Kohtumääruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
31.augustil 2022.a, Tallinnas
Ärakuulamisel osalesid
Avaldaja lepinguline esindaja Riho Friedrichs Avaldaja seaduslik esindaja Andreas Metsamaa Puudutatud isiku lepinguline esindaja Tiia Raudmägi
2-20-14374 Aktsiaselts M&A avaldus Tallinn, Pärnu mnt 110 korteriühistu vastu kahju summas 17 997,06 euro ja viivise saamiseks Menetlusosalised ja nende Avaldaja: Aktsiaselts M&A (registrikood 10114822, asukoht esindajad Jõe 5, 10151 Tallinn) Avaldaja lepinguline esindaja Riho Friedrichs (OÜ Ratio Legis, Ahtri 12-202, 10151 Tallinn; e-post xxx) Puudutatud isik: Tallinn, Pärnu mnt 110 korteriühistu (registrikood 80233570, asukoht Pärnu mnt 110, 11312 Tallinn) Puudutatud isiku lepinguline esindaja Tiia Raudmägi (Iuring õigusbüroo, Kotka 26, 11312 Tallinn; e-post xxx) Ärakuulamise toimumise aeg 08.06.2022
Resolutsioon
1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Tallinn, Pärnu mnt 110 korteriühistult Aktsiaselts M&A kasuks kahjuhüvitis summas 4435,25 eurot.
3.Välja mõista Tallinn, Pärnu mnt 110 korteriühistult Aktsiaselts M&A kasuks alates 01.10.2020 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt 4435,25 eurolt kuni nõude täitmiseni, kuid viivise kogusumma ei tohi ületada 4435,25 eurot.
5.Välja mõista Aktsiaseltsilt M&A Tallinn, Pärnu mnt 110 korteriühistu kasuks menetluskulu kokku summas 3523 eurot.
6.Välja mõista Aktsiaseltsilt M&A Tallinn, Pärnu mnt 110 korteriühistu kasuks viivis protsendina hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3523 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse
esitamisel tuleb tasuda riigilõiv summas 70 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Avaldaja nõuded ja põhjendused
1.Aktsiaselts M&A esitas Harju Maakohtule avalduse Tallinn, Pärnu mnt 110 korteriühistu vastu kahju summas 17 997,06 euro ja viivise saamiseks.
1.1.Avaldajale kuulub Tallinnas Pärnu mnt 110 äripind nr 5 ning avaldaja on puudutatud isiku liige.
1.2.Kõnealuses hoones (Pärnu mnt 110) toimus 31.10.2017 kanalisatsiooni torustiku avarii, millise tulemusel tekkis avaldaja äripinnale Pärnu mnt 110 ruumis X kahju. Kahjustada said äripinna lagi, seinad, põrand, jahutuseade ja jahutuseadme torustik, valgustid, toodete näidisstend, kaup ja sisustus. Kanalisatsiooni torustiku avarii leidis aset hoone kanalisatsiooni püstakus ehk kanalisatsiooni kui tehnorajatise kõigi korteriomandite omanike kaasomandisse kuuluvas osas.
1.3.27.11.2017 esitas avaldaja korteriühistule nõude kahju hüvitamiseks ning 08.12.2017 esitas avaldaja ka fotod kahjustatud lauast ja kahjustatud näidisstendist, arve kahjustatud kaubale ja pakkumise näidisstendile.
1.4.Kuivõrd hoone oli kindlustatud, edastas korteriühistu nõude kahjukäsitlejale. Sündmuse kohta avati kahjutoimik nr xxx. Kindlustus pärast asja omapoolset uurimist leidis, et kahju on tekkinud vaid 4305,25 eurot.
1.5.Avaldaja peaks tegema kulutusi avariieelse olukorra taastamiseks OÜ F remondipakkumise järgi 11 652 eurot, OÜ L koristusarve järgi 180 eurot ning OÜ M arve järgi 492 eurot (summad käibemaksuga). Eelnevale lisandub korteriühistule 08.12.2017 saadetud kahjustatud näidisstendi maksumus 4877,46 eurot ning kahjustatud kauba maksumus 795,60 eurot. Seega on kahju kokku summas 17 997,06 eurot.
1.6.Kahju tõendamiseks ei pea olema kahjustatud asja kordategemiseks reaalne kulu olema tehtud, piisab hinnapakkumisest.
1.7.31.10.2017 toimunud kanalisatsiooniavarii oli kahjujuhtum nr xxx. Tõenditest jookseb läbi ka teine sama ruumi osas hiljem aset leidnud kahjujuhtum (nr xxx). Kahjujuhtumi xxx leidis aset aasta hiljem ehk 2018. Kuigi tegemist on sama korteriomandiga, sel puhul tasuti kõik just selle 2018 toimunud kahjujuhtumi aluseks olnud sündmusega tekkinud kahjud.
1.8.Avaldaja palub menetluskulud jätta puudutatud isiku kanda ja välja mõista menetluskulu kogusummas 2861,25 eurot. Samuti palub avaldaja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isiku vastuväited ja põhjendused
2.Puudutatud isik vaidleb esitatud avaldusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.
