Määruse tegemise aeg ja koht 19.11.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-144
Kohtuasi
If P&C Insurance AS avaldus Tallinn, J. Sütiste tee 19a korteriühistu vastu kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.02.2021 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Tallinn, J. Sütiste tee 19a korteriühistu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168), lepinguline esindaja Krista Raudsepp Puudutatud isik: Tallinn, J. Sütiste tee 19a korteriühistu (registrikood 80252069), lepinguline esindaja Aet Peetso
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 25.02.2021 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Tallinn, J. Sütiste tee 19a korteriühistu kanda.
3.Rahuldada If P&C Insurance AS taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista Tallinn, J. Sütiste tee 19a korteriühistult If P&C Insurance AS-i kasuks välja 575 eurot ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
5.Jätta If P&C Insurance AS taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata 57,50 euro ulatuses. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
2-21-144 Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.If P&C Insurance AS (avaldaja) esitas 06.01.2021 Harju Maakohtule avalduse Tallinn, J. Sütiste tee 19a korteriühistu (puudutatud isik) vastu, milles palub puudutatud isikult välja mõista kahjuhüvitise 4248,80 eurot, viivise 102,35 eurot ja viivise tasumata põhivõlalt (4248,80 eurot) alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
2.Avalduse kohaselt toimus 20.07.2020 kahjujuhtum (veeleke), mille tõttu sai kahjustada Näolõualuukirurgia keskus OÜ-le kuuluva J.Sütiste tee 19a-204 korteriomandi siseviimistlus. Näolõualuukirurgia keskus OÜ vara oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja poolt, kes hüvitas tekkinud kahju summas 4248,80 eurot. Kahju tekkimise põhjuseks oli sadeveetoru liitekoha lahti tulemine, mille tulemusena valgus vesi keskusesse, põhjustades põrandal ja seintel veekahju. Seega oli kahjujuhtumi põhjuseks maja kaasomandisse kuuluv tehnosüsteem ning kaasomanikud ei täitnud tehnosüsteemi kontrollimise kohustust ja ei taganud selle süsteemi korrasolekut. Kui hoone tehnosüsteem oleks korrektselt hooldatud ja parandatud, ei oleks ka nimetatud kahju tekkinud.
3.Avaldaja edastas 07.09.2020 puudutatud isikule tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks (VÕS § 492 lg 1, § 115 lg 1; korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 34 lg 3, § 35 lg 2 p 1), kuid puudutatud isik keeldus nõuet rahuldamast. Avaldaja arvestab viiviseid alates 07.09.2020 kahjunõude nõudekirja tasumise tähtajale (17.09.2020) järgnevast päevast kuni avalduse esitamiseni 06.01.2021 seadusejärgse viivisemääraga 8% aastas.
4.Vastuseks puudutatud isiku seisukohale märkis avaldaja järgmist. Kaasomanikel on üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. Kaasomanikele kuuluv sadeveetorustik sai puruneda ja lekkida eelkõige põhjusel, et ei olnud täidetud tehnosüsteemi kontrollimise kohustust ning ei tagatud selle süsteemi korrasolekut. Puudutatud isik ei ole tõendanud rikkumise vabandatavust, mh vääramatu jõu esinemist. Hoolsuskohustuse täitmist ei tõenda asjaolu, et korteriühistu on sõlminud haldusteenuse lepingu OÜ-ga Kvatro Kinnisvarahaldus. Isegi juhul, kui katuse puhastustööd on tehtud, siis need ei ole seotud torustiku hooldus- ja remonttöödega, mis asusid hoone esimesel korrusel, kus torustik lekkis. Torustikud, mis on seotud vee äravoolu või sissevooluga, vajavad ilmselgelt pidevalt kontrolli ning nende lekked ei saa olla kuidagi vabandatavad, v.a vääramatu jõud. Puuduvad põhjused kahjuhüvitise vähendamiseks. Puudutatud isiku seisukohad
5.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata või juhul, kui avaldus kuulub rahuldamisele, siis vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 ja § 140 lg 1 alusel nullini.
