Olga Afonski ja Jaroslav Afonski ümberkujundamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 17. detsembri 2019 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Olga Afonski ja Jaroslav Afonski määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitajad (avaldajad/võlgnikud): Olga Afonski (ik: XXXXXXXXXXXX) ja Jaroslav Afonski (ik: XXXXXXXXXXXX), esindaja Vassili Kosteitšuk Vastustajad (puudutatud isikud/võlausaldajad): 1) XXXXXXX korteriühistu (rk: XXXXXXXX) 2) Inkassokeskus OÜ (rk: 11742035) 3) ITM Inkasso OÜ (rk: 11100041), esindaja Pille Martin 4) OÜ Castovanni (rk: 12838168) 5) Julianus Inkasso OÜ (rk: 10686553) 6) OMEGA INVEST OÜ (rk: 10866568), esindaja Anne-Liis Veski 7) Kohtutäitur Andrei Krek 8) IPF Digital Estonia OÜ (rk: 11034137)
avaldus võlgade
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 17. detsembri 2019 määrus ja saata tsiviilasi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Olga Afonski (avaldaja I/võlgnik I) ja Jaroslav Afonski (avaldaja II/võlgnik II) esitasid 16.10.2018 maakohtule abikaasade ühise avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse kohaselt on avaldus esitatud võlgnevuste vähendamise ja ajatamise ning pankrotimenetluse vältimise eesmärgil. Avaldajad on arutanud võlausaldajatega võlgnevuste ajatamist ja on võlgu tasunud oma võimete kohaselt. Võlausaldajate paljususe ja ebamõistlikult suurte intresside tõttu ei ole võlgnevused oluliselt vähenenud. Avaldaja I on viimased viis aastat tegelenud laste kasvatamisega. Ta ei ole suutnud oma rahaasju planeerida. Lapse sünni puhul võttis kiirlaenu, selle tagasimaksmiseks teise laenu jne. Avaldajatel on võlgnevused seitsme võlausaldaja ees ning võlgade ümberkujundamiskava järgi tasuksid nad võlgnevused summas 17 644 eurot 96 kuu jooksul määruse jõustumisest, igakuiselt 183,80 eurot. Varanimekirja kohaselt on avaldajate igakuine netosissetulek 900 eurot (sh avaldajal I 165 eurot ja avaldajal II 735 eurot). Avaldajale I kuulub korteriomand XXXXXXXX. 18.09.2019 kohtuistungil selgitasid avaldajad, et avaldaja I asus 2018. a novembrist tööle. Avaldaja II töötasu on 800 eurot kuus. Avaldajad soovivad võlgnevusi tasuda ilma viivisteta. Viimase aasta jooksul on võlgnevust vähendatud ainult korteriühistu ees.
2.Võlausaldaja ITM Inkasso OÜ väitel ei ole võlgnik võlausaldaja poole pöördunud, et asja kohtuväliselt arutada. Ümberkujundamiskava tähtaeg (8 aastat) on liiga pikk. Mõistlik tähtaeg oleks 5–7 aastat. Võlgniku kohustus võlausaldaja ees on 165 eurot. Võlausaldaja Omega Invest OÜ teatas, et võlgniku I võlgnevuse jääk on 3956,68 eurot + lisanduv viivis alates maksekäsu tegemisest (0,07123% päevas 2844,50 eurolt alates 25.11.2017). Mõistlik oleks võlgnevus tasuda 65 kuuga, kuumakse ca 60 eurot. XXXXXXX korteriühistu teatas kohtuistungil, et maksegraafik on sõlmitud ja võlgnikud täidavad seda. Võlausaldajad Inkassokeskus OÜ, OÜ Castovanni, Julianus Inkasso OÜ ja IPF Digital OÜ kohtule seisukohti ei esitanud.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 17. detsembri 2019 määrusega O. Afonski ja J. Afonski võlgade ümberkujundamiskava kinnitamata ning võlgade ümberkujundamise avalduse rahuldamata.
