Välja mõista L. R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud summas 455,00 eurot.
6.Välja mõista L. R.lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (455,00 eurot) kohtuotsuse jõustumisest kuni kohase täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas hagi L. R. (kostja) vastu võlanõudes. Hageja väitel on kostja sõiduki registreerimisnumbriga xxxx omanik alates 28.10.2016. Nimetatud sõiduk parkis hageja opereeritavatel parkimisaladel 21.03.2018 Vanalinna parklas, 08.05.2018 Mere pst 6/8 parklas, 27.12.2018 Telliskivi 60 parklas, 16.01.2019 Aia 7 parklas ja 05.06.2020 Reisijate 7/9 Depoo parklas. Hageja hinnangul sõlmisid pooled parkimislepingu sõiduki parkimisalale sisenemisega.
2.Parkimisel rikuti parkimistingimusi, sest parkimistasu jäeti maksmata. Seetõttu väljastas hageja vastavalt lepingutingimustele leppetrahvid, iga leppetrahv summas 30,00 eurot. Leppetrahviteatised pandi sõiduki kojamehe vahele.
3.Hageja nõuab kostjalt leppetrahvide summas 150,00 eurot (5 x 30,00 eurot) ja sissenõudmiskulude summas 10,00 eurot välja mõistmist. Sissenõudmiskulud hõlmavad registritesse tehtud päringute kulu ja nõudekirja saatmise kulu.
4.Hageja menetluskuludeks olid õigusabikulud ja riigilõiv 75,00 eurot. Õigusabikulud hõlmavad hagi koostamist 2 tundi, kostja vastusele seisukoha koostamist 1,5 tundi ja täiendava seisukoha koostamist 1 tund. Hagejale osutati õigusabi tunnitasuga 80,00 eurot. Samuti palus hageja välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20,00 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei ole hagejaga lepingulises suhtes olnud. Hageja ei ole tõendanud, et tal oli õigus nõuda leppetrahve ehk et parkimisaladel kehtisid hageja poolt nimetatud lepingutingimused, lepingutingimuste tahvlid olid leppetrahvi tegemise ajal piisavalt nähtavad ja kostjale kuuluv sõiduk oli parklas. Samuti pole hageja tõendanud leppetrahvide kostjale kätte toimetamist.
6.Kostja andis sõidukit kasutada ka oma sõpradele ja sugulastele. Seetõttu ei pruukinud leping olla sõlmitud just kostjaga. Kostjal ei ole kohustust säilitada andmeid sõidukit kasutanud inimeste kohta kauem kui 6 kuud. Kuna hageja pöördus kohtusse hiljem kui 6 kuud pärast leppetrahvi tegemist, ei ole kostjale teada, kes sõidukit sellel ajal kasutas.
7.Täiendavalt leidis kostja, et esimene leppetrahvinõue on aegunud alates 06.04.2021.
8.Koos vastusega märkis kostja, et tema õigusabikulud on 450,00 eurot, mis hõlmab 1 tund nõustamist ja 3,5 tundi vastuse koostamist, tunnitasuga 100,00 eurot.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus rahuldab hagi. Kohus täitis 20.09.2021 määrusega selgituskohustuse, selgitas vaidlusele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist.
10.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud. 1) Kostja on sõiduki registreerimisnumbriga xxxx omanik (dtl 86). 2) Vanalinna parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga (dtl 69-71 ja 150) ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 151). 3) Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 21.03.2018 pargitud Vanalinna parklas ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 25-27, 120 ja 31). 4) Mere pst 6/8 parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga (dtl 73-74 ja 152) ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 154).
2(6)
5) Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 08.05.2018 pargitud Mere pst 6/8 parklasse ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 32-34, 121 ja 38). 6) Telliskivi 60 parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga (dtl 75-78) ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 140). 7) Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 27.12.2018 pargitud Telliskivi 60 parklasse ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 39-41 ja 121). 8) Aia tn 7 parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga (dtl 79 ja 143) ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 142). 9) Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 16.01.2019 pargitud Aia tn 7 parklasse ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 48-49, 57, 122 ja 50). 10) Reisijate 7/9 Depoo parklas oli nähtav parkimistahvel, parkimistingimuste kohaselt oli tegemist tasulise parkimise alaga (dtl 83-84 ja 148) ja tasumise kohustuse rikkumisel oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi (dtl 149). 11) Sõiduk registreerimisnumbriga xxxx oli 05.06.2020 pargitud Reisijate 7/9 Depoo parklasse ja sõiduki kojamehe vahele jäeti leppetrahvinõue (dtl 58-62 ja 123). 12) Hageja tegi päringu maanteeametisse (dtl 86) ja saatis kostjale kohtueelselt nõudekirja leppetrahvide tasumiseks (dtl 67-68).
