If P&C Insurance AS avaldus Tallinn, J. Sütiste tee 19a korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
4691,05 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn); Avaldaja lepinguline esindaja: Krista Raudsepp (OÜ Julianuse Õigusbüroo, asukoht A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn, e-post: [email protected]); Puudutatud isik: Tallinn, J. Sütiste tee 19a korteriühistu (registrikood 80252069, asukoht J. Sütiste tee 19a, 13419 Tallinn, e-post: [email protected]); Puudutatud isiku lepinguline esindaja: A P (isikukood xxx, epost: xxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada If P&C Insurance AS avaldus Tallinn, J. Sütiste tee 19a korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes.
2.Välja mõista puudutatud isikult Tallinn, J. Sütiste tee 19a korteriühistu avaldaja If P&C Insurance AS kasuks põhinõudena kahju hüvitis summas 4248,80 eurot ja seisuga 06.01.2021 sissenõutavaks muutunud viivis 102,35 eurot, kokku 4351,15 eurot.
3.Välja mõista puudutatud isikult Tallinn, J. Sütiste tee 19a korteriühistu avaldaja If P&C Insurance AS kasuks viivis alates 07.01.2021 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (4248,80 eurot) kuni põhinõude täitmiseni.
4.Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud puudutatud isiku Tallinn, J. Sütiste tee 19a korteriühistu kanda. 4.2 Mõista puudutatud isikult Tallinn, J. Sütiste tee 19a korteriühistu välja If P&C Insurance AS kasuks menetluskulud summas 590 eurot, sh riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 540 eurot.
2-21-144 4.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (summas 590 eurot) tuleb puudutatud isikul Tallinn, J. Sütiste tee 19a korteriühistu tasuda avaldajale If P&C Insurance AS käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
AVALDUS JA AVALDAJA SEISUKOHAD
1.Harju Maakohtu menetluses on If P&C Insurance AS (avaldaja) avaldus Tallinn, J. Sütiste tee 19a korteriühistu (puudutatud isik) vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja taotleb välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks põhivõlana kahju hüvitis summas 4248,80 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 102,35 eurot, kokku 4351,15 eurot, samuti viivis tasumata põhivõlalt (4248,80 eurot) alates avalduse kohtule esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks välja seaduses sätestatud määras viivis välja mõistetud menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
2.Avalduse kohaselt toimus 20.07.2020 kahjujuhtum/ veeleke, mille tõttu sai kahjustada ettevõttele xxx kuuluv vara, s.o siseviimistlus korteris aadressiga xxx. xxx-l oli kindlustusjuhtumi toimumise hetkel kindlustatud avaldaja poolt. Kahjustused on fikseeritud vaatlusaktis ja fotodel, mille kohaselt oli kahju tekkimise põhjuseks sademeveetoru liitekoha lahti tulemine, mille tulemusena valgus vesi keskusesse, põhjustades põrandal ja seintel veekahju (fikseeritud ka niiskusemõõdikuga). Puudutatud isik on avaldajale 29.07.2020 vastanud, et kahjustused on tekkinud sademeveetoru ühenduse lahti tulemisest. Seoses xxx-le tekkinud veekahjustustega on avaldajale esitatud 28.02.2019 hinnapakkumine nr 508-2020 keskuse kahjude likvideerimise osas summas 4248,80 eurot. Remonttööd on teostatud 03.09.2020. Avaldaja tasus remonttööde eest 4248,80 eurot. Avaldaja edastas 07.09.2020 võlgnikule tagasinõude tekitatud kahju hüvitamiseks summas 4248,80 eurot, tasumise tähtjaga 10 päeva. 07.09.2020 on puudutatud isik teinud täpsustavaid päringuid.
3.Kahjujuhtumi põhjuseks oli maja kaasomandisse kuuluv tehnosüsteem. Kaasomanikud ei täitnud tehnosüsteemi kontrollimise kohustust ja ei taganud selle süsteemi korrasolekut. Seega on tegemist kaasomanike poolt kohustuse rikkumisega, mis annab aluse avalduse rahuldamiseks VÕS § 1044 lg 1 alusel. Kahjujuhtum sai võimalikuks kaasomanike tegevusetusest. Seega on täidetud kahju hüvitamise nõude eeldused. Puudutatud isik kui maja haldaja ei ole ka avaldajale teada andnud, et kahju tekitanud asjaolu oleks lähtunud teise korteriomandi reaalosa piirest. Korteriomandi kaasomandi korrashoid on tagatud üksnes juhul, kui kaasomandi kasutamisega tekkivad mõjud ei kahjusta teisi korteriomanikke. Kui hoone tehnosüsteem oleks korrektselt hooldatud ja parandatud, ei oleks ka nimetatud kahju tekkinud. Kahju on lähtunud kaasomandist ja vastutab puudutatud isik. Avaldaja, kellele läks kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue üle VÕS § 429 lg 1 alusel, on õigustatud esitama kahju hüvitamise nõude korteriühistu vastu. Avaldaja arvestab viiviseid alates 07.09.2020 kahjunõude nõudekirja tasumise tähtajale, s.o 17.09.2020 järgnevast päevast kuni avalduse esitamiseni 06.01.2021 seadusejärgse viivisemääraga 8% aastas.
