lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-26-2562/3

Muud

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 02.09.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-26-2562/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.09.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
725
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
3-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium03.09.2026

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Mait Laaring

Määruse tegemise aeg ja koht

2. september 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-2562

Haldusasi

V.L riigi õigusabi taotlus

Menetlustoiming

Taotluse läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

Jätta V.L (V.L) menetlusabi taotlus läbi vaatamata.

Jätta V.L (V.L) ülejäänud taotlused rahuldamata.

Jõustunud määruse avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Määruse resolutsiooni p 1 peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 1). Muus osas ei saa määruse peale edasi kaevata (HKMS § 203 lg 1).

ASJAOLUD

1.V.L (taotleja) esitas Tallinna Halduskohtule 19.08.2026 riigi õigusabi taotluse. Taotleja soovib advokaadi abi, et saada tervislikel põhjustel vabaks karistuse kandmisest. Taotlejal on invaliidsus ja vaja teha 3 rasket operatsiooni. Tallinna Vangla keeldub suunamast taotlejat pädevate arstide poole. Kui vanglas olles ravi ei saa ja venitatakse vabanemiseni, väheneb taotleja edasine elukvaliteet oluliselt.
2.Taotleja teavitas halduskohut 24.08.2026, et valvurid peksid 21.08.2026 taaskord tema läbi (varasemalt 23.01.2026) ja käed on kaetud sinikatega, käed on paistes käeraudade kandmisest, põlved ja selg valutavad. Taotleja kaalub enesetappu. Taotleja soovib, et kohus pöörduks vangla poole, et lõpetataks taotleja piinamine.

Sarnased lahendid

Muud
  • 03.09.20263-26-2562/4Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 01.09.20262-26-9094/13Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 27.08.20262-26-114817/3Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 27.08.20263-26-2652/2Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 14.08.20262-26-12253/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 14.08.20262-26-10976/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
3.Taotleja palus halduskohtul 27.08.2026 sundida vangla meditsiini osakonda taotlejat tervislikel põhjustel vanglast vabastama. Vangla üritab taotlejat meelega piinata. Taotleja palub luba eutanaasiaks.
4.Taotleja palus halduskohtul 30.08.2026 alustada menetlust eutanaasia lubamiseks. Taotlejal on korduvad enesevigastamise katsed. Taotleja ei tunne enam oma käsi, sest närvikahjustused on suured.

3-26-2562

Taotleja soovis halduskohtult 31.08.2026 teada, miks keegi midagi ette ei võta.

KOHTU PÕHJENDUSED

6.Kohtu hinnangul soovib taotleja riigi õigusabi selleks, et saada vabastatud edasisest karistuse kandmisest tervislikel põhjustel (vt 19.08.2026 taotlus).
7.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) §-s 10 on sätestatud põhimõte, et riigi õigusabi taotlus tuleb esitada kohtule, kes asja menetleb või kelle pädevuses oleks asja menetleda. Halduskohtu pädevusse kuulub taotluste lahendamine, milles taotletakse riigi õigusabi määramist haldusmenetluses või halduskohtumenetluses õigusabi osutamiseks (vt RÕS § 10 lg-d 1 ja 31).
8.Ennetähtaegse karistuse kandmisest vabastamise taotluse saab taotleja esitada maakohtule (kriminaalmenetluse seadustiku § 4241 süüdimõistetu ennetähtaegne karistuse kandmisest vabastamine tema haiguse tõttu). Järelikult ei ole ennetähtaegse karistuse kandmisest vabastamise taotluse esitamise menetlusega seonduv riigi õigusabi taotluse lahendamine halduskohtu pädevuses.

Kohus jätab eeltoodu tõttu riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata.

10.RÕS § 10 lg 7 järgi, kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus taotluse viivitamata vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale.
11.Kohus märgib, et taotleja on süüdi mõistetud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX. Viidatud kriminaalasjas esitas taotleja Pärnu Maakohtule samuti 19.08.2026 riigi õigusabi taotluse, et saada advokaadi abi edasisest karistuse kandmisest vabastamise menetluse alustamiseks tervislikel põhjustel. Pärnu Maakohus jättis 24.08.2026 määrusega RÕS § 7 lg 1 p 5 alusel taotleja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
12.Kuna taotleja on riigi õigusabi taotluse enda karistuse edasisest kandmisest vabastamiseks edastanud pädevale kohtule, siis puudub halduskohtul vajadus edastada taotleja taotlust maakohtule.
13.Taotleja on esitanud pärast riigi õigusabi taotluse esitamist sama haldusasja raames kohtule ka taotluse alustada menetlus eutanaasia lubamiseks. Praegusel juhul ei pea kohus vajalikuks taotleja viimast taotlust (kaebust) eutanaasia lubamiseks uueks menetluseks eraldada, sest halduskohus ei saa seda läbi vaadata ja taotlus/kaebus tuleks igal juhul selle esitajale tagastada. Sellise taotluse või kaebuse esitamiseks puudub taotlejal kaebeõigus. Eestis ei ole eutanaasia lubatud. Järelikult ei saa ka sellekohase avaldusega kohtusse pöörduda. Viidatud taotlus tuleb jätta rahuldamata.
14.Samuti rõhutab kohus, et ühe ja sama haldusasja menetluses ei saa hakata kohtule esitama erineva suunitlusega taotlusi ja kaebusi. Taotleja on esitanud kohtule ka soovi, et kohus pöörduks vangla poole taotleja piinamise lõpetamiseks. Sellist laadi taotluste esitamine kohtule ei ole lubatav. Kohus jätab taotleja taotluse rahuldamata. Isegi, kui taotleja esitaks halduskohtule eraldiseisvalt uue kohustamiskaebuse, peab tal olema vangistusseaduse § 1 1 lg 5 alusel eelnevalt läbitud kohtueelne menetlus. Kohtule ei ole nähtav, et kaebajal saaks olla kohtueelne menetlus läbitud. Eeltoodud põhjustel jätab kohus kõik taotleja esitatud täiendavad taotlused rahuldamata. Kohus osundab, et taotleja on enda õiguste kaitseks pöördunud 23.01.2026 peksmise asjus Tallinna Vangla poole 26.01.2026 ja vangla jättis kriminaalmenetluse alustamata. Taotleja on läbinud sellele järgneva menetluse Põhja Ringkonnaprokuratuuris, Riigiprokuratuuris ja Tallinna Ringkonnakohtus (kriminaalasi nr Y2(3)

3-26-2562

YY-YYYY (26922500014). Seega on taotlejal teada kuhu ja kellele ta saab esitada kuriteokaebuse ning sellele järgnev võimalik menetluskord.

15.HKMS § 175 lg 3 ja § 179 lg 4 alusel tuleb jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada taotleja nimi tähemärgiga. /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Laaring kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20262-26-11223/9Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 13.08.20263-26-2451/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja