaandmete töötlemine. Nii IKS § 10 kui ka IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-i f alusel isiku võlaandmete maksehäireregistris avaldamisel ja kolmandatele isikutele edastamisel tuleb hinnata võlgniku õigustatud huvide kahjustamise määra ehk iga kord konkreetse juhtumi asjaoludele tuginedes kaaluda, kas vajadus isiku nõusolekuta isikuandmete edastamiseks 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)
2(14)
3-23-1409 kolmandatele isikutele kaalub üles isiku õiguste ja huvide riive (vt Riigikohtu 12.12.2011 otsus nr 3-3-1-70-11, p 21; 14.03.2008 otsus nr 3-2-1-5-08, p-d 25–26). IKÜM art 21 lg 1 kohase vastuväite esitamisel on andmetöötlejal kohustus õigustatud huvide kahjustamise hetkeseis veelkord üle hinnata. Pelgalt loetelu asjaoludest, mida võlaandmete avaldamisel kontrollitakse ning viide hindamismudelile, ei anna käesoleval juhul selgust, miks on jõutud kaebaja suhtes just sellisele tulemusele, et tema võlaandmeid avalikustatakse edasi. Maksehäireregistril andmetöötlejana on kohustus tagada, et töödeldavad isikuandmed on õiged ja ajakohastatud (vt Riigikohtu 13.03.2019 otsus nr 2-17-1026, p 24). Siinsel juhul tuvastati järelevalvemenetluses, et veebilehel www.taust.ee avaldatud kaebaja võlaandmed ei vastanud algdokumentidele ning andmete muutmisest ei teavitatud kaebajat ega ka andmete saajaid (sh muutusid pärast AKI 06.01.2023 päringut kahe maksehäire võlasummad vastavalt 6 korda ja 49 korda suuremaks: 274,11 euro asemel 1680,74 eurot; 200,27 euro asemel esialgu 9857 eurot, mis hiljem vähenes 6136,71 euroni). Samuti ei vasta nõuete aegunuks tunnistamise kuupäevad kohtutäituri otsustes märgitule. Andmetöötleja on ise tunnistanud, et ta ei kontrolli maksehäire andmete avalikustamisel võlaandmete vastavust algdokumentidele. Andmetöötleja ei ole piisavalt selgitanud ega ka tõendanud, millistele konkreetsete võlasuhete rikkumise (sh võlasuhete tekkimise) ja kaebajat üldiselt kirjeldavatele omadustele tuginedes on ta jõudnud järeldusele, et tema või võlausaldaja õigustatud huvi kaalub üles isiku õiguste riive. Andmetöötleja välja toodud maksimaalse võimaliku aja jooksul kaebaja maksehäire andmete avalikustamise eesmärk ei kaalu üles võlaandmete avalikustamisega kaasnevat kaebaja õiguste pikaajalist riivet – 15 aastat seatakse kaebaja usaldusväärsus tulevaste tehingute osas kahtluse alla. Kuna kolme suurema maksehäire aluseks olevad finantsteenuste lepingutest tulenevate kohustuse rikkumised on tuvastanud kohus, võtab AKI aluseks IKS § 10 lg 2 p-s 5 nimetatud maksimaalse 5-aastase andmete avaldamise tähtaja ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 157 lg-st 1 tuleneva 10-aastase aegumistähtaja (10+5 reegel). Väikseima maksehäire puhul ei ole esitatud tõendeid kohustuse tahtliku rikkumise kohta, mistõttu tuleb IKS § 10 lg 2 p 5 kõrval lähtuda TsÜS § 146 lg-st 1 tulenevast 3-aastasest aegumistähtajast (3+5 reegel). Need reeglid näevad siiski ette võlaandmete avaldamise maksimaalsed tähtajad ning konkreetne ajaperiood, mille jooksul võlaandmeid avaldatakse, tuleb määrata iga juhtumi asjaolude pinnalt. Asjaolu, et võlakohustuste rikkumise tuvastas kohus ja nõuded tunnistati kohtutäituri 2021. a otsustega aegunuks, ei tähenda, et andmetöötleja võib jätta võlaandmete maksimaalse avalikustamise aja kohaldamise proportsionaalsuse hindamata. Kaebaja ülemäärase kahjustamise hindamisel tuli võtta arvesse kaebajat iseloomustavaid asjaolusid nagu vanus võlanõuete tekkimisel ajal (võlad on tekkinud nooremas eas), hilisem maksekäitumine (eelnevalt või hiljem ei ole avaldatud enam maksehäireid) ja võlanõuete tasumine (ühe võlanõude on kaebaja tasunud). Potentsiaalsele võlausaldajale on lisaks ülioluline mitte üksnes võla pikaajalisus, vaid ka võla õige suurus. Kui inimene on maksekäitumist tegelikult parandanud, siis on tema maksehäireregistris hoidmine ja veel ebaõigete andmete avaldamine niivõrd pika aja jooksul põhjendamatu ja ülemääraselt kahjustav. Maksehäire avalikustamine ei saa olla võla tasumise sunnimehhanism, vaid on nii isiku enda kui ka tulevaste laenuandjate kaitseks, et hinnata isikute maksevõimelisust. Siinsel juhul ei kanna kaebaja maksehäirete andmete avaldamine oma eesmärki ehk ei iseloomusta tema maksekäitumist. Andmetöötleja on lisaks jätnud kaebaja õigustatud huvide ülemäärase kahjustamise kaalumisel arvestamata aegumise. Maksehäire avaldamise eelduseks ei saa olla see, et kaebaja ei ole teatanud, kuidas võlaandmete avaldamine kahjustab tema õigusi ja vabadusi ülemääraselt. See ei vabasta andmetöötlejat IKS § 10 lg 2 p-st 3 ja IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-st f tulenevast kohustusest. Andmetöötleja jätkas kaebaja 17.10.2022, 05.11.2022, 19.11.2022 ja 24.11.2022 3(14)
3-23-1409 vastuväidetele vaatamata tema võlaandmete avaldamist, jättes esitamata andmete õigsust kinnitavad tõendid ja õigustatud huvi analüüsi ning hindamata kaebaja õigustatud huvide kahjustamise ulatuse. Andmetöötleja rikkus sellega IKÜM art 21 lg-st 1 tulenevat tõendamiskohustust, mis on andmete töötlemise ja avalikustamise jätkamise eelduseks. Andmetöötleja ei ole täitnud ka IKÜM art 14 lg-test 1 ja 2 tulenevat teavitamiskohustust, sest võlausaldajate saadetud teavitused ei ole selleks piisavad. Teavitamiskohustust ei saa lugeda täidetuks teabe avaldamisega veebilehel www.taust.ee, sest teavitus peab olema tehtud enne maksehäire avaldamist. Vastasel juhul ei oleks andmetöötlus isikule ettenähtav ega läbipaistev.