6.Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ ei ole kolmandaks isikuks VÕS § 492 lg 1 mõttes ning seega ei ole nõue avaldajale üle läinud. Eeltoodud seisukohta toetavad ka avaldaja enda vara- ja
2-21-144 ärikatkestuse kindlustuse tingimused TPD-20161 p-d 100 ja 100.1, mille kohaselt ei loeta kolmandaks isikuks kindlustusvõtjat või kindlustatut. KrtS § 34 lg 3 alusel ei ole nõude esitamine õiguspärane põhjusel, et korteriomanik vastutab ka ise kinnisasja kaasomanikuna tekkinud kahju eest ning seega langeb tema osas õigustatud ja kohustatud isik kokku ning KrtS § 34 lg-s 3 sätestatud eeldus (nõudeõigus kõikide korteriomanike vastu) ei ole täidetud.
7.Puudutatud isikule jääb selgusetuks, milline on puudutatud isikule omistatav tegu, mille otseseks põhjuslikuks tagajärjeks oli kahjujuhtumi saabumine. Korteriühistu juhatus on sõlminud kaasomandi valitsemiseks ja majandamiseks haldusteenuse osutamise lepingu Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ-ga ning seega täitnud juhatusele põhikirjast ja kehtivatest õigusaktidest tuleneva hoolsuskohustuse ja teinud omalt poolt kõik mõistlikult oodatava, et tagada kinnisasja valitsemine ja majandamine kooskõlas kehtivate õigusaktidega, sh KrtS §-ga 35.
8.Kohustuse rikkumine on vabandatav ning VÕS § 103 lg 2 alusel välistatud. Ehitisregistri andmetel on kortermaja ehitatud 2007. aastal ja hoone sadeveekanalisatsioon 2008. aastal. Seega ei esine ühtegi mõistlikku põhjust, millest tulenevalt võiks puudutatud isikul tekkida kahtlus, et sadeveetorustiku ühenduskohad on puudulikud või võivad suurema vihmasaju tagajärjel ühenduskohtadest eralduda. Puudutatud isik tellis 2020. aasta juunis kaasomandis oleva korterelamu katuse, sh sadevee trappide puhastuse.
9.Puudutatud isik palub vähendada kahjuhüvitist nullini VÕS § 139 lg 1 ja VÕS § 140 lg 1 alusel. Äärmiselt ebamõistlik on olukord, kus kaasomanik, kes ka ise on kaasomandi korrashoiu eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav, saab kindlustusandjalt kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustuslepingu alusel hüvitist ning on kohustatud selle läbi kindlustusandja poolse regressnõude alusel osaliselt tagastama. Maakohtu määrus ja põhjendused
10.Harju Maakohus 25.02.2021 määrusega avaldus rahuldati, mõisteti puudutatud isikult avaldaja kasuks välja kahjuhüvitis 4248,80 eurot, seisuga 06.01.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 102,35 eurot ja viivis alates 07.01.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (4248,80 eurot) kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulu 590 eurot (sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 540 eurot) ja viivise menetluskuludelt.
11.Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustanud korteriomandi aadressil J. Sütiste tee 19a-204, Tallinn. Kindlustusvõtjaks oli Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ. 20.07.2020 toimus J. Sütiste tee 19a-204, Tallinn kahjujuhtum, mille põhjuseks oli sadeveetoru liitmiku purunemine. Kahjustada sai Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ vara. Remonttööd aadressil J. Sütiste tee 19a-204, Tallinn on teostatud ja avaldaja on korteriomanikule hüvitanud kahju summas 4248,80 eurot. Puudutatud isik ei vaidlusta tehtud tööde ja kulutuste maksumust ning tekkinud kahju suurust.