2.1.Korteriühistu nõustub avaldajaga, et avarii näol oli tegemist kindlustusjuhtumiga s.t. olukorraga, kus puudutatud isik oli oma tegevuse riski kindlustanud, kuid puudutatud isik ei tunnista avaldaja nõuete suurust.
2.2.Avarii toimus 31.10.2017 õhtul, avaldaja viibis sel ajal ise ruumides ja kutsus kohale koheselt S K töömehed. Töömehed asusid ise kohe kahjusid kõrvaldama, koristama ja panid lekke kohta alla ämbrid. Tegu ei olnud toru purunemisega nagu väidab avaldaja, vaid toimus ummistus ja vett pressis ummistuse tõttu läbi torustiku
liitekohtade. Seega oli tegu pigem vee nirisemisega ja vesi ei saanud üle ujutada kogu pinda nagu väidab avaldaja, vaid tegu oli avaldaja sanitaarruumides toimunud lokaalse kahjuga. Vett ei tulnud alla müügisaali laest, seega jääb arusaamatuks, kuidas said kahjustada lauaplaat, kaubad, stend jne nagu väidab avaldaja.
2.3.Puudutatud isik ei nõustu avaldaja käsitlusega kahju tekkest, kuivõrd avaldaja ei ole tõendanud senini kahju tegelikku suurust. Lisaks väidab ka avaldaja ise, et ei ole likvideerinud/ taastanud oma kahjustusi. Avaldaja tegevus ei ole seiskunud ja avaldaja on saanud kasutada enda valduses olevat pinda (äripind nr 5). Avaldaja esitatud remonttööde arvestusest ei tulene, et kõik kirjeldatud tööd on vajalikud ja põhjuslikus seoses veeavariiga. Avaldaja ei ole tõendanud ka seda, et kõik soovitud tööd olid vajalikud, põhjendatud ja vältimatud.
2.4.Korteriühistu ei saa välistada, et avaldajale võib olla tekkinud kahju ning teatav nõudeõigus. Seejuures peab puudutatud isik maksimaalseks kahju suuruseks siiski kindlustuse 13.12.2017 kirja lisas oleva kalkulatsiooni summat suuruses 4305,25 eurot.
2.5.Puudutatud isik on avaldajale üle kandnud 21.04.2020 Y kindlustuselt saadud hüvitise summas 4874,99 eurot. Antud hüvitis võis samuti katta tekkinud kahjustuste kõrvaldamist 31.10.2017 perioodist, eelduslikult on tegu sama ruumiga.
2.6.Pärast 2017. aastal toimunud ummistust, mida likvideeriti mitu tundi, ei ole toimunud sellest püstakus ka ühtegi uut ummistust. See näitab, et väga suure tõenäosusega viskas keegi korteriomanikest WC potti mingi eseme, mis ummistas ära püstaku selle alumises osas 1 ja 2 korruse vahel. Sellise käitumise eest ei saa vastutada kuidagi korteriühistu. Seega on avaldus esitatud vale isiku vastu.
2.7.Ummistusest tingitud reovee üleajamine toimus 2. korruse korteris oleva wc-poti ja vanni kaudu ja nii sattus vesi ka alumisele äripinnale.
2.8.Praeguses vaidluses on tegu ummistusega, mille on tekitanud konkreetne korteriomanik ja olukorras, kus kanalisatsioonisüsteemi lastakse konkreetne ese, mis süsteemi ummistab, ei ole välditav korteriühistu poolt tehnosüsteemi parandustöödega. Kui tegu oleks olnud pikaajalise lekkega, mida korteriühistu ei kõrvalda, alles siis tuleks kõne alla korteriühistu solidaarvastutus.
2.9.Korteriühistu vastutust avaldaja osas ei tekita ka seaduse alusel olukord, kus korteriühistu on ise sõlminud vabatahtliku kindlustuse hoone osas ja kahju korral saab hüvitist kindlustuselt. Tegu on kindlustuse ja korteriühistu vahelise lepingulise suhtega, mille raames korteriühistu saab taotleda, et kindlustus täidaks kohustuse kolmanda isiku kasuks. See ei loo iseseisvat seadusest tulenevat korteriühistu kohustust kahju hüvitamiseks avaldajale.
2.10.S K OÜ tollane kinnisvarahaldur H K on kinnitanud, et kahjustada sai lagi, põrand, sein, uks. On oluline, et näidisstend kahjustada ei saanud.
2.11.Y kindlustuselt saadud ruumi ülevaatuse akti 30.11.2020 kohaselt on kahjustused: põrand (laminaat), laepaneelid 21 tk, sein kontrolliks avada, uks pundunud.