Maakohus tühistas 27. novembri 2018 kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu, millega kohus peatas võlgniku vara suhtes läbiviidavad täitemenetlused, sh täiteasjas nr 066/2018/1521, kuni ümberkujundamiskava kinnitamise või menetluse lõppemiseni. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda. Määruse põhjenduste kohaselt nõustus kohus võlausaldajate Omega Invest OÜ ja ITM Inkasso OÜ seisukohaga, et ümberkujundamiskava tähtaeg 96 kuud jõustumisest on liiga pikk ning ei ole võlausaldajate suhtes mõistlik, seda enam, et võlausaldajatel ei ole võimalust viiviseid nõuda. Peale avalduse esitamist on olukord muutunud. Varanimekirja kohaselt on võlgnike igakuine sissetulek 900 eurot (neto). Menetluse kestel on ka teine võlgnik, O. Afonski, asunud tööle ja tema töötasu on 750 eurot (neto). Ümberkujundamiskava järgi soovivad võlgnikud oma kohustused seitsme võlausaldaja ees täita 100% ulatuses 96 osamaksega, igakuised osamaksed 183,80 eurot. Võlanimekirjas on märgitud, et võlgnike jooksvad kulud on 700 eurot kuus. Kui võlgnikud saavad tulu 1650 eurot kuus, ei ole mõistlik võlgnevuste katteks tasuda 183,80 eurot. Võlgnike majanduslik olukord on paranenud, kuid võlgnikud ei ole näidanud menetluse jooksul üles tahet võlgnevusi vähendada. Võlgnevust on vähendatud ainult korteriühistu ees. Võlgnik ei ole esitanud ka korrektseid andmeid võlgnevuste suuruste kohta, kinnitades, et andmed puuduvad. Võlausaldaja väide, et enne kohtusse pöördumist ei ole üritatud kohtuvälisele kokkuleppele saada, võib osutuda tõeseks. Seega ei saa kohus juhinduda ümberkujundamiskavas toodud andmetest. Kuna võlgnevused võlausaldajate ees ei ole teada, ei ole võimalik ümberkujundamiskava kinnitada. Võlgnikud väitsid, et võlausaldajad ei ole vaatamata nõuetele andmeid esitanud. Samas ei ole tõendatud, et võlgnikud oleksid võlausaldajate poole pöördunud. Kohus oli seisukohal, et võlgnik on raske hooletusega esitanud kohtule ebaõigeid andmeid võlausaldajate ja oma kohustuste suuruse kohta. Kohus andis võlgnikele võimaluse võlausaldajate vastustega tutvuda ja sellest lähtuvalt ümberkujundamiskava muuta. Võlgnikud ei ole uut ümberkujundamiskava koostanud. Kuivõrd kava periood ei ole mõistlik, samuti on võlgnike sissetulekud menetluse jooksul muutunud ja võlgnikud ei ole näidanud menetluse ajal üles huvi võlgnevuste vähendamiseks, on põhjendatud jätta ümberkujundamiskava kinnitamata. Avalduse esitamise põhjuseks olevat keelumärget ümberkujundamiskava kinnitamisega ei kustutataks. Seega selles mõttes ei kanna avaldus taotletavat eesmärki.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.O. Afonski ja J. Afonski esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu
17.detsembri 2019 määruse tühistamist ja asja saatmist uueks lahendamiseks maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole selge, millise arvestuse alusel jõudis kohus järeldusele, et 96 kuud on liiga pikk periood. Kohus ei ole tuvastanud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 24 lg-tes 3 ja 4 sätestatud asjaolusid. Avalduse rahuldamata jätmisel suudab võlgnik II oma ainukese võlausaldaja nõude (668 eurot) rahuldada. Võlgnikul I on võlgnevusi ca 17 000 eurot. Pankrotivõlgadest vabastamise menetluses peab ta tasuma kahele lapsele elatist 540 eurot kuus, lisandub tema enda elatusmiinimum 215 eurot. Nimetatud kulud katavad kogu võlgniku I sissetuleku. Enampakkumisel võõrandamisel ei ületa võlgniku I korteri hind 10 000 eurot. Seega pankrotimenetluses saavad võlausaldajad kokku ca 10 668 eurot, mis on ümberkujundamismenetluses pakutust (17 644 eurot) oluliselt vähem. Riigikohus on selgitanud (3-2-1-70-15, p 23), et üldjuhul on põhjendatud võimaldada makseraskustesse sattunud
