Rahuldada G T (isikukood XXX) avaldus pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks.
2.Vabastada võlgnik G T (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest summas 5947,24 eurot, millest: Nr. Võlausaldaja
summa
II järk
Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu Holm Bank (Koduliising OÜ) Telia Eesti AS Bigbank AS
Eesti Vabariik Politsei-ja Piirivalveameti kaudu
18,70 577,66 1816,84 1065,00 40,00
Activa Finants OÜ Placet Group OÜ
1886,09 542,95
KOKKU
5947,24
3.Võlgniku G T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisega lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (PankrS 176 lg 1).
4.Lõpetada G T pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus.
5.Avaldada G T kohustustest vabastamise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (PankrS § 175 lg 7).
6.Edastada määrus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlausaldajad ja võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu.
1.Asjaolud Pärnu Maakohtu 01.09.2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-3277 lõpetati G T pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Sama kohtumäärusega algatati võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus ja jäeti usaldusisik määramata ning kohustati võlgnikku G T ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. Nimetatud määruses tõi kohus välja G T võlausaldajate nõuete osad, mille ulatuses võlausaldajad pankrotimenetluses ei ole raha saanud:
1.1.II rahuldamisjärgus jääb saamata kokku 5947,24 eurot, järgmiselt:
1.1.1.Eesti Vabariik Maksu-ja Tolliameti kaudu 18,70 eurot;
1.1.2.Holm Bank (Koduliising OÜ)
577,66 eurot:
1.1.3.Telia Eesti AS
1816,84 eurot;
1.1.4.Bigbank AS
1065,00 eurot;
1.1.5.Eesti Vabariik Politsei-ja Piirivalveameti kaudu
40,00 eurot:
1.1.6.Activa Finants OÜ
1886,09 eurot;
1.1.7.Placet Group OÜ
542,95 eurot;
2.Kohtumääruse põhjendus
2.1.Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 175 lg 1 järgi otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Pärnu Maakohus on algatanud võlgniku G T avalduse alusel pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse 01.09.2016. a määrusega. Seega on G. T kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud käesolevaks ajaks rohkem kui viis aastat.
2.2.PankS § 175 lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud.
07.09.2021 kohustas kohus võlausaldajaid, s.o Eesti Vabariiki Maksu-ja Tolliameti ja PPA kaudu , Holm Bank AS, Bigbank AS, Aktiva Finants OÜ ja Placet Gropu OÜ esitada kohtule kirjalik seisukoht G Ti pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise kohta.
2.3.Maksu-ja Tolliamet toob oma 14.10.2021 vastuses välja, et nõue summas 18.70 täies ulatuses täitmata, kuid Maksu-ja Tolliamet jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada.
2.4.Palcet Group OÜ annab teada, et võlgnikult ei ole menetluse kestel laekumisi toimunud ning nõue summas 542,95 on täitmata.
2.5.Holm Bank AS palub lõpetada kohustusest vabastamise menetlus ja keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast.
2.6.Bigbank AS on 14.10.2021 esitatud vastuses seisukohal, et võlgnik on süüliselt rikkunud pankrotiseaduse § 173 nimetatud kohustusi, mistõttu Bigbank AS ei nõustu võlgniku kohustustest vabastamisega.
2.7.Kohtule ei esitanud seisukohta Politsei-ja Piirivalveamet (sai nõude kätte 10.09.2021), Telia Eesti AS (sai kohtunõude kätte 08.09.2021) ega Aktiva Finants OÜ (ei ole kättesaamist kinnitanud). Eeltoodust tulenevalt kohus eeldab, et võlausaldajatel puuduvad vastuväited G T kohustustest vabastamisele.
2.8.Vastavalt 01.09.2016. a määrusele jäi G. Tl pankrotimenetluses võlausaldajatele tasumata nõudeid kogusummas 5947,24 eurot. Kohustusest vabastamise menetluse käigus võlgnik võlausaldajatele väljamakseid pole teinud. Võlgnik on kogu kohustustest vabastamise menetluse aja olnud töötu. Võlgnikul puuduvad sissetulekud, millele saaks pöörata sissenõuet. Sotsiaalkindlustusamet ei ole võlgnikule määranud ega maksnud pensione ja/või toetusi (II kd tl 124). Töötukassa ei ole võlgnikule määranud töötushüvitist, kuid võlgnikule on makstud väikesi summasid tööharjutuse ja sõidukulude katteks, kokku viiel korral summas 155,80 eurot. Võlgnik on Sotsiaalhoolekande ühingu majutusteenusel (varjupaik), mille kulude eest tasub Haapsalu Linnavalitsus läbi toimetulekutoetuse. Haapsalu Linnavalitsuse makstav toimetulekutoetus 150 eurot kantakse võlgniku tütre arvelduskontole kuna võlgnikul ei ole pangas arvelduskontosid.