2.12.Avaldajal saab tekkida nõudeõigus üksnes korteriomandi enda kahju osas, mitte üürniku ruumis asunud vara osas. Üürniku varale tekkinud kahjude osas on nõudeõigus üürnikul. Seda ei muuda ka asjaolu, et avaldaja juhatuse liige oma 14.06.2022 kinnituskirjas kinnitab, et korteriühistu pidi kahju hüvitama kinnisasja omanikule M&A AS-ile, kes pidi selle hüvitama OÜ C ja viimane omakorda edastama kahju hüvitise OÜ-le L. Üürniku esindaja, tunnistaja K R tunnistas, et kandis kõik kulud ise, sh. koristuskulud. Kannatanuks stendi, kaupade ja laua osas oli üürnik OÜ L. Seega avaldajal puudub nõudeõigus. Ka koristuskulud kandis üürnik ja neid üürileandja talle ei hüvitanud, seega puudub üürileandjal nõudeõigus ka koristuskulude osas.
2.13.Puudutatud isik palub jätta menetluskulud avaldaja kanda ja välja mõista menetluskulu kogusummas 3523 eurot. Samuti palub puudutatud isik välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
Kohtu seisukoht ja põhjendused
3.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad. TsMS § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
5.Riigikohus on 14.11.2018 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-12-24747 punktis 16 selgitanud, et hagita menetluses tuleb lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale).
6.TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.
7.Poolte vahel ei ole vaidlust, et Pärnu mnt 110, Tallinn toimus 31.10.2017 kanalisatsiooni torustiku ummistus (mitte avarii, näiteks toru purunemine vms), millise tulemusel tekkis avaldaja äripinnale Pärnu mnt 110 ruumis X kahju. Samuti ei ole vaidlust, et kanalisatsiooni torustiku ummistus leidis aset hoone kanalisatsiooni püstakus ehk kanalisatsiooni kui tehnorajatise kõigi korteriomandite omanike kaasomandisse kuuluvas osas. Ummistuse põhjustanud asjaolu või isik ei ole teada.
8.Pooltel on vaidlus järgmiste asjaolude üle: kas korteriühistu on oma kohustusi rikkunud ja kas ta sellest tulenevalt saab üldse vastutada avaldaja ees; ning
8.2.kui saab, siis mis kahju avaldajal tekkis ning kui suur see sai olla.
9.Esmalt analüüsib kohus, kas puudutatud isikul saab kohtu ette toodud asjaoludel tekkida avaldaja ees kahju hüvitamise kohustus.
Puudutatud isik on asunud seisukohale, et praeguses vaidluses on tegu ummistusega, mille on tekitanud konkreetne korteriomanik ja olukorras, kus kanalisatsioonisüsteemi lastakse konkreetne ese, mis süsteemi ummistab, ei ole välditav korteriühistu poolt tehnosüsteemi parandustöödega ning seega puudutatud isikul avaldaja ees vastutust ei teki. Kui tegu oleks olnud pikaajalise lekkega, mida korteriühistu ei kõrvalda, alles siis tuleks kõne alla korteriühistu solidaarvastutus. Kohus vastava seisukoha ei nõustu. Kuna ummistuse tekkimise põhjus ei ole teada, ei ole välistatud, et see tekkis korteriühistu poolt oma kohustuste rikkumise, peamiselt tegevusetuse tõttu. Ei ole välistatud, et ummistus tekkis näiteks seetõttu, et korteriühistu ei olnud piisavalt kanalisatsioonitorustikku hooldanud, seda läbi pestes vms.
9.2.1.Riigikohus on lahendi nr 2-17-15364 punktis 12 leidnud, et kuna korteriühistul oli KÜS § 2 lg 1 ja KOS § 15 lg 6 p 2 järgi kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid, siis piisas hagejal kolleegiumi arvates selles kaasuses vaadeldud juhul selle tõendamisest, et purunes kaasomandi eseme osaks olev vihmaveetorustik. „Kostja kui korteriühistu kohustusteks oli ka vihmaveetorustiku seisundi jälgimine ja selle korrashoiu tagamine, mistõttu annab vihmaveetorustiku purunemine alust eeldada, et kostja ei täitnud eelnimetatud kohustusi nõuetekohaselt. Seetõttu ei pea hageja täiendavalt tõendama, mida kostja tegi või jättis tegemata selleks, et vihmaveetorustik ei puruneks. Vastutusest vabanemiseks tuleb kostjal tõendada, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud ning et ta on teinud kõik mõistlikult vajaliku selleks, et kaasomandi eset korras hoida ja hagejale kahju tekkimist vältida, näiteks et ta kontrollis vihmaveetorustiku seisukorda piisava regulaarsuse ja hoolikusega.“
9.2.2.Kohus leiab, et avaldajal piisab tõendamisest, et ummistus toimus kaasomandi osaks olevas kanalisatsioonitorustikus ning puudutatud isik peab tõendama, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud. Kuna kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi osast, saab eeldada, et korteriühistu rikkus oma hoolsuskohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (Riigikohtu lahendi nr 2-18-13649 p 21; Tallinna Ringkonnakohtu määruse nr 2-21-144 p 14). Kuna kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi osast, saab eeldada, et korteriühistu rikkus oma hoolsuskohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (Riigikohtu lahendi nr 2-18-13649 p 21; Tallinna Ringkonnakohtu määruse nr 2-21-144 p 14). Kohus on menetlusosalistele selgitanud 02.06.2022 kirjas, et muu hulgas võib puudutatud isik vabaneda vastutusest juhul, kui ta tõendab VÕS § 103 lg 2 järgi, et kohustuse rikkumine oli vabandatav vääramatu jõu tõttu (t lk 197-199). Puudutatud isik vastavaid tõendeid kohtule esitanud ei ole. Kohus selgitas, et kaasomandi eseme korrashoidmise kohustuse täitmiseks KOS § 15 lg 6 p 2 mõttes ei piisa sellest, et korteriühistu sõlmib elamu haldamiseks ja hooldamiseks lepingu kolmanda isikuga. Puudutatud isik ei ole käesolevas asjas tuginenud vääramatu jõu asjaoludele ega vastavaid tõendeid esitanud.