füüsilisele isikule ümberkujundamismenetluse kaudu säilitada eluasemelaenu tagatiseks olev elamu. Maakohus ei ole põhjendanud, miks selline lähenemine praegusel juhul ei sobi; 2) teatasid võlgnikud kohtule, et pärast menetluse algatamist leidis võlgnik I töö, ja esitasid palgatõendi. Kohus rikkus selgitamiskohustust, kuna ei selgitanud kava muutmise vajadust ning ei andnud võimalust kava muuta. Võlgnikud saaksid kohustuste katteks tasuda 275 eurot kuus ning kustutada võlgnevused ca 5 aasta jooksul: sissetulek 1650 eurot; leibkonnas kaks alaealist last; igakuised kulud 1375 eurot (sh eluasemekulud 150 eurot, õppelaenu tagasimaksed 250 eurot, elekter 20 eurot, telefon 25 eurot, internet 20 eurot, transport 120 eurot, lasteaed 50 eurot, koolikohustused 20 eurot, huviringid 40 eurot, toit 400 eurot, riided 100 eurot, juuksur 40 eurot, hügieenitarbed 20 eurot, ravimid 20 eurot, vaba aja kulud 100 eurot); 3) ei saanud võlgnikud menetluse ajal võlgnevusi vähendada, kuna sel juhul oleksid nõuete suurused muutunud ja kohtul puudunuks võimalus nõuete suurused VÕVS §-s 23 ettenähtud korras kindlaks määrata; 4) on kohus rikkunud VÕVS § 23 lg-t 4, jättes nõuete suurused kindlaks määramata. Vajadusel pidi kohus koguma selleks ka tõendeid. Avalduses toodud võlgnevuste suurustes kahtlemiseks puudus alus. Kuna võlausaldajad ei ole andmetele vastu vaielnud, siis VÕVS § 23 lg 1 järgi loetakse, et võlausaldajad on nõude suurusega nõustunud. Kui võlausaldajad on vastuväiteid esitanud, siis on kohus rikkunud VÕVS § 23 lg-t 2, sest e-toimikust vastuväiteid ei nähtu; 5) kinnitasid võlgnikud kohtuistungil, et püüdsid enne avalduse esitamist võlausaldajatega kokkuleppele jõuda, kuid tulemusteta. TsMS § 229 lg 2 alusel võis kohus võlgnike seletuse piisavaks tõendiks lugeda. Kui seletus ei olnud kohtu arvates piisav tõend, siis pidanuks kohus selgitama täiendava tõendamise vajadust või ise tõendeid koguma; 6) ei oma kinnistule seatud keelumärge tähtsust. Kui sellega tagatud nõue kujundatakse ümber ja ümberkujundamiskava täidetakse, siis nõude kinnisvara arvel rahuldamiseks puudub alus.
VASTUSTAJATE VASTUVÄITED
5.ITM Inkasso OÜ vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on ümberkujundamiskava tähtaeg (8 aastat) ebamõistlikult pikk ja ei ole kooskõlas võlausaldajate huvidega. Kava koostamisel tuleks arvestada, et võlgnik suudaks võlausaldajate nõuded minimaalses määras tasuda 5–7-aastase kava alusel. Tegemist on ajavahemikuga, mis kuluks pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse läbiviimisele; 2) ei ole avaldajad esitanud tõeseid andmeid. Võlanimekirjas on märgitud, et võlgnike jooksvad kulud on 700 eurot kuus. Menetluses selgus, et võlgnike tulud moodustavad 1650 eurot kuus. Võlgnikud ei ole esitanud uut ümberkujundamiskava vastavalt võlausaldajate ja kohtu ettepanekutele. Sellest saab järeldada, et nad ei ole huvitatud kava täitmisest; 3) ei ole võlgnik VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatud taotlusega võlausaldaja poole pöördunud, mistõttu ei olnud avalduse menetlusse võtmise eeldused VÕVS § 17 lg 2 p 2 järgi täidetud.
6.Omega Invest OÜ vaidleb määruskaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on ümberkujundamiskava 8-aastane tähtaeg võlausaldajate suhtes ebamõistlikult pikk. Kui võlgnike igakuine sissetulek on 1650 eurot, siis ei ole mõistlik tasuda võlgnevuste katteks 183,80 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 17.12.2019 määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata tsiviilasi tagasi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
8.VÕVS § 5 kohaselt kohaldatakse võlgade ümberkujundamise menetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui VÕVS-st ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus (TsMS § 5 lg 3 esimene lause, § 477). TsMS § 230 lg 3 kohaselt võib kohus hagita asjas koguda tõendeid ka omal algatusel. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on asja lahendanud formaalselt ja pealiskaudselt, ei ole täitnud selgitamiskohustust ega selgitanud välja olulisi asjaolusid. Seetõttu on jäänud sisuliselt kaalumata, kas võlgnike puhul esinevad alused füüsilise isiku võlgade ümberkujundamiseks. Kuna ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada, tuleb maakohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.
