R. K. hagiavaldus M.-L. A. vastu mittevaralise kahju, varalise kahju hüvitamise ja viivise nõudes
Hagihind
3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
25.10.2021
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: R. K. (ik xxx), lepinguline esindaja: R. K. (epost: xxx ) Kostja: M.-L. A. (ik xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja: H. P., e-post xxx
RESOLUTSIOON
1.Jätta R. K. hagiavaldus M.-L. A. vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ja viivise nõudes rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud hageja R. K. kanda.
3.Määrata kindlaks kostja menetluskulud summas 559,90 eurot.
4.Välja mõista hagejalt kostja kasuks välja kostja menetluskulud summas 559,90 eurot (viissada viiskümmend üheksa eurot ja 90 senti).
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalisel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus
kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
I ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK
1.Viru Maakohtusse saabus 22.07.2021 R. K. hagiavaldus M.-L. A. vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamise ja viivise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt kostja saatis 29.04.2021 oma isikliku e-maili teel hageja tööandjale alljärgneva e-kirja: “Tere, Tartu X firmas üritati sooritada vargus, kas olete sellest teadlik. Panen ka pildid juurde. Eelkirjeldatud e-kiri on saadetud 29.04.2021 kell 19:20. Vähem kui 20 minutit hiljem – s.o kell 19:38 saatis kostja veel ühe e-kirja lisades, et „Tegemist on R. K.iga“. Kostja kahjustas oma avaldatuga oluliselt hageja mainet. Õnnelikul juhul ei päädinud see hageja vallandamisega, kuid tekitas põhjendamatut selgitusvajadust oma tööandjale ning rikkus seetõttu ka hageja maine tööandja silmis. Hageja maine rikkumine seisneb ebaõigete faktiväidete avaldamises. Kostja väidab, et hageja „üritas sooritada vargust“. Kostja avaldatud faktiväited, nagu oleks hageja „üritanud sooritada vargust“, on ebaõiged. Hageja pole ühelgi moel üritanud ega soovinud oma tööandja tagant varastada. Läbi hageja au teotavate ebaõigete andmete avaldamise, põhjustas kostja hagejale märkimisväärse moraalse kahju, mis seisneb kokkuvõtvalt selles, et hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet nii oma ülemuse kui teiste kolleegide ees ning taluma süüd, mida ta ei tunnista. Keskmisele mõistlikule isikule jääb kostja e-kirjast ekslik mulje, justkui oleks hageja soovinud toime panna vargust ning seda oma tööandja vara arvelt. Hagejal on esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone, tal on äärmiselt muserdav õigustada end e-kirja teel avaldatud laimu vastu. Väidete ümberlükkamisega tegelemine on hagejale põhjustanud liigset stressi ning hageja pidi enda õiguste kaitseks pöörduma juristi poole. Hageja on küll püüdnud korduvalt kostja poole pöörduda kohtuväliselt, kuid kostja on otsustanud nõudekirju lihtsalt ignoreerida. Kuivõrd kostja käesolevat vaidlust kohtuväliselt lahendama nõus ei olnud, ei jäänud hagejale üle muud kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Seetõttu palub hageja kohtul kostjalt välja mõista ebaõigete faktiväidete avaldamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel. Arvestades üldise elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine olulist rikkumist teadlike valedega ning ükskõiksust pärast nõudekirja saamust, peab hageja õiglaseks hüvitiseks vähemalt 2000 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka õigusteenusega seotud kohtuvälised kulud summas 300 eurot.
2.Kostja vaidles oma vastustes hagile vastu. Vastuse kohaselt on vaidluse poolte puhul tegemist endiste elukaaslastega, kellel on ühine laps. Poolte omavahelised suhted on halvad. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et tema, olles ärritatud R. K.i survestavast ja kiuslikust käitumisest, saatis hageja tööandjale 29.04.2021 e-kirja tekstiga „Tartu X firmas üritati sooritada vargus, kas olete sellest teadlik. Panen ka pildid juurde ... Tegemist on R. K.iga“. Kostja möönab, et arvestades eelpool kirjeldatud poolte vahelisi seoseid, võib tema tegevuses esineda eetilisi küsitavusi, kuid kindlasti ei käitunud ta õiguse vastaselt. Kostja ei nõustu hagiavalduses esitatud seisukohaga, et tegemist on ilmse ebaõige faktiväitega.
