Tsiviilasi nr 2-19-16695(3) Käesoleva määruse peale võib 15 päeva jooksul selle Ametlikes Teadaannetes avaldamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (PankrS § 3 lg 2, § 175 lg 6, TsMS § 661 lg 1 ja 2). Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest (PankrS § 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus kuulutas 6. novembril 2019 välja O.C pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andrus Õnniku.
2.Pärnu Maakohus lõpetas 20. mail 2020 pankrotimenetluse raugemise tõttu ja algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustused olid kokku 21 122,28 eurot, sh Omega Invest OÜ ees 3132,65 eurot, Impact OÜ (end OK Incure OÜ) ees 3470,52 eurot, Coop Pank AS (endine Coop Finants AS nõue) ees 820,68 eurot, Aktsaiaseltsi PlusPlus Capital ees 9638,66 eurot ja Bondora AS ees 4059,77 eurot II rahuldamisjärgu nõuetena.
3.Kohus jättis usaldusisiku määramata ja kohustas võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi, mh esitama üks kord aastas kohtule võlgniku ja usaldusisiku kohustuste täitmise aruande. Esimene aruanne tuli esitada hiljemalt 20.05.2021.
4.Võlgnik palus pikendada aruande esitamise tähtaega ja esitas esimese aruande 31.05.2021. Aruande kohaselt võlgniku ülalpidamisel kaks alaealist last ja võlgnik viibib lapsehoolduspuhkusel kuni 2021 aasta sügiseni ning siis kavatseb naasta tööle OÜ-sse . Võlgnik on aruandes märkinud, et mai kuni juuli 2020 tal tulu puudus, perioodil august 2020 kuni mai 2021 olid võlgniku sissetulekuks peretoetused, vallapoolt makstav toimetulekutoetus ja 2021 märtsis ka tulumaksu tagastus, tulu kokku summas 158,36 eurot kuni 1047,40 eurot, millele ei saa sissenõuet pöörata. Võlausaldajatele väljamakseid ei ole tehtud. Pangakontol olevate rahaliste vahendite jääk on kokku 100,45 eurot. Lisatud pangakonto perioodi 20.05.2020 kuni 19.05.2021 väljavõttetest nähtub, et võlgnikule on teinud igakuiseid väljamakseid Sotsiaalkindlustusamet (peretoetused) 120 eurot ja 38,36 eurot ning Lääneranna Vallavalitsus (toimetulekutoetused) summas 532,95 eurot kuni 729,76 eurot ning märtsis 2021 Maksu- ja Tolliamet (tulumaksu tagastus) 165,20eurot.
5.Kohus tegi 07.07.2021 päringud krediidiasutustesse, Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Haigekassale, Eesti Töötukassale. Kohus kontrollis perioodi 20.05.2020 kuni 19.05.2021. Kohtule esitatud vastuste kohaselt oli võlgnik esitanud enda sissetulekute kohta õiged andmed.
6.Võlgnik esitas teise aruande 29.05.2022. Aruande kohaselt on võlgniku ülalpidamisel üks alaealine laps ja üks täisealine laps, kes omandab haridust. Võlgnik on kodune, kuna kasvatab keskmise puudega last ja peab tagama lapse osalemise vajalikel rehabilitatsiooniteenustel. Tööleping on lõpetatud tööandjaga kokkuleppel 26.11.2021, s.o lapse kolme aastaseks saamisel. Võlgniku sissetulekuteks on valla poolt makstav toimetulekutoetus, hooldajatoetus ning muud sotsiaaltoetused ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstaavad peretoetus ja lapse sotsiaaltoetus. Väljamakseid võlausaldajatele ei ole tehtud, võlgnikul vara juurdekasvu ei ole. Lisatud on 2021 aasta tuludeklaratsioon ja alaealise lapse puude raskusastme tuvastamise ja puuetega inimeste sotsiaaltoetuse määramise 15.11.2021 otsus. Lisatud pangakonto perioodi 31.05.2021 kuni 29.05.2022 väljavõttetest nähtub, et võlgnikule on teinud igakuiseid väljamakseid Sotsiaalkindlustusamet peretoetus 120 eurot, lapse sotsiaaltoetus kuni 2021 novembrini 38,36 eurot ja alates 2021 novembrist 138,08 eurot; Lääneranna Vallavalitsus toimetulekutoetused summas 456,50 eurot kuni 861,36 eurot, alates detsembrist 2021 hooldajatoetus 50 eurot ning sotsiaaltoetused 2021 juulis 181 eurot, detsembris 400 eurot ja 2022 jaanuaris 300 eurot.