2-21-144
4.Avaldaja esitas 09.02.2021 arvamuse puudutatud isiku vastusele. Maja haldava korteriühistu tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine on korteriühistu vastutuse aluseks. Kaasomanikele kuuluv sadeveetorustik sai puruneda ja lekkida eelkõige põhjusel, et ei olnud täidetud tehnosüsteemi kontrollimise kohustust ning ei taganud selle süsteemi korrasolekut. Asjaolu, et torustik sai lekkida tõendab ära asjaolu, et puudutatud isik on oma kohustust hoida kaasomandi osa korras rikkunud. Korteriühistul on üldine kohustus tagada, et kaasomandiese oleks sellises korras, millest ei tekiks kellelegi kahju. See ei ole üksnes passiivne kohustus hoiduda kaasomandieseme kahjustamisest, vaid hõlmab ka hoolsuskohustust kontrollida perioodiliselt elamu tehnosüsteemide korrasolekut, vältimaks mh lekkeid. Rikutud kohustuse kaitse-eesmärk hõlmab kohustust mitte kahjustada korteriomandeid, sh hoiduda tekitamast veekahjustusi korteriomandile. Seega on kahjuhüvitise nõude aluseks seadusest tulenev võlasuhe. Käesoleval juhul on korteriühistu tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine põhjustanud kahju kannatanule.
5.Asjaolust, et toru läks katki, järeldub, et korteriühistu ei olnud piisava intervalliga kontrollinud torustikuseisundit ja rikkus sellega neil lasuvat käibekohustust. Korteriühistul on KrtS alusel kaasomandi osakorras hoida, kuid korteriühistu ei ole oma seadusest tulenevat kohustust täitnud ja on tekitanud teisele korteriomandile kahju. Puudutatud isik vastutab kohustuse rikkumise eest, kannatanud korteriomanikule on tekkinud kahju, mis on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ja rikkumise ning kahju vahel on põhjuslik seos. Puudutatud isik ei ole tõendanud rikkumise vabandatavust, mh vääramatu jõu esinemist. Hoolsuskohustuse täitmist ja remonttööde teostamist ei tõenda puudutatud isiku vastuse lisa 6 ega ka asjaolu, et korteriühistu on sõlminud haldusteenuse lepingu xxx. Puudutatud isik ei ole tõendatud, et nimetatud arve oleks tasutud ning piltidelt ei ole aru saada, millise hoone katusega on tegemist. Isegi juhul, kui katuse puhastustööd on tehtud, siis need ei saa kuidagi olla seotud torustiku hooldus- ja remonttöödega, mis asusid hoone esimesel korrusel, kus torustik lekkis. Samuti on asjakohatu viide, justkui kohustused oleks täidetud seoses asjaoluga, et sõlmitud on haldusteenuse leping. Teenuse osutamise lepingul on tähendus üksnes korteriühistu ja teenuse osutaja vahelises suhtes. Tegelikkuses ei ole teada, kuidas teenuse osutaja hooldustöid või torustike olukordasid kontrollis, kui tihti jne. Üksnes haldusteenuse lepingu olemasolu ei taga torustiku korrasolekut. See, et korteriühistu on oma seadusejärgseis kohustusi edasi delegeerinud, on korteriühistu oma valik ning see ei ole vabandav asjaolu ega vabasta vastutusest.
6.Puudutatud isiku väide, et sademevee liitmik oleks ühel ajahetkel nii kui nii purunenud sõltumata korteriühistu tegevust, on meelevaldne. Torustikud, mis on seotud vee äravoolu või sissevooluga, vajavad ilmselgelt pidevalt kontrolli ning nende lekked ei saa olla kuidagi vabandatavad, v.a vääramatu jõud. Vihmasadu on üheselt mõistetavalt tavapärane ilmastikunähtus ja tõendatud ei ole, et tegemist oleks äärmusliku ilmaoludega, mis võiksid kuuluda vääramatu jõua alla. Tänapäeval on tavapärane korteriühistute vastutuse kindlustamine eraldi vastutuskindlustuse lepinguga. Asjaolu, kas korteriühistu vastutuskindlustuse sõlmib, on iga korteriühistu enda otsus. Puudutatud isiku väited, et avaldajal puudub nõue korteriühistu vastu, sest avaldajal puudub nõue kõikide kaasomanike vastu ja kannatanu on kaasomanik, on meelevaldne. Avaldaja on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud. Hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) ehk korteriühistu vastu (sõltumata nõude õiguslikust alusest) VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle. KrtS § 34 lg 3 kohaselt tekkis korteriomandi omanikul/kannatanul
2-21-144 nõudeõigus korteriühistu vastu, kui nõue tekib kaasomandi osast, mille kohta seadus näeb ette korteriomanike solidaarkohustuse. Nimetatud nõude peab kannatanu seega KrtS § 34 lg 3 alusel esitama korteriühistu vastu.
7.Juhul, kui kannatanul poleks olnud sõlmitud kindlustus avaldajaga, oleks kannatanul olnud õigus nimetatud sätte alusel pöörduda korteriühistu vastu. Juhul, kui korteriühistut ei oleks, vastutaksid kaasomandist tekkiva kahju eest kõik korteriomanikud võrdsetes osades ja kannatanu kahjunõue teiste omanike vastu oleks kahju kannatanu enda võrdse osa võrra väiksem. Vahendid, mille arvelt korteriühistu kahju hüvitab, on korteriühistu enda otsus. Avaldaja leiab, et puuduvad põhjused kahju hüvitise vähendamiseks. Samuti ei ole korteriühistu toonud välja asjaolusid, miks on kahju hüvitamise nõue äärmiselt ebamõistlik või muul põhjusel vastuvõtmatu. Olukorras, kus KrtS alusel kaasomandi korrashoiu kohustus lasus korteriühistul, siis ei saa kahju hüvitamise nõuet vähendada põhjusel, et kannatanu oli korteriühistu liige. Seega, et VÕS § 139 tähenduses hüvitise vähendamine saaks kõne alla tulla, peab kahju olema tekkinud otseselt kannatu enda käitumise tulemusena, mida käesoleval juhul aga ei ole toimunud. Puudutatud isiku põhjendus, et VÕS § 140 alusel tuleb vähendada, kuna kannatanu on kaasomanik, ei ole põhjendatud. Nimetatud käsitlus ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile ega anna kuidagi alust kahju hüvitise vähendamiseks. Kuna kaasomandi korrashoiu kohustus on korteriühistul seaduse alusel, ei saa kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu olla ebaõiglane ega mõistlikult vastuvõtmatu.