9.VÕVS § 1 lg 1 järgi on seaduse eesmärgiks makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Ringkonnakohtul ei ole kahtlust, et võlgnikud on esitanud avalduse eeltoodud eesmärgil. Maakohtu väide, et avalduse eesmärgiks oli võlgniku I korteriomandilt keelumärke kustutamine, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks.
10.Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks ka maakohtu üldsõnaline väide, et võlgnik on raske hooletusega esitanud kohtule ebaõigeid andmeid võlausaldajate ja oma kohustuste suuruse kohta ning kuivõrd võlgnevused võlausaldajate ees ei ole teada, ei ole võimalik ümberkujundamiskava kinnitada. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse etteheitega, et nõuete suuruste kindlaksmääramine on kohtu kohustus ja maakohus on jätnud selle kohustuse täitmata. VÕVS § 23 lg 4 kohaselt kohus otsustab esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhija kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu hiljemalt ühe kuu jooksul võlausaldaja avalduse saamisest arvates. Võlgnikud on ümberkujundamiskavas toonud selgelt välja võlausaldajate nõuete suurused. Maakohus andis 27.11.2018 määrusega võlausaldajatele 21-päevase tähtaja määruse ja võlgnike avalduse koos lisadega kättesaamisest kohtule seisukoha esitamiseks. Maakohus on saatnud määruse koos avalduse ja selle lisadega kooskõlas VÕVS § 22 lg-ga 1 ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajate e-posti aadressidel. VÕS § 23 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse ümber kujundada, ei nõustu võlanimekirjas võlgniku esitatud andmetega, teatab ta kohtule või kohtu määramisel nõustajale kohtu määratud tähtaja jooksul, mis osas ta nõudega ei nõustu, ja esitab neid asjaolusid tõendavad tõendid. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja on nõude suurusega nõustunud. Seega võlausaldajad, kes ümberkujundamiskavas märgitud nõude suurusele vastuväiteid ei esitanud, on eelduslikult nõude suurusega nõustunud. Ringkonnakohus märgib siinkohal aga, et toimikus puuduvad andmed, kas kõik võlausaldajad on maakohtu edastatud materjalid kätte saanud. Menetlusdokumentide kättetoimetamine on kohtu ülesanne. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul tagada, et avaldus koos vajalike
materjalidega oleks kõigile ümberkujundamiskavas nimetatud võlausaldajatele TsMS sätteid järgides kättetoimetatud.
11.VÕVS §-st 22 tulenevalt on võlgade ümberkujundamise menetluse oluliseks aluseks ümberkujundamiskava. Kavast peab nähtuma võlgniku realistlik ja ka võlausaldajate huve mõistlikult arvestav nägemus sellest, kuidas tal oleks võimalik võlgnevusi likvideerida. Ümberkujundamiskava kinnitamine või kinnitamata jätmine tuleb kohtul otsustada võlgniku ja võlausaldajate huve kaaludes. VÕVS § 24 lg-st 1 lähtuvalt kohus üldjuhul (v.a VÕVS § 25 lg-s 1 toodud aluste esinemisel) kinnitab kava, kui võlausaldajad, kelle nõuded ümber kujundatakse, on kavaga nõustunud. Sealjuures seisukoha esitamata jätnud võlausaldajad (juhul kui nad on ümberkujundamiskava kätte saanud) saab ringkonnakohtu arvates VÕVS § 24 lg 1 järgi lugeda ümberkujundamiskavaga nõustunuks. VÕVS § 24 lg-d 2 ja 3 näevad ette alused, mis võimaldavad kinnitada kava, millega kõik võlausaldajad ei nõustunud. VÕVS § 24 lg 3 järgi võib kohus kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid sama paragrahvi lõikes 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini, võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. VÕVS § 24 lg 4 kohaselt hindab kohus poolte huvide ja õiguste kaalumisel muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Riigikohus on selgitanud (17.06.2015 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-70-15, p-d 18, 21, 22, 23), et võlgade ümberkujundamise menetluse mõte on olla eelkõige alternatiiviks pankrotimenetlusele ning menetluses tuleks üldpõhimõttena lähtuda sellest, et võlausaldaja ei tohiks seeläbi sattuda oluliselt halvemasse olukorda võrreldes sellega, mida ta saaks võlgniku olemasoleva