Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. november 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-9713
Tsiviilasi
Kalju Mängli hagi Andres Möldri vastu omandiõiguse rikkumise kõrvaldamiseks ja kahju hüvitamiseks 4271 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 28. juuni 2021 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Andres Möldri apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja):
XXXXXXXXXX)
Andres
Mölder
(isikukood
Vastustaja (hageja): Kalju Mängli (isikukood XXXXXXXXXX), esindaja advokaat Marit Seesmaa
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 28. juuni 2021 otsus Andres Möldrilt välja mõistetud menetluskulu suuruse osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista Andres Möldrilt Kalju Mängeli kasuks välja menetluskuluna 926 eurot. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsus muutmata.
Jätta rahuldamata Andres Möldri taotlus menetluse peatamiseks.
4.Maakohtu otsuse resolutsiooni terviktekst sõnastada järgmiselt: 4.1.Rahuldada Kalju Mängli hagi Andres Möldri vastu.
4.2.Kohustada Andres Möldrit andma XX kinnistu (asukohaga XX, X küla, X vald, X maakond, kinnistusregistriosa nr XXXXXX) valdus üle Kalju Mänglile ning vabastama kinnistu talle kuuluvast vallasvarast ja rajatistest.
4.3.Kohustada Andres Möldrit hoiduma XX kinnistu (asukohaga XX, X küla, X vald, X maakond, kinnistusregistriosa nr XXXXXX) valduse edasisest rikkumisest.
4.4.Mõista Andres Möldrilt Kalju Mängli kasuks välja omandi rikkumisest saadud väärtuse hüvitis 195 eurot.
4.5.Mõista Andres Möldrilt Kalju Mängli kasuks välja kahjuhüvitis 576 eurot.
4.6.Jätta menetluskulud Andres Möldri kanda.
4.7.Mõista Andres Möldrilt Kalju Mängli kasuks välja 926 euro suurune menetluskulu (hagiavalduselt tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulu). Väljamõistetud menetluskulude summa tuleb kanda Kalju Mängli kontole XXXXXXXXXXXXXXXXXX SEB pangas.
4.8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
5.Andrus Möldri poolt koos apellatsioonakaebusega esitatud vene keelne tõend (maaostu dokumendi koopia) jätta tähelepanuta.
6.Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Kalju Mängli (hageja) esitas 6. juulil 2020 Andres Möldri (kostja) vastu hagi, milles palus välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest hagejale kuuluv XX kinnistu (asukohaga XX, X küla, X vald, X maakond, kinnistusregistriosa nr XXXXXX, edaspidi kinnistu). Hageja palus, et kohus kohustaks kostjat vabastama kinnistu kostjale kuuluvast vallasvarast ja rajatistest ning hoiduma edaspidi kinnistu valduse rikkumisest. Samuti palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja omandi rikkumisest saadud väärtuse hüvitisena 195 eurot ning kahjuhüvitise 576 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt kuulub vaidlusalune kinnistu kinnistusraamatu kande kohaselt hagejale. Kinnistu tagastati hageja onule Jaan Trollale Haanja Vallavalitsuse 4. augusti 2009 korralduse nr 131 alusel. Hageja omandas kinnistu J. Trollalt pärimise teel. Kostja on naaberkinnistu omanik, kes on hagejale kuuluvat kinnistut kogu aeg ilma õigusliku aluseta kasutanud. Kostja kasutab siiani ca 6490 m2 osa vaidlusalusest kinnistust (on rajanud sinna vaarikakasvatuse,
kasvuhoone ja suitsuahju). Hageja on korduvalt teinud kostjale ettepaneku lõpetada tema kinnistu ebaseaduslik kasutamine ja pakkunud talle võimalust omandada kõnealune osa maast hinnaga 2000 eurot. 29. mail 2020 saatis hageja kostjale nõudekirja, milles palus kinnistu vabastada. Kostja ei ole sellega nõustunud, kuna leiab, et vaidlusalune maa peaks tegelikult kuuluma talle. Hageja on esitanud ka rikkumisest hoidumise nõude AÕS § 89 alusel põhjendusega, et kostja senine käitumine ning poolte omavahelised keerulised suhted annavad alust arvata, et kostja võib hageja õigusi rikkuda ka tulevikus. Hageja arvates on kostja ilma õigusliku aluseta maad kasutades saanud kasutuseeliseid ehk kasu, kuna ta ei pidanud teistelt isikutelt maad üürima. Kostja on kinnistut ebaseaduslikult vallanud ca 0,65 ha (6490 m2) ulatuses vähemalt alates 2. oktoobrist 2009. Arvestades rikkumise hariliku väärtusena piirkonna keskmist üürihinda 100 eurot/ha ning nõude kolmeaastast aegumistähtaega, tuleb kostjal rikkumise tulemusena maksta hagejale rahalise hüvitisena 195 eurot (0,65 ha x 100 eurot/ha x 3 a). Hageja nõuab ka varalise kahju hüvitamist 576 eurot (sh käibemaks). Varaline kahju on kohtueelsele õigusabile kulutatud rahasumma, mille hageja pidi tasuma selleks, et esitada kostja vastu kohtueelne nõue. Hagejal oli oma nõuete maksmapanekuks vaja kasutada õigusteadmistega professionaali abi.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata. Kostja väidete kohaselt oli vaidlusalune maa tema esivanemate oma ja jäi ekslikult talle tagastamata. Ta on algatanud menetluse, et see maa tagasi saada. Kostja on seda maad kasutanud J. Trolla loal.
