Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Laporte Invest vastu võlgnevuse nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
Menetlusosalised esindajad
ja
Osaühing
nende Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490; asukoht Estonia pst 9, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 10143) Kostja: Osaühing Laporte Invest (registrikood 10641881; asukoht Mai põik 4-4, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11621)
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada tsiviilasja 2-21-115458 menetlus Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi Osaühing Laporte Invest vastu võlgnevuse nõudes seoses hageja hagiavaldusest loobumisega.
2.Jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summa 147,5 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Rahuldada hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 37,50 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele xxx (Swedbank), märkides selgituseks tsiviilasja numbri. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA esitas 28.06.2021.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 70,00 euro saamiseks. Kohus tegi 28.05.2021.a võlgnikule makseettepaneku, võlgnik esitas 14.06.2021.a vastuväite. Pärnu Maakohtu 28.06.2021.a määrusega
1(4)
lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Harju Maakohus võttis tsiviilasja menetlusse. Kostja esitas 11.10.2021.a hagi vastuse, milles viitab, et on 28.07.2021.a tasunud hagejale põhivõlgnevuse 30 eurot ning sissenõudekulud omaniku teadasaamiseks summas 1,50 eurot.
3.12.10.2021.a esitas hageja avalduse hagiavaldusest loobumiseks, kuivõrd kostja hagejale tasunud põhivõlgnevuse ja sissenõudekuludes 1,50 eurot. Hageja selgitab, et hageja nõue 12.10.2021 seisukoha esitamisel oli kokku 357 eurot, mis kujuneb järgnevalt: 30 eurot leppetrahvid (põhiosa), 40 eurot sissenõudekulu (kõrvalkulud), 20 eurot menetluskulu TsMS § 4842 alusel, 192 eurot esindajakulu (km-ga) ning 75 eurot tasutud riigilõiv tsiviilasjas nr 2-21-115458. 28.07.2021 on tasunud kostja hagejale 31,50 eurot, mis vastab käesoleva tsiviilasja põhinõudele (30 eurot leppetrahv) ja osalisele sissenõudekuludele (1,5 eurot). Kostja poolt on tasumata hageja poolt tasutud riigilõiv summas 75 eurot, menetluskulu TsMS § 4842 alusel summas 20 eurot ning hageja esindajakulu summas 192 eurot (km-ga). Hageja nõue on pärast hagiavalduse esitamist osaliselt täidetud, siis sellest tulenevalt loobub hageja esitatud nõudest ning taotleb tsiviilasjas nr 2-21-115458 menetluse lõpetamist. Käesoleva taotluse esitamisel (12.10 seisuga) on kostjal hagejale tasumata võlgnevus summas 287 eurot: 192 eurot esindajakulu TsMS § 174 lg 1 ja 175 alusel, menetluskulu 20 eurot TsMS § 4842 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot.
4.Hageja taotleb võtta vastu hageja avaldus hagist loobumiseks ja lõpetada tsiviilasja nr 2-21115458 edasine menetlus, rahuldada hageja taotlus ning tagastada pool riigilõivust (37,5 eurot) hageja esindaja arveldusarvele, mõista kostjalt hageja kasuks välja pool tasumata riigilõivust summas 37,50 eurot, tasudes selle hageja esindaja EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele xxx (Swedbank), märkides selgituseks tsiviilasja numbri ning jätta tekkinud menetluskulud summas 212 eurot täielikult kostja kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus asub seisukohale, et hagiavaldusest loobumine tuleb vastu võtta ja lõpetada tsiviilasjas menetlus.
6.TsMS § 429 lg 3 sätestab, et kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kuna kostja on hageja nõude sisuliselt rahuldanud, hageja ei nõua kostjalt menetluskulusid ning kostja ei ole menetluses sisuliselt osalenud ja avalduses loobumine ei halvenda tema olukorda, siis puudub kohtu hinnangul vajadus küsida TsMS § 429 lg 3 alusel kostja seisukohta hagiavaldusest loobumisele.
7.Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta avaldusest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid.
8.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et TsMS § 429 lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel tuleb hagiavaldusest loobumine vastu võtta ja asja menetlus lõpetada. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel
2(4)
samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
9.Hageja palub tagastada pool tasutud riigilõivu seoses loobumisega kooskõlas TsMS § 150 lg 2 pga 2. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on hagiavalduselt tasunud riigilõivu 75,00 eurot Kohus leiab, et taotlus poole riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
10.TsMS § 150 lg 4 järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivuseaduse (RLS) § 12 lg 1 kohaselt on riigilõivu tasunud isikul õigus taotleda riigilõivu võtjalt riigilõivu tagastamist RLS § 15 alusel. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti. RLS § 15 lg 1 p 4 ja 5 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui toimingu tegemise taotlus jäetakse läbi vaatamata või kui isik võtab toimingu tegemise taotluse tagasi enne taotluse läbivaatamist.
11.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigilõiv summas 37,50 eurot tuleb tagastada ja kanda see EFTA LEGAL OÜ arveldusarvele xxx (Swedbank).
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ning kostja on kohtule teavitanud, et kostja on tasunud põhivõlgnevuse ning sissnõudmiskulud summas 1,50 eurot. Seetõttu loobub hageja hagist.
13.Käesoleval juhul on hageja põhinõue ning osaliselt ka sissenõudekulude nõue rahuldatud peale hagiavalduse esitamist ning menetlusse võtmist, mistõttu kuuluvad hageja menetluskulud kostja poolt hüvitamisele.
14.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtub, et hageja menetluskuludeks on 192 eurot esindajakulu TsMS § 174 lg 1 ja 175 alusel, menetluskulu 20 eurot TsMS § 484 2 alusel ning hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot, millest poole tagastamist taotles hageja seoses loobumisega.
15.Lähtuvalt TsMS § 4842 on põhjendatud hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot.
16.Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. On alust eeldada, et tegemist on standardse hagiavaldusega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks hagiavalduse koostamisele lugeda 1,5 tundi. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks käesolevas asjas 60 eurot tund/käibemaksuga. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 90 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulud 147,5 eurot (37,5+20+90). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 147,5 eurot ning menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
17.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
3(4)
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
18.TsMS § 433 lg 1 alusel võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Bergson, kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.