Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Monika Laatsit ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. aprill 2025, Tallinn
Haldusasja number
3-23-2208
Haldusasi
X. kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 6. septembri 2023. a teate nr 2.1.-1/23/492-1267-17 ja 30. septembri 2023. a vaideotsuse nr 2.1.-3/23/983-2429-2 tühistamiseks ning Andmekaitse Inspektsiooni kohustamiseks vaadata tema kaebus uuesti läbi
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2024. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – X. Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Andres Kudrjavtsev
Menetluse alus ringkonnakohtus
X. apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta X. apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30. jaanuari 2024. a otsus haldusasjas nr 3-23-2208 muutmata.
Menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
Otsuse avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 30. mail 2025 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus
3-23-2208 kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Swedbank AS edastas 24.04.2023 AS Creditinfo Eesti hallatavasse maksehäireregistrisse X. kohta maksehäire summas 218,16 eurot. Maksehäire avaldamise aluseks oli väikelaenu lepingu järgsete maksete tasumata jätmine: 08.03.2023 kuulus tasumisele 108,17 eurot, millest laekus 0,04 eurot, ning 08.04.2023 kuulus tasumisele 110,03 eurot. X. tasus võlgnevuse 24.04.2023 ning samal päeval märgiti maksehäire staatuseks „Lõpetatud“.
2.X. esitas Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) 22.05.2023 sekkumistaotluse, milles leidis, et Swedbank AS ei teavitanud teda nõuetekohaselt maksehäire avaldamisest ja ei andnud võimalust võlgnevust tasuda. X. tasus võlgnevuse samal päeval ja vaidlustas maksehäire, kuid maksehäire avaldamist ei lõpetatud. Avaldaja märkis, et tal oli maksehäire avaldamise ajal Coop Pank AS-s pooleli kodulaenu taotlemise menetlus, kuid maksehäire tõttu tema laenutaotlust ei rahuldatud ja tehingu nurjumise tõttu kaotas avaldaja kinnisvara müüjale ettemaksuna tasutud 20 000 eurot. Maksehäire avaldamisega on avaldaja krediidivõimalused pikaks ajaks rikutud. Swedbank AS käitus pahatahtlikult põhjusel, et avaldaja oli viinud töötasu laekumised üle Coop Pank AS-i. Tegemist on turumanipulatsiooniga.
3.Andmekaitse Inspektsioon lõpetas 06.09.2023 teatega nr 2.1.-1/492-1267-17 alustatud järelevalvemenetluse, sest menetluse lõpetamise seisuga ei kahjusta maksehäire avaldamine andmesubjekti õigusi ja vabadusi ülemääraselt. Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 10 lubab tehingukäibe usaldusväärsuse huvides võlaandmeid seaduses sätestatud tingimustel avaldada. IKS § 10 lg 2 p 5 alusel võib võlaandmeid avaldada kuni viis aastat peale kohustuse rikkumise lõppemist. Kohustuse rikkumise lõppemiseks on võla tasumine või nõude aegumine. Kaebaja tasus korduvatele meeldetuletustele ja hoiatusele vaatamata võlgnevuse alles pärast maksehäire avaldamist. Järelevalvemenetluses kogutud teabe ja dokumentide kohaselt on kaebajat piisavalt teavitatud nii võlgnevusest kui ka selle tasumata jätmise võimalikest tagajärgedest. Kaebajale edastatud meeldetuletused sisaldasid viidet, et võlgnevuse tasumata jätmise korral avaldatakse info AS Creditinfo Eesti hallatavas maksehäireregistris. Kaebaja maksekäitumist ja maksehäire avalikustamise kestust (ca viis kuud) arvestades on maksehäire avalikustamine praegusel ajal põhjendatud. Kuna maksehäire aluseks olevad võlgnevused on seotud ühe laenukohustusega, vaadeldakse neid kogumis ühe võlgnevusena, mille tekkimisest kuni maksehäire avaldamiseni oli möödunud 47 päeva ehk rohkem, kui IKS § 10 lg 2 p-s 4 nõutud. Kuna kaebajal oli lisaks neli varasemat maksehäiret, siis ei olnud viimane maksehäire ilmselt laenutaotluse rahuldamata jätmise ainsaks põhjuseks. Seetõttu ei saa väita, et vaidlustatud maksehäire kahjustab kaebajat ülemääraselt. Pigem viitab uue võlgnevuse tekkimine, et kaebaja ei ole oma maksekäitumist muutnud.
