Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja (määruskaebuse esitaja, võlausaldaja) W.U, lepinguline esindaja vandeadvokaat Terje Eipre Puudutatud isik (vastustaja määruskaebemenetluses, võlgnik) T.D , lepingulised esindajad vandeadvokaadid Valeria Arsjuta ja Lada Riisna
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada menetlusosaliste 03.06., 16.06. ja 10.07.2025 taotlused ning võtta toimikusse määruskaebemenetluses esitatud uued dokumentaalsed tõendid.
2.Harju Maakohtu 16.05.2025 määrus jätta muutmata.
3.Määruskaebus jätta rahuldamata.
4.Kõik senised menetluskulud jätta avaldaja kanda. Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.
1.W.U (võlausaldaja) esitas 20.01.2025 Harju Maakohtule avalduse T.D (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldaja tugines võlgniku maksejõuetuse põhistamisel Tartu Ringkonnakohtu 30.11.2023 otsusele asjas nr 2-20-9390, millega mõisteti võlgnikult võlausaldaja kasuks välja 77 000 €, sissenõutavaks muutunud viivis 23 332,97 € ja edasiulatuv viivis VÕS § 113 lg 1 määras alates 01.12.2023. Otsus jõustus 11.03.2024. Võlausaldaja algatas otsuse täitmiseks täitemenetluse. Võlgniku suhtes on algatatud täitemenetlus ka täiteasjas nr 027/2018/603, kus tasumisele kuuluv summa 30.10.2024 seisuga oli 511 803,42 € (sh täitekulud). Kumbagi nõuet pole siiani täidetud.
2.Võlgnik leidis, et ei ole maksejõuetu. Kahest avalduses viidatud kohtuasjast tulenevad kohustused on maksimaalselt 622 919,82 €. Võlgnikule kuuluvate kinnistute turuväärtused kokku on minimaalselt 794 000 € ja ettevõtetes talle kuuluvate osaluste väärtus (v.a Osaühingu Magnon osa) vähemalt 2 207 314 €. Lisaks kuuluvad võlgnikule nõuded AMFM OÜ vastu kasutuseeliste hüvitamiseks 30.11.2024 seisuga 214 768,19 € ja Osaühingu Magnon vastu laenu tagastamiseks 31.10.2024 seisuga 647 948,22 €. Kokkuvõttes on võlgnikul vara 1 309 095 € võrra rohkem kui kohustusi. Täitemenetlust nr 027/2018/603 ei saa arvesse võtta, täitemenetlus oli 06.09.2018 – 16.07.2024 peatatud tsiviilasjas nr 2-18-13219 (vara aresti alt vabastamise menetluses) esitatud hagi tagamise määruse alusel ja pärast seda on täitemenetlus jäänud peatatuks kohtutäituri kinnitusel võlgniku ühisvara jagamise menetluse tõttu. Nõue pole seega rahuldamata vara puudumise tõttu.
3.Usaldusisik leidis, et kuna võlgniku teadaolevate kohustuste suurus on ilma OÜ EKAreng nõuet (1 950 000 €) ja Osaühingu Magnon (likvideerimisel) nõuet (52 266,73 €) arvesse võtmata 840 244,34 €, siis on võlgnikul peale ühisvara jagamist piisavalt vara oma kohustuste täitmiseks. Tegemist ei ole püsivalt maksejõuetu isikuga, mistõttu tuleks maksejõuetusmenetlus lõpetada.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus jättis 16.05.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse rahuldamata ja vabastas usaldusisiku tema ülesannetest. Menetluskulud jäid võlausaldaja kanda, kuid kohus neid kindlaks ei määranud. Usaldusisiku tasu 3477 € mõisteti võlausaldajalt välja.
4.1.Maakohus tuvastas, et PankrS § 1 lg 1 olukorda ei esine.
4.2.Nähtuvalt usaldusisiku aruandest on vaidluse all eelkõige OÜ EK-Areng nõude selgus ning selle kohustusena arvestamine; võlgnikule kuuluvate Business realestate OÜ ja MagnonInvest OÜ osade väärtus, samuti võlgniku erinevate kolmandate isikute vastu suunatud nõuete väärtus.
