Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

100%

165,00

100%

3647,00

100%

568,58

100%

4640,00

100%

39 kuud määruse jõustumisest

284,81

100%

X

kiirlaen

165,00

39 kuud / 15 päeva määruse jõustumisest

1 kord kuus / 15. kuupäev

39 / 4,24

0%

X

kiirlaen

3647,00

39 kuud / 15 päeva määruse jõustumisest

1 kord kuus / 15. kuupäev

39 / 93,52

0%

X

kiirlaen

568,58

39 kuud / 15 päeva määruse jõustumisest

1 kord kuus / 15. kuupäev

39 / 14,58

0%

X

kiirlaen

4640,00

39 kuud / 15 päeva määruse jõustumisest

1 kord kuus / 15. kuupäev

39 / 118,98

0%

kiirlaen

284,81

39 kuud / 15 päeva määruse jõustumisest

1 kord kuus / 15. kuupäev

39 / 7,31

0%

Kohustused võlgniku abikaasa nimel: X

*Kohustuse liigi selgitus: A - Pandiga (nii võlgniku kui ka kolmanda isiku varaga) tagatud kohustus B - Võlgniku kohustus, mis on tagatud kolmanda isiku poolt antud isikulise tagatisega (käendus, garantii) C - Tagamata kohustus (võlgniku kohustust ei ole tagatud võlgnikule või kolmandale isikule kuuluva varaga, samuti mitte käenduse ega garantiiga) **Märgitakse kohustuse teostamine sagedus (kindel kuupäev kuus, kvartalis)

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik või ümberkujundamiskavale vastuväite esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist määruse te2(8)

2-18-15581 gemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on O A ja J A avaldus võlgade ümberkujundamiseks. Kohus jättis avalduse rahuldamata ja ümberkujundamiskava kinnitamata. Tartu Ringkonnakohus tühistas Viru Maakohtu määruse. Kohus kohustas avaldajaid esitama uue ümberkujundamiskava. Täpsustatud avalduse kohaselt kreeditoride nõuete katteks võivad võlgnikud ümberkujundamiskava alusel tasuda igakuiselt 1714 – 1344 = 370 eurot. Eelmises ümberkujundamiskavas taotleti korteriühistu nõude ümberkujundamist. Kuivõrd nimetatud nõue on valdavas osas täidetud, siis selle nõude ümberkujundamisest võlgnikud loobuvad. Eelmises ümberkujundamiskavas taotleti x OÜ nõude ümberkujundamist. Nimetatud nõue läks üle x. Nõude summa on ka muutunud. Avaldajad taotlevad kreeditori asendamist. Eelmises ümberkujundamiskavas oli ekslikult märgitud x OÜ nõude suurus. Käesolevas kavas nõude suurus täpsustatakse. Võlgnik ja tema abikaasa taotlevad kuue võlausaldaja nõuete, kokku 14 250,39 eurot, ümberkujundamist. Pärast ümberkujundamiskava kinnitamist tasuvad võlgnik ja tema abikaasa ümberkujundatud nõuete katteks igakuiselt 365,43 eurot 39 kuu (so. 3 aastat ja 3 kuud) jooksul. Võlgniku ja tema abikaasa sissetulek ja vältimatud kulud võimaldavad nimetatud summas (kuid mitte suuremas summas) igakuise väljamakse tegemist. Võlgnik taotleb tulevaste intresside ja viiviste tasumisest vabastamist. Avaldajad paluvad ümberkujundamiskava kinnitada ja näha ette, et kõik ümberkujundamiskavas märgitud võlausaldajatega sõlmitud väikelaenu lepingud lõpevad ümberkujundamiskava kinnitamisel ja lepingute lõppemise tagajärjel tekkivad võlgniku kohustused ümber kujundatakse käesoleva ümberkujundamiskavaga. Vähendada kõikide võlausaldajate intressi- ja viivisnõuded 0% suuruseni. Võlausaldajad vastuväiteid uuele ümberkujundamiskavale ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (edaspidi VÕVS) § 5 alusel, võlgade ümberkujundamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 lg 1 alusel vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

3(8)