12.Vaidlus puudub, et sadeveetoru liitmik, mille purunemisest tulenev vihmavesi põhjustas vaidlusaluse kahjujuhtumi, on kõigi korteriomanike kaasomandis. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. KrtS § 34 lg 2 näeb ette, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Asjaolu, et kannatanu on üks kaasomanikest,
2-21-144 ei ole kahjunõude välistavaks asjaoluks korteriühistu vastu KrtS § 34 lg 3 mõttes. Olenemata sellest, et kindlustusvõtja on korteriühistu liige, ei välista nimetatud asjaolu ega ka avaldaja ettevõtte vara- ja ärikatkestuse kindlustuse tingimuste TPD-20161 p-d 100 ja 100.1 (dtl 137) KrtS § 34 lg 3 kohaldamist. Avaldajale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahjustatud korteri omaniku nõue isiku vastu, kes tema korteris tekkinud veekahju eest vastutab, s.o käesoleval juhul korteriühistu vastu.
13.Korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (RKTKo nr 3-2-1-116-11, p 23; RKTKm nr 3-2-1-186-12, p 10). Korteriühistu üheks seadusest tulenevaks kohustuseks on korteriomandite kaasomandi osa eset korras hoida, st tagada tema eesmärgipärane toimimine. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Kaasomandisse kuuluvast ühiskommunikatsioonist, nt keskküttetorustikust, tekkinud kahju eest võivad vastutada kõik korteriomanikud ja korteriühistu solidaarselt (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 28; RKTKm nr 3-2-1-117-14, p 12). Seejuures on korteriühistul kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid (RKTKo nr 3-2-161-14, p 30) ning ühistu vastutuse aluseks võib olla tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmisel (RKTKm nr 3-2-1-117-14, p 12; RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 51). Korteriühistu vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on kaasomandi eset tavapärase hoolsusega korras hoidnud.
14.Avaldaja on tõendanud, et puudutatud isiku tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel on tekkinud kahju. Puudutatud isiku vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel sadeveetoru liitmik purunes. Kuna kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi osast, saab eeldada, et korteriühistu rikkus oma hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse täitmist ja remonttööde teostamist ei tõenda puudutatud isiku väited ning pildid katuse puhastuse kohta ega asjaolu, et ühistu on sõlminud haldusteenuse lepingu OÜ-ga Kvatro Kinnisvarahaldus. Korteriühistu tellis teenuse katuse puhastamiseks ja katusel asuvate sadevee trappide puhastamiseks, kuid sellel puudub seos hoone siseosas asuva sadevee liitmikuga. Katuse puhastustööd ei ole seotud torustiku hooldus- ja remonttöödega, mis asusid hoone esimesel korrusel, kus torustik lekkis. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et vihmavee valgumine kindlustusvõtja korteriomandisse oleks olnud põhjustatud mõnest vääramatu jõu asjaolust. Vaidlusalune kahjujuhtum toimus 2020. a juulis, s.o 12 aastat pärast vastava hoone sadeveekanalisatsiooni ehitust. Puudutatud isik ei ole väitnud, et sadeveetoru liitmiku korrasolekut oleks selle aja jooksul kordagi kontrollitud. Kõigi korteriomanike kaasomandis oleva sadeveekanalisatsiooni ja selle liitmiku töökorras hoidmine on korteriühistu ülesanne ning see kohustus hõlmab mh torustiku seisukorra jälgimist. Korteriühistu ei täitnud tehnosüsteemi kontrollimise kohustust ega taganud selle süsteemi korrasolekut. Puudutatud isik vastutab elamu sadeveetorustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest VÕS § 115 lg 1 alusel.
15.Ühistu vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud (VÕS § 103). Korteriühistu ei ole tõendanud, et ta oleks tellinud võimalike vigade tuvastamiseks sadeveetorustiku kontrolli või sadeveekanalisatsiooni torustikku selle töökorras oleku tagamiseks vajalikul määral hooldanud. Ühistu oleks saanud kahjujuhtumi toimumist vältida vajaliku tehnosüsteemide kontrolli teostamisega. Puudutatud isikul tuli tavapärase valitsemise raames mh täita KrtS § 35 lg-st 1 ja lg-st 2 p-st 1 tulenevaid kohustusi.
