Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

KIRJELDAV OSA

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 15. septembril 2021 Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale hagi V.H.(kostja) vastu põhivõla 7439 euro 1 sendi, lepingu sõlmimise tasu 30 euro, võla sissenõudmiskulu 35 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu xx.xx.xxxx väikelaenulepingust nr xxxxx tulenevat nõuet. Kostja võlgnes hagejale selle lepingu alusel 7439 eurot 1 sent ja viivise 3869 eurot 12 senti. Kostja ei suutnud seda summat tervikuna tasuda. Pooled sõlmisid 28. jaanuaril 2020 kompromissilepingu / võlatunnistuse nr xxx, millega hageja loobus 307 euro 1 sendi ulatuses viivise nõudest ning võimaldas kostjal tasuda kohustuse osamaksetega kompromissisummas 11 001 eurot 12 senti (7439 eurot 1 senti + 3562 eurot 11 senti). Kompromissisummale lisandus lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja kinnitas kompromissile alla kirjutamisega, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Pooled lugesid lõppenuks kompromissi punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused hageja ees ning kompromissi sõlmimisega tekkis kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale kompromissis märgitud kompromissisumma. Kostja rikkus lepingut. Kostja ei sooritanud maksegraafikus märgitud kuupäevadel makseid. Pooled leppisid kompromissi punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud

summasid tähtaegselt ja kokkulepitud ulatuses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta hilineb vähemalt kahe graafikujärgse maksega, on hagejal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 10. märtsi 2020 osamakse tähtaja möödumisest. Kostja nõustus kompromissi punkti 3.2. kohaselt maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale viivist 0,06% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati arvestama 10. märtsi 2020 osamaksele järgnevast päevast. Kostja kinnitas, et viivise määr oli temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlik. Kostja võlgneb hagejale seega kompromissisumma põhiosa 7439 eurot 1 senti, kompromissisumma viivise 3562 eurot 11 senti, lepingu sõlmimise tasu 30 eurot ning viivise esialgselt põhisummalt 7439 eurolt 1 sendilt alates 11. märtsist 2020 kuni 15. septembrini 2021 määras 0,06 % päevas kokku 2472 eurot 73 senti. Hageja nõuab ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhivõlalt kuni selle tasumiseni 0,06% päevas, ent mitte rohkem kui 1404 eurot 17 senti. Hageja esindaja saatis kostjale kolm võlateatist. Hagejal tekkis sellest tulenevalt võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale e-posti teel kätte 5. novembril 2021 (tl 22). Kohus andis kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas kostjat, et kui kostja kohtule tähtaja jooksul ei vasta, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja põhjendava osa. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu 650 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga). Hageja esindajal kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi põhjendatud menetluskulu. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas nõude kompromissilepingust tuleneva põhivõla, lepingu sõlmimise tasu, võla sissenõudmiskulude ja viivise saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Kuna hageja kinnitas, et ta ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada, tuleb hageja esindajakulu TsMS § 174 lg 10 alusel hüvitada koos käibemaksuga. Hageja esindajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 144 euro ulatuses (sh käibemaks). Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 794 euro (650 + 144) ulatuses. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 794 eurot kostjalt hageja kasuks välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.