2-18-15581 Avaldajad esitasid kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks, milles soovivad tagasi maksta laenud, kuid selleks tuleb muuta tagastamisele kuuluvate summade suurust põhinõudeni ning pikendada tagastamise tähtaega. Avaldaja maksab tagasi kõik laenusummad ehk põhinõuded maksimaalselt 39 kuu jooksul peale määruse jõustumist. Avaldajad ei soovi põhinõuete vähendamist, kuid palub vähendada intressi ja viivisenõudeid 0%. Avaldajad on nõus sellega, et võetud laenukohtused tuleb tagasi maksta, kuid hetkel ületavad igakuised kohustused avaldaja sissetulekuid. Võlgade ümberkujundamiskava kinnitamine annab võlgnikule võimaluse ületada makseraskusi ning täita võlausaldajate nõuded suuremas ulatuses võrreldes pankrotimenetlusega. VÕVS § 1 lg 1 sätestab, et seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvtakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. VÕVS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puudub vaidlus, et võlgnik on makseraskustes isik VÕVS § 1 lg 1 mõttes. Võlgniku poolt kohtule esitatud selgitustest ja tõenditest ning kohtu poolt kogutud tõenditest nähtuvalt on võlgnike igakuiseks sissetulekuteks kokku 1650 eurot (neto). Avalduse kohaselt on võlgnikel rahalised kohustused kuue erineva võlausaldaja ees. Võlgnikud on selgelt makseraskustes, sest ei suuda korraga kõiki võlakohustusi täita. VÕVS § 2 lg 1 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetluses võimaldatakse võlgnikule rahaliste kohustuste (isiklike võlgade) ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise või kohustuse vähendamise teel. Sama sätte lg 3 kohaselt saab ümber kujundada sissenõutavaks muutunud kohustusi. Lisaks saab VÕVS §-s 3 sätestatud tingimustel ümber kujundada kestvuslepingust tulenevaid kohustusi, mis tekid või muutuvad sissenõutavaks pärast võlgade ümberkujundamise avalduse esitamist. Käesoleval juhul taotleb võlgnik võlgade ümberkujundamist nende täitmise tähtaja pikendamise teel, tasudes kõik põhinõuded 100% ulatuses kõigi võlausaldajate eest sõltuvalt võla suurusest 39 kuu möödumisel. VÕVS § 24 lg 1 sätestab, et kohus kinnitab võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. VÕVS § 24 lg 2 sätestab, et kohus võib ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Nõuete puhul on tegemist võlgniku poolt nõuetekohaselt tagastamata laenu- ja krediidi põhiosaga ning kõrvalnõuetega. Ühegi võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud ja ühegi võlausaldaja nõude sissenõudmiseks ei ole veel algatatud täitemenetlust ega sundtäitmist. Vastavalt VÕVS § 1 lg-le 1 on käesoleva seaduse eesmärk makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-13 leidnud, et kohus otsustab kava kinnitamise või kinnitamata jätmise võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. Seejuures on avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil ja seda tuleb kava kinnitamise otsustamisel arvestada. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku kaitsmist vääri huvina tuleb arvesse võtta 4(8)