2 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-16695(3)
7.Võlgnik esitas kolmanda aruande 27.05.2023. Aruande kohaselt on võlgniku ülalpidamisel üks alaealine laps. Võlgnik on kodune, kuna kasvatab keskmise puudega last ja peab tagama lapse igapäevase toe ja hoolduse ning osalemise vajalikel rehabilitatsiooniteenustel. Võlgniku sissetulekuteks on jätkuvalt valla poolt makstav toimetulekutoetus, hooldajatoetus ning muud sotsiaaltoetused ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad peretoetus ja lapse sotsiaaltoetus. Väljamakseid võlausaldajatele ei ole tehtud, võlgnikul vara juurdekasvu ei ole. Lisatud on 2022 aasta tuludeklaratsioon ja pangakonto väljavõte. Pangakonto perioodi 20.05.2022 kuni 19.05.2023 väljavõttetest nähtub, et võlgnikule on teinud igakuiseid väljamakseid: Sotsiaalkindlustusamet peretoetus 120 eurot, alates 2023 veebruarist 160 eurot, 2023 aprillist 80 eurot ning lapse sotsiaaltoetus 138,08 eurot ja alates 2021 oktoobrist 161,09 eurot, rehabilitatsiooni sõidukulu 2022 detsembris 41,55 eurot; Lääneranna Vallavalitsus toimetulekutoetused summas 572,08 eurot kuni 813,22 eurot, hooldajatoetus 50 eurot ning alates 2022 novembrist 100 eurot ja sotsiaaltoetused 2022 detsembris 200 eurot, novembris 100 eurot.
8.Kohus kutsus võlgniku 12.06.2023 ärakuulamisele ning küsis selgitusi võlgnikule makstavate toetuste kohta. Võlgnik selgitas, et saab vallalt toimetulekutoetust ja puudega lapse eest hooldamise tasu, mis enne oli 50 eurot ja nüüd 100 eurot. Kohus selgitas, et lapsele määratud sotsiaaltoetus kuulub lapsele ja ei ole võlgniku sissetulekuks. Võlgnik selgitas ülekandeid x.x, kes on tema täisealiseks saanud laps. Kuna võlgnikul ei ole Coop poe kaarti aga tütrel on konto Coop Pangas, siis kasutab ta poes maksmiseks tütre kaarti, et saada soodustust ning seetõttu kannab tütre kontole raha, et tasuda poes ostude eest tema kaardiga. Kohus selgitas, et peab nägema võlgniku raha kasutamist ja kohustas võlgnikku esitama oma täisealise tütre pangakonto väljavõtted perioodide 20.05.2020-19.05.2021, 20.05.2021-19.05.2022 ja 20.05.2022-19.05.2023 kohta. Võlgnik selgitas, et elab enda lapsele ja õele kuuluvas korteris ning kasutab ka õe autot, et käia puudega lapsega rehabilitatsiooniteenustel ja seetõttu maksab sõiduki kindlustuse ja ülevaatuse eest. Võlgnikul ei ole olnud võimalik tööle asuda, kuna hooldab puudega last. Võlgnik on toetanud ka enda täisealist last, kellel ei ole hetkel tööd. Kohus selgitas, et täisealine mitteõppiv laps peab ise hakkama saama ja võlgnikul tuleb teha selle arvelt võlausaldajatele väljamakseid, et näidata head tahet.
