Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Edasikaebamise kord Pankrotimääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Asjaolud G.D. esitas kohtule 03.11.2021 võlgniku pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt on avaldaja vastu esitatud nõudeid vähemalt 52 000 euro ulatuses ja vara puudub. Avalduse kohaselt elas võlgnik oma tavalist elu – töötas, võttis laene ja tasus neid, alati tuli toime. Võlgnik kaotas pärast traumat töövõime ning pärast pikaajalist haiguslehte vallandati töölt. Siis olid juba maksekohustused laenude näol tekkinud, seepärast otsis avaldaja võimalust edasi töötada. Kui tööd leida ei õnnestunud, võttis ta ennast arvele töötuna. Probleemide pärast tõusis veresuhkur ning avaldajal on diabeet lisaks invaliidsusele. Käesoleval ajal on koguvõlgnevus sedavõrd suur, et on rakse igapäevaelus toime tulla. Avaldajal puudub igasugune vara ja ta üürib eluruumi. Avaldaja leiab, et ta ei suuda tasuda tema vastu esitatud nõudeid ja endale võetud kohustusi ning on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Kohus nimetas 17.11.2021 määrusega G.D-le ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada ning G.D. pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. G.D. maksejõuetus on tõendamist leidnud ka ajutise halduri aruandes toodud andmetega. Üldandmed Töökoht: käesoleval ajal sõlmitud tööleping A O OÜ-s, xxx. Perekonnaseis: võlgnik on perekonnaseisult xxx, abikaasa A.D. (ik xxx). Abielu on registreeritud xxxxx. Abieluvararegistri kohaselt abieluvara lepingut abikaasadel sõlmitud ei olnud, seega kehtib abielu ajal ühisvara vararežiim. Rahvastikuregistri andmetel ülalpeetavad puuduvad. Vara

-

X Pank nr xxxx, mille jääk oli 01.12.2021 seisuga x eurot, lisaks kogumiskonto xxx jäägiga x eurot; Konto jääk on muutuv, sest kohtumääruse kohaselt konto arestimisnõuet kohus ei rakendanud.

-

x Pank nr xxxx, mille jääk on x eurot; x Pank kontole on laekunud Töötukassa hüvitised.

-

x nr xxxx, jääk x eurot. xxx kontole on laekumised olnud Sotsiaalkindlustusametilt.

Teistes arvelduskonto teenust pakkuvates krediidiasutustes kontod puuduvad. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel perioodil 2020 - 2021 on võlgnikule deklareeritud töötasu A O OÜ (rg-kood xxxx). Palgatulu on peamiselt olnud x eurot. Perioodil oktoober 2020 – oktoober 2021 võlgnik töötasu ei saanud, sel perioodil on väljamaksed Töötukassalt. Võlgniku nimele ei ole registreeritud pensionikontot.