2-18-15581 eelkõige vajadust tagada võlgniku sotsiaalne toimetulek ja võlakoormuse sellist jaotamist, mis võimaldaks makseraskuste reaalset ületamist. Samuti võib kohus arvesse võtta võlgniku pereliikmete huve sotsiaalse toimetuleku tagamiseks. Kohus on seisukohal, et võlgade ümberkujundamise seaduse põhimõte on makseraskusi ning pankrotimenetluse vältimine arvestades võlausaldajate huvisid. Arusaadav, et laenuandjatel ning võlausaldajatel on erinevad majandusstrateegiad, kuid võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise eelduseks on võlausaldajate võrdne kohtlemine. Kohus tuvastas, et suurim võlausaldajate osa nõustus ümberkujundamiskava kinnitamisega. Võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on eelkõige alternatiiv pankrotimenetlusele ja menetluse üldpõhimõtte kohaselt ei tohiks makseraskustesse sattunud isiku võlausaldajad võlgade ümberkujundamise menetluses sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, milles nad oleksid juhul kui võlgniku olemasolev vara võõrandataks pankrotimenetluses. Kohus leiab, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ühtki võlausaldajat ebaõiglaselt võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgade ümberkujundamise käigus kujundatakse ümber võlausaldajate nõuded eesmärgil, et nende nõue pärast ümberkujundamist on rahuldatav suuremas ulatuses kui on võimalik selle nõude võimalik rahuldamine võlgniku pankroti korral. Avaldaja varaks on vaid igakuine töötasu ja sotsiaaltoetus lapsele, samuti on võlgniku ülalpidamisel alaealine laps. Sellises olukorras on võlgade ümberkujundamise menetluse läbiviimisel võlausaldajatel võimalus suuremas osas nõude rahuldamisele kui pankrotimenetluses. Võlgniku pankrotimenetlusega kaasneks märkimisväärne kulu pankrotihalduri tasule ja kulutustele. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse korral tuleb arvestada, et pankrotiseaduse § 173 lg-te ja 5 kohaselt peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel saama täies ulatuses selle osa sissetulekust, millele seaduse kohaselt ei või pöörata sissenõuet, ning lisaks 25% sellest sissetulekust, millele võib seaduse kohaselt pöörata sissenõude. Sissenõuet ei saa pöörata sotsiaaltoetusele. Võlgnikul on võimalik pankrotimenetlusele järgnev kohustustest vabastamise menetlus läbida ka võlausaldajatele väljamakseid tegemata. Eeltoodu põhjal ei oleks võlgniku pankrotimenetlus pandiga tagamata nõudega võlausaldaja jaoks võlgade ümberkujundamisest tulusam menetlus. Võlgade ümberkujundamise menetlus võimaldab antud juhul kaitsta paremini võlgniku huvisid, võimaldades võlgnikul ise endaga toimetuleku. Vastavalt VÕVS § 24 lg-le 3 võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud kui kohtu hinnangul: on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud; ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajate oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Sama paragrahvi lg 4 järgi hindab kohus huvide ja õiguste kaalumisel muu hulgas ka seda kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Kohus märgib, et VÕVS § 24 lg-st 5 tulenevalt ei ole kohus seotud ümberkujundamiskava kinnitamisel võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Kohus tuvastas, et suurim võlausaldajate osa nõustus ümberkujundamiskava kinnitamisega. Võlausaldajatele, kes ei esitanud seisukohta, märgib kohus, et võlgade ümberkujundamise menetluses kontrollib kohus, kas võla ümberkujundamisele vastu vaielnud võlausaldajale tagatakse ümberkujundamiskava täitmisel nõuete rahuldamine või mitteoluliselt väiksemas ulatuses võrreldes sellega, mida tal oleks tõenäoliselt võimalik saavutada pankrotimenetluses.

5(8)

2-18-15581 Käesoleval juhul on võlgnik hinnanud oma majanduslikku seisu selliseks, et tal on 39 kuu jooksul võimalik oma kohustused võlausaldajate ees 100% ulatuses täita. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik ümberkujundamiskavas kohelnud vastuväite esitanud võlausaldajaid halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, kuna võlgnik taotleb kõigi kavas hõlmatud võlausaldajate põhinõuete tasumist 100% ulatuses. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluses on võlausaldajatel tõenäoliselt võimalik saavutada oma nõude rahuldamine suuremas ulatuses, kui pankrotimenetluse kaudu, kuivõrd võlgnikel puudub vara ning sissetulekuks on igakuine töötasu kokku 1650 eurot. Võttes arvesse eeltoodut ning asjaolu, et võlgniku ülalpidamisel on alaealine laps, siis järgides TMS §-s 132 sätestatut ei annaks paremaid tulemusi võlausaldajate nõuete rahuldamine ka kohustustest vabastamise menetluse kestel. Kohtu hinnangul on tõenäoline, et võlausaldajate huvid on paremini kaitstud just võlgade ümberkujundamismenetluses võlgniku poolt taotletava kava kinnitamisel. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgade ümberkujundamise kava kinnitamine on põhjendatud ning see ei kahjusta ka vastuväite esitanud võlausaldajate huve. Kava täitmise kestvuseks on määratud kuni 39 kuud, mis on lühem kui pankrotimenetluse (1-3 aastat) ja sellele järgneva kohustustest vabastamise menetluse (5 aastat) kestvus, seega saab seda võlgade ümberkujundamise menetluses lugeda kohustuste täitmise mõistlikuks ajaks. Kohus leiab, et ümberkujundamiskavas on arvestatud kõigi võlausaldajate huvidega ning koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt, kedagi eelistamata. Kava kohaselt tasutakse kõigi võlausaldajate nõuded (põhinõuded) 100% ulatuses. Kohtu hinnangul võib pidada käesolevaid asjaolusid arvesse võttes ümberkujundamiskava täitmist võlgnikule jõukohaseks. Kava täitmine praegusel kujul peaks võimaldama võlgnikul lisaks tasuda ka igakuiseid jooksvaid kulutusi. Võlgnik on motiveeritud oma kohutusi täitma ja võlgadest vabanema ning kohtul puudub mõistlik alus kahelda võlgniku tahtes, mis on kajastatud ümberkujundamise kavas. Võlausaldajate huvid on kaitstud ka VÕVS § 39 lg 3 regulatsiooniga, mille kohaselt taastuvad kreeditoride nõuded kava nurjumisel. Kohus leiab, et arvestades võlgniku varalist seisundit, on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Kohus arvestab seda, et tähtaja pikendamine võimaldab täita kõikide võlausaldajate põhinõuded täies ulatuses. VÕVS § 25 lg 1 p-dest 2 ja 3 tulenevalt tuleb kohtul enne võlgade ümberkujundamiskava kinnitamist kontrollida, kas võlgade ümberkujundamiskava täitmine on võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades tõenäoline ning ega võlgnik pole tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta. Võlgnike selgituste kohaselt nad töötavad ja nende igakuiseks keskmiseks töötasuks on 1650 eurot. Ümberkujundamiskava kinnitamisel tuleb võlgnikul igakuiselt võlausaldajatele kokku tasuda 365,43 eurot. Kohtu hinnangul tuleb pidada ümberkujundamiskava täitmist võlgniku vara ja sissetulekuid arvestades pidada tõenäoliseks ning võlgnikule jõukohaseks. Seega kuulub ümberkujundamiskava kinnitamisele. Arvestades võlgade ümberkujundamise kava kinnitamise aega peab kohus kooskõlas VÕVS § 24 lg 5 sätestatuga põhjendatuks lükata edasi võlausaldajatele saadetud ümberkujundamiskavas märgitud maksete tegemise ja kohustuse täitmise lõpptähtaega. Kohus kinnitab võlgade ümberkujundamiskava kohtumääruse resolutsiooni p 2 esitatud kujul.