4.2.1.OÜ EK-Areng nõue tuleb jätta maksejõuetuse hindamisel kõrvale, sest nõue ja selle perspektiiv ei ole selged. Tsiviilasja nr 2-22-7300 menetlus pooleli, sest 14.04.2025 otsusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus varasema otsuse ja asi saadeti maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Ringkonnakohtu otsusest nähtuvalt leidis kohus, et menetlust tuleb alata algusest, sh välja selgitada deklaratiivse võlatunnistuse aluseks olevad asjaolud ja tehingud, poolte vastuväited ning kohalduv õigus. Otsus ei sisalda hinnangut, et EK-Areng OÜ (hageja) nõue oleks ilmselgelt perspektiivikas või asjaolud vaieldamatult selged. Vastupidi, ringkonnakohtu hinnangul olid asjaolud ja menetlusosaliste seisukohad sedavõrd puudulikud, et asi tuleb algusest uuesti läbi vaadata ning hagejal tuleb asuda oma nõuet põhjalikult tõendama. Deklaratiivse võlatunnistuse olemasolu, mida ringkonnakohus on jaatanud, ei võrdu kehtivas kohtupraktikas nõude ja hagi rahuldamisega. Kuna EK-Areng OÜ nõue on käesoleval endiselt vaieldav, ei saa seda võlgniku maksevõime hindamisel kohustusena arvesse võtta. 2 (6)
4.2.2.Kõrvale tuleb jätta ka võlgniku 52 266,73 € suurune kohustus OÜ Magnon (likvideerimisel) ees. Nõue põhineb 10.06.2020 saldokinnituse päringul ja faktil, et võlgnik ei vastanud päringule 10 päeva jooksul selles sisalduva teabe ümberlükkamiseks. Selline lakooniline ja ühepoolne saldokinnituse päring ei ole piisav, et lugeda kohustust selgeks ega tõendatuks.
4.2.3.Business realestate OÜ väärtuse hindamisel tuleb arvestada tütarettevõtte kinnisvara väärtusega. Ettevõttele kuulub 68,97%-line osalus NordHaven OÜ-s ja nimetatud osaühingule kuulub omakorda kuus kinnisasja. Esitatud eksperdiarvamuste ja hüpoteegipidajate kinnitustega on tõendatud, et Aia tn 15 kinnistu väärtus on ligikaudu 703 000 €, Linda tn 25 väärtus 200 000 €, Vana tn 9 väärtus 278 000 €, Linda tn 11 väärtus 87 500 €, Linda tn 9 väärtus 87 500 € ja E. Vilde tee 53a väärtus 200 000 €. Seega NordHaven OÜ omandis oleva kinnisvara väärtus on kokku 1 556 000 €. Kinnisvara väärtust ei saa üks-ühele proportsionaalselt üle kanda võlgniku vara väärtuseks. Küll aga on võimalik selle abil leida ligikaudne Business realestate OÜ osa väärtus. Konservatiivselt hinnates on NordHaven OÜ ettevõtte väärtus 1 500 000 € ja võlgniku kontrollitava 68,97%-lise osaluse väärtus 1 034 000 €. Võlgnik on usutavalt selgitanud ja tõendanud, et lahutades eeltoodust osaühingu kohustused 246 500 €, võib Business realestate OÜ osa kui võlgniku vara väärtuseks pidada konservatiivselt hinnates 700 000 – 800 000 €. Maksejõuetuse hindamisel ei ole see määrava tähtsusega, sest OÜ EK-Areng nõude kohustusena kõrvale jätmise tõttu ületab võlgniku vara väärtus kohustusi ka ilma Business realestate OÜ osale täiendava väärtuse omistamiseta.
4.2.4.OÜ Magnon-Invest väärtuse leidmisel tuleb arvestada tütarettevõtte Lidman Trade OÜ kinnistutega. Ettevõttele kuulub 100%-line osalus Lidman Trade OÜ-s, millele omakorda kuulub kolm kinnisasja. Kinnistusraamatu väljavõtete, eksperdihinnangute ja hüpoteegipidajate kinnitustega on tõendatud, et Liiva tn 4 väärtus on 245 709,76 €, Aia tn 51 väärtus 720 000 € ja Olevi tn 17 väärtus 75 000 € – kokku 1 040 709,76 €. Sarnaselt eelnevale võimaldab see välja arvutada võlgniku OÜ Magnon-Invest osa ligikaudse väärtuse. OÜ Lidman Trade kohustusi arvestades on tütarettevõttele kuuluva kinnisvara väärtuse mõju OÜ Magnong-Invest osa väärtusele kokkuvõttes pigem neutraalne, st et võlgnikule kuuluva osa on väärt 150 000 - 177 000 €. Esitatud andmed ei võimalda pidada osa väärtusetuks nagu on väitnud võlausaldaja.
