Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tsiviilasi nr 2-21-17478

AVALDUSE ASJAOLUD

08.11.2021 saabus Pärnu Maakohtule e-posti teel XX pankrotiavaldus, milles XX lepingulise esindaja kaudu taotleb algatada tema suhtes pankrotimenetlus ja kuulutada välja isiku pankrot. Pankrotiavaldus sisaldab võlgniku kohustustest vabastamise avaldust. Avalduse kohaselt ei ole võlgnik võimeline tasuma võlausaldajate nõudeid ehk on muutunud maksejõuetuks ning on alust arvata, et ta ei suuda oma kohustusi täita pikema aja jooksul. Võlgniku vara arvelt ei ole võimalik kõiki sissenõutavaks muutunud kohustusi täita ja lähitulevikus ei ole oodata täiendavate vahendite laekumist, mille arvelt kohustusi täita ehk võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on liigne usaldus interneti teel investeerimisvõimaluste pakkujate vastu ja seetõttu investeerimiskelmuse ohvriks langemine. Võlgnikule tekitati Facebookis mulje, et investeerides raha on võimalik võlgnikul pärida/saada annetusena rahasumma ca 550 000 eurot. Selleks tuli aga kanda suuremad summad üle välismaisetele kontodele. Selleks laenas võlgnik erinevatelt kiirlaenu ettevõtetelt ca 15 000 eurot. Võlgnik muutus maksejõuetuks 2020.a lõpuks, kui igakuiste kohustuste tagasimaksed ületasid võlgniku võimkust neid tasuda ja selgus, et lubatud pärimis/annetus makseid ta ei saa. Võlgnevuse saldo on käesolevalt ca 40 000 eurot (s.h kodulaen), millele lisandub jooksev viivis, mille arvestust peavad võlausaldajad. Võlgnikul puudub vallas- ja kinnisvara, mille arvelt kohustusi täita. Võlgniku elukohaks on kinnistu, mis kuulub tema elukaaslasele. Eluasemele on võetud laen koos elukaaslasega. Võlgniku ülalpidamisel on 3 alaealist last, kellele võlgnik annab ülalpidamist vahetult. Võlgnik töötab xxxx xxxx xx-s, kus töötasuks on ca 1200 eurot kuus, laenukohustuste katteks kulub võlgnikul vähemalt ca 800 eurot kuus. Alates oktoobrist võttis võlgnik juurde osalise tööajaga töökoha xxxx xxxxx xx-s. Töötasu laekub elukaaslase kontole.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

19.11.2021 kohtumäärusega kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Kristo Tederi. Ajutise halduri 26.11.2021 kirjaliku aruande kohaselt võlgnikul on teadaolevat vara väärtuses 599,37 eurot. Lisaks on võlgniku varaks tema töötasu osas, millele on osaliselt võimalik pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võlgnik töötab xxxx xxxx xx-s, kus töötasuks on ca 1200,00 eurot kuus. Alates oktoobrist võttis võlgnik juurde osalise tööajaga töökoha xxxx xxxxx xx-s. Võlgniku sissetulekut on võimalik edasises menetluses osaliselt arvata pankrotivara hulka arvestades osa, millele on lubatud pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Vaja on täpsustada, kuhu kontole ja millises ulatuses töötasu laekub, samuti millises ulatuses on võimalik sellele sissenõuet pöörata arvestades täitemenetluse seadustikust tulenevaid piiranguid seoses ülalpeetavatega, keda võlgnikul on teadaolevalt kolm. Võlgniku selgituse kohaselt on ta kandud osaliselt pensioniosakute müügist saadu elukaaslase hoiukontole. Pankrotihalduri hinnangul tuleb arvestada nimetatut pankrotivarana, millest on võimalik katta pankrotimenetluse kulud ja teha võlausaldajatele väljamakseid. Edasises menetluses vajab täpsustamist, millises ulatuses on seda võimalik pankrotivara hulka arvata.