11.Hageja nõue on võimalik lahendada VÕS § 108 järgi. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Hageja nõude rahuldamise eelduseks on, et poolte vahel oli kehtiv leping, hagejal oli lepingust tulenev kohustus tasuda leppetrahvi, st et leppetrahvis oli kokku lepitud, leppetrahvi aluseks olevad asjaolud olid saabunud ja hageja teatas nõuetekohaselt kostjat leppetrahvist, ning et kostja rikkus leppetrahvi tasumise kohustust.
12.Esmalt analüüsib kohus, kas poolte vahel oli kehtiv leping. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teinepool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-1-75-10, p 14). Kohus tuvastas hageja poolt esitatud fotodega, et hageja opereeritavates parklates olid nähtavad parkimistahvlid, millelt nähtus, et tegemist on tasulise parkimisalaga, ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Hageja poolt avaldatud parkimistahvlid olid kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes selgelt nähtavad ning lepingutingimustes oli selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parkimisega parklasse. Hageja esitas tõendid parkimistingimuste ja parkimistahvlite olemasolust nii leppetrahvi tegemise päeval kui muudel hetkedel. Tegemist on püsivate liiklusmärkidega. Seetõttu ei anna kostja vastuväited, et hageja pole tõendanud liiklusmärkide olemasolu ja tasulise parkimisala märgistust, alust jõuda teistsugusele järeldusele. Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus parkimislepingud sõlmituks hageja ja kostja vahel 21.03.2018 Vanalinna
13.Vastavalt Riigikohtu seisukohtadele kehtib eeldus, et leping sõlmiti sõiduki omanikuga (RKTKo 3-2-1-3-16, p 11). Kohus tuvastas, et kostja on pargitud sõiduki omanik. Kostja pole esitanud konkreetseid asjaolusid, kes teine oleks sõidukit parkinud, ega tõendanud, et sõiduk oli kellegi teise käes parkimislepingute kehtivuse ajal. Lepingu kehtivust kostja suhtes ei muuda ka kostja vastuväide, et liiklusseaduse kohaselt on sõidukit kasutanud isikute andmete säilitamise kohustus üksnes 6 kuud. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et liiklusseadusest tulenev andmete säilitamise kohustus on avalik-õiguslik kohustus. Omaniku vastu on võimalik nõudeid esitada kauem kui 6 kuu jooksul ning seetõttu on omanikul õigus oma õiguste kaitseks säilitada andmeid vähemasti võimalike nõuete aegumistähtaja lõpuni (TalR 2-19-123666, p 37). Kui sõidukiomanik seda ei tee, on tegemist tema enda riskiga. Seega tuleb parkimislepingud lugeda sõlmituks hageja ja kostja vahel.
14.Järgmisena analüüsib kohus, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt leppetrahvide maksmist. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma (VÕS § 158 lg 1). Kohus tuvastas, et kõikides parkimislepingu tingimustes oli märgitud, et lepingu rikkumise korral võib hageja nõuda leppetrahvi 30,00 eurot. Lepingute kohaselt oli parkimisteenuse kasutaja kohustatud tasuma parkimise eest. Kostja sõiduk oli pargitud viiel korral hageja parkimisalale, kuid parkimistasu oli jäetud tasumata. Kostja pole esitanud vastuväiteid asjaolule, et sõiduk pargiti kostja parkimisalale parkimistasu maksmata, ega tuginenud asjaolule, et tal oleks mõnel konkreetsel korral olnud õigus parkida parkimistasu maksmata. Seega rikkus kostja hagejaga sõlmitud viit parkimislepingut, jättes parkimistasu maksmata. Parkimislepingu rikkumise puhuks oli ette nähtud leppetrahv, mistõttu oli hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi.
15.Kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab (VÕS § 159 lg 2). Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis tahteavalduse edastamise (RKTKo 2-17-117146, p 12). Kohus tuvastas, et hageja jättis kostja sõiduki kojamehe vahele leppetrahvid vahetult pärast rikkumise tuvastamist kõigil viiel korral. Seega on hageja teavitanud kostjat leppetrahvist mõistlikul viisil ja mõistliku aja jooksul.
