Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

vastavalt kokkuleppele. Eelnevalt kirjeldatu on tinginud osaliselt ka pankrotimenetluse pikenemise – et võlgnikul oleks võimalik kokkuleppeid täita ja raha pankrotivara hulka tagastada. Haldur märgib, kui esimeste kokkulepete täitmisel probleeme ei esinenud, ei ole võlgnik viimaseid kokkuleppeid kohaselt täitnud, mh seetõttu, et on olnud pikemalt haiguslehel, mistõttu puuduvad tal tavapärases suuruses sissetulekud, mille arvelt võlgnevusi nn pankrotipesa ees täita. Olulisemaks rikkumiseks peab aga pankrotihaldur järgnevat. Haldurile sai detsembris 2020 teatavaks, et võlgnik on varjanud tulu. Nimelt on võlgnik avanud arvelduskonto Xxxx AS-is, mille olemasolust ei olnud haldur teadlik, samuti puudus sellele haldurile ligipääs või mistahes muu ülevaade sealsetest laekumistest-raha kasutusest. Antud asjaolu tuli välja võlgniku ja halduri vahelises kirjavahetuses. Juhul, kui võlgnik oleks kasutanud rahalisi vahendeid korrektselt moodustaks pankrotivara 06.10.2021 seisuga 10 970 eurot. Arvelduskontode saldod on aga 3333,86 eurot. Kuna võlgnik on kasutanud rahalisi vahendeid lubatust suuremas ulatuses, on võimalik kanda pankrotimenetluse kulud (halduri tasu ja teenustasud) ning rahuldada osaliselt võlausaldajate nõudeid. Kui võlgnik tagastab pankrotivara hulka 06.10.2021 seisuga puuduolevad vahendid, summas 7,636.14 eurot, moodustaks pankrotivara 10 970 eurot, ning selle arvelt oleks võimalik kanda pankrotimenetluse kulusid (halduri tasu 1344 eurot) ja ligikaudu 9623 euro arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid (s.o ligikaudu 69% ulatuses, mitte 14% ulatuses nagu käesoleva aruande koostamise seisuga on võimalik). Pankrotihalduri hinnangul tuleks väljatoodud asjaolusid (raha enamkasutamisest ning teabe ja vara varjamisest) võtta arvesse kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel PankrS § 171 lg 2 p-des 4 ja 5 sätestatud eelduste täitmise tõttu. Maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oli muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Väljaandes Ametlikud Teadaanded on teade lõpparuandega tutvumise võimaluse kohta avaldatud 07.10.2021. Haldur palub lõpetada pankrotimenetlus, kinnitada pankrotihalduri tasu 1344 eurot (sh sotsiaalmaks) ja vabastada Maarja Roht M. S. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustes. 15.10.2021 teavitas pankrotihaldur kohut, et haldurile sai teatavaks, et võlgnik on pankrotimenetluse ajal (2021 augusti lõpus) avanud järjekordse maksekonto halduri teadmata, sel korral Xxxx AS-is. Võlgnik on (teistkordselt) oma tegevusega varjanud sissetulekuid pankrotihalduri eest. Pankrotihaldur Maarja Roht poolt võlgniku pankrotimenetluses koostatud ja kohtule esitatud lõpparuanne on menetlusdokumendina võetud käesoleva tsiviilasja juurde. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt PankrS § 157 p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus PankrS § 163 lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. Lähtuvalt PankrS § 163 lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 07.10.2021 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastuväiteid lõpparuandele ei esitatud. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab PankrS § 162 lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele. Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis PankrS § 163 lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande

kinnitamata jätmisele. M. S. (pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Tulenevalt eeltoodust kuulub M. S. (pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses lõpparuande kinnitamisega. Võlgnik võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. PankrS § 168 kohaselt ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus M. S. (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks PankrS § 193 lg 5 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021. aasta 1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele pankrotiseaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja 5. peatüki 2. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid 2021. aasta 31. jaanuarini. Käesolevas asjas võttis kohus pankrotiavalduse menetlusse enne 2021. aasta 1. veebruari, millest tulenevalt kohaldab kohus pankrotihalduri tasu määramisel pankrotiseaduse redaktsiooni, mis kehtis kuni 31.01.2021. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt PankrS § 65 lg-le 2 arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Haldur taotleb tasu määramist tunnitöö alusel. Aruande kohaselt on pankrotihalduril kulunud toimingutele 14 tundi ja tunnitasu määraks on olnud 96 eurot. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus arvestada tasu määramisel töötasu tunnitöö alusel, on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. PankrS § 65 lg 12 sätestab, et kui halduri tasu arvestamise aluseks olev pankrotivara puudub, selle maht on hoolimata halduri tegevusest väike, haldurit ei kinnitata võlausaldajate esimesel üldkoosolekul või haldur vabastatakse, välja arvatud juhul, kui halduri vabastamise põhjuseks on tema ülesannete täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, määrab kohus pankrotihalduri taotlusel pankrotihalduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. PankrS § 23 lg 1 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). Halduri tasu arvestusele ei ole vastuväiteid esitatud. Kohus peab taotletavat tasu põhjendatuks ning määrab pankrotihalduri Maarja Roht töötasuks 1344 eurot (sh sotsiaalmaks). Kohus mõistab vastavalt halduri taotlusele tasu välja pankrotivarast Maarja Roht arvelduskontole xxxx Xxxx AS-is. Pärast pankrotimenetluse kulude ja teenustasude kandmist on võlausaldajate nõudeid võimalik rahuldada kokku 1987 euro ulatuses. Pankrotihaldur palub kindlaks määrata kohtumääruse täitmise korra selliselt, et enne võlgnikule arvelduskontode kasutusõiguse andmist tuleb

pankrotihalduril teha väljamaksed jaotise alusel ning pankrotihalduri tasu ja kulude katteks. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitis kuulub hüvitamisele pankrotivara arvelt. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab Maarja Roht’i M. S. (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. M. S. (pankrotis) on esitanud avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Võlgniku poolt on avaldus kohustustest vabastamiseks esitatud õigeaegselt kooskõlas PankrS § 170 lg 1. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist. Nimetatud säte eeldab seega võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Samuti eeldab PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaldamine võlgniku süülist käitumist – kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlgnik ei tohi varjata oma sissetulekuid ja peab andma kohtu nõudmisel informatsiooni oma majandusliku olukorra kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule ja usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama (PankrS § 173 lg 3). Seega on võlgadest vabastamise menetlus nähtud ette neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Pankrotihalduri aruande kohaselt sai haldurile detsembris 2020 teatavaks, et võlgnik on varjanud tulu. Nimelt on võlgnik avanud arvelduskonto Xxxx AS-is, mille olemasolust ei olnud haldur teadlik, samuti puudus halduril sellele ligipääs või mistahes muu ülevaade sealsetest laekumistest-raha kasutusest. Antud asjaolu tuli välja võlgniku ja halduri vahelises kirjavahetuses. Juhul, kui võlgnik oleks kasutanud rahalisi vahendeid korrektselt moodustaks pankrotivara 06.10.2021 seisuga 10 970 eurot. Arvelduskontode saldod on aga 3333,86 eurot. 15.10.2021 teavitas pankrotihaldur kohut, et haldurile sai teatavaks, et võlgnik on pankrotimenetluse ajal (2021 augusti lõpus) avanud järjekordse maksekonto halduri teadmata, sel korral Xxxx AS-is. Võlgnik on (teistkordselt) oma tegevusega varjanud sissetulekuid pankrotihalduri eest. Kohus küsis pankrotihalduri aruande ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta võlausaldajate seisukohta. 16.11.2021 esitas võlausaldaja C AS seisukoha, milles palub jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata ja teha võlgniku käitumise kohta kuriteoteade prokuratuurile või politseile. 19.11.2021 esitas seisukoha võlausaldaja S AS, mille kohaselt nõustub pankrotihalduri hinnanguga, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleks PankrS § 171 lg 2 p 4 ja 5 alusel algatamata jätta. Võlgnik on vähemalt raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist ning vähemalt raske hooletusega esitanud ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute kohta. 24.11.2021 esitas seisukoha võlausaldaja B AS. Pankrotihalduri selgitustele tuginedes leiab võlausaldaja, et võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata.