3.OÜ Krediidiregister esitas Tallinna Halduskohtule 22.06.2023 kaebuse tühistada AKI 26.05.2023 ettekirjutus-hoiatuse nr 2.1.-1/2023-2727 resolutsiooni p-d 2, 3 ja 4. Kaebaja küll täitis ettekirjutuse, kuid leiab, et töötles võlaandmeid ettekirjutuse tegemise ajal õiguspäraselt. Kaebaja lähtus võlaandmete avaldamisel Riigikohtu 12.12.2011 otsuses nr 3-3-1-70-11 antud juhistest ning kaalus andmesubjekti kaebuse saamisel asjaolusid täiendavalt. Kolmandal isikul tekkis võlgnevus kolme erineva panga ees seoses talle osutatud finantsteenustega (pangandus, liising ja muud finantsteenused). Võlausaldajad ei ole olnud passiivsed ja võlgnik ei ole enam kui 10 aasta jooksul tasunud kolme märkimisväärselt suurt võlgnevust. Kui isik ignoreerib kohtulahendeid enam kui kümme aastat, siis on maksehäirete avaldamine 10+5 aastat reeglist lähtudes põhjendatud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-203112). Isegi kui rikutud on 10+5 aasta reeglit, ei olnud proportsionaalne kohustada andmetöötlejat võlaandmeid kohe kustutama.
4.Andmekaitse Inspektsioon palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Mida pikemat aega isikuandmeid töödeldakse (sh avaldatakse), seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi ja seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus. Konkreetne aeg, mille jooksul võlaandmeid avaldatakse, tuleb määrata iga juhtumi asjaolude pinnalt, arvestades kohustuse rikkumise tõsidust ning andmete avaldamisega kaasnevat riivet konkreetse andmesubjekti eraelu puutumatusele. Andmetöötleja on andmesubjekti ülemäärast kahjustamist enda väitel hinnanud, kuid asja materjalid seda ei kinnita. Andmetöötleja esitatud üldine analüüs ei anna vastust sellele, kuidas võlaandmete avaldamise vajadus kaalub üles isiku õiguste ja huvide riive. Kuna andmetöötleja ei ole tõendanud IKS § 10 lg 2 p-s 3 toodud asjaolu puudumist, välistab see isikuandmete töötlemise jätkumise. Asjaolu, et andmetöötleja ei ole edastanud teavet ülemäärase kahjustamise kohta ning puudub teave maksehäire avaldamisega tekitatud kahju kohta, ei vabasta andmetöötlejat IKS § 10 lg 2 p-st 3 ja IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-st f tulenevast kohustusest. Kaalumise kohustus tekib maksehäireregistril endal iga kord juba enne, kui ta kavatseb isiku võlaandmeid avaldada või neid isegi koguda (IKS § 10 lg 2). Andmetöötleja ei ole põhjendanud, kuidas maksehäire jätkuv avaldamine pärast IKÜM art 21 kohase vastuväite saamist ei kahjusta liigselt andmesubjekti õigusi. Ettekirjutus on põhjendatud ja proportsionaalne.
Kolmas isik X. X nõustus AKI seisukohtadega.
6.Tallinna Halduskohus jättis 20.11.2023 otsusega kaebuse rahuldamata. Vaidlust ei ole, et ettekirjutuse p-des 2–4 nimetatud võlanõuded on võlgniku poolt tasumata, kuid on aegunud. Vaidlus on selles, kas andmetöötlejal oli õigus võlgniku taotlusele vaatamata keelduda tema võlaandmete maksehäireregistrist www.taust.ee kustutamisest. Kohus leiab, et andmetöötleja ei teostanud kaalumist õiguspäraselt, mistõttu ei ole võimalik veenduda, et andmetöötleja poolt aegunud võlaandmete jätkuv avaldamine ei kahjusta ülemääraselt kaebaja õigusi (IKS § 10 lg 2 p 3). Kuna andmetöötleja on ise viidanud Riigikohtu 12.12.2011 4(14)
3-23-1409 otsusele nr 3-3-1-70-11, siis pidi ta olema teadlik ka otsuse p-s 21 välja toodud andmetöötleja kohustusest iga kord hinnata andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra. Andmetöötleja möönis sellise kohustuse olemasolu ka halduskohtu istungil. Selle kaalutlusotsuse tegemisel on andmetöötleja sarnases olukorras nagu haldusorgan haldusmenetluses. Õiguspärast kaalutlusotsust ei saa teha ilma olulisi asjaolusid välja selgitamata. Seetõttu lasus andmetöötlejal võlgniku taotlust (vastuväide IKÜM art 21 tähenduses) lahendades kohustus selgitada välja, mis põhjustel võlgnik leiab, et võlaandmete jätkuv avaldamine kolmandatele isikutele kahjustab tema õigusi. AKI 14.08.2023 vastuse lisast 2 nähtub, et andmetöötleja ei selgitanud välja võlgniku huvisid. Võlgnikul avanes võimalus oma huvisid selgitada alles haldusmenetluses. Ehkki AKI võinuks edastada võlgniku 07.03.2023 vastuse andmetöötlejale õiguspärase kaalumise teostamiseks, ei väära see järeldust, et keeldudes võlgniku taotlust rahuldamast, jättis andmetöötleja tõendamata IKS § 10 lg 2 p-s 3 märgitud asjaolu puudumise. IKS § 10 lg 2 p 3 sõnastus on ühene. Kuna andmetöötleja ei tõendanud andmete kolmandatele isikutele avaldamise piirangu puudumist, siis oli võlaandmete töötlemine õigusvastane ning AKI ettekirjutus on õiguspärane ja kooskõlas AKI pädevusega (IKS § 56 lg 3 p-d 3 ja 5). AKI ettekirjutus on võlgniku õiguste kaitseks ka vajalik ning ei kahjusta ülemääraselt andmetöötleja huvisid. Krediidiregister OÜ 17.01.2023 selgituse järgi asuvad võlaandmed koos algdokumentidega Julianus Inkasso OÜ infosüsteemis. Järelikult ei oma maksehäireregistrist www.taust.ee andmete kustutamine pöördumatut mõju andmetöötleja ja kolmandate isikute huvidele. Kui maksehäire sisestaja on jätkuvalt huvitatud võlgniku võlaandmete avaldamisest ja andmetöötleja viib läbi õiguspärase kaalumise, siis ei ole välistatud, et andmetöötleja saab edaspidi uuesti võlaandmeid avaldada.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