9.Võlgnik esitas 26.07.2023 kohtule enda täisealise tütre pangakontode väljavõtted ning selgitused lapsele tehtud ülekannete kohta. Selgitustest nähtub, et võlgniku täisealine laps X.X õppis kuni 17.03.2023 X Ametikoolis, kus omandas kesk-eri haridust päevases õppes ja tal ei olnud võimalik kooli kõrvalt tööl käia. Konto väljavõtetelt nähtuvad poe arved on nii võlgniku kui ka tema tütre omad, sest kohaliku poe valik ei ole nii suur, kui vaja. Võlgniku alaealise lapse X isa on kandnud toetust X arvele, kuna XX puudus arve. Kui lapse isal ei olnud võimalik toetust anda, siis andis küttekaardi, kuna lapsega palju käimist Pärnus erinevates teraapiates, mis on määratud rehabilitatsiooni poolt. Lapsega muud transpordi võimalused on välistatud, sellepärast siis õde andis oma auto ja kuna sõitmist on palju siis hoolitseb võlgnik kindlustuse, ülevaatuse ja remondi eest. Kui on olnud suurem remont siis õde on aidanud tasuda. Korter, kus võlgnik elab oma alaealise lapsega on tema õe ja täisealise tütre nimel. Ta ei pea maksma üüri. Võlgnik saab aru, et oleks pidanud raha koguma võlausaldajatele aga kahjuks igapäevaste kulude kõrvalt ei ole saanud seda teha. Võlgniku esitatud pangakontode väljavõttest nähtub, et pangakaarti on kasutatud kogu perioodi vältel ostude eest tasumisel Konsumi kauplustest.
10.Võlgnik esitas neljanda aruande 14.01.2026 perioodi 20.05.2023 kuni 20.05.2025 kohta. Aruande kohaselt võlgniku ülalpidamisel üks alaealine laps. Võlgnik on jätkuvalt kodune, kuna kasvatab raske puudega last ja peab tagama lapse igapäevase toe ja hoolduse ning osalemise vajalikel rehabilitatsiooniteenustel. Võlgniku sissetulekuteks on jätkuvalt valla poolt makstav toimetulekutoetus, hooldajatoetus ning muud sotsiaaltoetused ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad peretoetus ja lapse sotsiaaltoetus. Väljamakseid võlausaldajatele ei ole tehtud, võlgnikul vara juurdekasvu ei ole. Lisatud on pangakontode väljavõtted. Pangakonto perioodi 3 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-16695(3) 20.05.2023 kuni 20.05.2024 väljavõttetest nähtub, et võlgnikule on teinud igakuiseid väljamakseid Sotsiaalkindlustusamet: peretoetus 80 eurot, lapse sotsiaaltoetus 161,09 eurot, rehabilitatsiooni sõidukulu 2023 detsembris 41,55 eurot; Lääneranna Vallavalitsus toimetulekutoetused summas 199,45 eurot kuni 669,70 eurot, hooldajatoetus 100 eurot ja sotsiaaltoetus 2023 oktoobris 200 eurot; Eesti Töötukassa töötutoetus 2024 jaanuaris 316,30 eurot, veebruaris 327,60 eurot, märtsis 339,30 eurot, aprillis 315,90 eurot ja 269,10 eurot. Pangakonto perioodi 20.05.2024 kuni 20.05.2025 väljavõttetest nähtub, et võlgnikule on teinud igakuiseid väljamakseid Sotsiaalkindlustusamet peretoetus 80 eurot, lapse sotsiaaltoetus 161,09 eurot, rehabilitatsiooni sõidukulu 2024 detsembris 41,55 eurot; Lääneranna Vallavalitsus toimetulekutoetused summas 51,87 eurot kuni 699,15 eurot, hooldajatoetus 100 eurot ja sotsiaaltoetus 2024 septembris 300 eurot; Eesti Töötukassa töötutoetus 2024 mais 315,90 eurot, juunis 175,50 eurot, juulis 315,90 eurot, augustis 351 eurot ja 315,90 eurot, septembris 93,60 eurot.
