Andres Möldri (Mölder) kaebus Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 29. aprilli 1994. a otsuse nr 56121 tühistamiseks ja asja uueks otsustamiseks kohustamiseks
RESOLUTSIOON
1.Võtta haldusasja materjalide juurde Andres Möldri
6.augusti 2020. a vastus tsiviilasjas nr 2-20-9713.
2.Lugeda Andres Möldri kaebus mittetähtaegselt esitatuks.
3.Lõpetada haldusasja nr 3-21-648 menetlus.
Edasikaebamise kord
Määruse resolutsiooni p-de 2-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.
Andres Mölder esitas 12. veebruaril 2021 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse, milles märkis, et soovib seoses uute arhiivimaterjalide ja muude tõendite leidmisega tühistada varasema otsuse, mille alusel jäeti A. Möldri suguvõsale kuuluvad kinnistud talle tagastamata. A. Mölder soovib, et muudetaks 1993. aastal esitatud taotluste alusel tehtud otsused maade tagastamise osas A. Möldri kasuks.
2.Tartu Maakohus jättis 26. veebruari 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2261 A. Möldri avalduse menetlusse võtmata ning edastas A. Möldri avalduse lahendamiseks Tartu Halduskohtule. A. Möldri avaldus saabus halduskohtusse 26. märtsil 2021.
3.Tartu Halduskohus jättis 26. märtsi 2021. a määrusega A. Möldri kaebuse käiguta, andes selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja.
4.Tartu Halduskohtusse saabus 6. aprillil 2021 A. Möldri puuduste kõrvaldamise avaldus.
5.Vastusena kohtunõudele esitas Rõuge vald 16. aprillil 2021 seisukoha A. Möldri kaebuse menetlusse võimalikkuse osas. Seejuures märkis vald, et vallale teadaolevalt ei ole kaebaja Rõuge Vallavalitsuse ja enne haldusreformi Haanja Vallavalitsuse (kuni 31. detsember 2018) poole pöördunud taotlusega haldusmenetluse uuendamiseks, vaidlustatud otsuse kehtetuks
tunnistamiseks või selle muutmiseks. Samuti ei ole kaebaja valla poole pöördunud teistes kaebuse asjaoludega seonduvates küsimustes.
6.Tartu Halduskohus tagastas 20. aprilli 2021. a määrusega A. Möldri kaebuse.
7.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 6. oktoobri 2021. a määrusega Tartu Halduskohtu
20.aprilli 2021. a määruse peale esitatud A. Möldri määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu
20.aprilli 2021. a määruse ja saatis asja Tartu Halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
8.Tartu Halduskohus kohustas 8. novembri 2021. a määrusega kaebajat kohtule teada andma, kas kaebaja soovib esitatud kaebusest loobuda või kaebaja jääb esitatud kaebuse juurde. Seejuures jättis kohus A. Möldri kaebuse teist korda käiguta ning andis selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks 7-päevase tähtaja.
9.Kaebaja esitas 15. novembril 2021 vastuse kohtumäärusele, milles märkis, et jääb esitatud kaebuse juurde ning tõi välja selle põhjused.
KOHTU SEISUKOHT
10.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 1 alusel kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt. HKMS § 152 lg-st 3 tulenevalt võib kohus kaebetähtaja järgimist kontrollida ja ennistamise taotluse lahendada ka enne kaebuse menetlusse võtmist. Menetluse lõpetamise aluseks sellises olukorras on HKMS § 152 lg 1 p 2, mille kohaselt lõpetab kohus menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2.
11.Kohus jääb jätkuvalt seisukoha juurde, et vaatamata sellele, et kohtule ei ole täpselt teada, millal sai kaebaja teada vaidlustatud haldusaktist, s.t 29. aprilli 1994. a otsusest nr 56121, ning millal ja kuidas see kaebajale väljastati, saab kohtuasja materjalidest nähtuvalt siiski järeldada, et kaebaja on esitanud kohtule kaebuse kaebetähtaega rikkudes.