PUUDUTATUD ISIKU SEISUKOHAD
8.Puudutatud isik esitas 21.01.2021 seisukoha avaldusele, milles taotleb jätta avaldus rahuldamata või juhul, kui kohus asub seisukohale, et avaldaja avaldus kuulub rahuldamisele, siis palub puudutatud isik vähendada kahjuhüvitist VÕS § 139 lg 1 ja VÕS § 140 lg 1 alusel võimalusel nullini. Puudutatud isik taotleb jätta poolte menetluskulud avaldaja kanda ning mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja seaduses sätestatud määras viivis välja mõistetud menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täieliku täitmiseni.
9.Varakahju vaatlusaktile lisatud käsikirjalisest selgitusest nähtub, et kindlustusvõtjaks oleva J. Sütiste tee 19a korteriomandi eriomandi nr xxx koosseisus ja korteriomaniku xxx otseses valduses olevate ruumide ripplae taga asuva sademeveetoru liitmik purunes suure vihmasaju tagajärjel. Vaatlusaktist aga ei nähtu, mil viisil on puudutatud isik rikkunud oma kohustusi ja kuidas on võimalik eelnimetatud juhtumit seostada puudutatud isiku tegevusega. Puudutatud isik ei sea kahtluse alla liitmiku purunemist ja sademevee valgumist xxx ruumidesse, kuid puudutatud isikule jääb selgusetuks, milline on puudutatud isikule omistatav tegu, mille otseseks põhjuslikuks tagajärjeks oli kahjujuhtumi saabumine. Avaldaja esitatud hinnapakkumine 508-2020, 26.08.2020 üleandmise-vastuvõtmise akt ja arve nr 979 tõendavad J. Sütiste tee 19a-xxx remonttööde teostamist, kuid mitte seda, et remonttööde tegemise põhjus oli otseses põhjuslikus seoses puudutatud isiku tegevusega või puudutatud isiku poolse kohustuse rikkumisega. Kindlustusvõtjaks oleva korteriomandi eriomandi eseme paiknemine korteriühistu poolt valitseva kaasomandis oleva kinnisasja koosseisus ei ole asjaoluks, millest tulenevalt saab järeldada, et puudutatud isik on kinnistul asuva kaasomandis kinnisasja suhtes realiseerunud kahjujuhtumi eest vastutav.
10.Puudutatud isiku hinnangul ei saa temale omistada ei tugevat vihmasadu ega ka selle tagajärjel kaasnenud sademevee torustiku liitmiku purunemist ning sademevee valgumist xxx ruumidesse. Kumbki eelnimetatud sündmuse toimumine ega sellega kaasneva tagajärje
2-21-144 ärahoidmine ei ole puudutatud isiku mõjualas. Avaldaja viidatud 29.07.2020 kirjavahetus ei toimunud puudutatud isikuga, vaid kinnisvarahaldusettevõtte xxx esindajaga R R. Puudutatud isikule jääb arusaamatuks, kuidas kolmanda isikuga toimunud vestluses avaldatud seisukohti peab avaldaja võimalikuks omistada puudutatud isikule ja sellest veel omakorda teha meelevaldset järeldust, mille kohaselt on puudutatud isik ise teada andnud, et kahju tekitas sademeveetoru ühenduse lahti tulek, mis tähendab, et kahju on lähtunud kaasomandist ja vastutab korteriühistu. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja ja puudutatud isiku vahel erimeelsus selles, et avaldajal puudub kehtiv õiguslik alus nõude esitamiseks VÕS § 492 lg 1 alusel põhjusel, et kindlustusvõtjast korteriomanikul ei ole tekkinud nõudeõigust puudutatud isiku vastu.
11.Kindlustuslepingust tuleneva nõudeõiguse kehtivaks üleminekuks vajalikud materiaalõiguslikud eeldused ei ole antud juhul täidetud põhjusel, et korteriühistu ei ole korteriomaniku suhtes kolmas isik VÕS § 492 lg 1 mõistes ja seega ei ole õiguslikult võimalik vajalike õiguslike eelduste puudumise tõttu ka avaldajal kindlustusvõtja asemel regressi raames puudutatud isiku vastu kahjunõuet esitada. Eeltoodud seisukohta toetavad ka avaldaja enda vara- ja ärikatkestuse kindlustuse tingimused TPD-20161 p-d 100 ja 100.1, mille kohaselt ei loeta kolmandaks isikuks kindlustusvõtjat või kindlustatut. xxx on J. Sütiste tee 19a, Tallinn elamu mõttelise osa kaasomanik AÕS § 70 lg 3 mõistes ja korteriühistu liige. Korteriühistu kehtiva põhikirja kohaselt on ühistu eesmärgiks J. Sütiste tee 19a, Tallinn korteriomandite kaasomandi eseme valitsemine (p 1.4). Puudutatud isik nõustub avaldajaga osas, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Kinnisasja kaasomand, sh kõik tehnosüsteemid ja ka korteriomandi J. Sütiste tee 19a-xxx omaniku korteri eriomandi koosseisus olevate ruumide ripplae taga asuvad tehnosüsteemid on kinnisasja kaasomanike kaasomandis. Korteriühistu liikmeks on ka avaldajaga lepingulises suhtes oleva korteriomandi J. Sütiste tee 19a-xxx asuva korteri omanik xxx. Sisuliselt on korteriühistu koos nõudeid omavate korteriomanikega solidaarvõlausaldajaks.