11.Võlgnik esitas 22.01.2026 kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
12.Kohus andis 27.01.2026 võlausaldajatele tähtaja seisukohta esitamiseks O.C pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustuste ja usaldusisiku ülesannete täitmise ning kohustustest vabastamise menetluse lõpetamise kohta.
13.Võlausaldaja Coop Pank teatas 27.01.2026, et võlgnik kohustustest vabastamise menetluse perioodi jooksul (s.o alates 20.05.2020) ei ole teinud ühtegi makset, võlgnevuste jääk 27.01.2026 seisuga on 820.68 eurot. Võlausaldaja palub lõpetada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jätta võlgnik täitmata jäänud kohustustest vabastamata.
14.Võlausaldaja Bondora AS teatas 02.02.2026 kohtule, et jätab kohtu otsustada, kas võlgnik vabastatakse täitmata jäänud kohustustest või mitte.
15.Võlausaldajad B2 Impact OÜ ja Omega Invest OÜ esitasid 05.02.2026 ühise seisukoha, milles paluvad jätta võlgnik kohustustest vabastamata. Omega Invest OÜ nõue summas 3132,65 eurot ja B2 Impact OÜ nõue summas 3470,52 eurot jäi pankrotimenetluses rahuldamata ning kohustustest vabastamise menetluse kestel ei ole nõuete katteks ühtegi tasumist tehtud. Võlausaldajad leiavad, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kuna nõuete katteks ei ole kohustustest vabastamise menetluses tagasimakseid tehtud, ei saa sellest tulenevalt ka järeldada, et võlgnik oleks tegelenud tulutoova tegevuse otsimisega.
16.Võlausaldaja PlusPlus Capital AS esitas 05.02.2026 kohtule seisukoha, mille kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise menetlus lõpetada ja võlgnik kohustustest vabastamata jätta, sest on täidetud kõik vabastamise keeldumise alused ja võlgnik on süüliselt kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnikku ei tohi kohustusest vabastada, kuna ilmnevad absoluutsed keeldumise alused (FIMS § 49). Nimelt on võlgnik raisanud oma tulu. Võlgnik on mänginud hasartmänge, mida loetakse kui vara raiskamiseks. Õnnemängudega tegelemine kahjustab võlausaldaja huve ja on käsitatav FIMS § 45 lg 3 p 4 järgi vara raiskamisena. Kohtud on varasemalt leidnud, et taoliselt käitudes puudub võlgnikul huvi menetluse läbimise vastu ja ta on tahtlikult jätnud oma FIMS § 47 lõigetes 1–5 ja § 49 lõikes 7 nimetatud kohustused täitmata ja kahjustanud sellega võlausaldaja huve. Võlgnik on kandnud oma sissetulekuid suurtes summades ja pidevalt kolmanda isiku kontole, mis on menetluse kestel lubamatu tegevus ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Võlgnik on kõike eelnevat jätkanud ka peale 2023 aasta kohtuistungit, mil kohus selgitas talle tema kohustusi ja tegevust. Lisaks nähtub perioodil 2024-2025, et võlgnik on teinud ka teisi suuremaid või väiksemaid kanded kolmandate isikute kontodele. Lisaks on võlgnik parendanud üürileandja korterit ja soetanud sinna kalli raha eest küttesüsteemi. Eeloleva tegevuse tõttu on võlgnik oma vaba raha suunanud kõik võimalike 4 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-16695(3) kolmandate isikutele ning seeläbi raskelt hooletult ja süülise käitumisena kahjustanud võlausaldajate huve. Võlgnik ei ole tasunud isegi heatahte märgiks kasvõi 5 eurot, vaid on leidnud, et pigem toetab teisi täiskasvanud inimesi, kuid ei tee kõike endast olenevat ja ei näita üles initsiatiivi oma nõuete tasumiseks menetluses. Lisaks ei nähtu, et võlgnik oleks täitnud kohtunõuet, et esitada väljavõtted oma täisealise tütre kontodest, mis tõendaks, miks ja kui palju raha sealt võlgniku kasutuses on ja milleks seda tegelikult kasutatakse. Võlausaldajal puudub sellest ülevaade, et hinnata võlgniku ausust ja tegelikku majanduslikku olukorda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
17.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 68 lg 2 kohaselt enne FIMSi jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas esitati pankroti- ja kohustustest vabastamise avaldus enne FIMSi jõustumist, s.o enne 01.07.2022, siis kohaldab kohus asja menetlemisel kuni 30.06.2022 kehtinud pankrotiseaduse (PankrS v.r) redaktsiooni.