16.Käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. Kahju hüvitamine täies ulatuses ei ole puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kahjuhüvitise vähendamiseks ei anna alust puudutatud
2-21-144 isiku väide, et kaasomanik, kes ka ise on kaasomandi korrashoiu eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav, saab kindlustusandjalt kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustuslepingu alusel hüvitist ja on kohustatud selle teistpidi läbi kindlustusandja poolse regressnõude VÕS § 492 lg 1 osaliselt tagastama. Vahendid, mille arvelt korteriühistu kahju hüvitab, on korteriühistu enda otsus ja asjaolu, et kaasomanik on korteriühistu liige, ei anna alust kahjuhüvitise vähendamiseks, sh vastava kaasomaniku (kindlustusvõtja) suhtes.
17.Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks nullini ka VÕS § 139 lg-te 1 ja 2 alusel, sest tõendamist ei ole leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt avaldajast (kindlustusvõtjast) tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest avaldaja (kindlustusvõtja). Samuti ei leidnud tuvastamist, et avaldaja (kindlustusvõtja) oleks jätnud puudutatud isiku tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud.
18.Avaldaja on oma kahjunõude kujunemise ja suuruse piisava selgusega tõendanud. Avaldaja kahjunõue summas 4248,80 eurot ning viivisenõuded on põhjendatud. Määruskaebus
19.Puudutatud isik esitas 10.03.2021 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme ning hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid ja jätnud tõendid ning kaebaja seisukohad üldse hindamata.
20.KrtS § 34 lg 3 ja VÕS § 492 lg 1 välistavad avaldaja nõude kaebaja vastu, kuna kaebaja ei ole kolmandaks isikuks VÕS § 492 lg 1 tähenduses, kelle vastu Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ nõue saaks avaldajale üle minna.
21.Avaldaja ei ole välja toonud, mis on see mõistlik ettenähtav ja tavapärane hoolsuskohustus, mida puudutatud isik väidetavalt on rikkunud. Maakohus leidis ebaõigesti, et puudutatud isiku hoolsuskohustuseks KrtS § 35 lg 2 p 1 alusel on sadeveetorustiku perioodiline kontroll, mis ei ole tavapärane ohuallikas ega vaja perioodilist hooldust. Puudutatud isik ei ole rikkunud tavapärase korrashoiu hoolsuskohustust. Puudutatud isik on omalt poolt teinud kõik mõistlikult võimaliku, et tagada hoone vajalike osade hooldus ja järelevalve. Puudutatud isik on sõlminud halduslepingu Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ-ga ning tellinud lisaks 2020. a. juunis, s.o praktiliselt üks kuu enne kahjujuhtumi toimumist, hoone katuse, sh sadevee trappide puhastuse. Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ leping ega praktika ei näe ette, et sadeveesüsteemi peaks perioodiliselt hooldama. Tegemist oli suhteliselt uue hoone kohta ettenägematu kahjuga, mis võib olla põhjustatud ehituspraagist. Avaldaja ei ole tõendanud, et puudutatud isik pidi hooldama 12 aastat vana hoonesisest sadeveesüsteemi, millele puudutatud isikul puudub vaba ligipääs (sadeveetorustiku liitmik, mis lahti tuli, asub Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ korteriomandi ripplae kohal).
22.Väidetav rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 2). Sadeveetorustiku liitmiku lahti tulemine suhteliselt uue hoone puhul on ettenägematu ja ootamatu juhtum, mida ei ole võimalik mõistlikult eeldada. Kaebaja hinnangul on tegemist ehituspraagiga. Kindlustuse eesmärk on kindlustada kindlustusvõtjat ootamatute ja ettenägematute sündmuste vastu.