MAAKOHTU LAHEND
3.Maakohus rahuldas hagi ja kohustas kostjat andma XX kinnistu valdus üle hagejale, vabastama kinnistu kostjale kuuluvast vallasvarast ja rajatistest ning hoiduma XX kinnistu valduse edasisest rikkumisest. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja omandi rikkumisest saadud väärtuse hüvitise 195 eurot ja kahjuhüvitise 576 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1051 eurot (sh riigilõiv 475 eurot), kohustades kostjat tasuma sellelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Hageja nõue põhineb asjaolul, et kostja valduses on hagejale kuuluv kinnisasi, mida kostja väidetavalt ilma õigusliku aluseta valdab ja kasutab. Vaidlusaluse kinnistu väljaandmise nõude õiguslik alus on AÕS § 80. Hageja on tõendanud, et ta on kantud kinnistusraamatusse vaidlusaluse kinnistu omanikuna (kinnistusraamatu väljavõte, tl 11-13). Kostja ei ole praegusel juhul hageja omandi eeldust ümber lükanud. Kostja tõendid (maa väljaostu akt, tl 20-22; talundi külviplaan aastast 1946, ja Võru rajooni TSN TK põllumajandusosakonna kiri) ei tõenda kostja omandit. Kinnisomand tekib sellekohase kande tegemisel kinnistusraamatusse (AÕS § 641). Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et kinnistu on tema valduses, küll aga on kostja väitnud, et ta on seda maad kogu aeg kasutanud, et tegu on kunagi tema esivanematele kuulunud maaga ja et ta on algatanud menetluse maa tagasi saamiseks. Üksnes asjaolu, et omandireformi käigus võib olla tehtud viga, ei anna praegu alust asuda seisukohale, et hageja ei ole vaidlusaluse kinnisasja omanik. Samuti ei anna eeltoodu kostjale õiguslikku alust vaidlusalust kinnistut vallata. Seega rahuldas maakohus hageja väljaandmisnõue rahuldada ja kostja peab vaidlusaluse kinnistu hagejale üle andma ning vabastama kinnistu talle kuuluvast vallasvarast ja rajatistest. Kuna kostja väljendas ka kohtuistungil selgelt seisukohta, et tema peaks olema
vaidlusaluse maa tegelik omanik, siis nõustus kohus hagejaga ja leidis, et AÕS § 89 teise lause eeldused on praegusel juhul täidetud, mistõttu tuleb ka hageja teine nõue rahuldada ja kostjat tuleb kohustada hoiduma hageja valduse edasisest rikkumisest. Kolmandaks nõuab hageja 195 euro suurust kasutuseelist, mida kostja on hageja maad ebaseaduslikult kasutades saanud (VÕS § 1037 lg 1). Maakohus nõustus hagejaga, et eeltoodud sätte mõttes kuuluvad hüvitamisele kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 järgi. Hageja on kasutuseelise arvutamisel lähtunud samasuguse maa keskmisest üürihinnast ja maa suurusest ning nõuab hagi esitamisele eelneva kolme aasta kasutuseeliseid, mis on tema arvutuste kohaselt kokku 195 eurot (0,65 ha x 100 eur/ha x 3 a). Kohus leidis, et see nõue on põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et tal oleks olnud maa kasutamiseks mingi õiguslik alus, sh et tal oleks maa kasutamiseks olnud kas hageja või hageja õiguseellase nõusolek. Kostja väited, et ta kasutas maad suulise tasuta kasutamise lepingu alusel, on paljasõnalised. Kohtuistungil avaldas kostja, et ta ei vaidle hageja arvutustele vastu. Neljandaks nõuab hageja kostjalt 576 euro suuruse kohtueelse õigusabi kulu kui kahju hüvitamist (VÕS § 1043 koostoimes VÕS § 1045 lg 1 p-ga 5). Praegusel juhul ei ole kostja tõendanud, et ta ei olnud omandi rikkumises süüdi. See, et kostja on hageja maad ilma õigusliku aluseta kasutades hageja omandit rikkunud, on praegusel juhul tuvastatud. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ei soovi praegu ei maad omandada ega ka selle kasutamiseks lepingut sõlmida. Hageja on kohtueelse õigusabikulu kui kahju suuruse tõendamiseks esitanud 21. mai 2020 arve, mille kohaselt on hagejale osutatud õigusabi 4 tunni ulatuses tunnitasuga 120 eurot kokku 576 eurot (sh käibemaks). Arve kohaselt on õigusabi sisuks olnud materjalidega tutvumine, õigusliku positsiooni kujundamine ja pretensiooni koostamine. Tegu on mõistlike kuludega, mis on tehtud selleks, et püüda asja esmalt kohtuväliselt lahendada ja need kulud on käsitatavad kahjuna VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 3 mõttes. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal nõude maksmapanekul ka hüvitatavad (RKTKo 3-2-1-138-10, p 29). Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hageja 576 euro suuruse kahjuhüvitisnõude.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja edasine menetlus peatada, kuni selgub kellele maa kuulub. Kostja on seisukohal, et maakohus ei ole teostanud õigeid arvutusi kuivõrd kohtuotsuse resolutsiooni summa ja tsiviilasja hinnaks märgitud summad ei ühti. Kostja selgitab, et tegemist on looduskaitsealuse maaga ja kui seal oleks loodust kahjustatud, oleks riik juba sekkunud. Vaidlus on selleks, et takistada kostja juurdepääsu suguvõsa elamule. Kostja ei nõustu ka menetluskulude suurusega.
5.Hageja leiab, et puudub alus menetluse peatamiseks, kuivõrd maakohus ei ole apellandi omandireformi käigus tehtud otsusega seonduvat kaebust menetlusse võtnud. Kostja ei ole maakohtus ega koos apellatsioonkaebusega ühtegi tõendit selle kohta, et kohtus üldse on mingi menetlus, mis puudutab käesoleva vaidluse eset. Üksnes asjaolu, et omandireformi käigus võib olla tehtud viga, ei anna praegu alust asuda seisukohale, et hageja ei ole vaidlusaluse kinnisasja omanik ega anna kostjale õiguslikku alust vaidlusalust kinnistut vallata. Sellise õiguse võiks anda maa kasutamise kohta sõlmitud leping, millist asjaolu ei ole kostja tõendanud. Hagejale jääb mõistetamatuks, millega apellant konkreetselt ei nõustu ja mis rolli omab käesolevas vaidluses looduskaitsealune maa.
Hageja märgib menetluskulude osas, et kostja ei vaielnud maakohtu menetluses vastu hageja esindaja kuludele. Kostja oleks pidanud esitama vastuväite vastaspoole menetluskuludele juba maakohtus, mitte aga alles apellatsioonkaebuses. Samas ei ole kostja märkinud, mis osas ta menetluskulu vaidlustada soovib. Hageja selgitab, et hagihind ja hageja esitatud nõuded ei peagi summaliselt kattuma.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on hagi rahuldamise osas seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus (TsMS § 657 lg 1 p 1). Maakohtu otsus tuleb tühistada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud riigilõivu suuruse osas. Kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
7.Koos apellatsioonkaebusega esitatud uus tõend (maaostu dokumendi venekeelne koopia 1891. aastast) tuleb jätta TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta. Tegemist on tõendiga, mille eesti keelne tõlge on maakohtule esitatud (lk 20) ning kostja ei ole ringkonnakohtule põhjendanud, miks ta peab praeguses menetlusstaadiumis põhjendatuks dokumendi esitamist algkeeles. Maakohus on tõendit otsuses ka hinnanud.