6(8)

2-18-15581 Lähtuvalt TsMS § 467 lg 5 kuulub kohtumäärus viivitamatule täitmisele, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕVS § 7 lg 1 kohaselt on määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt toimetatakse määrus, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse, kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse. Ümberkujundamiskava kinnitamise määrus tehakse ka avalikult teatavaks ja avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu täiendavad selgitused Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise õiguslikke tagajärgi: VÕVS § 29 lg 4 kohaselt on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümber kujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. VÕVS § 31 lg 1 sätestab, et ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluse nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. Kohus selgitab, et VÕVS § 37 kohaselt saab võlausaldaja ümberkujundamiskavaga ümberkujundatud nõude pärast ümberkujundamiskava täitmise tähtaja möödumist maksma panna üksnes ümberkujundamiskavas kokkulepitud, kuid ümberkujundamiskava kohaselt täitmata ulatuses. Kohus selgitab, VÕVS § 35 lg 1 alusel võib võlgnik, nõustaja või võlausaldaja asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. VÕVS § 39 lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. VÕVS § 39 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et: 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks. Järelevalve ümberkujundamiskava täitmise üle VÕVS § 24 lg 10 kohaselt võib kohus koos ümberkujundamiskava kinnitamisega seada selle täitmiseks võlgnikule tingimusi, muu hulgas aruandluse osas, samuti kohustada teda kohtu või nõustajaga kooskõlastama teatud tehinguid.

7(8)

2-18-15581 Vastavalt VÕVS § 34 lg 1 teostab järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle kohus. VÕVS § 34 lg 3 kohaselt võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Võlgnik peab esitama iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Aruanded tuleb esitada käesoleva kohtumääruse resolutsioonis märgitud tähtpäevadeks. Kohus märgib, et kui võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks, võib kohus võlgade ümberkujundamise kava tühistada (VÕVS § 39 lg 2 p 6).

Menetluskulud Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). VÕVS § 8 lg 1 kohaselt kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgnik. Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ja arvestades, et menetlusosaliste menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda, ei nõudnud kohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja esitamist menetluskulude kindlaksmääramiseks. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord VÕVS § 7 lg 2 esimese lause kohaselt, võlgade ümberkujundamise menetluses tehtud kohtumääruse peale saab esitada määruskaebuse üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. VÕVS § 26 lg 2 kohaselt, määruse peale, millega ümberkujundamiskava kinnitatakse või kinnitamata jäetakse, võib võlgnik esitada määruskaebuse. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise määruse peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite.

(digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.