Riigikohus on asjas nr 2-18-13649 p-s 18 selgitanud: „Olukorras, kus kahjustatud korteri omanikule on tekkinud kahju korteriomandite kaasomandi osa esemest ja ükski korteriomanik (vt otsuse p 16) ega korteriühistu (vt otsuse p 17) ei ole oma kohustusi rikkunud, saab kahjustatud korteri omanik nõuda kahju hüvitamist ikkagi korteriühistult.“ Riigikohtu vastav analüüs sellele seisukohale jõudmisel oli järgmine: „KrtS § 12 lg-st 2 tulenevalt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Sama põhimõte tuleneb kaasomanikevahelistes suhetes üldiselt AÕS § 72 lg 5 teisest lausest. Kolleegium leiab, et kuivõrd kaasomandisse kuuluva esemega seotud kasu kuulub AÕS § 71 lg 2 kohaselt kaasomanikele ühiselt ning kaasomandi esemega seotud riske valitsevad kaasomanikud ühiselt, siis tulenevalt KrtS § 12 lg-st 2 ja AÕS § 72 lg 5 teisest lausest kannavad nad ühiselt ka kaasomandi esemega seotud riskide realiseerumisega seotud kahju sõltumata sellest, kas sellise kahju kandjaks on kolmas isik (VÕS § 1059) või üks kaasomanikest (KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teine lause). AÕS § 75 lg 1 järgi kannavad kaasomanikud sellist kahju omavahelises suhtes vastavalt kaasomanikule kuuluva osa suurusele. Kahju all, mida korteriomanikud kannavad ühe kaas- või korteriomaniku ees ühiselt, tuleb KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause mõttes mõista kahju, mis tekib korteriomandite kaasomandi osa esemest kui tervikust lähtuvalt ühe korteriomaniku korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud kaasomandi esemele. Sellest tulenevalt saab korteriomanik, kelle korteriomandi eriomandi esemele ning tema ainukasutusse antud
kaasomandi esemele on tekkinud kahju tulenevalt korteriomanike kaasomandi esemest, mis ei ole tingitud mõne üksiku korteriomaniku (vt otsuse p 16) ega korteriühistu (vt otsuse p 17) kohustuse rikkumisest, nõuda selle kahju hüvitamist teistelt korteriomanikelt korteriühistu kaudu KrtS § 12 lg 2 ja AÕS § 72 lg 5 teise lause alusel.“ Ehkki eelviidatud lahendis käsitleti alates 01.01.2018 kehtivat KrtS-i regulatsiooni, kohaldub sama põhimõte kohtu hinnangul ka käesolevas asjas rakendatava kuni 31.12.2017 kehtinud KOS-le ja KÜS-le.
9.5.1.KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve.
9.5.2.Kuni 31.12.2017 kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 15 lg 1 kohaselt kaasomandi eset valitsevad korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 sätestas, et korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KOS § 15 lg 5 järgi võib korteriomanik nõuda, et korteriomandi eset valitsetakse korteriomanike kokkulepete ja otsuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike huvidest lähtudes. TsÜS § 32 sätestab, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Seega oli ka KOS-is sarnaselt kehtiva KrtS § 12 lg 2 kohustus järgida hea usu põhimõtet. Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et korteriühistu vastutab kaasomandi esemest lähtuva kahju korral sõltumata enda kohustuste rikkumisest. Korteriühistu saab ühele korteriomanikule kahju hüvitamisel nõuda ülejäänud korteriomanikelt ehk oma liikmetelt vastavaid makseid. Seega leiab kohus, et antud juhul puudutatud isik vastutab avaldajale tekkinud kahju eest, kui see leiab tõendamist.
10.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kahju kogusummas 17 997,06 eurot, kuivõrd hagiavalduse p-i 7 kohaselt (t lk 2p) said kahjustada äripinna lagi, seinad, põrand, jahutuseade ja jahutuseadme torustik, valgustid, toodete näidisstend, kaup ja sisustus (vastavalt t lk 7-11, 14-18 esitatud tõenditele).
10.1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
10.2.Riigikohus on 08.01.2013 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12 punktis 15 selgitanud, et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 20. märtsi 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12, p 27): 1) kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; 3) hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);
4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Eeltoodud asjaolude tõendamise kohustus on avaldajal kui nõude esitajal.
