Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel 13.12.2021, Tartu 3-21-648 A.M. kaebus Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 29.04.1994. a otsuse nr 56121 tühistamiseks ja asja uueks otsustamiseks kohustamiseks Tartu Halduskohtu 26.11.2021. a määrus A.M. määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja A.M.
RESOLUTSIOON
1.Tagastada A.M.le määruskaebuse lisad.
2.Jätta A.M. määruskaebus rahuldamata. Muuta Tartu Halduskohtu 26.11.2021. a määruse resolutsiooni punkti 2 sõnastust ja lugeda see sõnastatuks järgmiselt „Jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata“. Jätta Tartu Halduskohtu 26.11.2021. a määruse resolutsiooni punkt 3 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.A.M. esitas 12.02.2021 Tartu Maakohtu Võru kohtumajale avalduse, milles ta märkis, et soovib seoses uute arhiivimaterjalide ja muude tõendite leidmisega tühistada varasema otsuse, mille alusel jäeti A.M. suguvõsale kuuluvad kinnistud talle tagastamata. A.M. soovis, et muudetaks 1993. aastal esitatud taotluste alusel tehtud otsused maade tagastamise osas A.M. kasuks.
2.Tartu Maakohus jättis 26.02.2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2261 A.M. avalduse maade tagastamisega seotud otsuste muutmiseks menetlusse võtmata ning edastas A.M. avalduse lahendamiseks Tartu Halduskohtule.
3.Tartu Halduskohus jättis 26.03.2021. a määrusega A.M. kaebuse käiguta. Kaebajal tuli muuhulgas teada anda, millal ta sai vaidlusalustest otsustest teada.
4.A.M. selgitas 06.04.2021. a puuduste kõrvaldamise avalduses, et ta esitas kaebuse Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 29.04.1994. a otsuse nr 56121 tühistamiseks.
5.Rõuge vald märkis 16.04.2021. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja ei ole Rõuge Vallavalitsuse ega enne haldusreformi Haanja Vallavalitsuse (kuni 31.12.2018) poole pöördunud taotlusega haldusmenetluse uuendamiseks, vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamiseks või selle muutmiseks. Samuti ei ole kaebaja valla poole pöördunud teistes kaebuse asjaoludega seonduvates küsimustes.
6.Tartu Halduskohus tagastas 20.04.2021. a määrusega A.M. kaebuse.
7.Tartu Ringkonnakohus rahuldas 06.10.2021. a määrusega A.M. määruskaebuse, tühistas Tartu Halduskohtu 20.04.2021. a määruse ja saatis asja Tartu Halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks.
8.Tartu Halduskohus kohustas 08.11.2021. a määrusega kaebajat kohtule teada andma, kas kaebaja soovib esitatud kaebusest loobuda või jääb esitatud kaebuse juurde. Kohus jättis A.M. kaebuse teist korda käiguta ning andis selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Kohus palus taaskord teada anda, millal sai kaebaja teada 29.04.1994. a otsusest. Kohus märkis, et kaebajal tuleb esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus ning põhjendada, miks kaebaja esitab praeguses asjas kaebuse seaduses toodud tähtaega rikkudes.
9.A.M. esitas 15.11.2021 vastuse kohtumäärusele, milles ta märkis, et jääb esitatud kaebuse juurde. Kaebaja märkis, et tema isa oli maadega seonduvaga ise tegelenud ja 1996. aastal esitanud Võru Maakohtule taotluse maade tagasi saamiseks, mis tuli ilmsiks alles peale isa surma 2008. aastal. Seejärel kaebaja hakkas dokumente otsima ja 2009 pöörduti Riigikohtusse.