7.Krediidiregister OÜ palub 20.12.2023 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Halduskohus kohaldas vääralt Euroopa Liidu õigust ja tegi üllatusliku otsuse. Vaidlus käis selle üle, kas konkreetsete maksehäirete andmete jätkuv avaldamine kahjustab andmesubjekti õigusi üleliia või mitte, kuid halduskohus järeldas, et kuna kaebaja ei ole andmesubjektilt küsinud, kuidas maksehäirete avaldamine teda kahjustab, siis on nende jätkuv avaldamine lubamatu. Sellist kohustust IKÜM art 21 lg-st 1 aga ei tulene. Üllatuslik on kohtu seisukoht, et IKÜM art 21 paneb eraisikust kaebaja sarnasesse olukorda nagu on haldusorgan haldusmenetluses. IKÜM art 21 lg 1 järgi peab andmesubjekt talle teada olevad asjaolud vastuväites ise välja tooma (vrd Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) 04.07.2023 otsus kohtuasjas nr 57292/16, Hurbain vs. Belgia, p 232) ja andmetöötlejal on kohustus hinnata, kas andmeid töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused. Siinsel juhul viitas andmesubjekt vastuväites ainult sellele, et võlanõude tekkimisest on möödunud enam kui 10 aastat. Kaebaja ei saanud ka eeldada, et andmesubjektil võib ehk olla midagi veel lisada. Ettekirjutus tulnuks lisaks tühistada juba põhjusel, et AKI jättis andmesubjekti täiendavad seisukohad kaebajale edastamata, millest tulenevalt ei olnud kaebajal ka võimalust neid kaalumisel arvestada. Kui ringkonnakohus peab õigeks IKÜM art 21 lg-t 1 tõlgendada sarnaselt halduskohtule, palub kaebaja küsida selles osas Euroopa Kohtult eelotsust. Korrektne ei ole halduskohtu järeldus, et kaebaja ei ole tõendanud, et võlaandmete avaldamine on õiguspärane. Nõustuda ei saa, et kaebajal tuleks korraldada täiendav kaalumine (sh küsida andmesubjekti arvamust) ning selle tulemuseks võib olla, et kaebaja tohib jätkata maksehäirete avaldamist. Halduskohus on taas kord samastanud andmetöötleja rolli haldusorgani tegevusega haldusmenetluses. Kaebaja on esitanud oma kaalumise tulemused 5(14)
3-23-1409 korduvalt nii AKI menetluses kui ka kohtumenetluses ning andmesubjekt on olnud nendesse menetlustesse kaasatud. Määrav on see, kas ja kuidas on kaebaja tõendanud, et maksehäirete avaldamise jätkamine on lubatav. Kaebaja on põhjendanud, et tal on õigus maksehäireid avaldada kokku 10+5 aastat ning seega tuleb AKI ettekirjutus tühistada. Kaebaja on arvestanud järgmiste asjaoludega: andmesubjektil tekkis võlg kolme erineva panga ees seoses temale osutatud finantsteenustega; võlausaldajad ei ole olnud passiivsed; võlgnik ei ole võlgnevusi tasunud; võlgnevused on tuhandetes eurodes ja võlgnik on nende tasumisest kõrvale hoidnud; rikkumine ei ole seniajani lõppenud (kaebaja ei plaani siiski maksehäireid avaldada kauem kui 10+5 aastat); puudub teave, et andmesubjektile on maksehäirete avaldamisega kaasnenud mingeid kahjulikke tagajärgi (nt keeldutud teenuste osutamisest – väide kodulaenu mittesaamisest on paljasõnaline); võlaandmete avaldamine on info- ja väljendusvabaduse (põhiseaduse (PS) § 45 lg 1) teostamine; kohtulahendite pikaajalise ignoreerimise puhul on maksehäirete avaldamisel 10+5 reeglist lähtumist peetud põhjendatuks (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 otsus nr 2-20-3112). Lisaks on arvestatud: aegumine ei lõpeta nõuet; võlgnikul oli kohtuistungi toimumise hetkeks tekkinud juurde uusi aktiivseid maksehäireid (HKMS § 158 lg 2 ls 1 järgi tulnuks halduskohtul seda arvestada); andmesubjekt oli võlgnevuste tekkimise ajal täisealine; kodulaenu mittesaamine ei sõltu ainult maksehäirete olemasolust või puudumisest. Kokkuvõttes ei ole andmesubjekti õigusi ülemäära kahjustatud. Kaalumine on tõendatud mh AKI-le 17.01.2023, 23.02.2023 ja 14.03.2023 esitatud vastustega. AKI ei ole täpsemalt selgitanud, millised asjaolud on jäetud kaalumisel arvesse võtmata. AKI ettekirjutus ei ole proportsionaalne, sest valitud abinõu (maksehäirete kustutamine) on eesmärgi saavutamiseks ebavajalik. AKI saanuks piirata maksehäirete avaldamise aega (nt lubades seda teha veel aasta või kaks) või kohustada maksehäireid täpsustama.
8.AKI palub 26.01.2024 vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, jäädes 26.05.2023 ettekirjutuses ja halduskohtule esitatud põhjenduste juurde. Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine ei ole vajalik. Vastutav töötleja peab lähtuma IKÜM art 21 lg 1 alusel vastuväite esitanud andmesubjekti olukorrast (st konkreetse juhtumi asjaoludest). Kui andmesubjekt viitab vastuväites enda huvide ülemäärasele kahjustamisele, kuid seda kirjeldavad täpsemad asjaolud vastuväites puuduvad või on puudulikud, peaks vastutav töötleja IKÜM art 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmiseks küsima puuduoleva teabe andmesubjekti käest (kes ei pruugi ise olla üldse teadlik enda kohustusest esitada täpsemad andmed ja tõendid). Kui andmesubjekt jätab sellised andmed ja tõendid ka andmetöötleja poolsele tähelepanu juhtimisele vaatamata esitamata, siis on see IKÜM art 21 lg-st 1 tulenevalt tõepoolest tema enda riisiko. IKÜM art 12 lg 2 paneb vastutavale töötlejale kohustuse aidata kaasa IKÜM art-te 15–22 kohaste andmesubjekti õiguste kasutamisele. See tähendab, et kui andmesubjekti huvide, õiguste ja vabaduste hindamiseks on vastutaval töötlejal vaja täiendavaid andmeid, siis tuleb tal võtta meetmeid andmete saamiseks (sh küsida andmesubjektilt täiendavat teavet). Siinsel juhul ei ole kohast vastuväite menetlemist toimunud ning andmetöötluse aluste kohta anti ainult üldsõnalisi põhjendusi. Vastutava töötleja uurimiskohustusele viitab ka IKÜM art18 lg 1 p d. Kuna kaebaja ei ole vastuväidet menetlenud õigesti, siis tuleb tal seda teha uuesti. Kohtuotsuse põhjendused ei saa asendada andmetöötleja poolset kaalumist ja sellest andmesubjekti teavitamist. Väited ettekirjutuse seadusliku aluse puudumisest on arusaamatud ja ettekirjutus on proportsionaalne. Kuna AKI hinnangul oli isikuandmete avaldamine ettekirjutuse tegemise ajal lubamatu (s.o IKÜM art 21 lg 1 kohane mõjuv õiguspärane põhjus oli tõendamata), siis oligi töötlemiskeeld ainus adekvaatne meede andmesubjekti õiguste kaitsmiseks (vt ka IKÜM art 21 lg 1 ls 2). Halduskohus tegigi asjaolud kindlaks kohtuotsuse tegemise seisuga ning ilmselt just sel põhjusel märkis, et välistada ei saa, et uue kaalumise tulemusel võib võlaandmete jätkuv avaldamine olla põhjendatud. 6(14)
3-23-1409