8.Ringkonnakohus leiab, et ükski apellatsioonkaebuse väide ei anna alust maakohtu otsust hagi rahuldamise osas tühistada. Nõustudes selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid korrata (TsMS § 654 lg 6). Kostja taotlus menetluse peatamiseks tuleb jätta rahuldamata.
Vastuseks kostja apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
Kinnisasja omanik on eelduslikult isik, kes on kinnistusraamatusse omanikuna sisse kantud. Kostja ei ole hageja osas seda eeldust ümber lükanud ega tõendanud muud õiguslikku alust (näiteks lepingut) kinnistu kasutamiseks. Kostja ei viita apellatsioonkaebuses konkreetsele kohtumenetlusele, mis annaks aluse käesoleva menetluse peatamiseks TsMS § 356 lg 1 alusel, mistõttu jätab ringkonnakohus rahuldamata ka kostja menetluse peatamise taotluse. Kaebusest ei nähtu, kuidas puutub asjasse see, et vaidlusalune kinnistu on looduskaitsealune maa, mistõttu jätab ringkonnakohus nimetatud kostja väite tähelepanuta, kui asjasse puutumatu. Kui kostja soovib hagejale kuuluvat kinnisasja kasutada juurdepääsuna talle kuuluvale kinnisasjale, peab ta sõlmima hagejaga vastava kokkuleppe.
10.Ringkonnakohus selgitab kostjale, et hageja on esitanud asjas neli nõuet (sh ka mittevaralised nõuded) ja maakohtu otsuse resolutsioonis märgitud hagihind 4271 eurot koosneb mittevaralise nõude hagihinnast, mis on TsMS § 132 lg 1 alusel 3500 eurot ja varalisest nõudest 771 eurot. Hagihinna kujunemist on hageja selgitanud hagiavalduse p-s 4.1, millega ringkonnakohus nõustub. Seega ei saagi maakohtu otsuse resolutsiooniga hagejalt väljamõistetud rahasumma kattuda hagihinnaga. Samas on maakohus kostjalt hageja kasuks riigilõivu välja mõistmisel jätnud kontrollimata, kas hageja on tasunud riigilõivu kooskõlas seadusega. RLS § 59 lg 1 järgi tasutakse riigilõivu lähtuvalt hagi hinnast. TsMS § 34 lg 1 järgi hagihinna arvutamiseks liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Käesoleval juhul on maakohus erinevaid nõudeid liites määranud õigesti hagihinnaks 4271 eurot, millelt kuulub vastavalt RLS lisale 1 tasumisele riigilõivuna 350 eurot. Seega on hageja tasunud hagilt ettenähtust rohkem 125 eurot riigilõivu, mis tal on võimalik TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel kohtule esitatud avaldusega tagasi nõuda. Ringkonnakohus vähendab kostjalt hageja kasuks välja mõistetavat riigilõivu 350 euroni.
11.Ringkonnakohus selgitab, et maakohtu otsus hageja õigusabikulude väljamõistmise osas on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui
maakohus on ületanud diskretsiooni piire. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 8 määrab kohus esindajakulud menetluskuludena kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, st uurimisprintsiibist lähtudes. Kohtule on antud lai kaalutlusruum lepingulise esindaja kulude hüvitamise piiramisel. Riigikohus on rõhutanud, et kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas. TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-5, p 13). Käesolevas asjas on maakohus piisavalt põhjendanud, miks ta on kostjalt hageja kasuks välja mõistnud õigusabikuluna 576 eurot (koos km-ga). Põhjendatud on hageja seisukoht, et kostja ei ole varasemas menetluses hageja menetluskulude suurust vaidlustanud ega ka apellatsioonkaebuses selgitanud, millises osas ta temalt välja mõistetud menetluskulule vastuväiteid esitab. Maakohtu otsus tuleb jätta õigusabikulude väljamõistmise osas muutmata. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna 926 eurot.
12.Kuna kostja apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt, jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud ringkonnakohus TsMS § 171 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.