4.Andmekaitse Inspektsioon jättis 30.09.2023 vaideotsusega nr 2.1.-3/23/983-2429-2 rahuldamata X. 21.09.2023 vaide 06.09.2023 menetluse lõpetamise teate kehtetuks 2(10)
3-23-2208 tunnistamiseks, jäädes vaidlustatud teates toodud seisukohtade ja selgituste juurde. Coop Pank AS 21.09.2023 vastuses on selgitatud, et negatiivse laenuotsuse tegemisel võeti arvesse kõiki viit lõpetatud maksehäiret finantsasutuste ees, mis iseloomustasid maksekäitumist eelnevate laenude teenindamisel. Seega ei tinginud laenu andmisest keeldumist vaid viimane maksehäire. Ka väited info puudulikust edastamisest on otsitud. Kuigi vastutavad andmetöötlejad on enda tegevuse osas nii Swedbank AS kui ka AS Creditinfo Eesti, ei pidanud AKI tingimata alustama järelevalvemenetlust nende mõlema suhtes, vaid võimaliku rikkumise lõpetamiseks oli piisav alustada järelevalvemenetlust ainult maksehäireregistri suhtes. Samuti puudus vajadus nõuda välja andmetöötlejate vahelist lepingut, sest maksehäireregistril tuleb andmesubjekti huvide kahjustamise määra ise hinnata. Kõiki hindamisel arvesse võetavaid kriteeriume ei ole võimalik ega mõistlik õigusaktidesse kirja panna. Vaidluse korral annab andmetöötleja kaalutlusotsusele hinnangu järelevalveasutus ja vajadusel hiljem kohus. Vaidlust ei ole selles, et vaide esitajal on viimasel viiel aastal olnud kokku viis maksehäiret, mis on lõppenud ajavahemikul 2018. a november kuni 2023. a aprill. Seda ei saa kuidagi pidada seaduskuulekaks maksekäitumiseks. Swedbank AS-i edastatud kirjade logist nähtuvalt oli vaide esitaja laenumaksetega regulaarselt viivises alates sügisest 2019. Seega on alust asuda seisukohale, et vaide esitaja on regulaarselt maksehäiretega probleeme omav isik. Maksehäirete info on finantseerimisasutustele vajalik pikema aja jooksul, et eelkõige tagada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist tarbijakrediidilepingute sõlmimisel ja vältida sellest tulenevaid negatiivseid tagajärgi (ülelaenamine). Regulatsiooni tuumaks on tasakaalu leidmine andmetöötleja ja andmesubjekti õiguste ja nende õiguste riivete vahel. Andmesubjekti huvidel ei ole kuidagi oluliselt suuremat kaalu, kui andmesubjekt soovib saada eluasemelaenu. Soov saada krediiti ongi pigem see, mille üle poolte huvide kaalumine käib. Kuigi maksehäire avaldamine on konkreetsel juhul põhjendatud, võivad asjaolud hiljem muutuda. Uue vastuväite saamisel tuleb asjaolusid hinnata uuesti (nt kui teised maksehäired on kustutatud ja tekkinud ei ole uusi maksehäireid).
5.X. esitas Tallinna Halduskohtule 05.10.2023 kaebuse tühistada AKI 06.09.2023 teade nr 2.1.-1/23/492-1267-17 ja 30.09.2023 vaideotsus nr 2.1.-3/23/983-2429-2 ning kohustada AKI-t vaatama tema 22.05.2023 avaldus uuesti läbi.
Andmekaitse Inspektsioon palus vastuses jätta kaebus rahuldamata.
7.Tallinna Halduskohus jättis 30.01.2024 otsusega kaebuse rahuldamata, nõustudes AKI 06.09.2023 järelevalvemenetluse lõpetamise teate ja 30.09.2023 vaideotsuse põhjendustega (HKMS § 165 lg 2). Asjas ei ole vaidlust võlgnevuse ja maksehäire olemasolu üle. Vaidluse all on see, kas AKI lõpetas kaebaja avalduse alusel algatatud järelevalvemenetluse õiguspäraselt. Kaebajat on teavitatud maksehäirest pangateadete ja SMS-ga 14.03.2023 ja 03.04.2023, lisaks posti teel 19.03.2023 ja 09.04.2023. Kuna korduvatele meeldetuletustele vaatamata ei tasunud kaebaja tähtaega ületanud võlgnevust, siis avaldati maksehäire 24.04.2023. Kaebaja oli teadlik Swedbank AS-i nõudest, kuid jättis selle mingil põhjusel tasumata. Kaebajat oli teavitatud, et võlaandmed edastatakse AS-le Creditinfo Eesti maksehäireinfo avaldamiseks. Asjaolu, et AS Creditinfo Eesti ei teavitatud kaebajat maksehäire avaldamisest täiendavalt, ei muuda andmete avaldamist õigusvastaseks, sest täidetud on nii isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) art 6 kui ka IKS § 10 nõuded. Seadusel ei tugine seisukohad, et andmesubjekti teavitamiseks peaks olema kindel vorm ja 1
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27.04.2016 määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)
3(10)
