Hageja OON Logistics OÜ (pankrotis, registrikood 12367585) seaduslik esindaja pankrotihaldur Kalev Mägi Kostja aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus (registrikood 10131720), lepinguline esindaja Allan Viirma
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta kostja menetluskulud hageja kanda.
3.Määrata kostja menetluskulude suuruseks 924 eurot ja mõista see hagejalt välja kostja kasuks.
Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama
2-21-6897
kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja poolte seisukohad
1.OON Logistics OÜ (pankrotis) (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagi aktsiaselts Holostovi Kinnisvarahaldus (kostja) vastu Aktsiaselts Sarbuss (pankrotis) (võlgnik) pankrotimenetluses tingimusliku nõude summas 1 307 615,10 eurot tunnustamiseks.
2.Hageja põhiväited on järgmised: -
-
hageja esitas võlgniku pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles taotles nõude, summas 538522,72 eurot ja tingimusliku nõude summas 1 307 615,10 tunnustamist; hageja on andnud garantiid võlgniku kohustuste katteks AS SEB Liisingule kokku summas 1 307 615,10 eurot. AS SEB Liising (SEB) on esitanud garantiilepingutest tuleneva nõude hageja pankrotimenetluses summas 1 307 615,10 eurot. Nõue on tunnustatud. Võimalike väljamaksete korral hageja pankrotivarast SEB-le oleks hagejal regressi korras õigus nõuda väljamakstud summat võlgnikult, mistõttu esitati tingimuslik nõue; 31.03.2021 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise koosolek, kus kostja esitas vastuväite tingimuslikule nõudele summas 1307615,10 eurot; võimalik, et tagasinõudeõiguse osas on kokkulepe hageja ja kostja vahel sõlmitud, kuid hageja pankrotimenetluses ei ole hageja juhatuse liige pankrotihaldurile neid dokumente esitanud ega üle andnud.
Kostja vaidleb hagile vastu. Tema seisukoht on järgmine: -
-
-
-
hageja väidetav nõue ei tulene tingimuslikust tehingust ega kõrvaltingimusega haldusaktist. Veelgi enam, hageja ja võlgnik pole seoses väidetava garantii alusel SEBle tasutavate summadega teinud mingit tehingut, sh mitte ühtegi tingimuslikku tehingut. Seega, hageja väidetav nõue ei ole ega saa olla tingimuslik nõue; garantii andjal on tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes siis, kui nad on selles kokku leppinud. Käesoleval juhul hageja ja võlgnik vastavasisulist kokkulepet sõlminud ei ole. Seega puudub hageja ja võlgniku vahel hageja väidetav võlasuhe; tagasinõudeõigus ei saa tekkida seaduse alusel. Garantii on iseseisev kohustus ja ei sõltu selle väljastamise aluseks võimalikult eksisteeriva käsunduslepingu vms sisesuhte olemasolust või puudumisest. Kuidas, kas ja millistel tingimustel üks isik teise kasuks garantii väljastab ja kas nad soovivad (garantii väljastamisega seotud) tagasinõudeõiguses, käsundi täitmiseks makstavates tasudes, tegevustes jms kokku leppida, on poolte kujundusõigus; asjaolu, et üleantud dokumentide hulas pole kokkulepet garantiikohustuse täitmise korral tagasinõudeõiguse tekkimise kohta ei tõenda tagasinõudeõiguse kokkuleppe olemasolu. Kui kokkulepet pole T T hageja pankrotihaldurile üle andnud, siis järelikult sellist kokkulepet polegi sõlmitud.
Kohtu seisukoht
3.Asjas puudub vaidlus, et hageja pankrot on välja kuulutatud 10.01.2020 tsiviilasjas nr 219-12542 (tl 4). Järelikult on hageja panrotiavaldus menetlusse võetud enne 01.02.2021,
2-21-6897
mistõttu tuleb nõude tunnustamisele kohaldada pankrotiseaduse (PankrS) 5. peatüki 2. jao sätteid, mis kehtisid kuni 31.01.2021 (PankrS § 193 lg 5). Hageja on esitanud hagi tingimusliku nõude summas 1 307 615,10 eurot tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Sellise nõude aluseks on PankrS § 106 lg 1 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioonis), mille kohaselt otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus, kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud. Viidatud sätte järgi tuleb hagi esitada võlausaldaja vastu, kui nõudele vaidles vastu võlausaldaja. Kuivõrd võlgniku pankrotimenetluses on hageja nõudele esitanud vastuväite kostja 1 307 615,10 euro ulatuses (tl 5-6, tl 8 pöördel, nõuete kaitsmise koosoleku protokolli p 1, tl 11-12), on hagi esitatud õige isiku vastu. PankrS § 106 lg 1 (kuni 31.01.2021 kehtinud redaktsioonis) järgi võib nõude tunnustamise hagi esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude tunnustamata. Asjas puudub vaidlus, et hagi oleks esitatud viidatud tähtaega rikkudes.