12.Kui korteriühistu on korteriomanikega solidaarvõlausaldaja, siis on ta ka suhtes korteriomanikega solidaarvõlgnik, sest korteriühistut ja tema tegevust ei ole oma sisuliselt ning õiguslikult võimalik korteriomanikest ja nende tegevusest eristada. Kui tekkinud kahju eest vastutab kaasomanikuna ka kahjustatud korteri omanik, kuna ka tema rikkus kaasomandi korrashoiu kohustust, kohaldub korteriomanike solidaarse vastutuse asemel VÕS § 137 lg 2, mille kohaselt võib vastutus sisesuhtes jaguneda erinevalt, kuid kui vastutuse osakaalu erinevate solidaarvõlgnike vahel ei suudeta tuvastada, siis jaguneb vastutus solidaarvõlgnike ehk siis antud juhul kaasomanike omavahelises suhtes võrdsetes osades. Avaldaja on avalduses tuginenud oma nõudeõiguse õigusliku alusena ka KrtS § 34 lg-le 3. Avaldajal ei ole tekkinud rahalist nõuet kõikide J .Sütiste tee 19a kaasomanike vastu. Avaldaja, esitades avalduse puudutatud isiku vastu, esitab samas ka rahalise nõude ka enda kliendiks oleva kindlustusvõtja ja J. Sütiste tee 19a eriomandi eseme omaniku xxx vastu, kes avalduse kohtu poolsel rahuldamisel hüvitab korteriühistule oma varaga seotud kulutused, sh ka kindlustusandja poolt kindlustuslepingu alusel väljamakstud kahjuhüvitise ja teistpidi kohtulahendi alusel avaldajaks oleva kindlustusvõtja poolt väljamakstud kindlustushüvitise regressi korras korteriühistu vastu esitatud kahjunõude.
13.xxx ei ole kolmandaks isikuks VÕS § 492 lg 1 mõttes ja KrtS § 34 lg 3 alusel ei ole nõude esitamine õiguspärane põhjusel, et korteriomanik vastutab ka ise kinnisasja kaasomanikuna tekkinud kahju eest ning seega langeb tema osas õigustatud ja kohustatud isik kokku ning seega ei ole avaldajal KrtS § 34 lg 3 alusel vajalik eeldus, milleks on nõudeõigus kõikide korteriomanike vastu, täidetud. Avaldaja poolt kindlustusandjana kindlustusvõtjale hüvitatud
2-21-144 kahjunõude õiguslikult kehtivaks üleminekuks vajalikud materiaalõiguslikud eeldused ei ole täidetud ja kindlustusvõtja kahjunõue ei ole avaldajale üle läinud. Korteriühistu kaasomanikud on volitanud korteriühistu juhatuse kaudu kaasomanike nimel ja kaasomanike huvides tarbitavate teenuste jaoks lepinguid sõlmima korteriühistu juhatuse. Korteriühistu juhatus sõlmis kinnistu ja kaasomandi eseme korrashoiuks ning hooldamiseks vastavasisulise lepingu kinnisvarahaldusettevõttega xxx ja ei ole tõendatud, et korteriühistu või tema juhatus oleks neile tulenevaid hoolsuskohustusi rikkunud. Sõlmitud lepingu alusel osutab xxx korteriühistu liikmetele ja kinnisasja kaasaomanikele haldusteenust, raamatupidamise korraldamise teenust, tehnosüsteemide hooldusteenust ja 24h avariiteenust (p 6). Teenuse osutamine toimub kehtivate õigusaktide- ja lepingus kokkulepitud nõuetega (p 13.1). Haldusteenus sisaldab mh ka ehitusja remonditööde korraldamist kinnisasja asukohas ning tehnosüsteemide hooldustööde korraldamist (lepingu lk 5) intervalliga vastavalt üks kord kalendrikuus või kalendriaastas ja seda vastavalt konkreetses valdkonnas kehtestatud standarditele (lepingu lk 6).
14.Ehitisregistri andmetel on kortermaja ehitatud 2007. aastal ja hoone sademevee kanalisatsioon 2008. aastal. Seega ei esine mitte ühtegi mõistlikku põhjust, millest tulenevalt võiks puudutatud isikul tekkida kahtlus, et sademevee torustiku ühenduskohad on puudulikud või võivad suurema vihmasaju tagajärjel ühenduskohtadest eralduda. Puudutatud isik tellis 2020. aasta juunis kaasomandis oleva korterelamu katuse, sh sadevee trappide puhastuse, mille teostas äriühing xxx. Puudutatud isik ei teosta iseseisvalt, s.o ilma kaasomanike otsuse või nõusolekuta või käsundita sisuliselt mitte ühtegi toimingut ning tal ei ole ka iseseisvalt teenitavat vara, mille arvelt täita võetud kohustusi. Seega ei saa puudutatud isik olla iseseisvalt eraldivõtvalt kohustuste kandja. Olukorras, kus puudutatud isiku vara tekib tema liikmete ehk siis korteriomanike maksetest, tähendab rahalise nõude esitamine puudutatud isiku vastu sisuliselt nõude esitamist ka kindlustatud isiku enda vastu, mis aga kindlustuslepingu kontekstis on lubamatu ja mis muudaks kindlustamise sisulise eesmärgi, s.o riski maandamise kindlustamise kaudu ehk siis riski hajutamise kaudu sisuliselt saavutamatuks.