3-23-2208 maksehäire avaldamine pärast võlgnevuse tasumist on keelatud. Kohtulik kontroll piirdub praegusel juhul hindamisega, kas AKI on järelevalvemeetme kohaldamise üle otsustamisel pidanud kinni kaalutlusreeglitest (vt Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15). Asja materjalidest ega kaebaja väidetest ei nähtu kaalutlusveale viitavaid asjaolusid. Kaebaja üldsõnaline seisukoht, et IKS-i regulatsioon ei kaitse piisavalt tema põhiõigusi, ei ole põhjendatud. Õigus eraelu puutumatusele on lihtsa seadusereservatsiooniga põhiõigus ning IKS § 10 ja muud sätted ei ole põhiseadusvastased, mh on seaduses nähtud ette järelevalvesüsteem. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul AKI tegevusega tema avalduse lahendamisel, ei tähenda seda, et regulatsioon oleks puudulik ega kaitseks piisavalt kaebaja õigusi. Tallinna Ringkonnakohus hindas 01.11.2023 määruses kaebuse eduväljavaated samuti vähesteks. Halduskohus kontrollib üksnes AKI tegevuse õiguspärasust. Kui kaebaja leiab, et AS Creditinfo Eesti rikub tema õigusi, saab ta esitada maakohtule hagi maksehäire eemaldamiseks. AKI juhendid ei oma seaduslikku jõudu, vaid tegemist on üldiste suunistega. Kaebaja 22.05.2023 avalduse menetlemisel ei ole AKI teinud vigu, mis tingiksid vaidlusaluse teate ja selle kohta tehtud vaideotsuse tühistamise. Kaebaja rahulolematus menetluse tulemusega ja suutmatus leppida, et maksehäire avaldamine oli tema avalduse lahendamise ajal õiguspärane, ei tähenda, et AKI oleks lähtunud ebakohastest kaalutlustest või teinud muu kaalumisvea. Vaidlusaluses teates ja vaideotsuses on kaalutlused ja põhjendused esitatud. Küsimus, mis on AKI olemasolu eesmärk, väljub kaebuse esemest. Kaebaja on palunud selgitada, mida tuleb sedalaadi vaidluste lahendamisel arvestada ja hinnata ning kas võlgniku kui nõrgema osapoole huvid on kaitstud. Kohus selgitab, et hinnata tuleb andmesubjekti õigustatud huvide kahjustamise määra ning iga konkreetse juhtumi asjaoludest lähtuvalt kaaluda, kas vajadus isikuandmete edastamiseks kolmandatele isikutele kaalub üles andmesubjekti õiguste ja huvide riive. Mida pikema ajavahemiku järel isikuandmete töötlemine toimub, seda intensiivsemalt riivab see andmesubjekti põhiõigusi ja seda kaalukam peab olema andmete kolmandatele isikutele edastamise vajadus. Kohus ei saa muuta seaduses sätestatud tähtaegu. Samas ei pruugi maksehäire avaldamine seaduses sätestatud maksimaalse aja jooksul tõesti olla iga kord proportsionaalne. Maksehäire avaldajal tuleb hinnata, kas andmete jätkuv avaldamine kahjustab andmesubjekti õigusi ja vabadusi ülemäära või mitte. Vastanduvaid huve ja rikkumisest möödunud aega arvestades ei saa olla vaidlust, et kaebaja maksehäire avaldamine ei olnud muutunud ebaproportsionaalseks. Kaebajal on aja möödudes võimalik uuesti taotleda maksehäire kustutamist ja maksehäire avaldaja peab taotluse lahendamisel uuesti kaaluma kõigi osapoolte huve ja hindama maksehäire avaldamise proportsionaalsust. Kohus nõustub AKI-ga, et seadusandja lubab tehingukäibe usaldusväärsuse huvides võlaandmete avaldamist teistele isikutele seaduses sätestatud tingimustel, pidades isikute kaitset halbade tehingute tegemise eest kaalukamaks kui võlgniku eraelu kaitset (vt IKS § 10 ja IKS-i eelnõu seletuskiri, lk 18–19).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.X. palub 26.02.2024 apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue otsusega rahuldada tema kaebus. Kaebaja soovis, et AKI kohustaks AS-i Creditinfo Eesti ja Swedbank AS-i viivitamata lõpetama tema 24.04.2023 lõppenud maksehäire avaldamise mis tahes staatuses ja kujul igasugustes andmebaasides, kuna teda ei olnud maksehäire avaldamisest piisavalt teavitatud ning konkreetse juhtumi asjaoludel on kaebaja õigused ja huvid ilmselgelt ülekaalukamad. Kaebaja ei soovinud täiendavat tähtaega võlgnevuse tasumiseks, vaid eeldas, et teda teavitatakse enne maksehäire avaldamist täpsest võlasummast, võlapäevade arvust ja võlgnevuse mittetasumise korral maksehäire avaldamise kuupäevast. Sellist teavet ei edastanud kaebajale Swedbank AS ega ka AS Creditinfo Eesti. Võlgnevuse täpse summa ja 4(10)
3-23-2208 võlapäevade arvu sai kaebaja teada alles avaldatud maksehäirest. Täpsem info saadeti kaebaja e-postile alles pärast maksehäire vaidlustamist. Seega rikuti maksehäire avaldamisel nii IKÜM art-t 6 kui ka IKS § 10 lg-t 1. Halduskohus jättis tähelepanuta, et kaebuse põhisisu seisneb selles, et andmete avaldamisel on rikutud IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-i f nõudeid. Kaebaja on tõendanud, et maksehäire avaldamise tekitas kommunikatsioonihäire ja piisava teavitamise korral ei oleks see avaldamiseni jõudnud. Kaebaja tasus võlgnevuse kohe maksehäirest teada saamisel. Kaebaja ei oleks jätnud võlgnevust tasumata, sest maksehäire avaldamine rikkunuks tema edasise elu väga pikaks ajaks. Seega oli vastuväide põhjendatud