Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T. L. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
738,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Aktsiaseltsi PlusPlus Capital (registrikood 11919806, asukoht Tartu mnt 83-601, Tallinn), lepinguline esindaja Tarvo Ilves (e-post: [email protected]) Kostja: T. L. (isikukood xxxxxxxxxxx, viimane teadaolev elukoht xxx, e-post: xxx, tegelik elu- ja viibimiskoht teadmata, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista T. L.lt (L.) Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Tallinna Kaubamaja Grupp AS ja kostja vahel 15.10.2020 sõlmitud Partner kuukaardi lepingu nr 106568-1 alusel 03.11.2020 väljastatud arvest nr 112951 tulenev võlgnevus summas 656,99 eurot (millest 499,42 eurot põhivõlgnevus, 127,57 eurot kohtuotsuse tegemise seisuga (08.12.2021 kaasa arvatud) sissenõutavaks muutunud viivis ja 30,00 eurot sissenõudmiskulud).
3.Välja mõista T. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks viivis 0,065% põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 499,42 eurot) päevas alates 09.12.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
5.Määrata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 365,00 eurot (125,00 eurot riigilõiv, 240,00 eurot esindaja kulud koos käibemaksuga).
6.Mõista T. L.lt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulude katteks 365,00 eurot.
Tsiviilasi nr 2-21-114339
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on T. L. kohustatud tasuma Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
9.Toimetada kostjale T. L.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X) SEB Pank AS-is või a/a EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X) SWEDBANK AS-is, või a/a EE221700017003510302 (SWIFT: NDEAEE2X) Luminor Bank AS-is, viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus 20.09.2021 määrusega võttis menetlusse Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi T. L. vastu põhivõlgnevuse 499,42 euro, sissenõudmiskulu 30,00 euro ning viiviste väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 22.10.2021 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse dokumendid kostjale kätte 2 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-114339 toimetatuks 07.11.2021 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 22.11.2021 kell 24.00.
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tallinna Kaubamaja Grupp AS ja kostja 15.10.2020 Partner kuukaardi lepingu nr 106568-1, millega võimaldas Tallinna Kaubamaja Grupp AS kostjale ostulimiidi 500,00 euro kasutamist tema vajaduste finantseerimiseks ning kostja kohustus kasutatud ostulimiidi tagastama ühes kalendrikuus sooritatud ostude eest järgneva kuu alguses, kostjale esitatud arve alusel 7 kalendripäeva jooksul. Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest viivisemäär 0,065% päevas. Kostja asus ostulimiiti kasutama, kuid rikkus lepingu tingimuste punkti 5.13 ning ei taganud piisavate rahaliste vahendite tasumist alates 10.11.2020. Tallinna Kaubamaja Grupp AS teavitas kostjat lepingu lõpetamisest ning luges tähtpäeva saabunuks 30.12.2020. 12.01.2021 loovutas Tallinna Kaubamaja Grupp AS oma nõuded Aktsiaseltsile PlusPlus Capital. Nõuete loovutamisest teavitati kostjat kirjalikult.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse: 499,42 eurot põhivõlgnevus, 30,00 eurot sissenõudmiskulud, 90,89 eurot põhivõlalt 11.11.2020 kuni 17.08.2021sissenõutavaks muutunud viivis lepingus kokkulepitud määras 0,06% päevas. Lisaks hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise protsendina põhivõlast alates 18.08.2021 kuni põhinõude summas 499,42 eurot täitmiseni, lugedes viivise määraks 0,065% päevas. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 3, § 100, § 101 lg 1-2, § 88 lg 8, § 113 lg 1.
5.Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 125,00 eurot ja õigusabikulud 420,00 eurot (sealhulgas käibemaks, 3,5 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Hagiavalduses kirjeldatud asjaolude kohaselt on Tallinna Kaubamaja Grupp AS ja kostja vahel 15.10.2020 sõlmitud Partner kuukaardi lepingu nr 106568-1, mille alusel on kostjale võimaldatud ostulimiiti 500 eurot. Vastavalt lepingule Tallinna Kaubamaja Grupp AS väljastas 3 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-114339 kostjale 03.11.2020 arve ostetud kaupade ja teenuste eest Selveris perioodil 15.10-31.10.2020 summas 499,42 eurot. Ostulimiidi võimaldamise leping vastab VÕS § 401 lg-s 2 sätestatud krediidilepingu tunnustele: Tallinna Kaubamaja Grupp AS võimaldas ostulimiidi raames kostjal partnerkaardiga ostude ja teenuste eest tasuda ja kostja kohustus kasutatud limiidi tagastama järgmise kuu alguseks vastavalt Tallinna Kaubamaja Grupp AS esitatavale arvele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.