4.2.5.Võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvarasse kuuluva Narva-Jõesuus E. Vilde tn 12-11 asuva kinnistu väärtuse arvestamisel saab lähtuda kehtivast kinnistusraamatu seisust. Ühisvara jagamise vaidlus on pooleli ja oletatav tulemus ei saa mõjutada käesolevat vaidlust.
4.2.6.Muu vara koosseisu ja väärtuse osas saab nõustuda usaldusisiku ning vara- ja võlanimekirjas märgituga. Usaldusisik on õigesti leidnud, et Venemaal asuva äripinna realiseerimine või sellest saadava tulemi arvestamine ei ole käesoleval hetkel võimalik ning seda ei saa arvesse võtta. Võlgniku poolt istungil esitatud väited, et äripinna üüritulu kogub ja hoiab võlgniku tarbeks Venemaal asuv isik, on sedavõrd ebamäärased, et seda ei saa arvestada võlgniku tulu ja varana. OÜ Torvard väärtust ei ole võimalik usaldusväärsete hiljutiste andmete puudumise tõttu kindlaks teha; seetõttu on varanimekirjas õige pidada seda väärtusetuks. Antiikmööblit, kunsti ja väärisesemeid puudutav info on puudulik, teadmata on esemete olemasolu ja asukoht; seetõttu on varanimekirjas õige pidada seda väärtusetuks. Kolmandate isikute vastu suunatud nõudeid tuleb pidada maksejõuetuse hindamisel väärtusetuks. Välismaal asuvate vastaspoolte ning varade suhtes nõuete maksmapanemise tõenäosus on ebaselge ning võlgnik ei ole toonud kohtu ette asjaolusid, mis muudaksid nõuete realiseerimise tõenäoliseks. Suurim võlgnik ning tema vara asuvad Venemaal. Käesolevas poliitilises olukorras on sellise nõude realiseerimine ning saadavate vahendite Eestis asuvate kohustuste täitmiseks kasutamine kaheldav. Muude nõuete osas tuleb kohaldada sama standardit nagu OÜ EK-Areng nõude puhul: vaieldavad nõuded (OÜ Magnon, Y) või kohtus 3 (6)
menetletavad nõuded (AMFM OÜ, Tallinn City Apartments OÜ jt) tuleb jätta varalise seisu hindamisel kõrvale.
4.3.Kokkuvõtteks tuleb seega lisaks usaldusisiku aruandes märgitule lisada võlgniku vara väärtusele ca 700 000 – 800 000 €, mis tuleneb Business realestate OÜ osa kõrgemast väärtusest. OÜ EK-Areng nõue tuleb ebaselguse tõttu jätta kohustustest kõrvale. Eeltooduga on tuvastatud, et võlgniku vara väärtus on ligikaudu 2 354 182,67 € või enam ning kohustusi on võlgnikul 840 244,34 €. Võlgniku vara väärtus ületab suures ulatuses tema kohustuste väärtust.
4.4.Võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks on eelkõige ühisvara jagamise vaidlus endise abikaasaga ning sellest tõusetunud muud vaidlused. Asjaoludest nähtuvalt on nõuete rahuldamine viibinud ennekõike ühisvara jagamise ning sellega seotud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise kohtuasjas toimunud vaidluste tõttu, mh oli hagi tagamise korras peatatud alates 2018. a täitemenetlus. Vara- ja võlanimekirjast nähtuvalt on sisuliselt kogu võlgniku märkimisväärne vara, mis on kantud erinevatesse registritesse (sõidukid, kinnisvara, osalused) koormatud nimetatud vaidlustest tulenevate piirangutega. Makseraskuste põhjuseks ei ole niisiis võlgniku likviidsuse puudumine tema kehva varandusliku seisundi tõttu, vaid varad on muutunud mittelikviidseks muudel välistel põhjustel, mis on ajutised. Kohtumenetlused, isegi kui üks või teine menetlusosaline võib teoreetiliselt oma menetlusõigusi kuritarvitada ning menetlust venitada, ei saa kesta igavesti. Samuti ei anna alust teistes menetlustes oma õiguste võimalik kuritarvitamine pankroti väljakuulutamiseks, kui võlgnikul siiski on ilmselgelt piisavalt vara nõuete rahuldamiseks pärast ajutiste käsutuspiirangute äralangemist.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5.Võlausaldaja esitas 03.06.2025 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega kuulutada välja võlgniku pankrot. Menetluskulud palub võlausaldaja panna võlgniku kanda. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.
