Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Andres Suik
Otsuse tegemise aeg ja koht
03.12.2021, Tallinn
Tsiviilasja number
2-21-12630
Tsiviilasi
Osaühing Aktiva Finants hagi O S vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
2 322,98 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn); Hageja lepinguline esindaja: I M-V (Julianus Inkasso OÜ; asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; e-post: xxx); Kostja: O S (isikukood xxx; registreeritud elukoht xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
2-21-12630
2 (4)
2-21-12630 Hageja taotleb kostjalt pärast lepingu lõppemist võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 40 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Hagiavalduses esitatud asjaolude järgi on laenuandja ja hageja saatnud kostjale korduvalt meeldetuletuskirju, mis on hagiavaldusele lisatud. Kohtule nähtub, et hagiavaldusele lisatud meeldetuletuskirjad on saadetud kostjale tarbijakrediidilepingu kehtivuse ajal. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks saatnud kostjale meeldetuletuskirju 20 euro eest pärast laenuandja poolt krediidilepingu ülesütlemist 29.08.2019 kuupäeval. Seega pole VÕS § 1132 lg 2 p 3 eeldused täidetud. Samuti ei nähtu hagiavaldusest makseviivitusega tekkinud kahju (20 eurot) kujunemine ega õiguslik alus. Seetõttu jätab kohus sissenõudmiskulude nõude 40 eurot rahuldamata. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudu 98% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 2% ulatuses hageja ja 98% ulatuses kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot ja õigusabikulud 480 eurot, kokku 730 eurot, ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 250 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele lugeda 1,5 tundi (19.10.2021 menetlusdokumendi eest pole hageja menetluskulude väljamõistmist nõudnud). Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot/h ei pea kohus mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist laenuandja igapäevatööd puudutava n-ö tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu määraks 60 eurot (käibemaksuta). Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks hagimenetluses 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu (250+90) 340 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 333,20 eurot (s.o 340-st eurost 98%) ning menetluskuludelt (333,20 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude 3 (4)
2-21-12630 hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. / allkirjastatud digitaalselt / Andres Suik, kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.