Kolmas isik X. X ei ole apellatsioonkaebuse suhtes seisukohta esitanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.AKI 26.05.2023 ettekirjutus-hoiatusega nr 2.1.-1/2023-2727 kohustati kaebajat hiljemalt 12.06.2023 lõpetama kolmanda isiku kohta nelja maksehäire avaldamine maksehäireregistris www.taust.ee ja kustutama nimetatud maksehäirete andmed. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on ettekirjutuse 12.06.2023 täitnud (dtl 137, 139), kuid peab esitatud nõuet kolme maksehäire osas siiski õigusvastaseks. Maksehäireandmete töötlemise õiguslik alus
11.Igasugune isikuandmete töötlemine peab olema kooskõlas IKÜM art 5 lg-s 1 sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtetega ja vastama tingimustele, mis on nähtud ette IKÜM art 6 lg-s 1, mis sisaldab ammendavat ja piiratud loetelu juhtudest, mil isikuandmete töötlemist saab pidada seaduslikuks (nt Euroopa Kohtu 03.04.2025 otsus kohtuasjas C-710/23, Ministerstvo zdravotnictví, p 33; 09.01.2025 otsus kohtuasjas C-394/23, Mousse, p-d 22, 25; 07.12.2023 otsus liidetud kohtuasjades C-26/22 ja C-64/22, SCHUFA Holding, p 73; 22.06.2021 otsus kohtuasjas C-439/19, Latvijas Republikas Saeima, p-d 96, 99; 06.10.2020 otsus liidetud kohtuasjades C-511/18, C-512/18 ja C-520/18, La Quadrature du Net jt, p 208). Küll aga tuleb täiendavalt silmas pidada, et kuigi IKÜM-i eesmärk on tagada isikuandmete kaitset käsitlevate riigisiseste õigusaktide põhimõtteliselt täielik ühtlustamine, annavad IKÜM-i teatavad sätted liikmesriikidele siiski võimaluse näha ette täiendavaid, rangemaid või erandeid ettenägevaid riigisiseseid eeskirju, mis jätavad liikmesriikidele hindamisruumi nende sätete rakendamisel (nt Euroopa Kohtu 19.12.2024 otsus kohtuasjas C-65/23, K GmbH, p 35; 30.03.2023 otsus kohtuasjas C-34/21, Hauptpersonalrat der Lehrerinnen und Lehrer, p 51; 28.04.2022 otsus kohtuasjas C-319/20, Meta Platforms Ireland, p 57). IKÜM art 6 lg-test 2 ja 3 tulenevalt on selliste täpsustuste vajadust seostatud peamiselt IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-dega c ja e ning IX peatükis (art-d 85–91) sätestatud isikuandmete töötlemise eriolukordadega.
12.IKS § 10 täpsustabki IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-i e ehk näeb ette täpsemad reeglid isikuandmete töötlemiseks andmesubjekti krediidivõimelisuse (st finantsilise usaldusväärsuse) hindamise või muul samasugusel eesmärgil (vt Riigikogu XIII koosseisu 679 SE seletuskiri, lk 18–19). Seadusandja on IKS § 10 kehtestamisega sisuliselt määratlenud, et maksehäireregistrid täidavad võlasuhte rikkumisega seotud andmeid töödeldes avalikes huvides olevat ülesannet. Kaebaja on kolmanda isiku maksehäirete andmete töötlemise õigusliku alusena välja toonud nii IKS § 10 kui ka IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-i f. Ka vaidlustatud ettekirjutuses on õiguslike alustena märgitud nii IKS § 10 lg 1 ja lg 2 p 3 kui ka IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p f. Iseenesest on õige, et võlasuhte rikkumist kajastavate andmete maksehäireregistris avaldamise õiguslikuks aluseks saab olla muu hulgas IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p f ehk õigustatud huvi (nt Euroopa Kohtu 07.12.2023 otsus liidetud kohtuasjades C-26/22 ja C-64/22, SCHUFA Holding, p-d 76, 82–83; Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2023 otsus nr 3-22-265, p 30; vrd ka Riigikohtu 12.12.2011 otsus nr 3-3-1-70-11, p 17).2 Samas on ilmne, et tegelikult on kaebaja maksehäirete avaldamisel lähtunud esmajoones IKS §-st 10. 2
AKI on maksehäirete avaldamise juhendis (31.10.2023 redaktsioon, lk 4) samuti selgitanud, et võlausaldaja poolt maksehäireregistrile andmete edastamise aluseks on õigustatud huvi ehk IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p f ning maksehäireregister töötleb andmeid seejärel edasi kas IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-i f või IKS § 10 alusel – vt https://www.aki.ee/sites/default/files/documents/2024-03/Makseh %C3%A4irete_avaldamine_2023_2.0.pdf
7(14)
3-23-1409
13.Pidades silmas, et IKS § 10 lg 2 p-s 3 sätestatud tingimus, et IKS § 10 lg-s 1 nimetatud eesmärgil ei ole võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete kogumine ja kolmandale isikule edastamine lubatud juhul, kui see kahjustaks ülemäära andmesubjekti õigusi või vabadusi, on samasisuline IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-s f toodud piiranguga, et isikuandmete töötlemine õigustatud huvi alusel ei ole lubatud, kui andmesubjekti huvid või põhiõigused ja vabadused on sellest kaalukamad, ning ka IKÜM art 21 lg-s 1 on vastuväidete esitamise õigus ühetaoliselt reguleeritud nii IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-i e kui ka p-i f alusel toimuva isikuandmete töötlemise suhtes, ei ole nende eristamisel siinsel juhul määravat tähtsust. Kahtlust ei ole selles, et võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete töötlemise tingimused on õigustatud huvi korral vähemalt sama ranged kui avalikes huvides oleva ülesande täitmise korral. Kaebaja jaoks on soodsam lähtuda IKS §-s 10, sest seadusandja on selles andnud mitmetes olulistes küsimustes täpsemaid suuniseid (mh ei ole maksehäireregistril vajadust eraldi põhjendada, et isikuandmete töötlemine krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil toimub mõjuval õiguspärasel põhjusel). Kuivõrd asjas on vaidluse all üksnes maksehäire andmete jätkuv töötlemine maksehäireregistri enda poolt (s.o andmete säilitamine kaebaja andmebaasis, kust neid on võimalik päringu alusel väljastada), mitte võlausaldaja poolt maksehäire andmete maksehäireregistrile edastamine ega ühegi konkreetse päringu alusel kellelegi maksehäireregistrist andmete väljastamine, siis ei ole vaja analüüsida, millistest õiguslikest alustest peaksid lähtuma andmete registrisse edastaja ja registriandmete kasutaja.
