Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-129351

2 (4)

2-21-129351 õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab hagi osaliselt rahuldamata sissenõudmiskulude 50 euro nõudes.  Hageja taotleb kostjalt pärast lepingute lõppemist võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 50 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 eurot. Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi on laenuandja ja hageja saatnud kostjale korduvalt meeldetuletuskirju, mis on hagiavaldusele lisatud. Kohtule nähtub, et hagiavaldusele lisatud kaks meeldetuletuskirja 30 euro eest on kostjale saatnud 3-ndast isikust Julianus Inkasso OÜ. Kohus ei pea põhjendatuks kolmanda isiku poolt võlateatise saatmisega seotud sissenõudmiskulude hüvitamist, sest VÕS § 1132 lg 2 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise nõudmise alusena ette tarbijaga sõlmitud lepingu. Kohtule pole esitatud tarbija ja kolmanda isiku vahelist lepingut, mis võiks olla aluseks sissenõudmiskulude hüvitamisele. Samuti ei nähtu hagiavaldusest makseviivitusega tekkinud kahju (20 eurot) kujunemine ega õiguslik alus. Seetõttu jätab kohus sissenõudmiskulude nõude 50 eurot rahuldamata.  Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.  Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 98% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 2% ulatuses hageja ja 98% ulatuses kostja kanda.  Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt menetluses tasutud riigilõiv 275 eurot ja õigusabikulud 480 eurot, kokku 755 eurot, ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.  TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 275 eurot. TsMS § 4842 järgi määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (vt RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-165-16 p 12.3). Seega on põhjendatud hageja menetluskulu maksekäsu kiirmenetluses üksnes 20 euro ulatuses. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele lugeda 1,5 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h ei pea kohus mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist laenuandja igapäevatööd puudutava n-ö tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks hagimenetluses 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (275+20+90) 385 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 377,30 eurot (s.o 385-

3 (4)

2-21-129351 st eurost 98%) ning menetluskuludelt (377,30 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.  Hageja esitas 18.11.2021 kohtule taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks summas 25 eurot. Käesoleva tsiviilasja hind on 2 976,78 eurot, millelt tuleb tasuda riigilõivu 275 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu kogusummas 300 eurot. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Kuna hageja on tasunud riigilõivu enam kui on ette nähtud, tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 ja RLS § 15 lg 1 p 1 alusel enamtasutud riigilõiv summas 25 eurot hagejale tagastada. Vastavalt hageja taotlusele tuleb enamtasutud riigilõiv 25 eurot kanda Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele nr xxx.  Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.