12.A. Mölder on esitanud kaebuse Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 29. aprilli 1994. a otsuse nr 56121 tühistamiseks ja asja uueks otsustamiseks kohustamiseks. HKMS § 46 lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Vastavalt HKMS § 46 lg-le 2 võib kohustamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti andmisest või toimingu tegemisest keeldumise teatavakstegemisest arvates.
13.Kaebaja märkis kohtule esitatud kaebuses, et kaebaja suguvõsale arusaamatutel põhjustel anti vaidlusalused maad Jaan Trollale ning vaidlused lõppesid sellega, et kaebaja andis 2009. aastal asja kohtusse, kuid avaldust vastu ei võetud. Lisaks selgitas kaebaja 15. novembri 2021. a vastuses, et kaebaja isa tegeles ise nende maadega seonduvalt ning kaebaja sellest teadlik ei olnud. Kaebaja sai 2008. aastal teada enda isa pöördumisest kohtu poole. Seepeale hakkas kaebaja kõiki dokumente otsima ja arhiivide poole pöörduma. Aastal 2009 sai esimest korda kaebaja suguvõsa poolt pöördutud Riigikohtu poole.
14.Kaebaja eeltoodud põhjendustest nähtuvalt võib mõista, et kaebajale vaidlustatud Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni
29.aprilli 1994. a otsust nr 56121 teatavaks ei tehtud. Seega tuleb kaebuse tähtaegsuse hindamisel lähtuda HKMS § 46 lg-st 7.
15.HKMS § 46 lg 7 sätestab: „Kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.“
16.Kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud (Riigikohtu 28. jaanuari 2008. a otsus asjas nr 3-3-1-82-07; 9. mai 2008. a määrus asjas nr 3-3-1-23-07; 29. aprilli 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-19-09; 9. mai 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-23-07, p 10). Seejuures on üldjuhul peetud mõistlikuks ajaks haldusakti väljanõudmiseks umbes 30 päeva ning kaebuse esitamiseks halduskohtusse samuti 30 päeva (vt Riigikohtu 9. mai 2007. a määrus asjas nr 3-3-1-23-07, p-d 10-12; 18. aprilli 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-3-13, p-d 16 ja 18; vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-91-14, p 10).
17.Määruse p-s 13 välja toodud kaebaja selgitustest nähtuvalt sai kaebaja maade tagastamata jätmisest teada aastal 2008 ning arvestades, et kaebaja sõnul hakkas ta seepeale astuma samme haldusakti väljanõudmiseks ja ta pöördus 2009. aastal kohtu poole, mõistab kohus, et igal juhul oli kaebajale vaidlusalune 29. aprilli 1994. a otsus nr 56121 olemas 2009. aastal. Sõltumata sellest, et kohtule ei ole teada, millisel kuupäeval sai kaebaja teada otsusest nr 56121 ning milline aeg kulus tal haldusakti väljanõudmiseni, leiab kohus, et kaebaja on ilmselgelt ebamõistlikult viivitanud halduskohtule kaebuse esitamisega. Et kaebaja esitas halduskohtusse kaebuse 12. veebruaril 2021, on antud asjas haldusakti saamise ja kaebuse esitamise vahele jääv aeg enam kui 10 aastat.
18.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
19.Tartu Halduskohtu 8. novembri 2021. a määrusest tulenevalt tuli kaebajal seitsme päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates kõrvaldada kaebuses esinevad puudused, s.o märkida, kuidas ja millal sai kaebaja teada vaidlustatud haldusaktist, ning esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus koos põhjendustega, miks kaebaja esitab praeguses asjas kaebuse seaduses toodud tähtaega rikkudes. Kuigi kaebaja ei ole oma 15. novembri 2021. a vastuses märkinud, et esitab taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, kuid kaebaja on selgitanud, et kui kaebaja suguvõsa (kaebaja on kasutanud „meie“ vormi) oleks saanud kõik nende seisukohti tõendavad dokumendid varem, oleks ka kohtusse pöördumine toimunud varem, mõistab kohus HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt, et kaebaja tegelik tahe oli kohtule esitada mh kaebetähtaja ennistamise taotlus.