14.IKS § 10 alusel on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete kogumine ja kolmandale isikule edastamine ning edastatud andmete kolmanda isiku poolt töötlemine lubatud järgmistel tingimustel: 1)
töötlemise eesmärk on hinnata andmesubjekti krediidivõimelisust või muu samasugune eesmärk. Ühelgi juhul ei tohi töötlemine minna kaugemale sellest, mis on taotletud üldise huvi eesmärkide saavutamiseks vajalik (nt Euroopa Kohtu 03.04.2025 otsus kohtuasjas C-710/23, Ministerstvo zdravotnictví, p 37; 04.10.2024 otsus kohtuasjas C200/23, Agentsia po vpisvaniyata, p-d 110–111; 22.06.2021 otsus kohtuasjas C-439/19, Latvijas Republikas Saeima, p-d 109–110);
2)
töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust;
3)
töötleja on kontrollinud õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks;
4)
töötleja on registreerinud andmeedastuse;
5)
töötlemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi ja vabadusi. Seejuures on IKS § 10 lg-s 2 toodud eraldi välja, milliste andmete puhul (vt IKS § 10 lg 2 p-d 1 ja 2) ning millistes olukordades (vt IKS § 10 lg 2 p-d 4 ja 5) oleks maksehäireandmete avaldamine juba eelduslikult andmesubjekti õigusi või vabadusi ülemäära kahjustav. See ei välista, et andmesubjekti õigusi ja vabadusi ülemäära kahjustavaks võib hinnata ka muude andmete töötlemise või andmete töötlemise teistsugustel asjaoludel (IKS § 10 lg 2 p 3).
Andmesubjekti vastuväite lahendamine
15.Vaidlust ei ole selles, et kolmas isik pöördus enne AKI-le 13.11.2022 sekkumistaotluse esitamist kaebaja poole 17.10.2022 taotlusega tema maksehäirete andmed kustutada. Asjas ongi üheks keskseks vaidlusküsimuseks, kas kaebaja on IKÜM art 21 lg 1 alusel esitatud vastuväidet lahendanud nõuetekohaselt.
16.IKÜM art 21 lg 1 märgib: „Andmesubjektil on õigus oma konkreetsest olukorrast lähtudes esitada igal ajal vastuväiteid teda puudutavate isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub artikli 6 lõike 1 punkti e või f alusel, sealhulgas nendele sätetele tugineva 8(14)
3-23-1409 profiilianalüüsi suhtes. Vastutav töötleja ei töötle isikuandmeid edasi, välja arvatud juhul, kui vastutav töötleja tõendab, et töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused, või õigusnõuete koostamise, esitamise või kaitsmise eesmärgil.“
17.AKI on ettekirjutuses leidnud, et IKÜM art 21 lg 1 kohaselt tekib maksehäireregistril andmesubjekti vastuväite saamisel igal juhul kohustus hinnata andmesubjekti õigustatud huvide ülemäärast kahjustamist ning ta võib isikuandmeid edasi töödelda üksnes siis, kui ta tõendab, et andmeid töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused. Kaebaja ei vaidlusta iseenesest seisukohta, et tema kui vastutava töötleja ülesanne on andmesubjekti vastuväite esitamise korral tõendada, et isikuandmete töötlemiseks esinevad IKÜM art 21 lg 1 tähenduses ülekaalukad õiguspärased põhjused, mis kaaluvad üles andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused (nt Euroopa Kohtu 04.10.2024 otsus kohtuasjas C-200/23, Agentsia po vpisvaniyata, p 120; 07.12.2023 otsus liidetud kohtuasjades C-26/22 ja C-64/22, SCHUFA Holding, p 111). Halduskohus nõustus, et IKÜM art 21 lg-le 1 vastavat kaalutlusotsust ei saa teha ilma kõiki tähtsust omavaid asjaolusid välja selgitamata, eelkõige tuli andmetöötlejal täpsemalt uurida, millistel põhjustel andmesubjekt leiab, et võlaandmete jätkuv avaldamine kahjustab tema õigusi. Viidet, et andmetöötleja on kaalutlusotsuse tegemisel samasuguses olukorras nagu haldusorgan haldusmenetluses, tuleb siiski mõista üksnes näitliku analoogiana, mitte ei ole halduskohus vastutavat töötlejat samastanud haldusorganiga.
18.Ringkonnakohus on samuti seisukohal, et vastutava töötleja IKÜM art 21 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmine ei saa olla üksnes formaalne. Nagu eespool märgitud, siis võttes arvesse, et seadusandja on IKS § 10 kehtestamisega lugenud isikuandmete krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil töötlemise iseenesest mõjuvaks õiguspäraseks põhjuseks, ei pea maksehäireregister hakkama andmesubjekti vastuväite saamisel seda asjaolu enam tõendama. Seda siiski eeldusel, et andmetöötlejaks on tõepoolest krediidi- ja finantseerimisasutuste või muude krediidiandjate ja -vahendajate poolt reaalselt kasutatav maksehäireregister. Kaebaja puhul ei ole alust selles kahelda. Maksehäireregistril on seega esmajoones kohustus hinnata, kas krediidivõimelisuse hindamise eesmärk on konkreetse juhtumi asjaolusid arvestades kaalukam kui andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused. Iseenesest tuleb nõustuda, et oma „konkreetset olukorda“ saab kirjeldada ja sellega seotud asjaolusid tõendada üksnes andmesubjekt ise ning see ongi IKÜM art 21 lg-st 1 tulenevalt tema ülesanne. Sellele vaatamata ei oleks isikuandmete töötlemisega riivatud põhiõiguste ja vabaduste tasakaalustatud ja tõhus kaitse (vt IKÜM põhjendus 4) ega isikuandmete töötlemise õiglus ja läbipaistvus (vt IKÜM põhjendused 39, 58–60) tagatud siis, kui IKÜM art 21 lg-s 1 sätestatud õiguse realiseerimine oleneb ainuüksi andmesubjekti võimest tuua vastuväites korraga ja ammendavalt välja kõik olulised asjaolud. IKÜM art 12 lg 2 paneb vastutavale töötlejale kohustuse aidata kaasa IKÜM art-te 15–22 kohaste andmesubjekti õiguste kasutamisele. Euroopa Andmekaitsenõukogu (EDPB) 08.10.2024 suunistes 3 (p 71) on samuti märgitud, et vastuväite tagasilükkamiseks ei piisa pelgalt asjaolust, et andmesubjekt ei ole vastuväites enda olukorda väga täpselt kirjeldanud, ning kui vastutaval töötlejal on selles osas kahtlusi, siis võib ta paluda andmesubjektilt täpsustusi. Samuti on EDPB 28.03.2023 suunistes4 (vt p 35 alap b, lk 15–16) juhitud tähelepanu, et taotluse täielikuks lahendamiseks 3
Guidelines 1/2024 on processing of personal data based on Article 6(1)(f) GDPR, 08.10.2024 – https://www.edpb.europa.eu/our-work-tools/documents/public-consultations/2024/guidelines-12024-processingpersonal-data-based_en 4 Suunised 01/2022 andmesubjekti õiguste kohta – õigus tutvuda andmetega, 28.03.2023 – https://www.edpb.europa.eu/our-work-tools/our-documents/guidelines/guidelines-012022-data-subject-rightsright-access_et
9(14)
3-23-1409 võib vastutav töötleja paluda andmesubjektilt täpsustusi tema soovide kohta või lisateavet, jälgides samas, et seeläbi ei hakataks andmesubjekti õigusi piirama. Ehkki viidatud suunised ei käsitle praegusega identset olukorda, nähtub neist siiski üldisem arusaam, et vastutav töötleja peab vastutama mh selle eest, et andmesubjektile IKÜM art-tega 15–22 ettenähtud õiguste kasutamise võimalus ei jääks üksnes illusoorseks.