10.3.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Sama paragrahvi kolmanda lõike kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu ja lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
10.4.VÕS § 128 lg 1-3 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
10.5.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista kahju summas 17 997,06 eurot, mis on kujunenud järgmiste arvestuste ja pakkumiste järgi: 1) OÜ F remondipakkumine veeavarii kahjustuste järgseks ehitus- ja remonditöödeks maksumusega 11 652 eurot koos käibemaksuga (t lk 8); 2) OÜ L 08.12.2017 koristusarve nr 17219 summas 180 eurot koos käibemaksuga (t lk 9). Kohus etteruttavalt märgib, et nimetatud summa põhjendatust on puudutatud isik kohtueelses kirjavahetuses tunnistanud (t lk 35); 3) OÜ M kahjustatud sisustuse asendamiseks maksumusega 492 eurot koos käibemaksuga (t lk 10); 4) Näidisstendi maksumus summas 4877,46 eurot koos käibemaksuga vastavalt äripinna üürniku OÜ L 08.12.2017 pakkumisele nr 17162 (t lk 15); ja 5) Kahjustatud kaup summas 795,60 eurot koos käibemaksuga vastavalt äripinna üürniku OÜ L 08.12.2017 arvele nr 17219 (t lk 14).
10.6.Puudutatud isik vaidleb avaldaja kahjunõudele vastu ning leiab, et viimane ei ole senini tõendanud kahju tegelikku suurust. Lisaks ei ole avaldaja taastanud oma kahjustusi. Avaldaja on saanud kasutada enda valduses olevat pinda ning äritegevus ei ole seiskunud. Lisaks leiab puudutatud isik, et avaldaja ei ole reaalselt nimetatud kulusid kuni käesoleva ajani kandnud.
11.Kohus tuvastab järgmiseks, milline vara ja millised asjad kanalisatsioonitorustiku avarii ja lekkinud vee (vedelike) tõttu kahjustada said.
11.1.Puudutatud isiku kinnisvarahaldur H K on koostanud 31.10.2017 akti ruumis X tekkinud veekahjustuste kohta (t lk 94) koos fotodega (t lk 94p-96), mis esitati kindlustusandjale Y Insurance SE koos 02.11.2017 hüvitistaotlusega (t lk 93 ja
pöördel), mille kohaselt on saanud kahjustada tehnika, valgustus, ruumi lagi, põrand ja sein.
11.2.Asjas on ka esitatud puudutatud isiku kindlustusandja koostööpartneri, S V OÜ esindaja R O ja puudutatud isiku kinnisvarahalduri H K poolt 30.11.2017 vara ülevaatuse akt (t lk 100), milles on fikseeritud 31.10.2017 toimunud kanalisatsioonitorustiku avarii tagajärjed. Selle kohaselt on kahjustada saanud vara järgmine: 1) Põrandal veekahjud (laminaat) 2) Laepaneelidel veekahjud – 21 tk Kõrvalruumis: 3) Laepaneelidel veekahjud 4) Sein kontrolliks avada (kips/vill) 5) Uks pundunud
11.3.Vara ülevaatuse akti juures on ka skeem (t lk 100p), millel on kajastatud kahjustatud äripinna skeem, mõõdud ja pindala.
11.4.Kindlustusandja Y Insurance SE-le S V OÜ poolt 12.12.2017 esitatud hinnapakkumise nr 10006-1 kohaselt kuulub kahjustuste kõrvaldamiseks vajalikeks töödele 4305,25 eurot ilma käibemaksuta (t lk 21).
11.5.Eelnevate tõendite, eelkõige OÜ S V esindaja poolt koostatud akti põhjal järeldab kohus, et kanalisatsiooniummistuse tagajärjel lekkinud vee tõttu olid kahjustatud äripinna põrand, laepaneelid, uks.
11.5.1.31.10.2017 kinnisvarahalduri poolt koostatud akt ei ole piisvalt konkreetne, et selle põhjal oleks võimalik kindlaks teha kahjustada saanud asju või kahjustuse ulatust. Nii ei ole võimalik tuvastada, milline tehnika ja mis valgustus ja millises määras kahjustada sai. Kinnisvarahalduri akt on koostatud vahetult sündmuse järgselt, mistõttu ei pruukinudki siis veel kahjustuste täpne ulatus selge olla. Samuti ei ole kinnisvarahalduri akti alusel selge, kas haldur pani sinna kirja enda tuvastatud asjaolud või äripinna üürniku poolt talle edastatud info, mistõttu ei ole teada, kas tegemist on vahetult akti koostaja poolt tajutud asjaoludega.
11.5.2.OÜ S V akt on koostatud ajaliselt hiljem (kuu aega pärast kahjusündmust) vahetult objektil teostatud ülevaatuse tulemusel. Kohtu hinnangul kajastab nimetatud akt akti koostajate poolt kohapeal vahetult tajutud ja kindlaks tehtud avariikahjustuste ulatust. Samuti on OÜ S V poolt tehtud ülevaatusel ja akti koostamisel osalenud ka puudutatud isiku sama kinnisvarahaldur, mistõttu võib järeldada, et ta nõustus seal aktis kirjapanduga ning see kajastas kõiki tekkinud kahjustusi.