18.PankrS v.r § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödus viis aastat 20.05.2025. Seega seaduses sätestatud kohustustest vabastamise maksimaalne tähtaeg on möödunud ja kohustustest vabastamise menetlus tuleb lõpetada.
19.PankrS v.r § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kohtule esitatud andmete kohaselt ei ole võlgnik kohustustest vabastamise perioodi jooksul tööle asunud ning kohtu hinnangul ei saa talle ka ette heita tööle mitteasumist ja tulu teenimist, kuna võlgnik on kogu kohustustest vabastamise perioodil olnud kohustatud hoolitsema enda raske puudega alaealise lapse eest ja tagama talle vajalikest rehabilitatsiooniteenustest osavõtu, mis on takistanud tööle asumist ja tulu teenimist.
20.Kohtul tuleb hinnata, kas võlgnik täitis menetluse jooksul enda kohustusi nõuetekohaselt või mitte. Seejuures on PankrS v.r § 175 lg-tes 2 ja 4 sätestatud absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (vt TrtRKm 2-18-9677, p 15; RKTKm 20.06.2016 3-2-1-49-16, p 15; RKTKm 04.05.2016 3-2-1-19-16, p 12). PankrS v.r § 175 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos või on rikkunud süüliselt PankrS v.r §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.
21.Kohtule ei ole teada, et võlgnik oleks mõistetud süüdi pankrotikuriteos. Võlgnik on menetluse kestel olnud kohtule kättesaadav ja esitanud nõuetekohaselt usaldusisiku aruandeid. Võlgnik on aruannetes esitanud piisavalt selgitusi temale laekunud summade ja aruande perioodi kulgemise kohta. Samuti on võlgnik koos aruannetega esitanud kohtule kõik ettenähtud ja kohtu nõutud lisadokumendid oma sissetulekute kontrollimiseks.
22.Ka ei ole võimalik jõuda järeldusele, et võlgnik oleks PankrS v.r §-s 173 sätestatud kohustusi süüliselt rikkunud, mis omakorda välistaks võlgniku kohustustest vabastamise. Asjaolu, et isik hoolitseb enda raske puudega alaealise lapse eest ja tagab talle vajalikud teenused, mistõttu ei ole olnud võimalik tööle asuda, ei ole kohtu hinnangul süüline rikkumine, mis välistab võlgniku kohustustest vabastamise. Kohtule on esitatud tõendid võlgniku alaealise lapse puude raskusastme ja lapse erivajadusest tuleneva hooldusvajaduse kohta. Need andmed puudutavad alaealise lapse terviseseisundit ja eraelu ning on menetluses vajalikud üksnes selleks, et hinnata
5 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-16695(3) võlgniku võimalust tööle asuda ja tulu teenida. Kohus ei pea õigeks ega vajalikuks avaldada lapse terviseandmeid ja puude raskusastme aluseks olevaid üksikasju võlausaldajatele või muudele kolmandatele isikutele ulatuses, mis ei ole nende menetlusõiguste kaitseks vältimatult vajalik. Käesolevas määruses on seetõttu piisav kajastada kohtu järeldus, et lapse raske puue ja sellest tulenev hooldusvajadus on tõendatud ning see asjaolu põhjendab võlgniku tööle mitteasumist kohustustest vabastamise menetluse ajal.