vara pankrotimenetluses realiseerimisel ja arvestades võimalusi saada lisa kuni võlgniku võimaliku võlgadest vabastamiseni. Sealjuures avaldaja kui raskustesse sattunud isiku huvid on üldjuhul võlausaldaja huvidega võrreldes mõnevõrra esiplaanil. Maakohus ei ole hinnanud, kas antud juhul esineb VÕVS § 24 lg-s 3 sätestatud aluseid, mis võimaldavad kinnitada kava, millega võlausaldajad ei ole nõustunud. Määruses puudub hinnang vastavalt VÕVS § 24 lg-le 4, s.o kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldajate nõuded pankrotimenetluses (ja sellele järgnevas üldjuhul viie aasta pikkuses kohustustest vabastamise menetluses). VÕVS § 24 lg 4 viimast lauset tuleb tõlgendada nii, et kohtu kaalutlusotsustus peab sisaldama hinnangut pankrotimenetluses võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatuse kohta nii ümberkujundamiskava kinnitamise kui ka kinnitamata jätmise kohta tehtava määruse põhjendavas osas. Sellisel seisukohal on olnud ka Riigikohus (3-2-1-70-15, p 22). Võlgnikud on määruskaebuses esitanud vastava analüüsi ning jõudnud järeldusele, et nõuete rahuldamise määr oleks pankrotimenetluses oluliselt väiksem: kui võlgade ümberkujundamise menetluse kaudu saaksid võlausaldajad kokku 17 644 eurot, siis pankrotimenetluses (ja järgnevas kohustustest vabastamise menetluses) vaid ca 10 668 eurot.
12.Ümberkujundamiskava on koostatud olukorras, kus võlgnike igakuine sissetulek oli kokku 900 eurot (neto). Sellise sissetuleku juures pidasid nad võimalikuks tasuda võlgnevuste katteks 8 aasta jooksul igakuiselt 183,80 eurot. Maakohus on nõustunud vastuväite esitanud võlausaldajate seisukohaga, et selline võlgnevuste tasumise tähtaeg ei ole võlausaldajate suhtes mõistlik ning kuivõrd peale avalduse esitamist on
olukord muutunud, s.o praeguseks töötavad mõlemad võlgnikud ja nende igakuine netosissetulek on nüüd 1650 eurot, ei ole mõistlik võlgnevuste katteks tasuda 183,80 eurot. Lisaks on maakohus määruses välja toonud, et andis võlgnikele võimaluse võlausaldajate vastustega tutvuda ja sellest lähtuvalt ümberkujundamiskava muuta, kuid võlgnikud ei ole uut ümberkujundamiskava koostanud. Ringkonnakohus leiab, et kohtute infosüsteemi ja kohtutoimiku andmed kinnitavad võlgnike väidet, et maakohus ei ole ITM Inkasso OÜ ja Omega Invest OÜ vastuväiteid võlgnikele ega nende esindajale e-toimikus nähtavaks teinud ega muul viisil edastanud, ehkki pidi seda VÕVS § 23 lg 2 järgi tegema. Ümberkujundamismenetluses on võlgnikel VÕVS § 21 lg-te 1 ja 2 kohaselt ulatuslik kaasaaitamiskohustus, sh kohtustus anda kohtule teavet, mida kohus vajab seoses võlgade ümberkujundamise menetlusega. Võlgnikud teavitasid 18.09.2019 kohtuistungil kohut asjaoludest, et võlgnik II asus 2018. a novembrist tööle ning võlgnike sissetulekud on nüüd oluliselt suuremad kui avaldusele lisatud varanimekirjas toodud. VÕVS § 25 lg 2 sätestab, et kohus võib määrata võlgnikule kas enne ümberkujundamiskava kinnitamise otsustamist või ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks võlausaldajate esitatud seisukohtade alusel või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas, kui see võib olla vajalik kokkuleppe saavutamiseks võlausaldajatega. Ehkki VÕVS § 25 lg 2 järgi on võlgnikele ümberkujundamiskava muutmiseks või uue kava esitamiseks täiendava tähtaja andmine kohtu diskretsiooniotsus, mitte kohtu kohustus, siis arvestades asjaolu, et kohus oli jätnud võlgnikud menetlusnorme oluliselt rikkudes võlausaldajate esitatud vastuväidete osas teadmatusse, on võlgnikud ringkonnakohtu hinnangul täiendava tähtaja mitteandmist maakohtule ette heitnud põhjendatult. Lisaks on ka võlausaldaja ITM Inkasso OÜ maakohtule esitatud vastuväites teinud ettepaneku anda võlgnikele tähtaeg uue kava esitamiseks. Seega asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda võlgnikele võimalus esitada uus ümberkujundamiskava. Lähtudes Riigikohtu juhistest (lahendi nr 3-2-1-70-15 p-s 26), peab kohus näitama ära ka selle, millised muudatused kavas teha tuleks.