15.Kui kohus asub seisukohale, et puudutatud isik on tekkinud kahjujuhtumi eest vastutav, palub puudutatud isik kohtul arvestada asjaoluga, et sademevee liitmik oleks ühel ajahetkel purunenud ja seda sõltumata puudutatud isiku tegevusest ning seega on ka (hüpoteetiliselt puudutatud isikule omistatav) kohustuse rikkumine vabandatav ja VÕS § 103 lg 2 alusel välistatud. Juhul, kui kohus asub seisukohale, et avaldaja avaldus kuulub rahuldamisele, siis palub puudutatud isik vähendada kahjuhüvitist nullini vastavalt VÕS § 139 lg 1 ja VÕS § 140 lg 1 alusel. Äärmiselt ebamõistlik on olukord, kus kaasomanik, kes ka ise on kaasomandi korrashoiu eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav, saab kindlustusandjalt kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustuslepingu alusel hüvitist ning on kohustatud selle läbi kindlustusandja poolse regressnõude VÕS § 492 lg 1 osaliselt tagastama.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks. Riigikohus on 22.04.2020. a lahendis tsiviilasjas nr 2-19-19561
2-21-144 p-s 14 selgitanud, et asja menetluse liiki ei mõjuta asjaolu, et hagita menetluses esitatava nõudega on kohtusse pöördunud kindlustusandja, kes on nõude üleminekuga võlaõigusseaduse (VÕS) § 173 ja VÕS § 492 lg 1 järgi omandanud kindlustusvõtja kui kahjustatud korteri omaniku õigusliku positsiooni. TsMS § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
18.Kohus võib hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus (TsMS § 477 lg 2). Seega vaatab kohus käesoleva asja läbi kirjalikus menetluses, sest seadusest ei tulene kohustust asjas kohtuistungi pidamiseks ja kohus ei pea seda käesolevas asjas menetlusökonoomia huvidest lähtudes ka põhjendatuks.
19.Avaldaja on kindlustusandja kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 2 lg 3 tähenduses. Avaldaja kui kindlustusandja nõue põhineb asjaolul, et VÕS § 492 lg 1 kohaselt läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
20.Kohus loeb esitatud tõenditega tuvastatuks, et avaldaja on kindlustanud korteriomandi aadressil J. Sütiste tee 19a-xxx, Tallinn. Avaldaja ja xxx on sõlminud ettevõtte vara kindlustuse (kindlustuspoliis nr 3H1302012778907, vt dtl 8-10). Kindlustusvõtjaks oli xxx, kindlustuskoht J. Sütiste tee 19a, Tallinn ja kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus 190 eurot erinevate kahjujuhtumite korral. 20.07.2020 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. 27.07.2020 koostatud varakahju vaatlusakti kohaselt jookseb hoone siseselt maja sademevee toru, kuid suure vihmaga tuli äripinna ruumides lahti üks liitmik, mille tulemusel jooksis katusel olev vesi kõik hoonesse sisse. Kahjustada on saanud suures osas äripinna ruumid, kuna vett on olnud põrandatel 10-15 cm, samuti on kahjustada saanud ka mööbel (vt dtl 11). Avaldaja esitas kohtule maja plaani (vt dtl 13) ja fotod kahjustuste kohta (vt dtl 14-84).
21.Menetlusosalised ei vaidle selle üle, et 20.07.2020 toimus J. Sütiste tee 19a-xxx, Tallinn kahjujuhtum, mille põhjuseks oli sademeveetoru liitmiku purunemine. Puudutatud isik on vastuses avaldusele möönnud, et „Puudutatud isik ei sea kahtluse alla liitmiku purunemist ja sadevee valgumist xxx ruumidesse“ ning samuti on puudutatud isik kinnitanud, et xxx poolt 14.08.2020 koostatud hinnapakkumine 508-2020 (dtl 88-89), 26.08.2020 koostatud üleandmise-vastuvõtmise akt (dtl 90), arve nr 979 summale 4248,80 eurot (dtl 91) ja avaldaja maksekorralduse ärakiri (dtl 92) tõendavad avaldaja kulul J. Sütiste tee 19a aadressil asuvas korteriomandis nr xxx remonttööde teostamist (vt dtl 118). Seega vaidlus puudub ka selles, et remonttööd aadressil J. Sütiste tee 19a-xxx, Tallinn on teostatud ja avaldaja on korteriomanikule hüvitanud kahju summas 4248,80 eurot. Puudutatud isik ei vaidlusta tehtud tööde ja kulutuste maksumust ning tekkinud kahju suurust.
22.20.07.2020 sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Avaldaja pöördus 28.07.2020 ekirjaga hoone haldaja xxx poole ja uuris veekahjustuste tekke põhjuste kohta, millele vastas 29.07.2020 ettevõtte esindaja R R mh, et sadevee põlv tuli ühenduskohast lahti (vt dtl 85-86). Puudutatud isik väidab, et vastavat kolmanda isikuga toimunud vestluses avaldatud seisukohti ei saa omistada puudutatud isikule. Nimetatud väide on asjasse puutumatu, kuivõrd puudutatud isik ei vaidlusta, et vastav osa sademevee torustikust purunes ja kahju on kindlustusvõtjale ka tekkinud.