11.5.3.Avaldaja rohkem tõendeid kanalisatsioonitorustiku avarii tagajärjel tekkinud kahjustuste kohta esitanud ei ole. Avaldaja on küll esitanud mõningaid fotosid avarii toimumise ja likvideerimise hetkest (nt t lk 23, 70-72), kuid nendest ei ole võimalik kohtul teha tõsikindlaid järeldusi kahjustuste ulatuse kohta.
11.6.Kohus tuvastab, et kahjustada saanud põrandaala pindalaks on 99 m2, kuivõrd see on saadud akti skeemi koostajate poolt ruumi mõõtmise tulemuseks peale kahju ulatuse kindlakstegemisel (t lk 100p). Nimetatud pindalast on lähtunud OÜ S V pakkumine.
11.6.1.Avaldaja tugineb OÜ F pakkumisele, milles pindalaks on esitatud 120 m2 (t lk 67), lisaks on kolmandas, OÜ E pakkumises kahjustatud põrandapinnaks kokku 134,1 m2. Ei ole selge, kuidas on viimatimainitud pakkujad need numbrid saanud ning miks nad erinevad omavahel kui ka OÜ S V skeemil kajastatust. Samuti ei ole avaldaja esitanud tõendeid, et kahjustatud pind oleks tegelikult suurem kui 99 m2. Kohus leiab, et selles osas on usaldusväärseim vahetult üüripinnal kahjustuste ulatust tuvastades tehtud mõõtmine ja joonis, mistõttu lähtubki kohus selles osas OÜ S V 30.11.2017 ülevaatuse aktist ja skeemist (t lk 100 ja pöördel).
11.7.Avaldaja tugineb oma ehitus- ja remondikahjude nõudel OÜ F poolt koostatud pakkumisele (t lk 67). Asjas on esitatud ka OÜ E 18.11.2017 pakkumine (t lk 68) ning puudutatud isiku kindlustusandja koostööpartneri OÜ S V 12.12.2017 pakkumine (t lk 69).
11.7.1.Kohtu hinnangul tuleb ehitus- ja remondikahjude suuruse tuvastamisel aluseks võtta OÜ S V 12.12.2017 pakkumine (t lk 69). Nimetatud pakkumine on koostatud isiku poolt, kes tuvastas ka kahju ulatuse. Seega on temal kõige parem ülevaade teostamist vajavatest töödest ja mahtudest.
11.7.2.Kohus märgib, et OÜ F ja OÜ S V pakkumiste puhul ei erine ehitus- ja remondikalkulatsiooni osas oluliselt teostatavate tööde sisu (jättes kõrvale OÜ F pakkumises sisalduva elektri- ja elektroonikaseadmed). Erinevus tekib mahus (pindala 99 m2 vs 120 m2; 25 vs 70 ripplae plaati) ning teenuste hindades ja materjalide ühikhindades, mis OÜ F pakkumises on kõrgemad (nt laminaatparkett 11 €/m2 vs 15 €/m2; mööbli liigutamine 120€ vs 500€). Samuti on suur erinevus väljavahetatava siseukse maksumuses, mis OÜ S V pakkumises on 90 eurot, kuid OÜ F pakkumises 750 eurot. Tunnistajana üle kuulatud K R ütlustest, kes oli äripinna üürniku juhatuse liige, tulenes, et tegu oli tavalise uksega, mistõttu ei ole mõistetav, miks peaks selle asendamisele kulutama 750 eurot, kui see on võimalik saada 90 euroga. See ilmestab kohtu hinnangul veel kord, miks OÜ S V pakkumine on remondikahju suuruse kindlaksmääramisel usaldusväärsem, sest nimetatud isik tuvastas ja fikseeris vahetult ka tekkinud kahju ning oskas paremini hinnata vajaminevaid töid ja nende mahte. Samuti puudub põhjus kahju hüvitamise nõude lahendamisel eelistada avaldaja poolt saadud kallimat hinnapakkumist. Avaldaja ei ole välja toonud ühtegi põhjust, miks ta ei saanud aktsepteerida tööde teostamist OÜ S V poolt.
11.7.3.Kohus leiab, et OÜ S V poolt 12.12.2017 pakkumises näidatud tööd ja mahud vastavad kanalisatsioonitorustiku avarii tagajärjel tekkinud ja kohtumenetluses tõendatud kahjudele. Mõlemad tunnistajad sisuliselt kinnitasid, et selline kahju tekkis ja nende kõrvaldamiseks oleks olnud vajalik OÜ S V poolt näidatud tööd. Avaldaja nõue vastavast ulatuses ehk 4305,25 eurot kuulub rahuldamisele.
11.7.4.Kuivõrd puudutatud isik on tunnistanud koristusteenuse vajadust, siis on avaldaja nõue summas 130 eurot (t lk 9) samuti põhjendatud ja avaldus kuulub nimetatud summa osas rahuldamisele. Kuna puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et tegemist oleks ülepaisutatud teenuse maksumusega, tuleb nimetatud summa ulatuses nõue rahuldada.
