Võlaõigus › Kompromissilepingud

Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub määruse punktis 1.2 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos määruse punktis 1.2 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 7 511,44 eurot ulatuseni. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasjas kohtuliku kompromissi sõlmimise ja kinnitamise õiguslikest tagajärgedest, sh menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on AS PlusPlus Capital hagi S. K. vastu võlgnevuse 11 354,74 euro ja lisanduva viivise nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on hageja ja kostja vahel 14.01.2019 sõlmitud Kompromissileping / Võlatunnistus nr xxxxxx. Hageja omas võlgniku vastu nõuet tulenevalt Krediitkaart Nr. xxxxxxx, 02.07.2014 Väikelaen Nr. xxxxxxx, 23.02.2016, mille alusel kostja võlgnes hagejale 10431,70 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissileping / Võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt põhisumma nõuetest summas 738,70 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 9693,00 eurot. Antud summale lisandus Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud Lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõuet summas 2211,56 eurot, millest 30,00 eurot on arvestatud Lepingu punktis

26.11.2021 esitasid pooled kohtule kompromissi, mille palusid kohtul kompromiss kinnitada ja lõpetada tsiviilasja menetlus. Kompromissi kohaselt on pooled kokku leppinud, et kostja tunnistab hageja nõuet kogusummas 11 319,74 eurot, sh põhivõlgnevus 7511,44 eurot, viivised 3308,30 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, õigusabikulu 140 eurot ja 1⁄2 riigilõivust 325 eurot. Kostja kohustub tasuma hagejale võlgnevuse kogusummas 11 319,74 eurot osamaksetena, iga kuu 13-ks kuupäevaks alljärgnevalt: hiljemalt 13.12.2021 summas 50 eurot; alates 13.01.2022 kuni 13.11.2022 summas 150 eurot kuus; alates 13.12.2022 kuni 13.11.2024 summas 400 eurot kuus, va viimane makse, mis moodustab 419,74 eurot. Nimetatud summad kuuluvad tasumisele AS PlusPlus Capital arveldusarvele nr. XXXXXXXXXXXX AS Swedbank, viitenumber xxxxxx. Kompromissilepingus käsitlemata poolte menetluskulud jäävad poolete enda kanda. Kui kostja jätab maksegraafikust tuleneva makse õigeaegselt tasumata, on hagejal õigus pöörata kogu tasumata nõude jääk sundtäitmisele ning kostja kohustub määruse punktis 1.2 kirjeldatud põhivõlgnevuse tasumata jäägilt tasuma viivist 0,06% päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid kokku koos määruse punktis 1.2 kirjeldatud viivisega, mitte enam kui põhivõlgnevuse 7 511,44 eurot ulatuseni. Pooled kinnitavad, et nad on teadlikud tsiviilasjas kohtuliku kompromissi sõlmimise ja kinnitamise õiguslikest tagajärgedest, sh menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Hageja palus tagastada 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 325 eurot.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud asja kirjalike materjalidega, leiab, et poolte taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega. Pooltevaheline kompromiss on seadusega kooskõlas, mistõttu kohus kinnitab poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses poolte kompromissi kinnitamisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Täitemenetluse seadustiku § 2 lg 1 p 1 kohaselt juhul, kui kostja ei täida kompromissiga võetud kohustust, siis hagejal on õigus pöörduda kohtutäituri poole kohtumääruse sundtäitmiseks. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 1, pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja taotles esitatud kompromissis hagi esitamiselt tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja on 07.10.2021 tasunud hagi esitamiselt riigilõivu summas 650 eurot. Hageja palus tagastada pool tasutud riigilõivust. Kohus rahuldab hageja taotluse ja tagastab hagejale riigilõivu summas 325 eurot. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Kohus jätab kompromissis märkimata poolte poolt kantud menetluskulud poolte endi kanda. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 428 lg 1 p 4, § 430, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465, § 661 lg 4 kinnitab kohus poolte kompromissi ja lõpetab tsiviilasjas menetluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.