2 (5)

Tsiviilasi nr 2-21-17478 Võlgniku arvelduskontodel raha ei ole. Võlgnikul on Swedbank Pensionifond V100 osakud 304.217, mille puhasväärtus on 1.9702, kokku 599,37 euro ulatuses. Tegemist on III samba pensioniosakutega, mida on võimalik pankrotimenetluses realiseerida. Transpordiameti väljavõtte kohaselt kuuluvad võlgnikule neli sõidukit. Kõigil sõidukitel on käsutamise keelumärge kohtutäitur Rannar Liitmaa ja Rocki Albert poolt. Võlgnik ise transpordivahendeid vara nimekirjas ei kajasta, kuid arvestades, et täitemenetluses ei ole neid võõrandatud, samuti nende vanust, siis haldur hetkel varana neid ei arvesta. Samas vajab viidatud vara täiendavate andmete kogumist edasises menetluses. Võlgniku Maksu- ja Tolliameti ettemaksukontol on rahalisi vahendeid summas 0,00 eurot. Võlgnikule osalusi äriühingutes ega kinnisvara ei kuulu. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 36 089,33 eurot: Mogo OÜ 2829,00 eurot, Swedbank AS 22 125,00 eurot, Holm Bank AS 2764,04 eurot, Placet Group OÜ 1718,40 eurot, Omaraha OÜ 1008,10 eurot, IPF Digital Estonia OÜ 1740,89 eurot, Ferratum Bank p.l.c. 1058,16 eurot, Coop Finants AS 1588,62 eurot ja AS LHV Finants 1257,12 eurot. Võlgniku suhtes on algatatud kaks täitemenetlust. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid PankrS § 22 lg 2 p 1 mõistes. Ajutine haldur on arvamusel, et võlgnik on maksejõuetu kuna võlgniku suutmatus rahuldada võlausaldajate nõudeid ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ajutine. Võlgnikul vara, millele saaks pöörata sissenõuet ja täita võlausaldaja kohustusi on teadaolevas suuruses 599,37 eurot, samas on võlgnikul kohustusi summas 36 089,33 eurot. Seega asub ajutine haldur käesoleval hetkel seisukohale, et võlgniku vara ei kata võlgniku kohustusi. Võlgniku sissetulekutest ei piisa ajutise halduri hinnangul võlgniku kohustuste katmiseks. Võlgniku vara ja kohustuste ülevaatest nähtub, et võlgnik on maksejõuetu, täitemenetlused on algatatud Holm Bank AS-i poolt, maksekäsu nr 2-21-123531 täitmiseks ja Coop Finance AS-i poolt, maksekäsu nr 2-21-121730 täitmiseks. Ilmselgelt ei jätku võlgnikul sissetulekuid ega vara kohustuste tasumiseks. Võlausaldajate poolt kohtusse pöördumised ja suurenevad kõrvalnõuded suurendavad võlgniku kohustusi veelgi. Võlgnik märgib maksejõuetuse tekkimise põhjusena liigset usaldust interneti teel investeerimisvõimaluste pakkujate vastu ja seetõttu investeerimiskelmuse ohvriks langemine. Võlgniku sõnul loodi talle ebaõige arusaam raha teenimisest, milleks tuli tal kanda erinevaid summasid välismaistele kontodele, mille tõttu on võlgnik võtnud erinevaid laene ja mida ta jooksvalt ei ole suuteline täitma. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku poolt tooduga ja samale asjaolule osundab ka võlgniku arvelduskontodelt nähtuv. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõistes. Ajutine haldur on tutvunud võlgniku arvelduskontodega ja kogunud andmeid registritest, kuid ei ole selgeid tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi tuvastanud. Täpsustamist vajab võlgniku pensioniosakute müügist laekunud vahendite osaliselt elukaaslase hoiukontole kandmisega seonduv. Ajutise halduri hinnangul tuleb ülekantu tagastada pankrotivara hulka. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et esineksid PankrS § 171 lg 2 sätestatud asjaolud, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Eeltoodut arvesse võttes teeb ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja XX pankrot PankrS § 31 lg 1 alusel. Juhul kui kohus otsustab võlgniku pankroti välja kuulutada, on ajutine haldur nõus jätkama pankrotihaldurina.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3 (5)

Tsiviilasi nr 2-21-17478 jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise (PankrS § 31 lg 6). Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele (PankrS § 31 lg 7). PankrS § 171 lg 11 järgi kohus kuulutab pankroti välja ka siis, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole kohus seni tuvastanud.

4 (5)

Tsiviilasi nr 2-21-17478 samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja.

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.