2016, 2019, 2020. Võlgnik on juba avalduses selgitanud, et käis tööl, teenis tasu, võttis lisaks laenu, kuid suutis töötasu arvelt oma kohustused kontrolli all hoida. 2019 juhtus tööl õnnetus, sai trauma ning pärast seda polnud samal tööl võimalik jätkata. Kuna muud tööd pakkuda ei olnud, siis töösuhe lõpetati. Töötukassas arvel olles osales mitmetel kursustel. Samal ajal puudus võimalus laenukohustusi tasuda ning selleks võttis omakorda laene, kuid seekord oma lähikondsetelt ja tuttavatelt. Ilmselt vastab võlgniku selgitus tõele, sest ükski võlausaldaja ei ole nõuet maksma pannud kohtus ning esitanud avaldust täitemenetluse alustamiseks. Võlgnik selgitas, et 2019 tekkis võimalus saada tööl metsanduse vallas. Abikaasa nimel asutati osaühing, mis osales metsatöödel lepingulistel alustel. Algus oli raske, töövahendite ja töötasude maksmiseks tuli võtta ka laenuraha (väidetavalt eraisikute laenud). 2020 kevadel seoses COVID-19 pandeemiaga lõppesid tööd ning uusi saada oli raske. Lubati küll, kuid hiljem selgus, et talle lubatud tööde tegemiseks olid sõlmitud lepingud teiste ettevõtetega. Seoses stressirohke perioodiga halvenes ka tervislik seisund. Ajutine haldur tuvastas võlgniku X kontol 2020 palju sularaha sissemakseid, mille arvelt siis kontolt tasuti erinevaid arveid ja laenu. Samuti oli võlgnik mänginud internetis P. Võlgnik kinnitas, et mängis, kuid 2020 suvel sai lotovõiduna X eurot. Saadud rahaliste vahendite arvelt tasus oma võlgnevused lähikondsetele, osaliselt ka teistele võlausaldajatele. Võlgnik selgitas, et kuna teiste pereliikmete kontod olid samuti võlgnevuste tõttu arestitud, siis kasutati perekonnas tema kontot erinevate arvete tasumiseks. Väidetavalt on rahalisi kohustusi ka abikaasal, kes käib tööl ja töötasu arvelt tasub igakuiselt oma kohustusi. Kuivõrd tööd ei leidnud, seda piiras osaliselt ka tervislik seisund, siis alates novembrist hakkas uuesti tegelema abikaasa ettevõtte alt tulu teenimisega. Väidetavalt on saanud juba mõned kokkulepped eelseisvaks talveks ning püüab ettevõtluse kaudu tulu teenida. Tegevust tuleb alustada jällegi uuesti, mistõttu tulu teenimine ulatuses, mis võimaldaks tasuda jooksvaid kohustusi, tagada igapäevase elu kõrvalt ka laenukohustuste täitmise, pole lähiajal eelduslikult võimalik, siis jurist soovitas esitada pankrotiavalduse ning koos sellega avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlgnik on maksejõuetu ning see maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Maksejõuetuse põhjuseks on mitmete halbade asjaolude kokkulangemine, mille tulemusena võlgnikul ei ole olnud võimalik pika perioodi jooksul arvestatavat tulu teenida, mille arvelt oma kohustusi täita. Püsiv maksejõuetus on saabunud 2021 alguses ning aasta jooksul süvenenud. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid PankrS § 109 jj. Kogutud andmete põhjal ei ole ajutine haldur tagasivõitmise aluseid tuvastanud. Ajutine haldur on tuvastanud, et abikaasadel kehtib ühisvara vararežiim, kuid mõlemal abikaasal on täita tema nimel olevad laenukohustused, mistõttu kohustuste jagamine ei ole mõistlik ega otstarbekohane. Vara puudub nii lahus- kui ka ühisvarana. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavalduses avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. G.D. pankrot tuleb PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. TMS § 51 lg 1 alusel lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisel täitemenetlus. Kohus nimetab pankrotihalduriks Tiia Kalause, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud haldurile esitatavatele nõuetele. PankrS § 86 lg 1 alusel kohustab kohus G.D.it enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja äritegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Ajutise halduri tasu PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud

büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed. Ajutine haldur on esitanud kohtule tööaja arvestuse, mille järgi kulus tal ülesannete täitmisele 9 tundi. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel pankroti väljakuulutamisel PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu hüvitamise määrata riigi vahenditest mitte suuremas summas, kui on tasu määramise ajal Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuutasu alammäär 584 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise korra § 2 lg 1 järgi on tasu 33 eurot poole tunni kohta, kusjuures tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete täitmisele kulunud aega (9 tundi) tuleb Tiia Kalausele tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 594 eurot, millele lisandub käibemaks 118,80 eurot, kokku 712,80 eurot. Kuna kohus kuulutab võlgniku avalduse alusel pankroti välja PankrS § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul puudub vara vajalikeks väljamakseteks, tuleb ajutise halduri tasu hüvitamine summas 700,80 eurot (sh käibemaks 116,80 eurot) määrata riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu 12,80 eurot (sh käibemaks 2,13 eurot) tuleb välja mõista pankrotivara arvelt. PankrS § 23 lg 6 alusel tuleb ajutise halduri tasu määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, so OÜ-le Civilex. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.