2.9.Võlgnik ei ole menetluse ajal olnud tööga hõivatud, kuid isik on olnud tööotsijana arvel. Toimikust nähtuvalt (II kd tl 41) on võlgnik olnud seotud töötukassa tegevustega. Kohtule ei ole teada põhjused miks võlgnik ei ole tööd leidnud, kuid arvestades võlgniku vanust, eluviise, asjaolu, et isik elab varjupaigas ning pea kaks aastat kestnu pandeemilist olukorda, peab kohus usutavaks, et isikul ongi keeruline tema jaoks sobivat tööd leida.
2.10.Kohus leiab, et G Ti näol on tegemist isikuga, kellel ei ole olnud võimalust võlausaldaja ees kohustusi täita seoses asjaoluga, et isiku sissetulekud ei ole olnud selleks piisavad. Võlgniku sissetulekuks on olnud peamiselt kohaliku omavalitsuse määratud toimetulekutoetus, mis on kogu pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse vältel jäänud alla määra, millele TMS § 132 lg 1 ja 2 järgi saaks sissenõuet pöörata. PankrS § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.
2.11.Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14). Kohus on seisukohal, et G. Ti majanduslik olukord on eriti raske, mistõttu võib tema kohustustest vabastamine anda väljavaate uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks.
2.12.Võlausaldajatest on võlgniku G. T kohustustest vabastamisele esitanud vastuväite Holm Bank AS, kes on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamisest tuleks keelduda ja Bigbank AS, kes on seisukohal, et võlgnik on rikkunud PankrS § 173 nimetatud kohustusi, mistõttu Bigabank As ei nõustu kohustustest vabastamisega.
2.13.Holm Bank AS ei ole põhjendanud miks ta palub keelduda võlgniku kohustusest vabastamisest, samuti ei ole Bigbank AS toonud otseselt välja, et milles võlgniku kohustuste rikkumine seisneb. Küll aga on Bigabank oma seisukohas viidanud võlgniku kohustusele tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega, mida võlausaldaja peab PankrS § 173 sätestatu rikkumiseks. Kohus leiab, et võlausaldaja seisukoht, et võlgnik ei ole menetluse ajal tegelenud mõistlikult tulutoova tegevusega on õige, kuid käesoleval juhul ei saa seda pidada võlgniku poolseks raskeks rikkumiseks ega kohustustest vabastamisest keeldumise aluseks. Kuivõrd pankrotimenetluses tehti ühe maksejõuetuse põhjusena kindlaks, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli töökoha kaotus aastal 2007 peale mida pole isik töötanud peamiselt halva tervisliku seisundi (epilepsia ja südameprobleemid) tõttu. Võlgnik on võtnud osa töötukassa poolt pakutavatest tööturu teenustest, mis kohtu hinnangul näitab isiku soovi enda majanduslikku olukorda parandada. Kohus leiab, et võlgnikul, kellel ilmselt puuduvad tänasel tööturul teistega võrdsetel alustel kandideerimiseks vajalikud oskused ning kelle tervislik seisund ilmselt ei võimalda kõike tööturul pakutavat vastu võtta on usutav, et võlgnik ei ole leidnud tööd, mille arvelt endale sissetulekut teenida ning võlausaldajatele kohustusi täita.
2.14.Eeltoodu alusel kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine on põhjendatud ning puudub PankrS § 175 lõikes 51 sätestatud alus menetluse pikendamiseks ning võlgnikule täiendava tähtaja andmiseks. Seega kohus rahuldab G Ti avalduse pankrotimenetluse täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks ning G T tuleb vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.
2.15.PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Tulenevalt PankrS § 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. PankrS § 175 lg 6 sätestab, et määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse. Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.