23.Võlgniku sissetulekuteks on kogu kohustustest vabastamise perioodil olnud riigi poolt makstavad toetused, sh valla poolt makstav toimetulekutoetus, hooldajatoetus ning muud sotsiaaltoetused ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstavad peretoetus ja lapse sotsiaaltoetus ning Eesti Töötukassa poolt makstud töötutoetus. Kohus leiab, et võlgnik on saanud sissetulekut, millele ei saa pöörata sissenõuet täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 ja 132 alusel. Võlgniku lapsele makstud sotsiaaltoetust (puudega lapse toetust) ei saa lugeda võlgniku tuluks. Lapse hooldamise toetusele ei saa sissenõuet pöörata TMS § 131 lg 1 p 3 järgi, kuna hooldajatoetus on sotsiaaltoetuse liik, s.o sissetulekust sõltuvate universaaltoetuste liik (Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord § 4 lg 3 p 5). Samuti ei saa sissenõuet pöörata riiklikele peretoetustele (TMS § 131 lg 1 p 1). Kohtu hinnangul ei ole võlgnik saanud tulu ulatuses, millele saanuks sissenõuet pöörata ning mille arvelt saanuks teha võlausaldajatele väljamakseid. Seega ei ole tuvastamist leidnud, et võlgnik oleks rikkunud süüliselt PankrS v.r §-s 173 sätestatud kohustusi.
24.Kohus ei nõustu võlausaldaja PlusPlus Capital AS seisukohaga, mille kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise menetlus lõpetada ja võlgnik kohustustest vabastamata jätta, kuna täidetud on kõik vabastamise keeldumise alused ja võlgnik on süüliselt kahjustanud võlausaldajate huve. Võlausaldaja on seisukohal, et võlgnik on raisanud oma tulu ja tahtlikult jätnud oma kohustused täitmata ning kahjustanud sellega võlausaldaja huve, kuna on kandnud oma sissetulekuid suurtes summades ja pidevalt kolmanda isiku kontole, mis on menetluse kestel lubamatu tegevus ja mis kahjustab võlausaldajate huve. Võlgnik on kõike eelnevat jätkanud ka peale 2023 aasta kohtuistungit, mil kohus selgitas talle tema kohustusi ja tegevust. Lisaks on võlgnik parendanud üürileandja korterit ja soetanud sinna kalli raha eest küttesüsteemi ning toetanud teisi täiskasvanud inimesi. Samuti ei ole võlgnik täitnud kohtunõuet, et esitada väljavõtted oma täisealise tütre kontodest. Kohus leiab, et kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ela võlgnik üürikorteris, vaid enda õele ja täiskasvanud lapsele kuuluvas korteris, mille eest võlgnik üüri ei tasu. Võlgniku poolt enda elukohta küttesüsteemi soetamine ei ole toimunud kohustustest vabastamise menetluse ajal, vaid enne seda ja oli osaliselt põhjuseks võlgniku makseraskuste tekkimisel. Menetluses esitatud selgituste ja dokumentidega on leidnud kinnitust, et võlgnik on menetluse kestel toetanud enda 02.10.2021 täisealiseks saanud last, kes jätkas õpinguid täisealiseks saanuna kuni 17.03.2023, mistõttu oli võlgnikul perekonnaseaduse §-st 97 lg 2 tulenev kohustus enda täisealiseks saanud last üleval pidada. Samuti on võlgnik täitnud kohtunõude ja esitanud kohtule oma täisealise tütre pangakontode väljavõtted, millest nähtub, et tütre kaardiga on tasutud Konsumi kaupluses ostude eest nii nagu võlgnik on kohtule selgitanud. Võlgniku selgituste kohaselt kasutas ta ostude eest tasumiseks tütre kaarti, et saada kaupluses soodustusi. Kohus on kolmanda isiku pangakonto väljavõtetega tutvunud üksnes ulatuses, mis oli vajalik võlgniku selgituste kontrollimiseks ja võlgniku kohustuste täitmise hindamiseks. Tegemist on kolmanda isiku pangakonto andmetega, mis sisaldavad teavet ka kolmanda isiku enda sissetulekute, väljaminekute, tarbimisharjumuste ja muude eraeluliste asjaolude kohta. Selliste andmete avaldamine võlausaldajatele ei ole vajalik ega proportsionaalne üksnes seetõttu, et kohus kasutas neid andmeid võlgniku väidete kontrollimiseks. Võlausaldajatel on õigus saada teavet võlgniku kohustuste täitmise ja menetluse seisukohalt oluliste asjaolude kohta, kuid see õigus ei anna alust avaldada neile kolmanda isiku pangasaladusega kaitstud andmeid ulatuses, mis ei ole nende õiguste kaitseks vältimatult vajalik. Seetõttu peab kohus õigeks kajastada
6 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-16695(3) määruses üksnes seda, millise järelduse kohus väljavõtetest tegi, mitte avaldada kolmanda isiku pangakonto väljavõtteid ega nende üksikasjalikku sisu võlausaldajatele.