23.Puudutatud isik vaidles avaldaja nõudele vastu. Esmalt viitas puudutatud isik, et avaldajal puudub kehtiv õiguslik alus nõude esitamiseks VÕS § 492 lg 1 alusel põhjusel, et
2-21-144 kindlustusvõtjast korteriomanikul ei ole tekkinud nõudeõigust puudutatud isiku vastu. xxx ei ole kolmandaks isikuks VÕS § 492 lg 1 mõttes ja avaldajal on täitmata KrtS § 34 lg 3 vajalik eeldus, milleks on nõudeõigus kõikide korteriomanike vastu. Avaldaja selgitas, et tema on kindlustusvõtjale tekkinud kahju kindlustuslepingu alusel hüvitanud ja hüvitatud ulatuses läheb kindlustusvõtja kahju hüvitamise nõue kolmanda isiku (kahju põhjustaja) ehk korteriühistu vastu VÕS § 492 lg 1 alusel kindlustusandjale üle. Avaldaja viitas, et KrtS § 34 lg 3 kohaselt tekkis korteriomandi omanikul/kannatanul nõudeõigus korteriühistu vastu, kui nõue tekib kaasomandi osast, mille kohta seadus näeb ette korteriomanike solidaarkohustuse.
24.Vaidlus puudub, et sademevee liitmik, mille purunemisest tulenev vihmavesi põhjustas vaidlusaluse kahjujuhtumi, on kõigi korteriomanike kaasomandis. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 kohaselt on kaasomanikul õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. KrtS § 34 lg 2 näeb ette, et korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle esitama korteriühistu vastu (Krts § 34 lg 3). Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse seaduseelnõu seletuskirjas on selgitatud, et KrtS § 34 lg 3 eesmärgiks oli mh muuta olukorda, kus võlausaldaja võis esitada nõude ainult ühe solidaarvõlgnikust korteriomaniku vastu ja asendada see korraga, kus selline nõue tuleb esitada korteriühistu vastu.
25.Riigikohus on selgitanud, et korteriomanike vahel on seadusjärgne võlasuhe, millest tulenevate kohustuste rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist saab mh nõuda VÕS § 115 lg 1 alusel (vt Riigikohtu 13.02.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-116-11, p 23; Riigikohtu 13.02.2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-186-12, p 10). VÕS § 115 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg-te 1 ja 2 järgi kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
26.Kahju kannatanud korteriomanik võib VÕS § 115 lg 1 ning VÕS§ 127 alusel nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused (vt ka Riigikohtu 08.01.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 15): teine korteriomanik on kohustust rikkunud (VÕS § 115 lg 1); teine korteriomanik vastutab kohustuse rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1, VÕS § 103 lg 1); kannatanud korteriomanikule on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kohus leiab, et samad kahjunõude eeldused kohalduvad ka korteriühistu poolt kaasomandi hooldamise kohustuste rikkumise korral.
27.Asjakohatu on puudutatud isiku väide, et korteriomanik vastutab ka ise kinnisasja kaasomanikuna tekkinud kahju eest ning seega langeb tema osas õigustatud ja kohustatud isik kokku ning avaldajal ei ole KrtS § 34 lg 3 alusel vajalik eeldus täidetud. Asjaolu, et kannatanu
2-21-144 on üks kaasomanikest, ei ole kahjunõude välistavaks asjaoluks korteriühistu vastu KrtS § 34 lg 3 mõttes. Olenemata sellest, et kindlustusvõtja on korteriühistu liige, ei välista nimetatud asjaolu ega ka avaldaja ettevõtte vara- ja ärikatkestuse kindlustuse tingimuste TPD-20161 p-d 100 ja 100.1 (vt dtl 137) KrtS § 34 lg 3 kohaldamist. Avaldaja viitas õigesti, et vahendid, mille arvelt korteriühistu kahju hüvitab, on korteriühistu enda otsus. Tegemist on korteriühistu ja korteriomanike vahelise sisesuhtega, millesse avaldaja ei puutu. Avaldajale on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud kahjustatud korteri omaniku nõue isiku vastu, kes tema korteris tekkinud veekahju eest vastutab, s.o käesoleval juhul korteriühistu vastu. Seaduse alusel nõude üleminekule kohaldatakse nõude loovutamise kohta sätestatut (VÕS § 173 lg 2). Kolmas isik ehk käesoleval juhul korteriühistu võib esitada kindlustusandja vastu kõik vastuväited, mis ta oleks saanud esitada ka kahju kannatanud isiku vastu (VÕS § 171 lg 1) (vt ka Riigikohtu 22.04.2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-19561, p 13).
28.Puudutatud isiku hinnangul ei ole avaldaja tõendanud, milline on puudutatud isikule omistatav tegu, mille otseseks põhjuslikuks tagajärjeks oli kahjujuhtumi saabumine. Samuti viitas puudutatud isik, et korteriühistu juhatus sõlmis kinnistu ja kaasomandi eseme korrashoiuks ning hooldamiseks vastavasisulise lepingu kinnisvarahaldusettevõttega xxx ja avaldaja ei ole tõendatud, et korteriühistu või tema juhatus oleks neile tulenevaid hoolsuskohustusi rikkunud. Avaldaja leiab, et puudutatud isik ei ole tõendanud hoolsuskohustuse täitmist ja remonttööde teostamist ning korteriühistu tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandustööde korraldamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine, on põhjustanud kahju kannatanule.
29.KrtS § 1 lg 1 kohaselt korteriomand on eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 4 lg 1 kohaselt eriomandi ese on ruumiliselt piiritletud eluruum või mitteeluruum ning selle juurde kuuluvad hoone osad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. KrtS § 4 lg-tes 3 ja 4 sätestatakse, et eriomandi esemeks ei ole hoone ja selle osad ega hoone püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed ka siis, kui need asuvad eriomandi esemeks oleva hoone reaalosa piires. Maatükk ning hoone osad ja seadmed, mis ei ole ühegi eriomandi ese ega ole kolmanda isiku omandis, on korteriomandi kaasomandi osa esemeks. KrtS § 35 lg 2 p 1 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige kaasomandi eseme tavapärast korrashoidu ja remonti. Järelikult on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks kohustuseks korteriomandite kaasomandi osa eset korras hoida, st tagada tema eesmärgipärane toimimine.