23.Puudutatud isik palub vähendada avaldaja poolt nõutavat kahjuhüvitist nullini. Näolõualuukirurgia keskus OÜ või temaga seotud isik võis suure tõenäosusega olla kahju põhjustajaks, s.o oma tegevusega ripplae kohal põhjustada sadeveetoru nihkumise selliselt, et
2-21-144 see tuli suure vihmaga ühenduskohast lahti (VÕS § 139 lg 1). On vähetõenäoline, et sadeveetoru tuli ühe korraga lahti. Tavapäraselt annab ühenduskoha mitte pidamisest märku vee tilkumine, mida Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ oleks pidanud oma hoolsuskohustust järgides tähele panema (VÕS § 139 lg 2). Kohtul on hagita menetluses aktiivsem roll kahju tekkimise asjaolude ja poolte vastutuse väljaselgitamisel. Kohus on jätnud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 7 kohaselt tõendid kogumata omaniku vastutuse kohta kahju põhjustamisel või selle tekke ilmingutest teatamata jätmisel. Antud tõendeid ei ole puudutatud isikul võimalik koguda. Avaldaja ei ole välja toonud ega tõendanud Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ vastutust välistavaid asjaolusid. Lisaks võib kahjuhüvitise vähendamiseks anda alust ka asjaolu, et Näolõualuukirurgia keskus OÜ on korteriühistu liige (RKTKo nr 2-17-15364, p 15). Menetlusosaliste seisukohad
24.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetluse edasine käik
25.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
26.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Asja materjalide pinnalt ei saa asuda järeldusele, et maakohus oleks rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, kohaldanud materiaalõigust ebaõigesti ning hinnanud tõendeid ebaõigesti. Määrus tuleb TsMS §-de 659 ja 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda.
27.Asjas on tuvastatud järgmised vaidlustamata asjaolud, millest ringkonnakohus saab TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel lähtuda: - 20.07.2020 toimus J. Sütiste tee 19a-204, Tallinn korteris veekahju, mis sai alguse korteriomanike kaasomandist – sadeveetoru liitmik purunes (tuli lahti); - kahjustatud korter oli kindlustatud avaldaja juures, kes hüvitas kahjustatud korteri omanikule kahju ja esitas VÕS § 115 lg 1, § 492 lg 1 ja KrtS § 34 lg 3 alusel hüvitisnõude puudutatud isiku vastu.
28.Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
29.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldajale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahjustatud korteriomaniku nõue puudutatud isiku vastu. Asjaolu, et Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ on üks kaasomanikest, ei ole kahjunõude esitamise välistavaks asjaoluks puudutatud isiku vastu KrtS § 34 lg 3 mõttes.
30.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et puudutatud isiku hoolsuskohustuseks KrtS § 35 lg 2 p 1 alusel on sadeveetorustiku perioodiline kontroll ning puudutatud isik on rikkunud kohustust hoida kaasomandis olevad tehnosüsteemid (s.o sadeveetorustik) korras. Korteriomanikul on kaasomanikuna kohustus tagada, et kaasomandi ese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju (AÕS § 72 lg 5, RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 43, nr 3-2-1-10715, p 14). Selline kohustus hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, mida kaasomanikud teostavad korteriühistu kaudu (KrtS § 34 lg
2-21-144 2, § 35 lg 2 p 1). Korteriühistul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, kontrollida tehnosüsteemide korrasolekut ning rakendada puuduste ilmnemisel vajalikke abinõusid ohu või puuduste kõrvaldamiseks (RKTKo nr 3-2-1-117-14, p 12; nr 3-2-1-61-14, p 30; nr 3-2-1-1213, p 51). Kaasomanikele kuuluv sadeveetoru liitmik sai puruneda (lahti tulla) eelkõige põhjusel, et puudutatud isik ei täitnud tehnosüsteemi kontrollimise ja hooldamise kohustust ning ei taganud selle süsteemi korrasolekut. Selliselt saab vastutuse aluseks olla mh tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmine (RKTKo nr 3-2-1-129-13, p 51).