19.Eeltoodut arvestades tuleb analüüsida, kas kaebajal oli põhjust kahtlustada, et kolmas isik ei olnud tegelikult teadlik sellest, mida tal tuleb vastuväite esitamisel välja tuua ja tõendada, või ei olnud ta muul põhjusel kõiki aspekte kohe välja toonud, ning kui selline kahtlus pidi tekkima, siis kas kaebaja kui vastutav töötleja on aidanud nõuetekohaselt kaasa, et kolmandal isikul oleks võimalik tõhusalt ja sihipäraselt realiseerida IKÜM art 21 lg-s 1 sätestatud vastuväite esitamise õigust. Maksehäireregistri pidaja ei saa lähtuda ainuüksi enda ärihuvidest ega võlausaldajate huvidest, vaid tal on kohustus tagada andmetöötluse seaduslikkus, õiglus ja läbipaistvus (IKÜM art 5 lg 1 punkt a ja lg 2). Analoogia haldusorgani tegevusega haldusmenetluses ei ole siiski päris asjakohane, sest vastutavale töötlejale ei ole kehtestatud haldusorganiga võrdse ulatusega uurimiskohustust (vt haldusmenetluse seaduse § 6). Samuti ei ole alust rääkida kaalutlusotsuse tegemisest, sest tegemist on hindamisotsusega (vrd Riigikohtu 20.06.2022 otsus nr 3-20-2474, p 17; 11.12.2020 otsus nr 3-20-1198, p 12). Andmesubjekti võlasuhte rikkumist kajastavate andmete maksehäireregistris IKS § 10 alusel avaldamise (kolmandatele isikutele edastamise) jätkamine saab olla üksnes kas õiguspärane või õigusvastane, sõltuvalt hinnangust sellele, kelle huvisid ja õigusi tuleb konkreetsetel asjaoludel ja vastuväite lahendamise aja seisuga pidada ülekaalukamateks (s.o rohkem kaitsmist väärivateks). Samuti ei saa maksehäireregister kaaluda seda, kas avaldada isikuandmeid suuremas või väiksemas ulatuses, vaid õiguspärane saab olla andmete avaldamine ainult minimaalses mahus, mis on vajalik taotletava legitiimse eesmärgi (krediidivõimelisuse hindamine) saavutamiseks (IKÜM art 5 lg 1 punkt c). Hinnang X. X 17.10.2022 vastuväite lahendamisele
20.X. X tugines 17.10.2022 taotluses maksehäirete andmete kustutamiseks (dtl 148) AKI juhendi „Maksehäirete avaldamine“ (03.10.2022 kinnitatud versioon 5) p-s 2.6 sätestatud asjaoludele, märkides, et võlgnevused on tekkinud rohkem kui 10 aastat tagasi. Täiendavalt on kolmas isik 05.11.2022 pöördumises (dtl 149) nõudnud dokumentide esitamist, millest nähtuks, mis maksehäiretega on tegemist, millal maksehäire algas ja milline on täpne summa. Hilisem kirjavahetus (dtl 165–170) puudutas samuti eeskätt seda, et avaldatud maksehäirete sisu ja seos ammuste kohtulahenditega ei olnud kolmandale isikule arusaadav. Kolmas isik ei ole kaebajale esitanud muid põhjendusi peale selle, et registris kuvatavaid maksehäireid kas ei eksisteeri või on nõuded aegunud ja maksimaalse tähtaja jooksul avalikustamine on lubatud üksnes erandina. Muud argumendid, miks maksehäirete avaldamine kuni 5 aastat pärast aegumist peaks olema ülemäärane, tõi X. X välja alles 07.03.2023 selgitustes (dtl 104–106), millega kolmas isik vastas AKI 07.03.2023 kirjaga nr 2.1.-1/23/2727-13 (dtl 102–103) esitatud sellekohasele konkreetsele päringule. Kolmas isik viitas esmalt avaldatud andmete ebatäpsusele ning tõi välja järgmised asjaolud: võlgnevused tekkisid 2008. a-l, mil ta oli vaid 21-aastane; aastatel 2008–2009 oli Eestis suur majanduskriis; alates 2010. a-st ei ole uusi maksehäireid olnud; Creditinfo Eesti AS maksehäireregistris tal maksehäired puuduvad. Kolmas isik märkis, et maksehäirete avaldamine kahjustab kodulaenu saamise võimalust ning noorena tehtud vigade pärast ei saa ta elada normaalset elu (osta kodu, planeerida perekonda).