20.HKMS 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik
mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu 1. oktoobri 2002. a määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16. jaanuari 2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p 17). Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 19. aprilli 2006. a määrus asjas nr 3-3-1-26-06, p 12).
21.Kaebaja tõi 15. novembri 2021. a vastuses esile, et kaebaja suguvõsal tekkisid probleemid alles pärast J. Trolla surma, kui selgus, et viimane pärandas kaebaja suguvõsa asemel maad kellelegi teisele, kuigi algselt lubas J. Trolla maad pärandada kaebajale. J. Trolla eluajal sai kaebaja suguvõsa maad kasutada ning sinna ka kasvuhoone ehitada, istutada puid ja rajada tee. Kui kaebaja suguvõsa oleks saanud kõiki nende seisukohti tõendavad dokumendid varem, oleks kohtusse pöördumine toimunud ka varem.
22.Kohtu hinnangul puuduvad objektiivselt mõjuvad põhjused, õigustamaks kaebuse esitamata jätmist enam kui 10 aastat. Kohtusse pöördumise takistuseks ei saanud olla asjaolu, et kaebajale ei olnud teada tõendid, mis kaebaja väiteid maa omandiõiguse kuuluvuse osas kinnitaks, või et nende kogumine oli kaebajal pooleli. Viimati mainitu võis küll raskendada kaebuse esitamist, kuid kaebuse esitamine oli siiski võimalik. Asjas uue tõendi leidmine võib olla aluseks üksnes haldusmenetluse uuendamiseks, mida kohus on selgitanud ka 20. aprilli 2021. a määruse p-des 9-10 ning millega on ringkonnakohus ka nõustunud (vt Tartu Ringkonnakohtu 6. oktoobri 2021. a määruse p 11), mitte aga kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks.
23.Ühtlasi ei ole määravat tähtsust asjaolul, et kaebaja suguvõsa lootis, et maade omanik pärandab kaebaja suguvõsale vaidlusalused maad ja kuni J. Trolla surmani oli kaebaja suguvõsal õigus neile tagastamata maad kasutada. Maa kasutusõigus või maa omaniku kavatsus teha kaebaja suguvõsa kasuks testament, ei anna kaebajale õigustatud ootust, et kaebaja saab talle tagastamata maade omanikuks.
24.Lisaks peab kohus oluliseks märkida, et kaebuse lisana esitatud Jakob Möldrile väljastatud väljaostuakt, mille puhul on kaebaja sõnul tegemist uue tõendiga ning mis samuti kinnitab maa omandiõigust, oli kohtute infosüsteemist nähtuvalt kaebajal olemas juba augustis 2020. Nimelt esitas kaebaja 6. augustil 2020 vastuse hagile tsiviilasjas nr 2-20-9713, millele oli lisatud ka viidatud tõend. Kuna 6. augustil 2020 esitatud vastuses hagiavaldusele rõhutas kaebaja lisaks seda, et enne hagiavalduse koostamist pöördus kaebaja juristide poole, ei saa kaebajat pidada ka isikuks, kes ei ole võimeline ise välja selgitama haldusakti vaidlustamise korda või otsima õigeaegselt kvaliteetset õigusabi. Seega saab kaebajale ette heita seda, et kaebaja ei pöördunud viivitamatult kohtusse ka pärast õigusabi saamist ja väljaostuaktist teadasaamist. Kohus võtab viidatud 6. augusti 2020. a vastuse hagiavaldusele praeguse asja materjalide juurde (HKMS § 62 lg 2).
25.Eeltoodud põhjendustele tuginedes jätab kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ning lõpetab praeguse haldusasja menetluse.
26.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.