Kostja lähtus hageja tööandjale info edastamisel asjaolust, et 16.03.2021 pöördus hageja kostja poole järgmiste tekstisõnumitega: „Kui soola tahad võin tuua kottidega su vanematele ... Mul 100t kaupa olemas seda ja mõned kartuli kottid kaduma lähevad on ok ... See muidugi paras mürk ... Tabiverre ma oma tänavale ei pane seda mürki ... Lubama pead, et kui sa mind vihkad. Ei tohi rääkida selles ... Kui räägid kaotan töö“. /sõnumite kuvatõmmised lisas/. Vaatamata konarlikule väljendusviisile ja kirjavigadele on tsiteeritud tekstist keskmisele mõistlikule inimesele üheselt arusaadav, et hageja tegi kostjale ettepaneku, et vajadusel on ta valmis kostja vanematele tooma (varastama /omastama) tema valdusesse antud tööandjale kuuluvat kartulikottides soola, mida kasutati libedustõrjeks. Seega on kogu hagiavalduses esitatud mõttearendus termini „vargus“ keelelise ja õigusliku tähenduse üle täiesti sisutu – fakt on see, et hageja väljendas omal initsiatiivil kostjale valmidust võõra vara omastamiseks. Hageja ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. Kahju põhjustamise välistab ainuüksi asjaolu, et kostja edastas hageja tööandjale info tegelikkusele vastavate asjaolude kohta.
II KOHTU PÕHJENDUSED
3.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4.Hagi ese - ebaõigete andmete esitamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõue.
5.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) kostja saatis 29.04.2021 oma isikliku e-maili teel hageja tööandjale alljärgneva e-kirja : “Tere, Tartu X firmas üritati sooritada vargus, kas olete sellest teadlik. Panen ka pildid juurde. Eelkirjeldatud e-kiri on saadetud 29.04.2021 kell 19:20. Vähem kui 20 minutit hiljem – s.o kell 19:38 saatis kostja veel ühe e-kirja lisades, et „Tegemist on R. K.iga“ . 2) eelnevalt kostja 29.04.2021 e-kirjadele, saatis hageja 16.03.2021 kostjale järgmise sisuga tekstisõnumid: Kui soola tahad võin tuua kottidega su vanematele ... Mul 100t kaupa olemas seda ja mõned kartuli kottid kaduma lähevad on ok ... See muidugi paras mürk ... Tabiverre ma oma tänavale ei pane seda mürki ... Lubama pead, et kui sa mind vihkad. Ei tohi rääkida selles ... Kui räägid kaotan töö“
6.Kostja on seisukohal, et hageja tööandjale saadetud e-kirjades väidetu vastab tegelikkusele.
7.VÕS § 1045 lg.1 p.4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isiklike õiguste rikkumisega. Teise isiku kohta ebaõigete andmete avaldamine on üldjuhul õigusvastane. Ebaõigete andmete avaldamise korral füüsilise isiku või tema tegevuse kohta on tegemist füüsilise isiku isiklike õiguste rikkumise alaliigiks oleva õigusvastase teoga. Põhiseaduse § 17 kohaselt ei tohi kellegi au ega head nime teotada.
8.Maakohus tuvastas kohtule esitatud dokumentide ja poolte seisukohtadest tuleneva alusel järgmist: 1) hageja 16.03.2021 kostjale järgmise sisuga tekstisõnumid: Kui soola tahad võin tuua kottidega su vanematele ... Mul 100t kaupa olemas seda ja mõned kartuli kottid kaduma lähevad on ok ... See muidugi paras mürk ... Tabiverre ma oma tänavale ei pane seda mürki ... Lubama pead, et kui sa mind vihkad. Ei tohi rääkida selles ... Kui räägid kaotan töö“. 25.10.2021 toimunud kohtuistungil selgitas hageja tekstisõnumi saatmist kostjale sellega, et ta
käis sõpra asendamas tema enda firmas. Sõber soolatas teid. Sõbra naine jäi Covid-sse ja hageja käis teda asendamas. Hageja pakkus kostjale tee hooldamise soola ja see ei ole üldse seotud selle firmaga kus hageja ise töötab. See oli lihtsalt heatahtlikult pakutud. Vaatamata sellele, et tekstisõnum on rohkete kirjavigadega ja lünklik on tekstisõnumist ja hageja kohtuistungil antud ütlustest selgelt arusaadav järgnev kostjale saadetud sõnum: hageja pakub kostja vanematele mitmeid kotte tee hooldamise soola tingimusel, et kostja sellest ei tohi kellelegi rääkida. Hageja selgitab kostjale, et kui kostja räägib kellelegi sellest, et hageja on kostja vanematele soola pakkunud, siis võib hageja kaotada oma töö. Maakohus on seisukohal, et hageja tekstisõnumist on selgelt mõistetav, et hageja pakkus kostjale õigusvastast tema tööandjat kahjustavat tehingut, mille avalikuks tulemisel võib tööandja temaga töölepingu lõpetada. Seega on kostja poolt hageja tööandjale saadetud sõnumite sisu järgmine: hageja üritas sooritada tööandja juures vargust- kostja väide oli tõene ehk kostja ei ole avaldanud hageja tööandjale ebaõigeid andmeid ning sellega ei rikutud hageja isiklikke õigusi. Asjas ei oma tähtsust, kas hageja soovis varastada kostja vanemate jaoks teehooldamise soola Tartu X-st või nagu hageja selgitas, sõbrale kuuluvast firmast. Oma tekstisõnumis kostjale tunnistab hageja, et soola viimine oleks olnud õigusvastane ja selle avalikuks tulekul võis ta kaotada töö.