ja maksehäire avaldamine tulnuks lõpetada. IKS § 10 lg 2 p 3 sõnastus ei vasta IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-i f sõnastusele (välja on jäetud sõna „huvid“) ning IKS-i sätted on teavitamise osas puudulikud, mis võimaldab omavoli. IKS § 10 ega IKS-i eelnõu seletuskiri ei sea laenuandjate huvi eraelu kaitsest olulisemaks ning IKÜM midagi sellist ei sätesta. AKI juhend lubab maksehäireregistreid haldavatel ettevõtetel halbade tehingute kaitse sildi all inimesi oma ärihuvides represseerida. Tegelikku kaalumist ei toimu ning AKI ei soovi nõrgema poole õigusi kaitsta, vaid teeb otsuseid täiesti subjektiivselt (nt tegi AKI sarnaste asjaoludega menetluses nr 2.1.-1/23/83260-14 praegusega võrreldes risti vastupidise otsuse). Täiesti arusaamatuks jääb halduskohtu viide, et kaebajal on õigus esitada AS Creditinfo Eesti vastu hagi maakohtule. Kaebaja on vaidlustanud maksehäire avaldamist selleks ettenähtud korras. Halduskohus on jätnud käsitlemata küsimuse, mis õigusega tugines AS Creditinfo Eesti kaebaja iseloomustamisel kustutatud maksehäirete andmetele, mida tal ei olnud õigust avaldada isegi AKI-le. Veel vähem tohtis AKI neid otsuse tegemisel arvestada. Halduskohus ei ole hinnanud ka seda, et AS Creditinfo Eesti eemaldas vaidlusaluse maksehäire mingil ajal registrist täielikult, kuid hiljem taastas selle, mis on kaebaja hinnangul ebaseaduslik. Kaebaja palub selgitada, millised õigused on maksehäireregistri haldajal ja AKI-l, sest praegu on sisuliselt määratud kaebajale karistuseks 5 aastaks eemaldamine normaalsest ühiskonnast. Milles kaalumine praegusel juhul seisnes? Kaebaja kohta avaldati maksehäire ajal, kui ta taotles kodulaenu. Kuigi kaebaja tasus võlgnevuse kohe maksehäirest teada saades, ei väljastatud talle maksehäire tõttu siiski kodulaenu. Kaebaja on kõik maksehäirete aluseks olevad võlgnevused tasunud vabatahtlikult (sh oli kolmel maksehäirel sama võlausaldaja ja põhjuseks oli kuumakse nihkesse minek, millest kaebaja sai alles hiljem teada). Kaebaja ei ole lisaks seniajani mõistnud, kes maksehäired registris avaldab ja sellest eemaldab: kas võlausaldaja või maksehäireregistri pidaja? Pole arusaadav, miks on sama maksehäire AS Creditinfo Eesti maksehäireregistris alles, kuid Krediidiregister OÜ maksehäireregistrist eemaldatud.
9.Andmekaitse Inspektsioon palub 07.03.2024 vastuses jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. AKI jääb järelevalvemenetluse lõpetamise teates, vaideotsuses ja halduskohtule esitatud seisukohtade juurde ning ei korda neid, nõustudes lisaks halduskohtu otsuse põhjendustega. Kaebaja on apellatsioonkaebuses jätkuvalt viidanud teises haldusmenetluses tehtud ettekirjutusele, mis ei puuduta siinset vaidlust. Asjaolu, et menetlused on mingis ulatuses sarnased, ei tähenda, et neid saaks automaatselt samastada. Kuna kaalumisel tuleb lähtuda just konkreetse juhtumi asjaoludest, siis võivadki menetluste tulemused erineda. Järeldusele, et kaebaja viidatud juhtumite asjaolud ei kattu, on esialgse õiguskaitse kohta tehtud määruses jõudnud ka ringkonnakohus. Kaebaja on sisuliselt korranud varem esitatud seisukohti ja ilmselt ei suuda leppida iseenda maksekäitumise tagajärgedega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5(10)
3-23-2208
10.Ringkonnakohus leiab, et X. apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei pea vajalikuks kõiki halduskohtu otsuse põhjendusi üle korrata (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud etteheidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Maksehäire avaldamisest teavitamine
11.Kaebaja on seisukohal, et teda ei ole maksehäire avaldamisest nõuetekohaselt teavitatud, sest enne maksehäire avaldamist ei edastanud Swedbank AS ega ka AS Creditinfo Eesti temale teadet, millest nähtuks täpne võlasumma, võlapäevade arv ja maksehäire avaldamise kuupäev. Ringkonnakohus nõustub AKI ja halduskohtuga, et Swedbank AS-i 14.03.2023 ja 03.04.2023 pangateadetes (dtl 40–41) ning 09.04.2023 kirjas (dtl 42) sisalduvat hoiatust, et võlgnevuse info avaldatakse AS Creditinfo Eesti maksehäireregistris, kui võlgnevuse aeg ületab 45 päeva ning võlasumma koos intressi ja viivistega on vähemalt 30 eurot, saab pidada IKÜM art-s 14 nõutud teavitamiskohustuse täitmiseks piisavaks, sest meeletuletustes olid välja toodud nii võlgnevuse suurus teavituse esitamise aja seisuga, maksehäireregistri pidaja (AS Creditinfo Eesti) kui ka maksehäire avaldamise plaanitav aeg (maksepäevast 45 päeva möödumisel).