21.Ringkonnakohus märgib esiteks, et haldusasja materjalidest nähtuvalt on kolmanda isiku maksehäirete avaldamine olnud ebakorrektne ning korduvad parandused nõuete kuupäevades ja summades ei ärata usaldust, et kaebaja kui vastutav töötleja suhtus oma ülesannete täitmisse piisava tõsidusega. Sellele vaatamata, kui maksehäired on tegelikult olemas, ei oleks põhjust kohustada maksehäireregistrit ebakorrektseid andmeid kustutama (IKÜM art 17 lg 1 punkt d, art 58 lg 2 punkt g), vaid pigem tuleks teda kohustada andmed parandama (IKÜM art 16, art 58 lg 2 punkt g). Siinsel juhul saab järeldada, et kaebaja oli AKI 26.05.2023 ettekirjutuses viidatud 14.03.2023 seisuga maksehäirete andmed korrigeerinud ja need vastasid n-ö algdokumentidele (dtl 14–31): –
09.06.2009 maksehäire summas 3749,57 eurot – Pärnu Maakohtu 25.01.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-39725 (jõustus 02.04.2011) mõisteti maksekäsu kiirmenetluse raames Julianus Inkasso OÜ (algne võlausaldaja Sampo pank / Danske Bank A/S Eesti filiaal) kasuks välja 3749,57 eurot (sh põhivõlg 2812,11 eurot, viivis 540,63 eurot, intress 111,45 eurot, riigilõiv 84,36 eurot), kuid 09.03.2011 alustatud täitemenetlus lõpetati kohtutäituri 07.05.2021 otsusega täiteasjas nr 140/2011/504 nõude täitmise aegumise tõttu;
–
15.05.2009 maksehäire summas 1680,74 eurot – Harju Maakohtu 15.04.2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-80587 (jõustus 06.08.2009) mõisteti Bigbank AS-i kasuks välja võlgnevus 88 017,82 krooni ning lisaks viivis ja menetluskulud. Julianus Inkasso OÜ avalduse alusel alustati täitemenetlust 22.05.2009 ja see lõpetati kohtutäituri 19.04.2021 otsusega täiteasjas nr 140/2009/1521 nõude täitmise aegumise tõttu;
–
29.08.2008 maksehäire summas 6136,71 eurot – Harju Maakohtu 26.05.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-561 (jõustus 27.08.2010) mõisteti Swedbank AS-i kasuks välja võlgnevus 83 799,89 krooni ning lisaks viivis ja menetluskulud. Julianus Inkasso OÜ avalduse alusel alustati täitemenetlust 26.07.2010 ja see lõpetati kohtutäituri 07.05.2021 otsusega täiteasjas nr 140/2010/1127 nõude täitmise aegumise tõttu.
22.Seega olid kolmandal isikul tasumata võlgnevusi kokku 11 567,02 eurot, kuid kõigi nende nõuete täitmine oli aegunud. Kuigi aegumine ei ole käsitatav kohustuse rikkumise lõppemisena IKS § 10 lg 2 p 5 tähenduses, tuleks maksehäire andmete avaldamist enam kui 5 aastat pärast aegumist üldjuhul lugeda andmesubjekti õigustatud huve ülemäära kahjustavaks IKS § 10 lg 2 p 3 tähenduses (nt Riigikohtu 12.12.2011 otsus nr 3-3-1-70-11, p 22; Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 otsus nr 2-20-3112, p-d 65–66; 18.01.2023 otsus nr 2-22-6314, p-d 47.1–47.3). TsÜS § 157 lg 1 järgi on jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumistähtaeg 10 aastat. Seejuures tuleb arvestada TsÜS § 159 lg-s 1 sätestatuga, mille kohaselt mh jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Vaidlusaluste nõuete puhul olid täitemenetlused alustatud 22.05.2009, 26.07.2010 ja 09.03.2011 ning seega aegus nõuete täitmine vastavalt 22.05.2019, 26.07.2020 ja 09.03.2021. Kuna siinses kontekstis ei ole küsimus võlgnevuse sissenõudmises, vaid üksnes võlgniku õiguses aegumisele tuginedes täitmisest keelduda, siis ei oma määravat tähtsust, millal võlgnik aegumise vastuväite esitas ja millal täitemenetlus lõpetati. Vastuväite esitamise ajaks (17.10.2022) ega ka ettekirjutuse tegemise ajaks (26.05.2023) ei olnud ühegi eeltoodud nõude täitmise aegumisest möödunud 5 aastat või rohkem.
23.Vaidlust ei ole selles, et AKI ei edastanud X. X 07.03.2023 täiendavaid põhjendusi kaebajale, mistõttu ei saanud kaebaja selles välja toodud asjaoludest lähtudes kolmanda isiku olukorda järelevalvemenetluse ajal ka uuesti hinnata. Sellele vaatamata tuleb halduskohtu ja vastustajaga nõustuda, et andmesubjekti vastuväite puuduliku lahendamise tingis kaebaja enda tegevus, mis ei aidanud kaasa andmesubjekti taotluse sisulisele lahendamisele, vaid jäi 11(14)
3-23-1409 paljuski ebamääraseks ning formaalseks. Kolmas isik edastas oma täiendavad põhjendused viivitamata pärast seda, kui AKI oli 07.03.2023 kirjaga esitanud talle selgelt formuleeritud küsimuse: „/.../ millistest asjaoludest tingitult ei peaks avalikustama teie võlaandmeid maksehäireregistris võimaliku maksimaalse aja jooksul ehk 5 aastat pärast võlanõuete aegumist (aegunuks tunnistamist).“ Sellest saab järeldada, et kui kaebaja oleks vastuväite saamisel edastanud kohe kolmandale isikule ammendava teabe (sh tõendid) maksehäireregistris avaldatud võlaandmete kohta ja ühtlasi palunud konkreetset selgitust (koos asjakohaste tõenditega), miks andmesubjekt peab maksehäirete jätkuvat avaldamist tema õigusi ülemäära kahjustavaks, kuigi nende aluseks olevate nõuete aegumisest on möödas vähem kui 5 aastat, siis oleks kolmas isik sellekohased põhjendused kaebajale hindamiseks ka esitanud. Olukorras, kus maksehäireregistris avaldatud andmed olid osaliselt sedavõrd ebakorrektsed, et andmesubjekt ei suutnud neid seostada tema suhtes tehtud kohtulahenditega (st vastuväide keskendus küsimusele, kas maksehäired on üldse olemas), ei saanud kaebaja eeldada, et andmesubjekt pidanuks vastuväites kohe välja tooma mh põhjendused, miks oleks maksehäirete avaldamine ülemäärane isegi juhul, kui need tegelikult eksisteerivad. Kuna asjaolude ebaselguse korral andmesubjektilt täpsustuste küsimise vajadus tuleneb ringkonnakohtu hinnangul selgelt vastutavale töötlejale IKÜM art 5 lg 1 punktiga a, art 12 lgga 2 ja art 21 lg-ga 1 pandud kohustuste iseloomust, siis puudub vajadus küsida Euroopa Kohtult eelotsust selle kohta, milline on vastutava töötleja kohustuste ulatus IKÜM art 21 lg 1 alusel esitatud andmesubjekti vastuväite lahendamisel.