4.Hageja on kohtule esitanud garantiilepingud. 25.05.2018 lepingu kohaselt andis hageja garantii SEB kasuks summas 559 592 eurot tagades võlgniku kõigi kohustuste täitmist SEB-le, mis tulevad võlgniku ja SEB vahel sõlmitud liisingulepingutest nr L17105468, L16109531, L16109527, L16109525, L16109523, L16109521, L16107481, L16102336, L16102335, L16102333, L15109376, L15109038, L15109034, L15109033, L15107695, L15104261, L15104260, L15104256, L15103571 ja L1510337 (tl 95-96). 12.06.2018 sõlmitud lepingu kohaselt andis hageja garantii SEB kasuks summas 236 466,10 eurot tagades võlgniku kõigi kohustuste täitmist SEB-le, mis tulevad võlgniku ja SEB vahel sõlmitud faktooringulepingust nr 2628F (tl 97-98). Samal päeval andis hageja veel ühe garantii SEB kasuks summas 511 557 eurot tagades võlgniku kõigi kohustuste täitmist SEB-le, mis tulevad võlgniku ja SEB vahel sõlmitud faktooringulepingust nr 2323F. Viidatud garantiide alusel on hageja taganud võlgniku nõudeid SEB ees kokku 1 307 615,10 euro ulatuses. Asjas puudub vaidlus, et SEB on nimetatud nõude hageja pankrotimenetluses esitanud ning seda nõuet on tunnustatud (tl 16-18, 101-102).
5.Hageja on seisukohal, et nõuet tuleb tunnustada, sest kui hageja pankrotimenetluses teostatakse väljamakse SEB-le eelmises punktis viidatud nõude katteks, tekib hagejal regressi korras nõue võlgniku vastu tulenevalt hageja antud garantiidest. Garantiiga seonduvat reguleerib võlaõigusseaduse (VÕS) § 155. VÕS § 155 lg 5 sätestab, et kui garantii andja on garantiist tuleneva kohustuse täitnud, on tal tagasinõudeõigus võlgniku vastu üksnes juhul, kui see tuleb nendevahelisest suhtest ehk sisesuhtest. Selline sisesuhe vastab käsunduslepingu tüüpi lepingu tunnustele. Lepingu alusel võtab garant endale kohustuse garantiilepingu sõlmimiseks ja garantiist tulenevate kohustuste kandmiseks (garandi teenus). Garandi ja võlgniku vaheline sisesuhe tekib tavaliselt võlgniku initsiatiivil, kes taotleb garandilt garantii andmist võlausaldajale teatavate võlgniku kohustuste täitmise tagamiseks. Garandi regressinõuete ulatus ja eeldused on üldjuhul eraldi reguleeritud vastavas lepingus või selle suhtes kohaldatavates garandi tüüptingimustes (Tallinna Ringkonnakohtu 29.05.2019 otsus asjas nr 2-18-4615, p 63). TsMS § 230 lg-st 1 tulenevalt on hagejal kohustus tõendada tagasinõudeõiguse olemasolu. Käesolevas asjas tuli hagejal seega tõendada tema ja võlgniku vahelise kokkuleppe olemasolu, millest nähtuks, et hagejal on tagasinõudeõigus võlgniku vastu (VÕS § 155 lg 5). Sellise kokkuleppe olemasolu hageja tõendanud pole. Hageja möönab ka ise, et ta pole kindel tagasinõudeõiguse kokkuleppe olemasolus, sest hageja eelmine seaduslik esindaja T T pole pankrotihaldurile sellist dokumenti üle andnud. Samas nähtub Harju Maakohtu 26.08.2020 määrusest tsiviilasjas 2-19-12542, et hageja endist juhatuse liiget T Tu on
2-21-6897
kohustatud hiljemalt 16.09.2020 üle andma pankrotihaldurile mh kõik lepingud (tl 91-92) ning 17.09.2020 on võlgniku vandega T T kinnitanud, et kõik tema esitatud andmed hageja äritegevuse kohta on õiged, kuid täpsustanud, et tal pole olnud võimalik kontrollida vara ja võlgade nimekirja (tl 93). 14.12.2020 on vormistatud panrotihalduri ja T T vahel hageja äritegevusega seotud dokumentide üleandmise-vastuvõtu akt (tl 94). Esitatud tõenditest järeldub, et hageja endine juhatuse liige on pankrotihaldurile üle andnud hageja äritegevusega seotud dokumendid, mh lepingud. Hageja pole veenvalt põhistanud ega kohtu ette toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et pankrotihaldurile on esitamata hageja majandustegevuse kohta täiendavaid dokumente, mh lepinguid, mis seonduvad vaidlusaluse garantii andmisega ning tagasinõudeõiguse kokkuleppe olemasoluga. Ka pole hageja taotlenud asjakohaste tõendite kogumist. Järelikult on tõendamata asjaolu, et hageja ja võlgniku vahel oli sõlmitud VÕS § 155 lg-le 5 vastav kokkulepe tagasinõudeõiguse kohta.