31.Kuivõrd puudutatud isikul on kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, siis piisas avaldajal avalduse rahuldamiseks selle tõendamisest, et purunes kaasomandi eseme osaks olev sadeveetoru liitmik. Korteriühistu kohustusteks on sadeveetorustiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab sadeveetorustiku purunemine alust eeldada, et puudutatud isik ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Seetõttu ei pea avaldaja täiendavalt tõendama, mida puudutatud isik tegi või jättis tegemata selleks, et sadeveetorustik ei puruneks. Vastutusest vabanemiseks tuleb puudutatud isikul tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis sadeveetorustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega (vt ka RKTKo nr 2-17-15364, p 12). Seejuures ei välista puudutatud isiku vastutust ning kaasomandi eseme korrashoidmise kohustuse täitmiseks ei piisa sellest, et korteriühistu sõlmib elamu haldamiseks ja hooldamiseks lepingu kolmanda isikuga (käesoleval juhul Kvatro Kinnisvarahalduse OÜ-ga) (RKTKo nr 2-17-15364, p-d 13). Asja materjalidest nähtuvalt sadeveesüsteemi kontrollimise ja hooldamise kohustust 13 aasta jooksul täidetud ei ole (hoone sadeveekanalisatsioon ehitati 2008. aastal). Asjaolu, et puudutatud isik tellis 2020. a. juunis hoone katuse, sh sadevee trappide puhastuse, ei ole käesoleval juhul vastutust välistavaks asjaoluks. Kolleegium nõustub maakohtuga, et katuse puhastustööd ei ole seotud torustiku hooldus- ja remonttöödega, mis asusid hoone esimesel korrusel, kus torustiku liitmik purunes.
32.Kolleegium ei nõustu, et sadeveetorustiku liitmiku purunemine (lahti tulemine) on ettenägematu ja ootamatu juhtum, mida ei ole võimalik mõistlikult eeldada. Kahju põhjustavaks vääramatuks jõuks saab VÕS § 103 lg 2 järgi pidada erakordset ja objektiivselt vääramatut sündmust, mis on väljaspool võlgniku mõjupiirkonda. Mingi asjaolu vääramatuks jõuks lugemine eeldab, et võlgnik ei saa kahju tekkimist mingil moel ära hoida (RKTKo nr 3-2-1-6406, p 16). Sadeveetorustiku liitmik sai puruneda eelkõige põhjusel, et puudutatud isik ei täitnud tehnosüsteemi kontrollimise ja hooldamise kohustust. Kaebaja sai teostada kaasomandis oleva sadeveetoru korrashoiu kontrolli, st küsida vajadusel kaasomanikelt juurdepääsu tehnosüsteemidele kaasomandi korrasoleku kontrolliks ja hooldustööks. Kaebaja enda väidetest ilmneb, et sadeveetorustiku hooldus on jäänud teostamata 13 aasta jooksul. Kolleegiumi hinnangul ei saa kaebaja eeldada kaasomandis paiknevate tehnosüsteemide seisukorra püsimist ajas muutumatuna ning sai mõistlikult ette näha, et tehnosüsteemides (s.o sadeveetorustikus) võib tekkida aja jooksul puuduseid. Seetõttu ei ole kaebaja rikkumine vabandatav.
33.Puudutatud isik ei ole välja toonud ega tõendanud selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 või VÕS § 140 alusel. VÕS § 139 tähenduses hüvitise vähendamine saaks kõne alla tulla, kui kahju on tekkinud otseselt kannatu enda käitumise tulemusena. Tõendamata on kahjustatud korteriomaniku osa kahju tekkimisel, s.o asjaolu, et Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ võis oma tegevusega põhjustada sadeveetorustiku liitmiku purunemise või et enne kahjujuhtumi toimumist toimus veeleke ning kahjustatud korteriomanik ei teavitanud sellest puudutatud isikut. Sadeveetoru liitmik purunes Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ korteri eriomandi koosseisus olevate ruumide ripplae taga ning asja materjalidest nähtuvalt ei kasutanud Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ nimetatud kaasomandi osa oma eriomandi
2-21-144 piirides. Varakahju vaatlusakti järgi toimus kahjujuhtum, sest sadeveetoru liitmik purunes suure vihmasaju tagajärjel (tl 6). Puudutud isik ei ole maakohtu menetluses vastavat asjaolu vaidlustanud ega usutavalt põhistanud ega tõendanud vastupidist. Põhistamata ja tõendamata on ka kaebaja väide, et enne kahjujuhtumi toimumist toimus veeleke ning kahjustatud korteriomanik ei teavitanud sellest puudutatud isikut. Näo-lõualuukirurgia keskus OÜ puhul on tegemist majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuga ning kolleegium leiab, et äriühingu huvides ei saanud mõistlikult võttes olla väidetava veelekke varjamine. Kuna kaebaja ei ole maakohtu menetluses kahtluse alla seadnud seda, et kahjujuhtum toimus, sest sadeveetoru liitmik purunes suure vihmasaju tagajärjel, siis on asjakohatud kaebaja väited selle kohta, et maakohus on uurimispõhimõtet rikkudes jätnud kogumata tõendid omaniku vastutuse kohta kahju põhjustamisel või selle tekke ilmingutest teatamata jätmisel. Lisaks ei võta TsMS § 477 lg 7 kohane uurimispõhimõte pooltelt täielikult lahendi tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust, üksnes kohtu roll tõendite kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses (RKTK nr 3-2-1-186-15, p 13).