25.Kohus peab võlgniku kohustustest vabastamise üle otsustamisel oluliseks märkida ka seda, et Bondora AS-i, B2 Impact OÜ ehk endise OK Incure OÜ ja Omega Invest OÜ pankrotimenetluses tunnustatud nõuded tulenevad maksekäsu kiirmenetluses tehtud maksekäskudest. Jaotusettepaneku kinnitamise ajal ei olnud kohtupraktika tarbijakrediidilepingutest tulenevate nõuete ja maksekäsu kiirmenetluses tehtud maksekäskude hilisema kontrolli küsimuses selgelt välja kujunenud. Maksekäsu kiirmenetluses ei kontrollitud tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude vastavust vastutustundliku laenamise põhimõttele ega tarbijakrediidi imperatiivsetele kaitsenormidele sisuliselt. Samuti ei kontrollitud neid asjaolusid käesolevas pankrotimenetluses nõuete tunnustamisel. Samadel kaalutlustel tuleb arvestada ka PlusPlus Capital AS-i nõuet, mis põhineb poolte vahel 10.12.2018 sõlmitud kompromisslepingul/võlatunnistusel nr 24735102. Ka selle nõude puhul ei nähtu, et nõude kujunemisel või pankrotimenetluses tunnustamisel oleks sisuliselt kontrollitud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist või tarbijakrediidi imperatiivsete kaitsenormide kohaldumist algsele õigussuhtele. Seetõttu ei saa välistada, et tänaseks kujunenud kohtupraktika ja tarbijakrediidi nõuete sisulise kontrolli valguses oleksid asjaomased nõuded võinud olla väiksemas ulatuses põhjendatud või osaliselt täidetuks loetavad. Kuigi nõuded on pankrotimenetluses tunnustatud ja kohus ei vaata neid käesolevas menetluses uuesti sisuliselt läbi, on nimetatud asjaolul tähendus võlgniku käitumise ja võlausaldajate huvide kahjustamise hindamisel. Kohus ei pea põhjendatuks jätta võlgnikku kohustustest vabastamata üksnes seetõttu, et ta ei ole suutnud teha väljamakseid nõuete katteks, mille sisuline põhjendatus ei olnud nende tunnustamise ajal tänase kohtupraktika valguses samal määral kontrollitud.
26.Kohus märgib, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks (vt RKTKm 20.06.2016 3-2-1-49-16, p 15). Küll aga ei ole võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke (vt RKTKm 30.10.2019 2-11-24696/82, p 19). PankrS v.r § 175 lg-ga 11 on seadusandja jätnud võlgniku kohustusest vabastamise kohtu otsustada. Nii on kohtul viidatud sätte alusel kaalutlusõigus otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte (RKTKm 04.05.2016 3-2-1-19-16, p 12).
27.Kohtu hinnangul on PankrS v.r § 175 lg-s 1 sätestatud eeldused võlgniku kohustustest vabastamiseks täidetud. Absoluutseid kohustustest vabastamise keeldumisalused ei esine. Kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS § 176 lg 1).
28.Menetlust lõpetavas määruses märgib kohus TsMS § 173 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohtu hinnangul on praegusel juhul õiglane jätta maakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel. TsMS § 174 lg 1 järgi kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
29.Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu 7 (8)
Tsiviilasi nr 2-19-16695(3) kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.