8.Hageja on hagiavalduses põhistanud, et kostja ei ole lepingust tulenevat kohustust täitnud. Seega on kostja lepingut rikkunud. Hagejal on VÕS 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 alusel õigus nõuda lepingulist kohustust rikkunud kostjalt rahalise kohustuse täitmist. Hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 499,42 eurot on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
9.VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 20 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500 euro ja kuni 1000 eurot. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt sissenõudmiskulu summas 30,00 eurot.
10.Samuti on hagejal VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja arvutab viivist lepingus sätestatud määraga 0,065% päevas. Hageja taotleb TsMS § 367 kohaselt välja mõista hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise kindlas summas ning alates hagi esitamisest kuni põhinõude 499,42 eurot jäägi täieliku tasumiseni protsendina põhivõlast lepingus sätestatud määras 0,065% päevas. Kokkulepitud viivisemäär ei ületa kolmekordset VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätesatud nn seadusjärgset viivisemäära. Nõue välja mõista hagiavalduse 17.08.2021 esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis summas 90,89 eurot on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud.
11.TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab välja alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise. Perioodil 18.08.2021 kuni 08.12.2021 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 499,42 eurot lepingulise määraga 0,065% päevas arvutatud viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 36,68 eurot. Kohus mõistab selle summa lisaks hagis esitatud summadele kostjalt hageja kasuks välja. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõla tasumata jäägilt viivise 0,065% päevas alates kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
4 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-114339
MENETLUSKULUD
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
13.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).
14.Hagiavalduses esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 125,00 eurot ja õigusabikulu 420,00 eurot. TsMS § 486 lg 2 järgi juhul, kui maksekäsu kiirmenetlus muutub hagimenetluseks, loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 147 lg-st 5 tulenevalt arvestatakse maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv hagimenetluses nõutava riigilõivu hulka. Kohtute infosüsteemi andmetel on hageja selles asjas tasunud riigilõivu kokku 125 eurot: maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel täiendavalt 80 eurot. Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, vaieldamatult on tegemist põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama.
15.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. Esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg.
16.Hagile lisatud õigusabiarve kohaselt on õigusabi osutamisele kulunud kokku 3,5 tundi, sh dokumentide komplekteerimine ja analüüs 1,5 tundi; hagiavalduse koostamine ja esitamine 2,0 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunni hind on 100,00 eurot + käibemaks. Hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavaldus (millest sisulist osa umbes 2 lk) on vormistatud haegja varem väljatöötatud hagiavalduse tüüpprojekti järgi, hagiavalduse vormistamine suures osas seisneb nimede ja numbriliste andmete muutmises, mis suurt ajakulu ei nõua. Hagiavalduse sisu ja mahtu ning lisatud dokumentaalsete tõendite mahtu (võlasuhte kohta enne nõude hagejale loovutamist on leping, arve, võlateatis ja ülesütlemise teatis kokku teksti 2 lehel) arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks (dokumendite analüüsimiseks ja hagi vormistamiseks) kokku 2 tundi. Tunnitasumäär 120 eurot (sisaldab käibemaksu 20%) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja palub arvesse võtta, et ta on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega hageja lepingulise esindaja kulud tuleb kostjal vastavalt TsMS § 174 lg-le 10 hüvitada koos käibemaksuga. 5 (6)
Tsiviilasi nr 2-21-114339
17.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas kokku 365,00 eurot (125,00 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv ning 240,00 eurot lepingulise esindaja kulud (koos käibemaksuga)), kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.
18.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni.
19.Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega, kostja registrijärgsel aadressil ei ela ning uusi andmeid kostja elu- ja asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.