30.Riigikohus on 03.12.2014. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14 p-s 12 leidnud, et kaasomandisse kuuluvast ühiskommunikatsioonist, nt keskküttetorustikust, tekkinud kahju eest võivad vastutada kõik korteriomanikud ja korteriühistu solidaarselt (vt nt Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 28). Seejuures on korteriühistul kohustus tagada kaasomandi eseme korrashoid (Riigikohtu 08.10.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6114, p 30) ning ühistu vastutuse aluseks võib olla tema tegevusetus, sh tehnosüsteemide korrasoleku kontrollimise või parandamise korraldamata jätmisel (vt nt Riigikohtu 03.12.2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-14, p 12; Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-129-13, p 51). Korteriühistul on võimalik tõendada, et rikkumine on vabandatav. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis
2-21-144 jäänud olemata (Riigikohtu 08.01.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-12, p 18; Riigikohtu 11.12.2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 23). Eeltoodust tulenevalt vabaneb korteriühistu vastutusest, kui ta tõendab, et on kaasomandi eset tavapärase hoolsusega korras hoidnud.
31.Kohus leiab, et avaldaja on käesolevas asjas tõendanud, et puudutatud isiku tegevuse (tegevusetuse) tagajärjel on tekkinud kahju. Samuti on avaldaja tõendanud kahju suuruse. Puudutatud isiku vastutus ei sõltu kohustuse rikkumise viisist, vaid rikkumise faktist ning puudutatud isiku vastutuse seisukohalt ei oma tähtsust, millisel konkreetsel põhjusel sademevee liitmik purunes. Avaldaja on tõendanud, et kahju on alguse saanud sademevee liitmiku purunemisest tuleneva vihmavee valgumisest kannatanu äriruumidesse ning puudutatud isik seda ei vaidlusta. Kuna avaldaja tõendas, et kahjustav asjaolu lähtus kaasomandi osast, mille kohta seadus näeb ette korteriomanike solidaarkohustuse, saab eeldada, et korteriühistu rikkus oma hoolsuskohustust.
32.Kohus nõustub avaldajaga, et hoolsuskohustuse täitmist ja remonttööde teostamist ei tõenda puudutatud isiku väited ning pildid katuse puhastuse kohta (vt dtl 186-190) ega ka asjaolu, et korteriühistu on sõlminud haldusteenuse lepingu xxx (vt dtl 177-184). Korteriühistu küll tellis teenuse katuse puhastamiseks ja katusel asuvate sademevee trappide puhastamiseks, kuid sellel puudub seos hoone siseosas asuva sademevee liitmikuga. Katuse puhastustööd ei ole seotud torustiku hooldus- ja remonttöödega, mis asusid hoone esimesel korrusel, kus torustik lekkis. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et vihmavee valgumine kindlustusvõtja korteriomandisse oleks olnud põhjustatud mõnest vääramatu jõu asjaolust ehk ilmastikuoludest. Korteriühistu rikkus hoolsuskohustust mh ka sellega, et ei taganud ühistu kaasomandi osas oleva sademevee liitmiku hooldust või kontrolli sellise sagedusega, et veelekked oleksid olnud välistatud. Seega vastutab korteriühistu tekkinud kahju eest.
33.Korteriühistu on esile toonud, et kortermaja ehitatud 2007. aastal ja hoone sademevee kanalisatsioon 2008. aastal, st puudub mõistlik põhjendus, miks ühistul võiks tekkida kahtlus, et sademevee torustiku ühenduskohad on puudulikud või võivad suurema vihmasaju tagajärjel ühenduskohtadest eralduda. Kohus märgib, et vaidlusalune kahjujuhtum toimus 2020. a juulis, s.o 12 aastat pärast vastava hoone sademevee kanalisatsiooni ehitust. Puudutatud isik ei ole väitnud, et sademevee liitmiku korrasolekut oleks selle aja jooksul kordagi kontrollitud. Kõigi korteriomanike kaasomandis oleva sademevee kanalisatsiooni ja selle liitmiku töökorras hoidmine on korteriühistu ülesanne ning see kohustus hõlmab mh torustiku seisukorra jälgimist. Korteriühistu ei täitnud tehnosüsteemi kontrollimise kohustust ega taganud selle süsteemi korrasolekut.
34.Kohus tuvastas, et korteriühistu on rikkunud sademevee torustiku hooldamise osas oma kohustusi (VÕS § 115 lg 1) ja rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Kui korteriühistu oleks täitnud tehnosüsteemide kontrollimise kohustust, oleks sisuliselt olnud võimalik tuvastada vigane torustiku liitmik ja välistada kahju tekkimine. Kohus leiab, et vihmavee lekke tõttu tekitatud kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud kohustuse kaitseeesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Samuti oli puudutatud isikul mõistlikult võimalik ette näha, et hoone sisese sademevee torustiku purunemisel võib välja voolata vesi, mis võib kahjustada kaasomanikke (VÕS § 127 lg 3). Seega vastutab puudutatud isik korteriomanikule tekkinud kahju eest ja VÕS § 492 lg 1 alusel on korteriomanikule makstud hüvitise osas avaldajale üle läinud korteriomaniku nõue ühistu vastu.