5.1.Esiteks jättis maakohus põhjendamatult arvestamata OÜ EK-Areng nõudega. Maakohus on pankrotiavalduse lahendamisel valesti järeldanud, et kohtuasja saatmine tagasi esimesse astmesse on võrdne nõude ebaselgusega. Samuti on maakohus arvestanud ebaõigesti võlgniku vastuväidetega võlakohustusele, jättes seejuures tähelepanuta asjaolu, et võlgnik loobus varasemalt selliste vastuväidete esitamise õigusest. Arvestades ringkonnakohtu 14.04.2025 otsuses kajastatud seisukohti, tuleks OÜ EK-Areng nõuet (1 950 000 €) võlgniku maksejõuetuse hindamisel arvestada, sest hagi rahuldamise perspektiiv on hea, võlgnik on võlga oma allkirjaga kinnitanud ja loobunud vastuväidetest.
5.2.Teiseks ei ole võlgnik suutnud täita oma nõudeid vähemalt seitsme aasta jooksul, mistõttu ei saa tema makseraskusi pidada ajutiseks. Võlgnik pole suutnud võlausaldaja nõuet vaatamata algatatud täitemenetlusele rahuldada rohkem kui aasta jooksul. Teine täitemenetlus kestab juba alates 2018. a ja seal esitatud nõuded (üle 500 000€) on siiani rahuldamata. Ühisvara jagamine kestab seitse aastat ning pankrotiavalduse rahuldamisel saaks pankrotihaldur asuda võlgniku asemel vara jagamise menetluses pooleks, hinnata apellatsioonimenetluse jätkamise vajalikkust, suhelda vastaspoolega ja lõpetada ilma edaspidiste viivitusteta ühisvara jagamise. Seejärel oleks võimalik alustada lõpuks võlausaldajate nõuete rahuldamist. Haldurit määramata ei ole see võimalik ja võlausaldajate nõudeid ei rahuldata veel aastaid, võimalik, et osad neist aeguvad.
5.3.Kolmandaks ei esitanud võlgnik usaldusisikule oma kohustuste kohta tõest infot ning võlgniku tegelik kohustuste maht on hetkel teadaolevast veelgi suurem. Nii on Prantsusmaa Grasse’i kohtu 16.04.2025 otsusega Flt ja võlgnikult solidaarselt välja mõistetud 20 000 € suurune kahjuhüvitis ja 2000 € suurune menetluskulude hüvitis. Vene Föderatsiooni Peterburi linna Primorski Ringkonnakohtu 19.12.2018 otsusega asjas nr 2-10049/18 mõisteti võlgnikult 4 (6)
välja 97 665 €, millele lisandusid menetluskulud kokku 45 664,49 rubla. Veel on Q nõue 30 000 €, mis tuleneb raha hoiustamislepingust.
5.4.Neljandaks esitas võlgnik oma ettevõtete kohta vanad majandusaasta aruanded ega ole esitanud 2024. ja 2025. a andmeid. Seega võib arvata, et majandustulemused on oluliselt halvemad ning äriühingud ei tegutse. Võlgnikul on varasid konservatiivselt hinnates ligikaudu 1 371 117 € väärtuses ja võlgnevusi ligikaudu 2 992 176,07 €, tõenäoliselt enam, kuna võlgnik ei ole usaldusisikule avaldanud oma paljusid muid võlakohustusi Venemaal. Isegi kui mõni äriühingutest peaks midagi väärt olemas, siis ei kata vara müügist laekuv raha võlgniku kohustusi. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, ei tegutse võlausaldajate huvides ning on oma varade ning kohustuste tegelikku seisu ja maksevõimet eksitavalt esitlenud. Seetõttu tuleks pankrotimenetlust jätkata ja määrata pankrotihaldur.