11.7.5.Avaldaja on esitanud nõude puudutatud isiku vastu koos käibemaksuga, kuid
samas on avaldaja kinnitanud et ta on käibemaksukohustuslane, mis tähendab, et ta saab ettevõtlusega seotud kuludelt tasutud käibemaksu tagasi arvestada. Seega leiab kohus, et avaldaja kasuks väljamõistetav kahju summa tuleb samuti arvestada ilma käibemaksuta summas, kuna sisendkäibemaksuna tagasiarvestatav käibemaks ei ole tema kahjuks.
11.7.6.Riigikohus on 13.11.2017 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-16-5564 punktis 12 selgitanud, et asja kahjustamise korral saab kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei ole asja veel korda teinud (vt Riigikohtu 21.12.2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-05, p 12; 24.09.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-07, p 13; 21.06.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-55-11, p 14; 13.12.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11, p 16). Seega on avaldaja õigustatud nõudma puudutatud isikult kahju hüvitamist ka olukorras, kus ta reaalselt kulusid veel kandnud ei ole.
11.7.7.Väljamõistetav kahju on põhjuslikus seoses toimunud kanalisatsioonitorustiku avariiga, sest kahjustused varale ja esemetele tekkisid selle tulemusel lekkinud vee või vedelike tulemusel ning on ka erinevates dokumentides kirjeldatud veekahjuna.
11.7.8.Kohus leiab, et asjas ei ole määrav, et lekkis kanalisatsioon, mistõttu vahetult lekkimise järgselt äripind hirmsalt haises. Esitatud tõenditest ei nähtu, et tekkinud kahjuna oleks fikseeritud kõrvaldamatu talumatu hais. Tulenevalt haisust ei ole sisalda ükski hinnapakkumine mitte ühtegi tööd. Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et hais hajus mõne aja (umbes kuu aja) möödudes. Seega ei ole haisust tulenevalt nõuet esitatud.
12.Avaldaja nõuab OÜ F pakkumise raames valgustite vahetust summas 300 eurot. Samas puuduvad asjas tõendid selle kohta, mis valgustitega oli tegu, mis oli nende kahjustus, mitu neist väljavahetamist vajas ning mis oli nende maksumus. Tunnistaja K R ütluste kohaselt on üürnik omal kulul ostnud uued lambid, kuid puuduvad objektiivsed tõendid nende maksumuse kohta ning et avaldajal oleks seoses lampidega tekkinud mingi kulu või kohustus nende maksumuse hüvitamiseks. Seetõttu nimetatud nõue rahuldamisele ei kuulu.
13.Avaldaja nõuab OÜ F pakkumise raames F seadme vahetuse summat 1455 eurot. Samas ei ole tõendamist leidnud jahutusseadme vahetamise vajadus. Tunnistaja K R ütles, et jahutusseade pärast remonti töötas edasi. Seega võis jahutusseade küll veeavarii tõttu remonti vajada, kuid avaldaja ei ole remondi põhjust ega selle maksumust tõendanud. Seadme väljavahetamine või selle maksumuse hüvitamine olukorras, kus see vajas vaid remonti, ei ole kahju hüvitamise nõude raames põhjendatud. Selles osas jääb nõue rahuldamata.
13.1.Avaldaja on 01.07.2022 menetlusdokumendi punktis 7 esitanud uue seisukoha, et laes oli tollal 4 ventilatsiooniseadet ja 4 jahutusseadet, veekahjustuse sai üks jahutusseade, mida parandati teiste jahututsseadmetest juppide võtmise teel, misjärel lakkasid omakorda need töötamast, küll aga saadi kuidagi tööle see veekahjustuse saanud jahutusseade. Hageja soovib just veekahjustuse saanud seadme väljavahetamist (neljast ühe) (t lk 227p).
13.2.Tegemist on seisukoha ja põhjendusega, mida varasemas menetluses esitatud ei ole, mistõttu kohus jätab selle tähelepanuta ega menetle seda (TsMS § 331 lg 1). Kohus märgib ka, et selle seisukoha tõendamiseks asjas tõendid puuduvad.
14.Avaldaja nõuab OÜ F pakkumise raames lüliti ja pistikute vahetuse summat 250 eurot. Samas puuduvad asjas tõendid selle kohta, mis lüliti ja pistikutega oli tegu, mis oli nende kahjustus, mitu neist väljavahetamist vajas ning mis oli nende maksumus. Seetõttu nimetatud nõue rahuldamisele ei kuulu.