24.Pidades silmas, et HKMS § 158 lg 2 ls 2 kohaselt hindab kohus haldusakti õiguspärasust selle andmise aja seisuga ning AKI 26.05.2023 ettekirjutuse tegemise ajaks ei olnud kaebaja nõuetekohast hindamist läbi viinud, siis ei ole vaidlustatud ettekirjutuse tühistamiseks alust. Kaebaja 17.01.2023, 23.02.2023 ja 14.03.2023 selgitustes (dtl 50–56, 96– 97, 109–110, 172–176) välja toodud põhjendused, mis puudutasid maksehäirete avaldamise proportsionaalsuse hindamist, keskendusid eeskätt võlakohustuste pika aja jooksul täitmata jätmise faktile, kuid ei sisaldanud (ja vastuväite ebakohase käsitlemise tõttu ei saanudki sisaldada) mingeid hinnanguid argumentidele, millele kolmas isik tugines 07.03.2023 vastuses. Kohtumenetluses tagantjärele esitatud põhjendused ei kõrvalda rikkumist ja kui kaebaja soovib kolmanda isiku maksehäireid jätkuvalt oma maksehäireregistris avaldada, tuleb tal korraldada uus ajakohastatud hindamine, andes kolmandale isikule seejuures võimaluse põhjendada ja tõendada oma õiguste ülemäärast kahjustamist. Sarnaselt halduskohtule möönab ringkonnakohus, et kui kolmas isik ei too välja mingeid uusi olulisi asjaolusid, ei pruugi vaidlusaluste maksehäirete avaldamine maksimaalse tähtaja jooksul (s.o kuni 5 aastat pärast nõuete täitmise aegumist) olla õigusvastane. Tegemist oli küllalt suurte võlgnevustega kolme erineva panga ees, mis on kohtulahenditega tunnustatud ja mis pöörati viivituseta täitmisele, kuid mida ei õnnestunud kolmandalt isikult 10 aasta jooksul sisse nõuda (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 otsus nr 2-20-3112, p 69; 18.01.2023 otsus nr 222-6314, p 48.2). Kolmanda isiku viited n-ö nooruse rumalusele ja majanduskriisile on üldsõnalised ning võivad küll (koos võimalike täpsemate selgitustega) põhjendada, miks tal võlgnevus tekkis, kuid ei saa õigustada nõude täitmisest pika aja jooksul kõrvalehoidmist. Õige on seegi, et kolmanda isiku väide kodulaenu saamise raskendatusest on üldine ja paljasõnaline. Ettekirjutuse proportsionaalsus ja andmesubjekti teavitamine
25.Kaebaja on heitnud lisaks ette, et AKI 26.05.2023 ettekirjutus on ebaproportsionaalne, kuna vaidlusaluste maksehäirete kustutamiseks kohustamise asemel saanuks AKI piirata nende avaldamise aega või kohustada maksehäireid täpsustama. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Kuna maksehäireregister ei olnud andmesubjekti vastuväidet nõuetekohaselt 12(14)
3-23-1409 lahendanud, siis puudus alus väita, et maksehäirete jätkuv avaldamine krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil on kaalukam, võrreldes andmesubjekti õiguste võimaliku kahjustamisega. Seega oleks andmete jätkuv avaldamine ebaseaduslik ning AKI ei saanud aktsepteerida andmetöötluse jätkamist ka mingi lühema ajavahemiku jooksul, vaid asjakohane oli kohustada kaebajat andmed kustutama (IKÜM art 17 lg 1 p-d c ja d, art 58 lg 2 p-d f ja g). Olukorras, kus järelevalvemenetluse lõpuks olid maksehäirete andmed juba korrigeeritud (kohtumenetluses ei ole väidetud, et summad või kuupäevad oleksid jätkuvalt ebaõiged), ei olnud vastustajal alust kohustada kaebajat andmeid täpsustama.
26.Kuigi see ei mõjuta lõpphinnangut ettekirjutuse õiguspärasusele, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks juhtida AKI tähelepanu, et vaidlustatud haldusakti resolutiivosas tehtud viited IKÜM art 58 lg 2 punktides a ja b sätestatud järelevalveasutuse volituste rakendamisele jäävad täiesti arusaamatuks. Nimetatud sätted annavad AKI-le volitused teha mh vastutavale töötlejale hoiatusi ja noomitusi, kuid ettekirjutus ei sisalda ühtegi hoiatust ega noomitust. IKÜM art 58 lg 2 punktis a kohase hoiatusena ei ole käsitatav hoiatamine sunniraha ja väärteokaristuse eest. Haldusakti ei tohiks koormata asjakohatute õiguslike alustega (nt Riigikohtu 11.02.2009 otsus nr 3-3-1-79-08, p 28).
27.AKI 26.05.2023 ettekirjutuses on leitud ka seda, et kaebaja ei ole nõuetekohaselt täitnud IKÜM art 14 lg-test 1 ja 2 tulenevat teavitamiskohustust. Ettekirjutusest jääb samas ebaselgeks, milline oli selle rikkumise tähendus kaebajale ettekirjutuse resolutsiooniga pandud kohustuse (s.o töötlemiskeelu) seisukohalt, pidades silmas, et ilmselt olid IKÜM art 14 lg-tes 1 ja 2 toodud andmed kolmandale isikule hiljemalt AKI ettekirjutuse tegemise ajaks teada (vt IKÜM art 14 lg 5 punkt a). Kuna IKÜM art 14 lg-te 1 ja 2 rikkumine ei oleks eraldivõetuna saanud tingida maksehäirete andmete kustutamiseks kohustamist, vaid kaebajale tulnuks vajaduse korral teha ettekirjutus viia isikuandmete töötlemine kooskõlla õigusaktidega (IKÜM art 58 lg 2 punkt d), samuti ei ole kaebaja esitanud rikkumisele vastuväiteid, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks kõnealust rikkumist eraldi käsitleda, nõustudes vaidlustatud ettekirjutuse p-des 23–28 tooduga. Kokkuvõte ja menetluskulud
28.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 4 alusel jääb Krediidiregister OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 20.11.2023 otsuse resolutsioon muutmata, kuid halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb täiendada vastavalt ringkonnakohtu otsuse põhjendustele.
29.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks esitada kohtule menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Krediidiregister OÜ tasus apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot ja on kandnud ringkonnakohtu menetluses esindajakulu 2675 eurot (ilma käibemaksuta summa), mis vastab advokaadi 14,6 töötunnile hinnaga 175 või 195 eurot/tund (ilma käibemaksuta). Kokku 2695 euro suuruste menetluskulude kandmine või nende kandmise kohustus seoses siinse vaidluse lahendamisega ringkonnakohtus on riigilõivu maksekorralduse ja advokaadibüroo arvetega HKMS § 109 lg-te 1 ja 1 1 nõuetele vastavalt tõendatud. Kuna Krediidiregister OÜ apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. AKI ega X. X ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid apellatsioonimenetlusega seotud kulude
13(14)
3-23-1409 kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti nende endi kanda.
30.Kuna otsuses on kajastatud kolmanda isiku eraelulisi andmeid, tuleb otsuse avaldamisel kolmanda isiku nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
Jõustunud Riigikohtu 30.01.2026 otsuses toodud muudatustega
RIIGIKOHUS OTSUSTAB
1.Kõrvaldada kolmandad isikud Y ja C menetlusest.
2.Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.
3.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 24. aprilli 2025. a ja Tallinna Halduskohtu
20.novembri 2023. a otsuste resolutsioonid muutmata, kuid muuta põhjendusi, lähtudes käesoleva otsuse põhjendustest.
4.Jätta menetlusosaliste kassatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.
5.Asendada otsuse avaldamisel kolmandate isikute nimed tähemärgiga.
14(14)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.