12.Ehkki kahtlemata saaks andmetöötluse kohta edastatav teavitus olla üksikasjalikum, tuleb arvestada, et IKÜM art 14 lg 5 p-st a tulenevalt ei ole nõutav sellise teabe edastamine, mis on andmesubjektil juba olemas, ja vastutava töötleja teavitamiskohustus on IKÜM art 14 lg 5 p-i c kohaselt lisaks piiratud siis ja sellises ulatuses, milles andmetöötlus on õigusaktides selgelt reguleeritud. Kaebaja ei ole esitanud asjaomast väikelaenu lepingut ega selle maksegraafikut, kuid juba olemasolevate dokumentide põhjal on ilmne, et kaebaja pidi olema nii osamaksete suurusest, maksepäevast kui ka nende väidetavast nihkesse minekust teadlik (vt pangateadete logi, dtl 38–39). Seetõttu oli tal võimalik arvestada ja ette näha, millal maksehäire avaldatakse (sh oli juba 2023. a märtsis tekkinud võlgnevus 108,88 eurot ehk see ületas 30 eurot). Võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete töötlemise tingimusi reguleerib täiendavalt IKS § 10, milles on mh sätestatud andmete töötlemise eesmärk ja säilitamise (maksimaalselt lubatud) tähtaeg.
13.Määravat tähtsust ei oma see, kas andmetöötlusest teavitab maksehäireregistri pidaja või viimasega kokkuleppel võlaandmete maksehäireregistrisse edastaja (s.o praegu Swedbank AS – vt AS Creditinfo Eesti 25.04.2023 ja 27.04.2023 vastused, dtl 12–16), vaid oluline on tagada, et andmesubjekti oleks tema isikuandmete töötlemisest teavitatud. Maksehäire avaldamisest teavitamise eesmärgiks ei ole anda andmesubjektile täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks, vaid tagada talle võimalus vajaduse korral kasutada IKÜM art-tes 15–22 ettenähtud õigusi, et andmetega tutvuda ning asjakohasel juhul esitada vastuväiteid ja nõuda andmete parandamist, kustutamist või nende töötlemise piiramist. Kuigi kaebajat oli teavitatud maksehäire avaldamise kavatsusest, asus ta oma õigusi realiseerima alles pärast maksehäire avaldamist. Swedbank AS 27.04.2023 vastusest (dtl 19–20) ja 18.08.2023 vastusest (dtl 34–35) nähtuvalt oli laenulepingu p-s 12.4 kokku lepitud, et kirjalikult saadetud teated loetakse kättesaaduks, kui nende saatmisest on möödunud 5 pangapäeva, ning internetipanga kaudu edastatud teated loetakse kättesaaduks saatmise päevale järgneval pangapäeval. Kaebaja ei ole selgitanud, miks ta ei ole internetipanga kaudu edastatud teateid lugenud, kuigi need pidid talle olema kättesaadavad. Kaebajale posti teel saadetud teade oli edastatud samale aadressile, mille kaebaja on oma elukohana märkinud mh kohtumenetluses. Swedbank AS on kaebajale võlgnevust 14.03.2023 ja 03.04.2023 meelde tuletanud ka tema kontakttelefonile saadetud lühisõnumitega (dtl 34–35). 6(10)
3-23-2208 Maksehäireandmete töötlemise õiguslik alus
14.Kaebaja on seisukohal, et tema maksehäire andmete avaldamisel on rikutud IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-i f nõudeid ning kõnealusele sättele ei vasta ka IKS § 10 lg 2 p 3 sõnastus, mis on isikute õiguste kaitseks puudulik.
15.Ringkonnakohus märgib, et võlasuhte rikkumist kajastavate andmete maksehäireregistris avaldamise õiguslikuks aluseks saab iseenesest olla ka IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkt f ehk õigustatud huvi (nt Euroopa Kohtu 07.12.2023 otsus liidetud kohtuasjades C-26/22 ja C-64/22, SCHUFA Holding, p-d 76, 82–83; Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2023 otsus nr 3-22-265, p 30; vrd ka Riigikohtu 12.12.2011 otsus nr 33-1-70-11, p 17), kuid olukorras, kus sellist liiki andmete avaldamine toimub andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil, on maksehäireregistril võimalik lähtuda ka IKS §-st
10.Seejuures ei seostu IKS § 10 vahetult mitte IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-ga f (sh ei võimaldaks IKÜM liikmesriikidel õigustatud huvi üldse iseseisvalt sisustada ega seeläbi sätte kohaldamist piirata), vaid IKS § 10 täpsustab hoopis IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu p-i e, mis tähendab, et seadusandja on IKS § 10 kehtestamisega sisuliselt määratlenud, et maksehäireregistrid täidavad võlasuhte rikkumisega seotud andmeid töödeldes avalikes huvides olevat ülesannet (vt ka Riigikogu XIII koosseisu 679 SE seletuskiri, lk 18–19). Liikmesriigi õigus näha ette täiendavaid riigisiseseid eeskirju mh IKÜM art 6 lg 1 esimese lõigu punkti e rakendamisel tuleneb IKÜM art 6 lg-test 2 ja 3 (vt lisaks Euroopa Kohtu 19.12.2024 otsus kohtuasjas C-65/23, K GmbH, p 35; 30.03.2023 otsus kohtuasjas C-34/21, Hauptpersonalrat der Lehrerinnen und Lehrer, p 51; 28.04.2022 otsus kohtuasjas C-319/20, Meta Platforms Ireland, p 57).