15.Avaldaja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et veeavarii tagajärjel sai kahjustada ruumis olnud näidisstend maksumusega summas 4877,46 eurot koos käibemaksuga. Kummaski aktis ei ole seda kahjustuste nimekirja kantud. Näidisstendi kahjustumine ei selgu üheselt ka tunnistajana üle kuulatud K R ütlustest, kes oli äripinna üürniku juhatuse liige. Tema ütlustest (t lk 204 lehe alumises kolmandikus) jääb pigem mulje, et näidisstend lammutati põrandakatte vahetamise ootuses, mitte otseselt kahjustuste tõttu. Tunnistaja samuti üle kuulatud puudutatud isiku tollane kinnisvarahaldur H K, kes juhtumiga tegeles, et näidisstend ei saanud kahjustada (t lk 208 ülal). Seega puuduvad asjas tõendid, et näidisstend oleks saanud avarii tagajärjel kahjustada. Samuti ei ole tuvastatud kahjustuse ulatus ning et ainus viis kahjustust kõrvaldada (kui see eksisteeris) oli olemasoleva stendi lammutamine ja uue ehitamine. Seetõttu avaldaja nõue selles osas rahuldamisele ei kuulu.
16.Kohus leiab ka, et avaldaja nõue, mis on seotud allüürnikule kuuluva kauba maksumusega summas 663 eurot ilma käibemaksuta (t lk 14), põhjendatud ei ole, kuivõrd tõendeid selle kohta, et nimetatud kaup kahjustada sai, mis ulatuses ning mis oli selle maksumus, pole. Kummaski aktis ei ole seda kahjustuste nimekirja kantud. Tunnistaja K R küll kinnitas, et kaup kahjustada sai, kuid puuduvad tõendid, mis ulatuses. Tunnistaja H K ei osanud kaupade kahjustumist samas kommenteerida. Üksnes allüürniku enda poolt esitatud arve üürileandjale ei kinnita kauba riknemist arvel näidatud ulatuses ja maksumuses. Seetõttu avaldaja nõue selles osas rahuldamisele ei kuulu.
17.Ka ei ole põhjendantud kirjutuslaua maksumuse summas 410 euro hüvitamine M OÜ 23.11.2017 pakkumise alusel (t lk 10). Tunnistaja on avaldanud, et kasutas avarii hetkel üüripinnal olnud lauda kuni üüripinnalt lahkumiseni ning seejärel läks see prügimäele. Seega puudub alus nõuda välja uue kirjutuslaua maksumus, kui tegelikult kasutati olemasolevat kirjutuslauda edasi. Samuti ei ole tõendatud, et nõutav summa 410 eurot vastas väidetavalt kahjustada saanud laua maksumusele.
18.Seega kokkuvõtvalt kuulub avaldus rahuldamisele osaliselt. Avaldaja kasuks tuleb välja mõista kahju summas 4435,25 eurot (ehitus- ja remonditööde maksumus 4305,25 eurot ja koristustööde maksumus 130 eurot).
19.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise protsendina põhinõudelt alates avalduse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isik vastavale viivisenõudele sisulisi vastuväiteid esitanud ei ole.
19.1.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
19.2.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
19.3.Kuivõrd kohus on pidanud avaldaja nõuet põhjendatuks osaliselt, siis kuulub
puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 esimeses lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt summas 4435,25 eurot alates avalduse esitamisest 01.10.2020 kuni nõude täitmiseni, kuid viivise kogusumma ei tohi ületada 4435,25 eurot.
20.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et avaldaja nõue puudutatud isiku vastu on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista kahjuhüvitis summas 4435,25 eurot ja alates 01.10.2020 viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kahjuhüvitiselt 4435,25 eurolt kuni nõude täitmiseni, kuid viivise kogusumma ei tohi ületada 4435,25 eurot.
21.Kõik kohtumääruses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid avalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
22.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 172 lg 1 sätestab, et kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. TsMS § 163 lg 2 sätestab, et kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.
23.Puudutatud isik on 10.12.2021 kohtuistungil avaldanud, et on valmis kompromissiks summas 4300 eurot, mille avaldaja tagasi lükkas (t lk 148, 00:01:52-00:02:09). Kohus leiab, et puudutatud isik pakkus avaldajal kompromissi sarnases summas, mille osas kohus avalduse rahuldas (4300€ vs 4435,25€). Seetõttu jätab kohus TsMS § 163 lg 2 tulenevalt menetluskulud avaldaja kanda.
24.Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
25.Puudutatud isik palub avaldajalt välja mõista esindajakulu summas 3523 eurot koos käibemaksuga, kuna puudutatud isik on korteriühistu ja ei saa käibemaksu tagasi taotleda ja on esitanud TsMS § 174 lg 10 kinnituse. Avaldaja hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud ei ole.
26.Puudutatud isiku esindaja ajakulu käesolevas tsiviilasjas on 36,7 tundi. Kohus leiab, et esindaja poolt esindajakulude spetsifikatsioonis väljatoodud ajakulu vastab esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahule. Kohus arvestab seejuures kohtule esitatud menetlusdokumentide mahtu, antud vaidluse keerukust ning asjaolu, et antud tsiviilasjas on toimunud mitu kohtuistung. Samuti on puudutatud isiku esindaja toimingute maht ja maksumus samas suurusjärgus, mis avaldaja lepingulise esindaja kulud (vrdl t lk 228 ja pöördel).
27.Eelnevast tulenevalt kuulub avaldajalt puudutatud isiku kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 3523 eurot.
28.Kooskõlas TsMS § 177 lg 4 tuleb rahuldada hageja taotlus menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.