Võlgnik märkis 19.11.2021 seisukohas, et põhjuseid, miks võlgnikul oli vaja lisaraha kulutada ja varjata oma Xxxx AS-i kontot, on palju. Kõik põhjused on seotud võlgniku halva tervisega, mis on hoidnud teda töölt eemal mitmel korral. Võlgnikul oli kaks rasket operatsiooni, kus arstid on teinud vead ja seetõttu on võlgnik jäänud eluaegseks invaliidiks. Võlgnik oli sunnitud määratust rohkem raha kasutama, sest tal ei jäänud mitte midagi muud üle. Oli vaja maksta makse, üüri. Selle tagajärjel ei jäänud mingit summat elamiseks alles. Kohus märgib, et pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnik kahel korral avanud pankrotihalduri teadmata ja nõusolekuta uued arvelduskontod ja varjanud seeläbi oma sissetulekuid. Pankrotihaldur tõi esile, et juhul kui võlgnik oleks kasutanud rahalisi vahendeid korrektselt, moodustaks pankrotivara 06.10.2021 seisuga 10 970 eurot. Arvelduskontode saldod on aga 3333,86 eurot. Lisaks eeltoodule on võlgnik vajanud mitmel korral seaduses sätestatud määrast suuremat summat ühekordseks kasutamiseks (nt üürikorteri vahetamisel tagatisraha ja esimese kuu üüri maksmiseks, koera ja ka enda ravikulude kandmiseks), milleks haldur on eraldiseisva nõusoleku andnud. Võlgniku seisukoha kohaselt varjas võlgnik oma arvelduskontosid halva tervise tõttu, mis on hoidnud võlgnikku töölt eemal mitmel korral. Kohus märgib, et pankrotihalduri aruandest nähtub, et võlgniku Xxxx AS-i arvelduskontolt on teostatud ülekanded valdavalt eraisikutele selgitustega „ülekanne“; „püksid“; „saapad 38“; „laen“ jne. Muuhulgas on võlgnik pangakaardiga tasunud teenuste/ kaupade (nagu taksod, tanklad, baar, pubi, Bolt, lemmik-loomapoed, restoran, Elcadona, Elron, riidepoed, toidukauplused, kosmeetikapood, bussijaam, apteek, kohvikud, Telia Eesti AS-le) eest. Samuti on võlgnik teinud ülekande eraisikule K. M. summas 4721,60 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei seostu võlgniku poolt tehtud ülekanded tema tervisega või tervise jaoks vajalike kulutustega. Võlgnik ei ole oma seisukohas põhjendanud ülekandeid eraisikutele ega tõendanud oma tervislikku seisundit. Võlgnik on halduri teadmata kasutanud Xxxx AS-i arvelduskontolt rahalisi vahendeid kokku summas 14 668,70 eurot. Kohus on seisukohal, et võlgnik on selliselt rikkunud võlausaldajate huve. Arvelduskontode ja sellele laekuvate või sellelt tehtud väljamaksete varjamine väljendab antud olukorras kohtu hinnangul vähemalt võlgniku rasket hooletust VÕS § 104 lg 4 mõttes oma kohustuste mittetäitmisel. Võlgnik on oma kohustuse rikkumisest teadlik, märkides, et arvelduskontode varjamiseks oli põhjuseid palju. Võlgnik on takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, varjates oma sissetulekuid ja kasutanud pankrotimenetluse kestel rahalisi vahendeid suuremas määras, kui seadus ette näeb. Kohus märgib, et võlgadest vabastamise menetlus on ette nähtud neile võlgnikele, kelle käitumine ei ole suunatud võlausaldajate huvide süülisele kahjustamisele. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus PankrS § 171 lg 2 p 4 alusel M. S. (pankrotis) avalduse tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks rahuldamata ning võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kuivõrd võlgnik on takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.