16.Siinsel juhul on ilmne, et AS Creditinfo Eesti lähtus eeskätt IKS §-st 10. Ehkki kaebaja tõi 22.05.2023 sekkumistaotluses (dtl 8–10) välja, et vaidlustab nii AS Creditinfo Eesti kui ka Swedbank AS-i tegevust ja on esitanud vastuväited mõlemale äriühingule, oli tema taotluseks eeskätt maksehäire andmete täielik (st mis tahes staatuses) eemaldamine maksehäireregistrist. Kaebaja taotlus kohustada Swedbank AS-i lõpetama ebaseaduslike maksehäirete avaldamise kaudu laenuturu ja klientidega manipuleerimine, ei seondu kaebaja kohta 24.04.2023 avaldatud maksehäire jätkuva töötlemisega. Seetõttu alustas AKI õigustatult järelevalvemenetlust üksnes maksehäireregistri pidaja suhtes ning puudub vajadus analüüsida maksehäire andmete edastaja ja maksehäireregistri rollide jaotust. Pidades silmas, et IKS § 10 alusel võlasuhte rikkumisega seotud andmete töötlemine toimub avalikes huvides oleva ülesande (isiku krediidivõimelisuse ehk finantsilise usaldusväärsuse hindamine) täitmiseks, peakski maksehäireandmete töötlemise jätkamise lubatavust pärast andmesubjekti vastuväite saamist IKÜM art 21 lg 1 alusel hindama esmajoones maksehäireregistri pidaja, mitte maksehäire registrisse edastaja. Kui maksehäirete avaldamise jätkamine sõltuks ainuüksi võlausaldaja soovist, ei oleks tagatud andmesubjektide ega ka avalike huvide kaitse ning võiks tekkida põhjendatud kahtlus maksehäirete avaldamise tegelikus eesmärgis (s.o krediidivõimelisuse hindamine vs võlgnevuse tasumisele sundimine).
17.IKS § 10 alusel on võlasuhte rikkumisega seotud isikuandmete kogumine ja kolmandale isikule edastamine ning edastatud andmete kolmanda isiku poolt töötlemine lubatud järgmistel tingimustel: 1)
töötlemise eesmärk on hinnata andmesubjekti krediidivõimelisust või muu samasugune eesmärk. Ühelgi juhul ei tohi töötlemine minna kaugemale sellest, mis on taotletud üldise huvi eesmärkide saavutamiseks vajalik (nt Euroopa Kohtu 03.04.2025 otsus kohtuasjas C-710/23, Ministerstvo zdravotnictví, p 37; 04.10.2024 otsus kohtuasjas C7(10)
3-23-2208 200/23, Agentsia po vpisvaniyata, p-d 110–111; 22.06.2021 otsus kohtuasjas C-439/19, Latvijas Republikas Saeima, p-d 109–110); 2)
töötleja on kontrollinud edastatavate andmete õigsust;
3)
töötleja on kontrollinud õiguslikku alust isikuandmete edastamiseks;
4)
töötleja on registreerinud andmeedastuse;
5)
töötlemine ei kahjusta ülemäära andmesubjekti õigusi ja vabadusi. Seejuures on IKS § 10 lg-s 2 toodud eraldi välja, milliste andmete puhul (vt IKS § 10 lg 2 p-d 1 ja 2) ning millistes olukordades (vt IKS § 10 lg 2 p-d 4 ja 5) oleks maksehäireandmete avaldamine juba eelduslikult andmesubjekti õigusi või vabadusi ülemäära kahjustav. See ei välista, et andmesubjekti õigusi ja vabadusi ülemäära kahjustavaks võib hinnata ka muude andmete töötlemise või andmete töötlemise teistsugustel asjaoludel (IKS § 10 lg 2 p 3).
18.Seonduvalt kaebaja väitega, et IKS § 10 ei taga andmesubjekti õiguste piisavat kaitset ja eelistab põhjendamatult võlausaldajate või maksehäireregistri huvisid, märgib ringkonnakohus, et kuigi seadusandjal oleks kahtlemata võimalik IKS § 10 kohaldamist senisest enam piirata (nt kuni 14.01.2019 kehtinud IKS § 11 lg 7 p 4 kohaselt võis maksehäire andmeid töödelda pärast kohustuse rikkumise lõppemist kuni 3 aastat, kuid kehtiva IKS § 10 lg 2 p 5 võimaldab samu andmeid töödelda kuni 5 aastat pärast kohustuse rikkumise lõppemist), ei saa selliseid üldiseid piiranguid seada haldus- ega kohtupraktikaga, vaid AKI ja kohus saavad hinnata andmesubjekti õiguste riive proportsionaalsust ainult üksikjuhtumil ja lähtudes konkreetsest olukorrast. Võttes arvesse, et IKS § 10 lg 2 p 3 jätab võimaluse hinnata võlaandmete avaldamine andmesubjekti õigusi ülemääraselt kahjustavaks ka IKS § 10 lg 2 teistes punktides nimetamata juhtudel, siis ei esine mõistlikku põhjust pidada IKS §-i 10 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja õiguste kahjustamise ülemäärasus
19.Kaebaja on enda õiguste ülemäärast kahjustamist IKS § 10 lg 2 p 3 ja IKÜM art 21 lg 1 tähenduses seostanud eelkõige järgmiste hinnangute või asjaoludega: maksehäire avaldamise tingis ebapiisav teavitamine, võlgnevus tasuti kohe pärast maksehäire avaldamist, maksehäire avaldati teisest pangast kodulaenu taotlemise ajal ning selle tõttu jäi kaebajal kodulaen saamata ja talle tekkis varaline kahju.