9.Maakohus tuvastas, et puudub alus hagi rahuldamiseks. Menetluskulude jaotis ja kindlaks määramine
10.Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1, TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab üldjuhul hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Samas võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (TsMS § 162 lg 4). TsMS § 190 lg 5 sätestab, et menetluskulud, mille tasumisest kostja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamata jätmise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Maakohus on seisukohal, et käeoleval juhul seoses hagi rahuldamata jätmisega, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
11.TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kostjat esindas menetluses Harland Paas, kes vastab TsMS § 218 sätestatud nõuetele.
12.Kostja on 25.10.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt kandnud menetluskulusid kokku 9 tunni ulatuses, tunni hinnaga 66,66 eurot (kokku 600 eurot, millele lisandub käibemaks 120 eurot). Kostja menetluskulud koosnevad: kliendi konsultatsiooni, vaidluse materjalidega tutvumist – 3 tundi hagiavaldusele vastuse koostamist ja esitamist – 3 tundi täiendava seisukoha esitamist, kompromissi läbirääkimisi ja kohtuistungil osalemist – 3 tundi.
13.Hageja esindaja esitas 16.11.2021 seisukoha kostja menetluskuludele. Hageja leiab, et kostja on esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja selliselt, et kostjal kulutatud aeg ja seega ka kulu on osaliselt ülepaisutatud ja põhjendamatu. Hageja on seisukohal, et kostja menetluskulude mõistlik ja põhjendatud ajakulu on kokku 4 tundi ja 10 minutit.
14.Kostja esindaja poolt osutatav õigusabiteenus on kohtule esitatud materjalide kohaselt 66,66 eurot tunnis. Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (RKTKm 3-2-1-93-13), samuti 147 eurot 49 senti koos käibemaksuga (RKTKm 3-2-1-98-13). Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks kostja esindaja tunnitasu määraks 66.66 eurot, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstavast keskmisest tasust väiksema tasuga.
15.TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, seda eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt RKTKm 3-2-1-18215, p 14). Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm 3-2-1-115-14, p 11). Kohus märgib, et kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, s.h menetlustoimingute hulgale.
16.Kostja on menetluses esitanud 05.08.2021 hagiavalduse vastuse, osalenud 25.10.2021 toimunud kohtuistungil (kestvusega 40 minutit), esitanud 25.10.2021 menetluskulude nimekirja ja 12.11.2021 kostja lõpliku seisukoha.
17.Kohus leiab, et kostja õigusabikulud on põhjendatud osaliselt. Kohus nõustub osaliselt hageja vastuväidetega kostja menetluskulude põhjendatusele. Kohus nendib, et lepingulisel esindajal on õigus saada tehtud toimingute eest tasu, kuid samas peavad nimetatud toimingud olema ka põhjendatud. Kohtu hinnangul peaks üldjuhul asja materjalidega tutvumisele kuluv aeg, samuti kliendiga suhtlemine ja talle õigusliku olukorra selgitamine olema hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Seejuures ei sea kohus kahtluse alla, et õigusabiteenus hõlmab ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, s.h konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning asja lahendamine sõltuvad ennekõike siiski sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. Seega tuleb menetluskulude väljamõistmisel eelkõige arvestada, missuguses ulatuses on osutatud õigusabi seotud menetlusosalise kohtus esindamisega, s.o kohtule põhjendatud ja sisuliste menetlusdokumentide koostamine, kohtuistungiks valmistumine ja istungil osalemine. Kohus leiab, et aeg, mis on kulunud nö korraldava iseloomuga toimingutele ei ole käsitletav menetluskuluna TsMS mõttes ja seda teiselt poolelt välja mõista ei saa.
18.Arvestades kostja esindaja poolt menetluskulude nimekirjades kajastatud toiminguid, mis puudutavad menetlusdokumentide sisu, mahtu, vaidlusalust õiguslikku küsimust ja asja mahukust, loeb kohus kostja põhjendatud ja vajalikuks õigusabitoimingute ajakuluks 7 tundi (9 tunni asemel). Maakohus on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud kostja menetluskulud
käesolevas menetluses on 466,60 eurot, millele lisandub käibemaks 93,30 eurot, kokku 559,90 eurot. Kohus mõistab hagejalt kostja kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud kokku summas 559,90 eurot
/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RKK lahendiga
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.