5.Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.
3.Ajutine pankrotihaldur esitas 30.11.2021 aruande, mille kohaselt võlgnik on perekonnaseisult abielus, abikaasa M S (ik xxx) oli abielu registreeritud perioodil 25.03.2011 – 16.07.2018 (abielu lõppes lahutusega) ja teist korda on abielu sõlmitud 02.12.2020. Abielu ajal kehtib ühisvara vararežiim. Võlgnikul on 4 alaealist last, sündinud xxx, xxx, xxx ja xxx. Võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis on korteriomand xxx, suurusega 55,3 m2. Korteriomandi ostmisel olid võlgnik ja tema abikaasa teadlikud korteriomandil lasuvast KÜ võlast summas 154,31 eurot, mille kohustusid tasuma. Korteriomandi hind sõltub vara seisukorrast. Võlgnik ise on arvestanud korteriomandi väärtuseks 12 000 eurot. Kuivõrd vara on ühisomandis, siis on vajalik enne vara realiseerimist vara jagamine. Arvestades vara väärtust selle omandamisel ning käesoleval ajal, siis ajutine haldur hindab vara väärtuseks pigem ca 8000-9000 eurot. Võlgniku nimele sõidukeid registreeritud ei ole. Võlgnikul on arvelduskontod järgmistes krediidiasutustes: xxx AS-is, jääk oli 25.11.2021 seisuga 43,80 eurot. Võlgnikule on laekunud tulu ainult Töötukassalt. Võlgnikule kuuluva kogumiskonto saldo on 0,00 eurot. Võlgnikul on konto xxx, mille jääk 0,00 eurot. Teistes arvelduskonto teenust pakkuvates krediidiasutustes kontod puuduvad. Maksu- ja Tolliameti kinnitusel perioodil 2020 2021 ei ole võlgnikule deklareeritud töötasuna käsitletavaid makseid. Sotsiaalkindlustusametilt on laekunud igakuiselt 584 eurot. 2021 jaanuaris on palgatulu deklareerinud xxx OÜ, kuid see ongi ühekordseks kandeks jäänud. Võlgniku nimele oli registreeritud kohustuslik pensionikonto, mille osakud on võlgnik realiseerinud. Maksu- ja Tolliameti andmetest nähtub, et võlgnikule on teostatud väljamakse 5 825,48 eurot, millelt on kinni peetud tulumaks 1165,09 eurot. Pangakontolt on nähtav, et Pensionikeskuselt on laekumine olnud 4 605,10 eurot, sellest 1360 eurot on võlgnik tasunud oma poja kontole ning 3 245,42 eurot on kinni peetud kohtutäitur Andrei Krek arestimisakti alusel täitemenetluses 066/2021/1144 nõude täitmiseks. Nõudeid kolmandate isikute vastu tuvastatud ei ole. Võlgnik on selgitanud, et abikaasaga on teemaks lahutus ning abikaasa ei ole maksnud elatist, mistõttu on esitanud kohtusse hagi elatise sissenõudmiseks. Kontolt on nähtav, et M S on tasunud võlgniku kontole 8.11.2021 elatisena 896 eurot. Äriregistri andmetel seosed äriühingutega puuduvad. Võlgniku ja abikaasa ühisomandisse kuuluva vara väärtus prognoositavalt võib olla kuni 9000 eurot. Tulu laekumisest eelduslikult rahalisi vahendeid arestida pole võimalik. Täitemenetluste registri kohaselt on võlgniku vastu kohtutäiturite menetluses 2 aktiivset täitemenetlust. Võlgniku vastu nõuete olemasolu on kinnitanud: xxx AS nõue jäägiga 2913,80 eurot; xxx OÜ-l nõue summas 1609,49 eurot; xxx on loovutatud xxx OÜ-le nõude, kes on esitanud nõude täitmiseks kohtutäiturile summas 3 468,17 eurot; AS xxx on esitanud kohtutäiturile sissenõudmiseks nõude summas 231,18 eurot; Swedbank andmetel on võlgnikul sõlmitud õppelaenuleping, mille jääk on 1130,17 eurot. Lepingu lõpetamise ajaks on 24.01.2023, seega pole see veel sissenõutavaks muutunud. Panga andmetel on leping tagatud kahe käenduslepinguga, mistõttu võlgniku pankroti väljakuulutamisel võib pank esitada nõude käendajate vastu. Rohkem võlausaldajaid pole ajutisele haldurile teada ning neid ei ole nimetatud ka võlgniku avalduses. Menetluses olevaid nõudeid täidab kohtutäitur Andrei Krek, kelle saamata täituritasud ja -kulud moodustavad 1243,37 eurot. Võlgnik on selgitanud, et KÜ ees on võlgnevus, kuid suurus pole teada. Võimalikke kohustusi võlausaldajatele on kokku summas 10 596,18 eurot. Maksejõuetuse
2-20-8787 põhjuseks on ajutise halduri hinnangul, rahaliste kohustuste võtmine olukorras, kus nende tagastamiseks puudusid reaalsed vahendid. Võlgnikul endal on neli väikest last (kõige vanem 9 aastane), mistõttu pigem võlgu tasuti lastetoetuste arvelt kui enda töise tulu arvelt. Vara tagasivõitmise aluseid tuvastatud ei ole. Ajutise halduri hinnangul puudub pankrotimenetluses võlausaldajatel perspektiiv suuremas osas (kui üldse) oma nõudele rahuldust saada. Võlgniku tulu arvelt eelduslikult pole võimalik rahalisi vahendeid arestida. Ainus võimalik tulu on korteriomandi võõrandamisest, kuid selle seisukord pole käesoleval ajal teada, mistõttu on vajalik selle hindamine. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et kuni korteriomandi võõrandamiseni on haldur kohustatud tasuma KÜ-le massikohustusena jooksvad korteriomandi majandamiskulud, alates ajast kui võlgnik vabastab korteri. Uue elamispinna otsimine võib võtta mingi aja, mistõttu tuleb võlgnikul arvestada kuni korteri kasutamise aja lõpuni jooksvate KÜ kulude tasumisega. Samuti tuleb enne võõrandamist abikaasade ühisvara jagada. Kas seda on võimalik teha kohtuväliselt või on haldur sunnitud esitama hagi ühisvara jagamiseks, pole käesolevaks ajaks selge. Juhul kui kohus kuulutab välja võlgniku panroti, on ajutine haldur on nõus jätkama võlgniku pankrotihaldurina.
2-20-8787 kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 1 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.