10.Tartu Halduskohus võttis 26.11.2021. a määrusega haldusasja materjalide juurde kaebaja 06.08.2020. a vastuse tsiviilasjas nr 2-20-9713 (resolutsiooni p 1); luges kaebaja kaebuse mittetähtaegselt esitatuks (resolutsiooni p 2); lõpetas haldusasja menetluse (resolutsiooni p 3). Kohus asus seisukohale, et kaebaja esitas kaebuse kaebetähtaega rikkudes. Kaebaja põhjendustest nähtuvalt mõistis kohus, et kaebajale Võru Maavalitsuse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise ja kompenseerimise komisjoni 29.04.1994. a otsust nr 56121 teatavaks ei tehtud. Seega tuleb kaebuse tähtaegsuse hindamisel lähtuda halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 46 lg-st 7. Kaebaja selgitustest nähtuvalt sai ta maade tagastamata jätmisest teada 2008. aastal ning arvestades, et kaebaja sõnul hakkas ta seepeale astuma samme haldusakti väljanõudmiseks ja ta pöördus 2009. aastal kohtu poole, mõistis kohus, et igal juhul oli kaebajal 29.04.1994. a otsus nr 56121 olemas 2009. aastal. Sõltumata sellest, et kohtule ei ole teada, millisel kuupäeval sai kaebaja teada otsusest nr 56121 ja milline aeg kulus tal haldusakti väljanõudmiseni, on kaebaja ilmselgelt ebamõistlikult viivitanud halduskohtule kaebuse esitamisega. Kaebaja esitas halduskohtusse kaebuse 12.02.2021, seega on haldusakti saamise ja kaebuse esitamise vahele jääv aeg enam kui 10 aastat. Kohus leidis, et kaebaja tegelik tahe oli esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus. Kohtu hinnangul puuduvad objektiivselt mõjuvad põhjused õigustamaks kaebuse esitamata jätmist enam kui 10 aastat. Kohtusse pöördumise takistuseks ei saanud olla asjaolu, et kaebajale ei olnud teada tõendid, mis kaebaja väiteid maa omandiõiguse kuuluvuse osas kinnitaks või et nende kogumine oli kaebajal pooleli. Viimati mainitu võis raskendada kaebuse esitamist, kuid kaebuse esitamine oli võimalik. Asjas uue tõendi leidmine võib olla aluseks haldusmenetluse uuendamiseks, mida kohus selgitas 20.04.2021. a määruses (p-d 9-10) ja millega ringkonnakohus nõustus 06.10.2021. a määruses (p 11), mitte kaebuse esitamise tähtaja
ennistamiseks. Ühtlasi ei ole määravat tähtsust asjaolul, et kaebaja suguvõsa lootis, et maade omanik pärandab kaebaja suguvõsale vaidlusalused maad ja kuni J. Trolla surmani oli kaebaja suguvõsal õigus neile tagastamata maad kasutada. Maa kasutusõigus või maa omaniku kavatsus teha kaebaja suguvõsa kasuks testament, ei anna kaebajale õigustatud ootust, et kaebaja saab talle tagastamata maade omanikuks. Lisaks märkis kohus, et kaebuse lisana esitatud J. M. väljastatud väljaostuakt, mille puhul on kaebaja sõnul tegemist uue tõendiga ning mis samuti kinnitab maa omandiõigust, oli Kohtute infosüsteemist nähtuvalt kaebajal olemas juba augustis 2020. Nimelt esitas kaebaja 06.08.2020 vastuse hagile tsiviilasjas nr 2-20-9713, millele oli lisatud viidatud tõend. Kuna 06.08.2020. a vastuses rõhutas kaebaja, et enne hagiavalduse koostamist pöördus ta juristide poole, ei saa kaebajat pidada isikuks, kes ei ole võimeline ise välja selgitama haldusakti vaidlustamise korda või otsima õigeaegselt kvaliteetset õigusabi. Seega saab kaebajale ette heita seda, et kaebaja ei pöördunud viivitamatult kohtusse ka pärast õigusabi saamist ja väljaostuaktist teadasaamist. Eeltoodud põhjendustele tuginedes jättis kohus kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas haldusasja menetluse. Kohus viitas HKMS § 152 lg 1 p-le 2.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
11.A.M. esitas 08.12.2021 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26.11.2021. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtusse. Kaebaja väitel ei olnud ta kursis isa õigeaegse pöördumisega kohtu poole enne, kui peale isa surma leidis majast dokumendid. Kaebaja lisas määruskaebusele isa pöördumise Haanja Vallavalitsuse poole, koopia 08.12.1940. a maade üleandmise aktist nr 112 ja koopia seletusest maal tehtu kohta.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.A.M. palub määruskaebuses tühistada Tartu Halduskohtu 26.11.2021. a määrus. HKMS § 2 lg 4 teisele lausele tuginedes leiab ringkonnakohus, et A.M. soovib Tartu Halduskohtu 26.11.2021. a määruse resolutsiooni p-de 2 ja 3 tühistamist.