16.Kostja ei vaielnud vastu asjaolule, et ta pole leppetrahvi maksmise kohustust täitnud. Seega rikkus kostja lepingust tulenevat rahalist kohustust maksta leppetrahvi ja hageja võib nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1 alusel. Lepingutingimuste kohaselt oli leppetrahvi suuruseks 30,00 eurot. Poolte vahel oli sõlmitud 5 lepingut, mida kostja rikkus. Seega on põhjendatud hageja leppetrahvinõue kogusummas 150,00 eurot.
17.Kostja vaidles hagile vastu mh põhjusel, et varaseim leppetrahvinõue on aegunud. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat (TsÜS § 146 lg 1). Aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega (TsÜS § 147 lg 1). Nõue muutub sissenõutavaks
4(6)
alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist (TsÜS § 147 lg 2). Aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega (TsÜS § 160 lg 1). Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses (TsÜS § 160 lg 2 p 3). Esimene leppetrahvinõue tuli tasuda hiljemalt 04.04.2018. Seega algas nõude aegumistähtaeg 05.04.2018 ja oleks saabunud 05.04.2021. Toimiku andmetel esitas hageja avalduse maksekäsu kiirmenetluse algatamiseks 10.03.2021. Seega peatus aegumistähtaeg 10.03.2021 ehk enne nõude aegumist ning hageja leppetrahvinõue ei ole aegunud.
18.Pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30,00 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15,00 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500,00 eurot (VÕS § 1132 lg 2 p 1). Hageja nõudis sissenõudmiskulude hüvitamist summas 10,00 eurot. Kohus tuvastas, et hageja saatis kostjale kohtuvälise nõudekirja ja tegi kostja tuvastamiseks päringu maanteeametisse. Tulenevalt VÕS § 1132 lg 2 p 1 on sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 10,00 eurot põhjendatud.
MENETLUSKULUD
19.Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (TsMS § 162 lg 1). Kohus rahuldab hagi ja jätab menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
20.Hageja menetluskulud koosnevad riigilõivust 75,00 eurot, õigusabikuludest 360,00 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulust 20,00 eurot.
21.Kui menetlusosaline peab kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Põhjendatud ja vajalikus ulatuses kulude kindlaks tegemisel tuleb hinnata esindamisele kulunud aega (töötundide arv) ja eraldi ühe tööühiku hinda (tunnihind) (RKTKo 3-2-1-3916).
22.Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 80,00 eurot tund (km-ta) ning kokku 4,5 tundi. Hageja õigusabikulud hõlmavad kolme õigusabitoimingut – hagi koostamine (2 t), kostja vastusele seisukoha koostamine (1,5 t) ja täiendava seisukoha koostamine (1 t). Hageja esitas menetlusdokumente lähtuvalt menetluslikust vajadusest ja kohtunõuetest. Seisukohad olid asjakohased. Kuigi tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega, nõudis vaidlus kohtupraktika tundmist ning kostja vastuväidete tõttu tuli hagejal esitada vaidluse piiratud asjaolusid arvesse võttes palju tõendeid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja õigusabitoimingud olid vajalikud ja nendele kulunud tööaeg põhjendatud ja kooskõlas menetlusdokumentide panusega asja õigesse lahendamisesse.
23.Hagejale osutatud õigusabi tunnitasu määr 80,00 eurot tunnis ei ületa turu keskmist tasu ega kohtupraktikas mõistlikuks peetava õigusabi tunnitasu määra. Seega on hageja menetluses kantud vajalikud ja põhjendatud õigusabikulud 360,00 eurot (80,00 eurot x 4,5 t).
24.Maksekäsu kiirmenetluse korral määrab kohus 20,00 eurot avaldaja menetluskulude katteks (TsMS § 4842). Hagimenetlusele eelnes maksekäsu kiirmenetlus. Seetõttu määrab kohus hageja maksekäsu kiirmenetluse kulude katteks 20,00 eurot.
25.Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks kokku 455,00 eurot, millest 75,00 eurot on tasutud riigilõiv, 20,00 eurot maksekäsu kiirmenetluse kulud ja 360,00 eurot õigusabikulu. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 455,00 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 ja hageja esitatud taotlusele, tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5(6)
26.Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2). Menetluskulude kindlaks määramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.