Hooneühistu Luited hagi Bestfox Auctions OÜ vastu võla nõudes
Tsiviilasja hind
3326,8 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Hooneühistu Luited (registrikood 80044336), lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Männik Kostja: Bestfox Auctions OÜ (registrikood 12113270)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista kostjalt Bestfox Auctions OÜ (registrikood 12113270) hageja Hooneühistu Luited (registrikood 80044336) kasuks välja 3056,8 eurot.
3.Mõista kostjalt Bestfox Auctions OÜ (registrikood 12113270) hageja Hooneühistu Luited (registrikood 80044336) kasuks välja viivis arvestatuna summalt 3056,8 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 08.04.2019 kuni põhivõla tasumiseni.
4.Määrata menetluskulud kostja kanda.
5.Mõista kostjalt kostjalt Bestfox Auctions OÜ (registrikood 12113270) hageja Hooneühistu Luited (registrikood 80044336) kasuks välja menetluskulude hüvitis 2168,2 eurot.
6.Mõista kostjalt Bestfox Auctions OÜ (registrikood 12113270) hageja Hooneühistu Luited (registrikood 80044336) kasuks välja viivis menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni võla tasumiseni.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Asjaolud ja menetluse käik
1.HÜ Luited esitas 08.04.2019 hagi Bestfox Auctions OÜ vastu 3326,8 euro ja viivise väljamõistmiseks. Kostja jättis osaliselt tasumata liikmemaksud 2016-2018 eest. Liikmemaksu suurus oli 135 eurot aastas iga garaažiboksi kohta, tasumäär kehtestati 2015.a üldkoosolekul. Hageja nõuab ka seadusjärgse viivise väljamõistmist alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni (toimiku lk [tl] 1). Võlgnevuse arvestuse kohta esitas hageja raamatupidamisandmete kokkuvõtte (tl 12) ning tasumata arved ja saldokinnitused (tl 105-121).
2.Kostja vaidles hagile vastu. Võlgnevuse arvestus pole selge. Kostja võõrandas oma garaažiboksid 10.06.2019 ja lepingu järgi läksid kõik õigused ja kohustused ostjale üle. Kostjal on vastunõue hageja vastu summas 4219 eurot seoses ehitustöödega, mille eest hageja jättis tasumata. Hageja ei taganud nõuetekohast võimalust elektri kasutamiseks ja tekitas sellega kostjale kahju ligikaudselt summas 3000 eurot (tl 33). Kostja tegi ehitustööde tasunõude alusel protsessuaalse tasaarvestuse (tl 57p). Ehitustööde tasu nõue muutus sissenõutavaks 15.10.2017 (tl 69 p).
3.Hageja vaidlustas kostja väited elektriühenduse kohta. Hageja väitel põhjustas probleemid kostja ise omavoliliste elektritööde tegemisega (tl 49p). Hageja vaidlustas ehitustöödega seotud võlgnevuse väite ja tugines selle nõude aegumisele (tl 64). Kostja esitatud 26.09.2015 tööde vastuvõtmise akt (tl 61) on võltsitud (tl 75).
4.Kohus selgitas menetluse seisu ja tõendamiskoormist 05.03.2020 määruses (tl 67), 14.08.2020 määruses (tl 99) ja 04.10.2021 määruses (141).
5.Hageja loobus hagist 270 euro ulatuses, kuna kolmandad isikud olid vahepeal tasunud vastava osa kostja liikmemaksuvõlgnevusest (tl 103). Kohus võttis loobumise vastu 16.10.2020 määrusega. Menetlusse jäänud põhinõude summaks on 3056,8 eurot (tl 134).
6.04.10.2021 määrusega teatas kohus pooltele kohtukoosseisu muutumisest ja määras asja lahendamise lõpuleviimiseks tähtajad (tl 141). Kuna mõlemad pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 1p ja 33), lahendas kohus asja kohtuistungit pidamata. Otsuse põhjendused
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
8.Hageja nõuab kostja poolt tasumata jäetud arvete tasumist. Arved on esitatud iga-aastase liikmemaksu ja remondikulu kohta järgmiselt: garaažiboks nr 26 – aastate 2016-2018 eest (tl 105p - 106p); garaažiboks nr 27 – aastate 2017-2018 eest (tl 107p - 108); garaažiboks nr 61 – aastate 2015-2018 eest (tl 109 – 110p); garaažiboks nr 63 – aastate 2015-2018 eest (tl 111p - 113); garaažiboks nr 86 – aastate 2015-2018 eest (tl 114 – 115p); garaažiboks nr 90 – aastate 2017-2018 eest (tl 116 – 117); garaažiboks nr 108 – aastate 2016-2018 eest (tl 119 - 120p); garaažiboks nr 119 – aasta 2018 eest (tl 121). Arvete tasumata osad on kajastatud hageja raamatupidamise koonddokumendis (tl 12). Garaažiboks nr 90 arve 2017.a eest koonddokumendis ei kajastu, kuid selle tasumata osa on kajastatud hageja nõude arvestusega kooskõlas olevalt saldokinnitusel (tl 116). Arvete tasumata osa summa 3056,8 eurot hõlmab ka boks 90 arvet 2017.a eest. Tasumäär on 135 eurot aastas ühe garaažiboksi kohta. Kohus on kostjale korduvalt selgitanud, et ta peab täpsustama oma väidet nõude arvestuse ebaselguse kohta (05.03.2020 määruse p 7, tl 67p; 04.10.2021 määruse p 3 (tl 141). Kostja pole seda teinud.
