Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-21-11595 intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, LHV Pank – a/a EE567700771003819792 või Luminor Bank AS – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 23.07.2021 kohtule hagiavalduse, milles palus Txxxx Nxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista 04.05.2017 kompromissist nr 24250027 tulenev võlgnevus 9374,34 eurot, sh põhinõue 4585,44 eurot, enne 04.05.2017 sissenõutavaks muutunud viivised 46,49 eurot, viivised põhinõudelt 4585,44 eurot alates 16.11.2017 kuni 23.07.2021 summas 3703,20 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot ning täiendava viivise 0,06% päevas põhivõlalt alates 24.07.2021 kuni põhivõla tasumiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses kuni summani 835,75 eurot. Hagimaterjalide põhjal sõlmisid pooled 04.05.2017 kompromissilepingu nr 24250027. Hageja omas kostja vastu 19.08.2015 väikelaenulepingust nr 15-069033-VL tulenevat põhinõuet 7460,44 eurot ja viivisenõuet 406,93 eurot. Kompromissilepinguga loobus hageja osaliselt viivisenõuetest summas 360,44 eurot ning võimaldas kostjal tasuda põhivõlgnevuse ja viivise osamaksetena. Kostja tasus nõuet perioodil 15.05.2017-26.02.2021 kokku summas 2895 eurot, millest 20 eurot arvestati lepingu sõlmimise tasu 20 euro katteks ning 2875 eurot kompromissisummas sisalduva põhivõla katteks. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 4585,44 eurot ja viivised 46,49 eurot. Pooled leppisid kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma seni tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Kostja ei tasunud kompromissisummat ning see muutus tervikuna sissenõutavaks 16.11.2017. Pooled leppisid kokku viivisemääras 0,06% päevas kompromissisummalt. Hageja on kostjale edastanud kolm võlateatist (24.11.2017, 14.11.2018, 14.11.2019) ning nõuab kostjalt sissenõudekulude hüvitist summas 35 eurot. 01.09.2021.a määrusega võttis kohus hagi menetlusse ja edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte e-posti teel 13.09.2021. Hagimaterjalid sai kostja kätte ka posti teel 11.10.2021. Kostja edastas kohtule 13.09.2021 e-kirja, milles teatas, et on välismaal ega saa midagi kinnitada ning faile vaadates jääb arusaamatuks palju algne laenusumma oli ja viivised on väga meeletud. 20.10.2021 e-kirjaga selgitas kohus kostjale, et ei saa käsitleda kostja e-kirja kirjaliku vastusena hagile ning et vastuväited tuleb allkirjastatult ja selgelt esitada. Kohus andis täiendava tähtaja nõuetekohase ja allkirjastatud hagivastuse esitamiseks 10.11.2021. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem nõuetekohast hagivastust esitanud. Seega tuleb lugeda, et kostja ei ole hagile vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused

2-21-11595 Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Kohus leiab, et põhinõue, viivised ja sissenõudekulude hüvitis on hagiavalduse põhjal õiguslikult põhjendatud ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised 0,06% päevas, kuid mitte rohkem kui põhivõlgnevus 4585,44 eurot. Kohus leiab, et see on võimalik. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 4585,44 eurot, enne 04.05.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 46,49 eurot, viivised perioodil 16.11.201723.07.2021 summas 3703,20 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot ning viivise 0,06% päevas alates 24.07.2021 tasumata põhivõlalt (4585,44 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte enam kui põhinõude ulatuses, s.o kuni summani 835,75 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

2-21-11595

TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud hagiavaldustega menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 550 eurot. Kohus tuvastas, et hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses, s.o 550 eurot, ning see on põhjendatud ja tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 420 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja PlusPlus Legal OÜ arve õigusabi eest summas 420 eurot (sh käibemaks 70 eurot). Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust, on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud, kuid kostjalt ei saa välja mõista käibemaksuga summat, sest hageja on käibemaksukohustuslane (KMKR nr EE102313213). Hageja selgitas, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Hageja ei ole selgitanud ega tõendanud, milles seisneb piiratud käibemaksukohustuslaseks olemine ja kas ta reaalselt seda ka on. Maksu- ja Tolliamet veebilehel (Käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri otsing) sellist viidet hageja osas ei nähtu. Hageja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 900 eurot, millest 550 eurot on riigilõiv ja 350 eurot lepingulise esindaja tasu ning need tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.