20.Ringkonnakohus nõustub AKI ja halduskohtu hinnanguga, et kaebaja õiguste ülemäärast kahjustamist AKI 06.09.2023 teate ega 30.09.2023 vaideotsuse koostamise ajal ei esinenud. Asjas on tuvastatud ja ei ole ka vaidlust, et maksehäireregistris 24.04.2023 avaldatud võlgnevus summas 218,16 eurot oli kaebajal Swedbank AS-i ees tõepoolest tekkinud (võlgnevus tekkis 08.03.2023 ja maksehäireregistris avaldati selle suurus 24.04.2023 seisuga) ning kaebaja tasus selle samal päeval, kui maksehäire avaldati (dtl 173). Võlgnevust kuvatakse registris lõpetatud maksehäirena (dtl 25). Seega on kaebaja kohta avaldatud tõeseid andmeid. Kuna maksehäireid avaldatakse andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil, siis juhul, kui võlasuhte rikkumisega seotud andmed tuleks kustutada viivitamata pärast kohustuse rikkumise lõppemist ehk nõude tasumist või nõude aegumist (nt Riigikohtu 12.12.2011 otsus nr 3-3-1-70-11, p 22; Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2023 otsus nr 2-203112, p-d 65–66; 18.01.2023 otsus nr 2-22-6314, p-d 47.1–47.3), siis jääks eeltoodud eesmärk osaliselt saavutamata, sest andmesubjekti krediidivõimelisuse hindajal puuduks võimalus saada n-ö aktiivsete võlgnevuste kõrval teavet isiku varasema (kuni 5 aastat tagasi) maksekäitumise kohta.
8(10)
3-23-2208
21.Eeltoodut arvestades ei ole enne IKÜM § 10 lg 2 p-s 5 ettenähtud piirtähtaja saabumist alust eeldada, et maksehäirete jätkuv avaldamine kahjustab andmesubjekti õigusi ülemääraselt. Sätet ei ole õige sisustada viisil, et maksehäirete avaldamine kuni 5 aastat pärast kohustuse rikkumise lõppemist või nõude aegumist on lubatud üksnes erandina, mida tuleb üksikasjalikult põhjendada. Järelevalvemenetluse lõpetamise ajaks oli kaebaja kohta vaidlusalust maksehäiret avaldatud vähem kui 5 kuud pärast kohustuse rikkumise lõppemist. Maksehäire avaldamine ei ole karistus, vaid seadusandja on määratlenud seda avalikes (üldistes) huvides oleva ülesande täitmisena, mis võimaldab krediidi- ja finantseerimisasutustel või muudel krediidiandjatel ja -vahendajatel hinnata andmesubjekti krediidivõimelisust, et tagada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine. Võlaõigusseaduse § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja võtma tarbija krediidivõimelisuse hindamisel isiku varalist seisu ja maksevõimet kajastavate asjaolude kõrval mh arvesse tema varasemate maksekohustuste täitmist (vt ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p 3).
22.Maksehäirete avaldamise lubatavuse mõõdupuuks ei saa olla see, millisel määral peaks konkreetse maksehäire andmeid andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamisel arvestama, sest maksehäireregister ise andmesubjekti krediidivõimelisust ei hinda ja samuti ei tee seda AKI. Krediidiandja peab saama iseseisvalt otsustada, kas käsitada kindlat liiki võlasuhte rikkumist rohkem või vähem olulisena või milline tähendus omistada maksehäirele, mis esines vaid väga lühiajaliselt jne. Kui maksehäire andmed kustutada liiga kergekäeliselt, tähendaks see sisuliselt krediidiandjate n-ö pimedusse jätmist ka olukorras, kus see ei pruugi olla põhjendatud ja võiks tuua kaasa tagajärjed, mida seadusandja on soovinud vastutustundliku laenamise põhimõtte ja IKS § 10 kehtestamisega vältida (nt isikute sattumine nn laenuorjusesse). Maksehäire andmete avaldamine oleks andmesubjekti õigusi ülemäära kahjustav eeskätt siis, kui mingite n-ö eluliste asjaolude tõttu (nt seoses võlasuhte tekkimise või rikkumisega) või maksehäire avaldamisega kaasnevate tavapärast intensiivsemate kahjulike tagajärgede tõttu ei tohiks konkreetseid võlasuhte rikkumisega seotud andmeid andmesubjekti krediidivõimelisuse hindamisel üldse arvestada või ei tohiks andmeid enam arvestada, sest maksehäire ei kajastaks adekvaatselt isiku maksekäitumist või riivaks selle jätkuv avaldamine tema õigusi ebaproportsionaalselt.
