2-21-13225/12 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Harju Maakohus võttis 30.09.2021 menetlusse AS LHV Pank avalduse L. Õ. pankroti väljakuulutamiseks ning määras ajutiseks halduriks Maire Armi. Ajutine haldur esitas 20.10.2021 aruande, milles tegi ettepaneku tasuda deposiit 3000 eurot raugemise vältimiseks. Kohus tegi 08.11.2021 määruse, milles andis tähtaja ettemaksu tasumiseks, et vältida menetluse raugemist. Kohtu poolt määratud tähtajaks ettemaksu ei tasutud. Ajutise halduri aruanne 20.10.2021 esitas Maire Arm kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on järelepärimiste teel saadud andmetel võlgnikul kohustusi vähemalt 477 475,60 euro ulatuses ning vara puudub. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, mille põhjuseks on ilmselt tegevus, mis on viinud kohtuotsusega väljamõistetud S OÜ-ga solidaarkohustuse (käenduslepingud) hüvitamiseni, mida võlgnik ei ole suutnud tasuda. Võlgnikul puudub vara, mis võimaldaks ka lähitulevikus võlakohustust sellises ulatuses täita. Ajutise halduri arvates on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse (PankrS) § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur on teinud ettepaneku pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur ei ole tuvastanud kuriteo tunnustega tegude olemasolu. Ajutise menetluse maht ei võimalda esitada käesoleval juhul mingit lõplikku järeldust võimalike tagasivõidetavate tehingute osas. Kuna võlgnikul ei ole vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks, siis on ajutine pankrotihaldur teinud ettepaneku tasuda ettemaksuna pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot. Kui nimetatud summat deposiidina ei tasuta, siis on ajutise halduri hinnangul alus lõpetada pankrotimenetlus raugemisega. Ajutine haldur märkis, et juhul kui võlgnik esitab kohtule avalduse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, tuleks pankroti välja kuulutada. Avalduse esitamata jätmisel tuleks pankrotiavalduse menetlus lõpetada raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Võlausaldaja ja võlgnik ajutise halduri aruandele ega tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja ajutise halduri arvamust, leiab, et L. Õ. pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks. Ajutine haldur on kindlaks teinud, et võlgnikul kohustusi vähemalt 477 475,60 euro ulatuses ning vara puudub. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 alusel võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus nõustub ajutise halduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara

pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused pole tuvastatavad. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lg-s 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu määratud summa. Kohus tegi 08.11.2021 määrusega L. Õ. kodu pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda deposiidina pankrotimenetluse kulude katteks 3000 eurot hiljemalt 16.11.2021. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. Eelnimetatud summat pole pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina tasutud. Kohus leiab, et kuna L. Õ.l ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ja pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina kohtu poolt määratud summat tasunud ei ole ning võlgnik ei esitanud avaldust kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks, siis on põhjendatud lõpetada L. Õ. pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 150 lg 1 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 150 lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 23 lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on 20.10.2021 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 8,5 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 100 eurot (ilma käibemaksuta) ja palub määrata ajutise halduri töötasuks 1020 eurot (sh käibemaks). Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahu ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlausaldaja ega võlgnik ei ole ajutise halduri aruandele ega tasu arvestusele vastu vaielnud. Ajutise halduri tasu 1020 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlausaldaja poolt tasutud ettemaksu arvelt OÜ Maria Mägi Advokaadibüroo arvelduskontole nr xxxx.