34.Kahjuhüvitise vähendamiseks ei anna käesoleval juhul alust ka see, et kahjustatud korteriomanik on ühistu liige, kaebaja ei ole oma selliseid väiteid põhistanud. Kaebaja poolt välja toodud Riigikohtu lahendis nr 2-17-15364 on märgitud, et kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 139 lg 1 esimese alternatiivi järgi võib anda alust mh asjaolu, et hageja oli korteriühistu liige ning viidatud seejuures tsiviilasjale nr 2-13-11524 (p 15). Tsiviilasjas nr 2-13-11524 leidis Riigikohus, et kahjuhüvitise vähendamiseks andis alust asjaolu, et hageja oli kostja liige, keda ennast ja kelle vara oli kaks päeva varem samalt katuselt alla langenud lumi vigastanud. Riigikohus leidis, et sellises olukorras pidi hageja mõistliku isikuna ohtu tajuma ning sõiduki maja katuse alt eemale parkima ning et tuvastatud asjaoludel sai kahju VÕS § 139 lg 1 esimese alternatiivi alusel vähendada (p 13). Seega ei ole kolleegiumi hinnangul asjaolu, et kahjustatud korteriomanik on ühistu liige automaatseks aluseks kahjuhüvitise vähendamisel, vaid seda tuleb hinnata koosmõjus teiste asjaoludega.
35.Lisaks eeltoodule ei ole kaebaja välja toonud selliseid asjaolusid ega põhjuseid, mis annaksid alust järeldada, et kahju hüvitamine täies ulatuses on kaebaja suhtes äärmiselt ebaõiglane (VÕS § 140 lg 1). Sadeveetorustiku liitmik sai puruneda eelkõige põhjusel, et puudutatud isik ei täitnud tehnosüsteemi kontrollimise ja hooldamise kohustust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
36.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS § 171 lg 1). Juhindudes TsMS § 173 lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kogu seni kantud menetluskulude jaotuse. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 3 määrab ringkonnakohus kindlaks väljamõistetavad menetluskulud määruskaebemenetluses.
37.Avaldaja on esitanud menetluskulude nimekirja, milles taotleb puudutatud isikult lepingulise esindaja kulude katteks 632,50 euro väljamõistmist. Avaldajale osutatud õigusabiteenuse sisuks on määruskaebusega tutvumine ning sellele vastuse koostamine 5 h ja 45 min. Avaldaja on kinnitanud, et kõik kulud on kantud seoses antud kohtumenetlusega.
38.Arvestades vaidluse keerukust ja mahtu, määruskaebuse ja selle vastuse sisu ning mahtu, peab ringkonnakohus avaldaja menetluskulusid 5 h ja 45 min ulatuses vajalikeks ja põhjendatuks.
2-21-144
39.Avaldajale on osutatud õigusteenust hinnaga 110 eurot tunnis (käibemaksuta). Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Mitteadvokaadist esindaja põhjendatud tunnitasuks on senises praktikas peetud 60–100 eurot, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades vaidluse keerukust ja mahtu on põhjendatud tunnitasumääraks 100 eurot. Seega on vajalike ja põhjendatud menetluskulude suuruseks 575 eurot (5,75 h x 100 eurot/h). Avaldaja taotlus jääb rahuldamata 57,50 euro ulatuses. Vastavalt avaldaja taotlusele kuulub menetluskuludelt tasumisele viivis (TsMS § 177 lg 4).
40.TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.