6.Võlgnik vaidles kaebusele vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1, § 659). Võlausaldaja kannab kaebusega seotud kulud.
8.Menetlusosalised esitasid määruskaebemenetluses uusi tõendeid. Ringkonnakohus võtab menetlusosaliste esitatud dokumentaalsed tõendid vastu TsMS § 662 lg 3 alusel ja arvestab nendega kaebuse lahendamisel
9.Vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks. Maakohus ei ole võlausaldaja nõude selguse ja võlgniku vastuväidete hindamisel ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide olulist rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6 ja § 659). Vastuseks määruskaebusele saab märkida järgmist.
10.Maakohus sedastas õigesti, et OÜ EK-Areng nõuet ei saa võlgniku maksejõulisust hinnates arvestada, sest nõude üle on kohtuvaidlus pooleli. Kui võlgniku vastu on esitatud hagi, siis järelikult on pooltel nõude üle vaidlus mahus, mis eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist ulatuses, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Käimasoleva hagimenetluse tõttu ei saa kohus võtta pankrotiavalduse menetlemisel seisukohta OÜ EK-Areng nõude selguse kohta. See väljuks pankrotimenetluse piiridest. Seega tuleb võlgniku maksejõulisust hinnata vaidlusaluse nõudeta.
11.Samuti ei anna algatatud täitemenetlused alust kuulutada välja võlgniku pankrotti. Nähtuvalt esiletoodud asjaoludest on 2018. a algatatud täitemenetlus veninud seetõttu, et sissenõudja on soovinud jagada võlgniku ja tema endise abikaasa ühisvara. Seega ei ole täitemenetlus pikenenud võlgniku maksejõuetuse tõttu, vaid seetõttu, et välja on vaja selgitada võlgnikule kuuluva vara koosseis. Maakohus on õigesti leidnud, et pikk kohtumenetlus on võlgnikule kaasa toonud likviidsusprobleemid, kuid see ei tähenda, et ta on alaliselt maksejõuetu.
12.PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Usaldusisiku aruande ja esitatud tõendite alusel tuvastas maakohus õigesti, et võlgnik ei ole alaliselt maksejõuetu. Maakohtu arvestuse järgi on võlgniku varade väärtus minimaalselt 2 354 182,67 € ja isegi, kui võlgniku kohustustele liita määruskaebuses välja toodud summad, ületaks tema vara väärtus kohustuste väärtust.
13.Põhjendamatu on võlausaldaja seisukoht, et võlgnikule kuuluvad äriühingud on väärusetud, sest majandusaasta aruandeid ei ole esitatud. Nähtuvalt teatmik.ee lehelt on Business realestate OÜ, osaühing Magnon-Invest ja NordHaven OÜ viimane majandusaasta 5 (6)
aruanne esitatud 01.04.2025 ning Lidman Trade OÜ viimane majandusaasta aruanne 23.07.2025, mille järgi on tegemist tegutsevate äriühingutega. Seega leidis maakohus põhjendatult, et võlgnikule kuuluva vara väärtuse hindamisel tuleb arvestada ka talle kuuluvate äriühingute osa väärtusega.
14.Eeltoodu alusel leidis maakohus õigesti, et puudub võlgniku pankroti väljakuulutamise alus PankrS § 1 lg 1 järgi. Maakohus põhjendas piisavalt, miks ei saa pidada võlgnikku püsivalt maksejõuetuks. Isegi ajutiste makseraskuste ja likviidsusprobleemide olemasolu korral on võlgnikul olemas piisav vara võimalike nõuete tasumiseks. Vaidlustatud määrust ei muuda ebaõigeks see, et võlausaldaja määrusega ei nõustu.
15.Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel võlausaldaja kanda. Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2).
16.Pankrotiavalduse rahuldamata jätmise vaidlustamisel tehtud ringkonnakohtu määruse peale, millega maakohtu määrus jääb muutmata, saab esitada määruskaebuse Riigikohtule (PankrS § 32 lg 2). (allkirjastatud digitaalselt)
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.