5.1.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et tagasinõudeõigus võiks tekkida seaduse alusel, so VÕS 628 lg 2 alusel. Selle sätte järgi peab käsundiandja käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Viidatud säte reguleerib käsundi täitmisel tekkinud kulutuste hüvitamist. Praegusel juhul on küsimus aga välja makstud garantiisumma tagasinõudeõiguse olemasolust, mitte garandi õigusest nõuda võlgnikult garantiisumma väljamaksmisest tekkinud kulutuste hüvitamisest (nt asjaajamiskulud). Kohus märgib siinkohal, et hageja esitatud võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande koopia pole TsMS § 272 mõttes dokumentaalne tõend, mistõttu kohus sellega asja lahendamisel ei arvesta (tl 20).
5.2.Hageja väited, et garantiilepingute sõlmimise ajal hageja endise juhatuse liikme ja võlgniku juhatuse liikme isikud kattusid ning tegu oli lähikondsetega, pole asjakohased. Praegusel juhul on nõude tunnustamise eelduseks asjaolu, et hagejal on tagasinõudeõigus võlgniku vastu, mis eeldab vastava kokkuleppe olemasolu (vt otsuse p 5 ja 5.1). Järelikult pole hageja osundatud asjaolud käesolevas vaidluses olulised. Seetõttu jätab kohus asja lahendamisel arvestamata TsMS § 238 lg 5 ja lg 1 p 2 alusel hageja ja võlgniku detailandmete väljavõtted ning T T 27.07.2017 e-kirja (tl 51-90).
5.3.Eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et kuivõrd tõendamata on hageja ja võlgniku vaheline kokkulepe tagasinõudeõiguse olemasolu kohta VÕS § 155 lg 5 mõttes, puudub hagejal regressinõue võlgniku vastu. Seega puudub alus hageja esitatud nõude summas 1 307 615,10 eurot tunnustamiseks võlgniku pankrotimenetluses, mistõttu tuleb esitatud hagi jätta rahuldamata.
6.Kuivõrd kohus on eelnevalt jõudnud seisukohale, et puudub alus hageja esitatud nõude tunnustamiseks, siis puudub vajadus võtta seisukoht selles, kas hageja esitatud nõue on tingimuslik nõue PankrS § 98 mõttes. Menetluskulud
7.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
2-21-6897
8.TsMS § 174 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kohtuotsuses.
8.1.Kostja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja 18.10.2021 (tl 115-116). Selle kohaselt on kostja menetluskulud 770 eurot (lisandub käibemaks 154 eurot), mis koosneb lepingulise esindaja kulust (7 tundi). Õigusteenust on osutatud tunnihinnaga 110 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtu hinnangul on kostja menetluskulud põhjendatud ja vajalikud ning esitatud menetluskulude nimekiri on kooskõlas toimiku materjalidega. Kostja lepingulise esindaja osutatud õigusteenuse tunnitasu 110 eurot (lisandub käibemaks) on mõistlik ning ei ületa keskmist õigusteenuse eest makstavat tasu.
8.2.Eeltoodut arvestades on kostjale hüvitatav põhjendatud ja vajalik menetluskulu 924 eurot (sh käibemaks). Lisaks peab hageja tulenevalt kostja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.