Tsiviilasi nr 2-21-11495
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Andrus Miilaste
Määruse tegemise aeg ja koht
25. november 2021. a, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-21-11495
Tsiviilasi
L. H. O. hagi A. R. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja L. H. O.(registrikood XXX, asukoht: XXX) Hageja lepingulised esindajad vandeadvokaat O. L. ja advokaat T. T. (XXX, asukoht: XXX, e-post: XXX; XXX) Kostja A. R. (isikukood XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX)
Tartu Maakohtu menetluses on L. H. O.(hageja) hagi A. R. väljamõistmiseks.
(kostja) vastu võlgnevuse
Hageja esitas 07.10.2021 taotluse, milles palub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel jätta hagi läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada – välja on kuulutatud kostja pankrot ning pankrotimenetluses on koostatud ka lõpparuanne, hagejal ei ole võimalik oma nõuet kostja vastu saada rahuldatud kostja rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu. Alternatiivselt palub hageja jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 3 alusel, mis võimaldab kohtul jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TsMS § 150 lg 3 alusel taotleb hageja hagi esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist.
21.10.2021 seisukohas jäi hageja esitatud taotluse juurde. Hageja täpsustab, et taotleb hagi läbi vaatamist, sest hagiga ei ole enam võimalik taotletavat eesmärki saavutada, mitte tulenevalt kostja kehvast majanduslikust olukorrast. Hageja põhjenduste kohaselt hageja esitatud hagiavaldus on kokkuvõttes suunatud hagi rahuldamisele, täitemenetluse algatamisele ning laenu ja kõrvalkohustuste sissenõudmisele. Tulenevalt pankrotimenetluse olemusest ja tagajärgedest, ei ole hagiga taotletud eesmärki võimalik enam saavutada. Sisult samalaadne loogika kehtib ka juhul, kui hageja esitab hagiavalduse ning menetluse kestel kuulutatakse välja kostja pankrot. Lisaks viitab hageja, et kohtupraktikas leitakse, et kui pankrotimenetlusest järeldub kostja vara puudulikkus ja võimalused, et mingisugune vara tekiks, siis ei ole hagejal võimalik saavutada hagiga taotletavat eesmärki, et kostja tasuks hagejale võlgnevuse ning hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Läbiva kohtupraktika mõte on kaitsta hagejat kostja kehva majandusliku olukorra eest pankrotistumise tõttu. Kui hagi ei saa jätta läbi vaatamata, siis alternatiivselt hageja esitab taotluse hagist loobumiseks. Hageja kinnitab, et ta mõistab hagist loobumise tagajärgi ning taotleb TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole hagi esitamisel tasutud riigilõiv tagastamist.
Kohus leiab, et hageja esile toodud asjaoludel puudub alus hagi läbi vaatamata jätmiseks ning menetlus tuleb lõpetada hagist loobumisega. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et tulenevalt pankrotimenetluse olemusest ja tagajärgedest, ei ole hagiga taotletud eesmärki võimlaik enam saavutada. Hageja ei ole esile toonud põhjuseid, mis takistaksid hagi läbi vaatamist, vaid et hagi rahuldamise korral ei pruugi kostja rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu olla võimalik kohtuotsust täita. Hageja ei ole viidanud muule seaduses nimetatud alusele, mis võimaldaks jätta hagi läbi vaatamata. Pankrotiseaduse (PanrS) § 167 lg 1 esimese lause, lg 2 kohaselt pärast pankrotimenetluse lõppemist võivad võlausaldajad nõuded, mille võis esitada pankrotimenetluses, kuid mis on selles jäänud esitamata, samuti nõuded, mis küll esitati, kuid mis jäid rahuldamata ja millele võlgnik vastu vaidles, esitada võlgniku vastu üldises korras, välja arvatud kui nõue on võlgniku kohustustest vabastamise tõttu PankrS §-s 176 sätestatule lõppenud. PankrS § 167 lg 4 esimese lause kohaselt võib üldises korras võlgniku vastu esitada samuti nõudeid, mis on tekkinud pankrotimenetluse ajal ja mida ei saanud pankrotimenetluses esitada. Kohtute Infosüsteemist nähtuvalt on 11.08.2017 määrusega tsiviilasjas nr XXX välja kuulutatud kostja pankrot ning 24.05.2021 määrusega on pankrotimenetlus lõpetatud ja algatatud kostja suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kuna kostja pankrotimenetlus on lõppenud, siis saab tema vastu esitada nõudeid üldises korras. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus rahuldab hageja alternatiivse taotluse hagist loobumiseks ning lõpetab asjas menetluse. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud hagiavaluse esitamisel riigilõivu 1000 eurot. Hageja taotlusel kohus tagastab hagejale poole tasutud riigilõivust, s.o 500 eurot, vastavalt hageja taotlusele XXX pangakontole.
TsMS § 168 lg 2 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja on hagile vastanud lepingulist esindajat kasutamata. Seega hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.