13.Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus vaidlustatud määruses õigesti, et kaebus on esitatud kaebetähtaega ületades. Kaebaja ei ole ka määruskaebuses eeltoodu osas vastuväiteid esitanud. Halduskohus luges määruse resolutsiooni p 2 kohaselt kaebaja kaebuse mittetähtaegselt esitatuks. Halduskohtu määruse põhjendustest nähtuvalt sedastas halduskohus, et kaebaja on esitanud halduskohtule kaebetähtaja ennistamise taotluse (määruse põhjenduste p 19) ning halduskohus jättis kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata (määruse põhjendused p-des 20-25). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata jätmise osas ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Kuna kaebetähtaja ületamine on arvestatav aastates (enam kui 10 aastat) ning halduskohtus ega ka määruskaebuses väidetust ei nähtu asjaolusid, mis õigustaksid kaebetähtaja ennistamist, siis jättis halduskohus põhjendatult kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole asjas alust asuda halduskohtust erinevale seisukohale kaebetähtaja ennistamise taotluse osas. Siiski tuleb ringkonnakohtul märkida, et halduskohtu määruse resolutsiooni p 2 sõnastuse ja määruse põhjenduste vahel esineb vastuolu. HKMS § 162 lg 1 sätestab, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ja menetlusosaliste veel lahendamata taotlused. Kuna käesolevas haldusasjas esitas kaebaja halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, mida halduskohus ka selgelt määruses tõdes ning halduskohus võttis määruse põhjendustest nähtuvalt seisukoha kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse osas, siis tulnuks halduskohtul ka määruse resolutsioonis märkida kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse osas kohtu poolne lahendus. Eeltoodut arvestades ringkonnakohus muudab halduskohtu määruse resolutsiooni p-i 2
sõnastust ja sõnastab selle järgmiselt: jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata.
14.Halduskohus lõpetas määruse resolutsiooni p 3 kohaselt haldusasja menetluse. Halduskohus viitas HKMS § 152 lg 1 p-le 2, mille kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt HKMS § 124 lg-le 2. HKMS § 124 lg 2 kohaselt kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuna halduskohus on määruses piisaval määral põhjendanud, miks kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu, siis sellest tingituna halduskohus õigustatult ka lõpetas haldusasja menetluse. Käesolevas haldusasjas on HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 kohaldamise eeldused täidetud.
15.Kõike eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse rahuldamata, muudab Tartu Halduskohtu 26.11.2021. a määruse resolutsiooni p 2 sõnastust ja loeb selle sõnastatuks järgmiselt: „Jätta kaebaja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata“ ning jätab halduskohtu 26.11.2021. a määruse resolutsiooni p 3 muutmata.
16.Kaebaja märgib määruskaebuses, et ta lisab sellele isa pöördumise Haanja Vallavalitsuse poole, koopia 08.12.1940. a maade üleandmise aktist nr 112 ja koopia seletusest maal tehtu kohta. Määruskaebuse lisadena on kaebaja esitanud E. M. 15.05.1994. a avalduse Haanja vallale, väljaostuakti nr 275 ja seletuse. Seega ei ole kaebaja määruskaebuse lisana esitanud selles märgitud maade üleandmise akti nr 112. HKMS § 62 lg 2 kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kuna määruskaebuse lisana esitatud väljaostuakt nr 275 on juba haldusasja toimikus olemas (tl 9-11), siis tagastab ringkonnakohus selle kaebajale. Kuna määruskaebuse ülejäänud lisad ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamise küsimuse lahendamise seisukohalt asjassepuutuvad, siis tagastab ringkonnakohus ka need kaebajale.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.