23.Siinsel juhul ei ole haldus- ega kohtumenetluses tuvastatud sedalaadi asjaolusid, millest võiks järeldada kaebaja õiguste ülemäärast kahjustamist. Ebausutav ja oletuslik on kahtlus, et Swedbank AS edastas maksehäire andmed AS-le Creditinfo Eesti avaldamiseks teadlikult ja tahtlikult ajal, mil kaebaja taotles teisest pangast kodulaenu. Samuti ei tulene kaebaja õiguste ülemäärast kahjustamist iseenesest sellest, et kaebaja tasus võlgnevuse vabatahtlikult, kuna see toimus alles pärast mitmekordset meeletuletamist ja maksehäire avaldamist. Kaebaja korrektset maksekäitumist iseloomustaks see, kui ta ei oleks lasknud võlgnevusel üldse tekkida või oleks võlgnevuse tekkimise korral selle viivitamata tasunud. Swedbank AS-i esitatud laenukirjade ja pangateadete logidest (dtl 36–39) nähtuvalt on kaebaja olnud laenumaksete tasumisega püsivalt viivituses juba alates 2019. a septembrist. Isegi kui selle võis esialgu tingida inimlik eksimus, ei ole tõenäoline, et selline eksimus vältas mitu aastat, vaid pigem iseloomustabki see kaebaja maksekäitumist. Kaebaja õiguste ülemäärast kahjustamist ei tulene ka sellest, et Coop Pank AS 22.05.2023 vastusest (dtl 11) nähtuvalt mõjutas kaebaja suhtes tehtud negatiivset laenuotsust varasemate maksehäirete olemasolu pangandussektoris ja Coop Pank AS 21.09.2023 vastuse (dtl 117) kohaselt tingis nende arvesse võtmise esmajoones viimane (st 24.04.2023 avaldatud) maksehäire, kuna varasemate maksehäirete lõpetamisest oli möödunud rohkem kui 12 kuud (s.o need avaldati aastatel 2018–2021 – dtl 25). Olukorras, kus kaebaja kohta oli viimase viie aasta jooksul lõpetatud kokku viie maksehäire avaldamine seoses võlgnevustega (summas 192,62–722,18 eurot) 9(10)
3-23-2208 kolme erineva panga ees ning kaebaja ei ole tõendanud ega põhistanud, et need tekkisid erandlike asjaolude tõttu, ei ole põhjust asuda seisukohale, et selliste maksehäirete andmete krediidiotsuse tegemisel kasutamise võimaldamine oleks selgelt ebaproportsionaalne. Kaebaja väide, et kodulaenu mittesaamise tõttu jäi ta ilma 20 000 euro suurusest ettemaksust, on jäänud paljasõnaliseks. Vaidlusaluste võlaandmete AS Creditinfo Eesti maksehäireregistris jätkuva avaldamise lubamatust ei järeldu mh asjaolust, et väidetavalt on sama maksehäire OÜ Krediidiregister maksehäireregistrist eemaldatud.
24.Kaebaja väide ebavõrdsest kohtlemisest ei ole põhjendatud. AKI 29.05.2023 ettekirjutus-hoiatus nr 2.1.-1/23/83-260-14 (dtl 183–190) on tehtud teistsugustel asjaoludel, esmajoones oli andmesubjekt nimetatud asjas toonud välja elulised asjaolud, mis viitasid õiguste ülemäärasele kahjustamisele (ca kaks aastat varem lõpetatud maksehäired takistasid isikul tööle asumist ja samas oli tal kolm alaealist last). Halduskohus on lisaks õigesti viidanud, et kaebajal on AKI järelevalve tulemustest olenemata õigus pöörduda vaidlusaluse maksehäire kustutamiseks või tema isikuandmete töötlemist puudutavate muude nõuetega AS Creditinfo Eesti vastu hagiga maakohtusse. Kuna praeguses haldusasjas ei ole ega saagi olla vaidluse all AS Creditinfo Eesti tegevus, mis toimub eraõigussuhtes, vaid üksnes AKI avalikõiguslik tegevus kaebaja esitatud sekkumistaotluse lahendamisel, siis ei pidanud halduskohus asuma hindama, kas AS Creditinfo Eesti võib olla järelevalvemenetluse käigus AKI-le avaldanud kaebaja isikuandmeid lubamatul määral, ega ka uurima, kas AS Creditinfo Eesti on maksehäirete andmeid kohtumenetluse ajal algul eemaldanud ja hiljem õigusvastaselt taastanud. Kokkuvõte ja menetluskulud
25.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 30.01.2024 otsus muutmata.
26.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. X. on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 20 eurot, kuid ei ole esitanud andmeid ringkonnakohtu menetluses muude kulude kandmise kohta. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad kaebaja menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. AKI ei ole menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel samuti tema enda kanda.
27.Kuna otsuses on kajastatud kaebaja eraelulisi andmeid, tuleb otsuse avaldamisel kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt)
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.