9.Kostja pole vaidlustanud hageja faktiväidet, et võla tekkimise perioodil oli kostja eelnimetatud garaažibokside kasutajana hageja liige (hagiavalduse p 1.1, tl 1). Kohus loeb selle faktiväite tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 järgi omaks võetuks.
10.Kostja pole vaidlustanud hageja faktiväidet, et vaidlusalusteks aastateks oli hageja liikmetele kehtestatud kohustus tasuda iga garaažiboksi kasutamise eest hagejale 135
eurot aastas (hagiavalduse p 1.2). Kohus loeb selle faktiväite tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 järgi omaks võetuks. Tasukohustuse õiguslik alus on hooneühistuseaduse (HÜS) § 11 lg 1 p 4, § 13 ja hageja põhikirja p 29.
11.Kostja väide garaažibokside võõrandamisest 2019.a (kostja 02.07.2019 avalduse p 1.1, tl 33p) ei oma asja õige lahendamise seisukohalt tähendust. Vaidlusaluste maksekohustuste tekkimise ajal kasutas garaažibokse hageja liikmena kostja. Kostja võimalikud lepingud uute kasutajatega ei saanud ilma hageja nõusolekuta vabastada teda võla tasumise kohustusest (võlaõigusseaduse [VÕS] § 175 lg 1).
12.Hageja põhikirja p 29 järgi tasutakse liikmemaksu kord kuus (tl 14). Hageja on kohtule teadmata põhjusel otsustanud nõuda tasumist kord aastas, mis aga on kostjale põhikirjaga kehtestatuga võrreldes soodsam. Vaidlusalused tasunõuded on seega muutunud sissenõutavaks juba enne hagi kohtule esitamist.
13.Eelnimetatu alusel loeb kohus hageja põhinõude tõendatuks hageja poolt esitatud ulatuses ehk summas 3056,8 eurot. Hagejal on õigus nõuda põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Hageja nõuab viivise väljamõistmist alates hagiavalduse esitamisest 08.04.2019 kuni põhivõla tasumiseni, mis on kooskõlas TsMS §-ga 367.
14.Kostja ei ole tõendanud oma väidetavat tasunõuet hagejale tehtud ehitustööde eest. Hageja eitab sellise võla olemasolu. Kostja pole tõendanud kokkulepet tööde tegemise kohta ega tööde üleandmist hagejale. Kostja esitatud 26.09.2015 aktis (tl 61) ei sisaldu kokkulepet väidetavalt tehtud tööde mahtude ega maksumuse kohta. 24.09.2017 arvet (tl 60) pole aktiga ega muul viisil hageja poolt kinnitatud. Hageja eitab kokkuleppe ja võla olemasolu ning väidab akti olevat võltsitud (hageja 15.10.2019 avaldus, tl 64, 26.03.2020 avaldus, tl 73, 15.04.2020 avaldus, tl 75 ja 05.05.2021 avaldus, tl 136). Kostja vastunõue on eespool selgitatust tulenevalt tõendamata sõltumata sellest, kas 26.09.2015 akt on ehtne. Kohus nõustub samas kostja selgituste ja tõenditega akti võltsituse kohta. Mõlemad aktis hageja esindajateks märgitud isikud on kirjalikult kinnitanud, et akti sisu ei vasta tegelikkusele ning et nemad seda dokumenti allkirjastanud pole (tl 138 ja 139p). Seega on kostja tasaarvestuslik vastuväide alusetu ega mõjuta hageja nõude kehtivust.
15.Kostja väide tema garaažibokside elektriga varustamisega seoses põhjustatud kahju kohta on käesolevas asjas tähendusetu. Kostja pole selle nõudega seoses hageja nõuet tasaarvestanud ega seda nõuet vastuhagina esitanud.
16.Kuna hagi rahuldatakse, määrab kohus menetluskulud kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). Hageja osaline loobumine oma nõudest oli tingitud selle tasumisest kohtumenetluse ajal, mistõttu loobumist pole põhjust menetluskulude jaotamisel arvestada.
17.Hageja on tasunud riigilõivu 325 eurot. Lepingulise esindaja töö eest on nõuab hageja hüvitist 1843,2 eurot (1555,2+72+216, tl 122 ja 151). Esindaja toimingute üksikasjalik loetelu on lisatud õigusabiarvetele (tl 124-131, 152 ja 153). Tunnitasumäär on olnud 180 eurot koos käibemaksuga, hageja pole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu tagasi arvestada. Kostja pole hageja menetluskuludele vastuväiteid esitanud. Kohtu
arvates on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 2168,2 eurot (1843,2+325).
18.Hageja taotluse (dtl 122p) alusel ja juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ants Mailend kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.