13.VÕVS mõttest ja eesmärkidest tulenevalt peab võlgniku varaline seisund olema piisavalt selge ning andmed võlgniku tulude ja kulude kohta läbipaistvad. Ringkonnakohus märgib, et ringkonnakohtu hinnangul tuleks võlgnikel anda maakohtule täiendavalt selgitusi oma igakuiste kulude kohta, kuivõrd võlgnikud on määruskaebuses nimetanud oma igakuisteks kuludeks avaldusele lisatud võlanimekirjaga võrreldes oluliselt suurema summa (määruskaebuses 1375 eurot, võlanimekirjas 700 eurot). Lisaks juhib ringkonnakohus tähelepanu asjaolule, et võlgnikud on määruskaebuses märkinud oma igakuiseks kuluks ka õppelaenumaksed 250 eurot kuus. Eeltoodust võib järeldada, et võlgnikud ei ole taotlenud kõigi oma kohustuste ümberkujundamist. Ühtlasi võivad nad olla rikkunud VÕVS § 12 lg-s 2 sätestatud kohustust lisada võlgade ümberkujundamise avaldusele võlgniku rahaliste kohustuste nimekiri avalduse esitamise seisuga, milles märgitakse kõigi võlausaldajate nimed, kontaktandmed ning põhinõude ja kõrvalnõuete eeldatavad suurused ja tagatised, tuues eraldi välja jooksvad kulutused (eluasemekulud, ülalpidamiskohustused jms) ja solidaarkohustused. Asjaolu, et võlgnikud on soovinud ümber kujundada ainult osade võlausaldajate nõudeid, ei muuda võlgnike teisi kohustusi olematuks ega vabasta võlgnikke nende täitmisest. Ka eeltoodut tuleb asja uuel läbivaatamisel täpsustada, et hinnata võlgnike võimekust võimalikku uut ümberkujundamiskava täita. Ringkonnakohus selgitab, et ümberkujundamiskava täitmise tähtaega ei ole seaduses reguleeritud, kuid sarnaselt saneerimiskavale võib eeldada, et ümberkujundamiskava täitmise
aeg ei tohiks olla ebamõistlikult pikk. Mõlemad vastuväite esitanud võlausaldajad on pidanud mõistlikuks 5-aastast kava ning ka võlgnikud on määruskaebuses seda võimalikuks pidanud.
14.Ringkonnakohus ei nõustu ka maakohtu seisukohaga, et ümberkujundamiskava saab jätta kinnitamata põhjendusel, et võlgnikud ei ole näidanud menetluse ajal üles huvi võlgnevuste vähendamiseks. Võlgnikud on põhjendatult leidnud, et sellisel juhul muutuksid nõuete suurused pidevalt ning kohtul puuduks võimalus nõuete suuruseid VÕVS §-s 23 ettenähtud korras kindlaks määrata. Ringkonnakohus märgib siinkohal, et võlgade ümberkujundamise menetlus peaks sarnaselt pankroti- ja saneerimismenetlusega reeglina olema kiire menetlus, millest tulenevalt ei tohiks võlgnike poolt nende kohustuste täitmine peatuda pikaks ajaks.
15.Vastuseks võlausaldaja ITM Inkasso OÜ väitele vastuses määruskaebusele, et võlgnik ei ole VÕVS § 10 lg-s 1 sätestatud taotlusega võlausaldaja poole pöördunud, mistõttu ei olnud avalduse menetlusse võtmise eeldused VÕVS § 17 lg 2 p 2 järgi täidetud, märgib ringkonnakohus, et VÕVS § 10 lg-s 1 toodud kohustuse täitmata jätmine on VÕVS § 17 lg 2 p 2 järgi aluseks, mille tõttu kohus võib (aga ei pea) jätta võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmata või VÕVS § 28 lg 3 alusel läbivaatamata. Maakohus on otsustanud avalduse menetlusse võtta ja teha sisulise lahendi.
16.Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus asja uuel läbivaatamisel.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.