2-21-144
35.Eeltoodust tulenevalt vastutab puudutatud isik elamu sademevee torustiku korrasoleku tagamata jätmise tõttu kahju põhjustamise eest VÕS § 115 lg 1 alusel. Samas võib puudutatud isiku vastutus olla välistatud VÕS § 103 alusel, st juhul, kui kohustuse rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 1 teise lase kohaselt eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 teise lõike järgi on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Korteriühistu vastutust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Korteriühistu ei ole tõendanud, et ta oleks tellinud võimalike vigade tuvastamiseks sademevee torustiku kontrolli või sademevee kanalisatsiooni torustikku selle töökorras oleku tagamiseks vajalikul määral hooldanud. Kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ka puudutatud isiku viidatud põhjusel, et sademevee liitmik oleks võinud ükskõik millal puruneda. Korteriühistu saanuks seda vältida vajaliku tehnosüsteemide kontrolli teostamisega.
36.Puudutatud isiku väide, et ta ei saa ilma kaasomanike otsuse või nõusolekuta või käsundita sisuliselt mitte ühtegi toimingut teha ega olla iseseisvalt eraldivõtvalt kohustuste kandja, on asjakohatu. Krts § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu. Puudutatud isikul tuli tavapärase valitsemise raames mh täita KrtS § 35 lg-st 1 ja lg-st 2 p-st 1 tulenevaid kohustusi. Kohtule pole esitatud tõendeid, millest nähtuvalt oleks korteriühistu kahju vältimiseks midagi teinud, nt korraldanud tehnosüsteemide kontrollikohustuse otsustamiseks üldkoosoleku.
37.Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole alust kahjuhüvitise vähendamiseks VÕS § 140 alusel. Riigikohus on leidnud (vt nt Riigikohtu 08.06.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4216), et kohus kohaldab nii VÕS § 139 kui ka § 140 ka ilma kohustatud isiku taotluseta, kuid siiski eeldab hüvitise vähendamine seda, et hüvitise võimaliku vähendamise aluseks olevad asjaolud oleksid esile toodud ja kohtule esitatud. Seega saab kohus kahjuhüvitise võimalikku vähendamist kaaludes lähtuda puudutatud isiku poolt esile toodud asjaoludest. Puudutatud isik ei ole esile toonud selliseid asjaolusid, mis võimaldaks kahjuhüvitist vähendada.
38.VÕS § 140 lg 1 alusel võib kohus kahjuhüvitist vähendada üksnes siis, kui kahju hüvitamine täies ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kohtu arvates ei ole puudutatud isiku poolt esile toodud asjaolusid arvestades kahju hüvitamine täies ulatuses puudutatud isiku suhtes äärmiselt ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult vastuvõtmatu. Kahjuhüvitise vähendamiseks ei anna alust puudutatud isiku väide, et kaasomanik, kes ka ise on kaasomandi korrashoiu eest õiguslikult ja majanduslikult vastutav, saab kindlustusandjalt kindlustusjuhtumi tagajärjel kindlustuslepingu alusel hüvitist ja on kohustatud selle teistpidi läbi kindlustusandja poolse regressnõude VÕS § 492 lg 1 osaliselt tagastama. Nagu kohus ka eespool viitas, siis vahendid, mille arvelt korteriühistu kahju hüvitab, on korteriühistu enda otsus ja asjaolu, et kaasomanik on korteriühistu liige, ei anna alust kahjuhüvitise vähendamiseks, sh vastava kaasomaniku (kindlustusvõtja) suhtes.
39.Kohus ei näe alust kahjuhüvitise vähendamiseks nullini ka VÕS § 139 alusel, sest kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et kahju oleks tekkinud osaliselt avaldajast (kindlustusvõtjast) tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest avaldaja (kindlustusvõtja) vastutab (VÕS § 139 lg 1). Samuti ei leidnud tuvastamist, et avaldaja (kindlustusvõtja) oleks jätnud puudutatud isiku tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju
2-21-144 tekkimise ohule või jätnud kahju tekkimise ohu tõrjumata või jätnud tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud (VÕS § 139 lg 2).
40.Kohtu hinnangul on avaldaja oma kahjunõude kujunemise ja suuruse piisava selgusega tõendanud. Puudutatud isik ei ole esitanud tõendeid, mis annaks alust asuda avaldaja kahjunõude suuruse osas teistsugusele seisukohale. Kohtul ei ole alust kahelda avaldaja poolt esitatud kahjunõude suuruses ja seda kinnitavates tõendites. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. Seega loeb kohus tuvastatuks, et avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise nõue summas 4248,80 eurot, mis tuleb puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõista.
41.Kohus leiab, et põhjendatud on ka avaldaja kahjuhüvitisega seotud viivisenõue. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
42.VÕS § 113 lg 2 on sätestatud, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. 07.09.2020 tagasinõudes palus avaldaja kahju hüvitada 10 päeva jooksul tagasinõude saamisest, s.o hiljemalt 17.09.2020 (vt dtl 93-96). Puudutatud isik kahju hüvitanud ei ole, seega on avaldaja nõue muutunud sissenõutavaks ning avaldajal on õigus arvestada oma põhinõudelt viivist VÕS § 113 lg 2 alusel alates 18.09.2020. Puudutatud isik ei ole avaldaja viivise nõuetele vastuväiteid esitanud. Vastavalt avaldaja taotlusele mõistab kohus puudutatud isikult välja viivise põhinõudelt seisuga 06.01.2021 summas 102,35 eurot. Samuti mõistab kohus puudutatud isikult välja avaldaja kasuks viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt (4248,80 eurot) alates 07.01.2021 kuni põhinõude täitmiseni.
43.Kohus ei hinda eelnevalt käsitlemata menetlusoaliste muid väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldust avalduse rahuldamise osas.
44.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Arvestades korteriomandi nõuete lahendamise erisusega hagita menetluses (sisuliselt on käesolevas asjas toimunud hagimenetlusele sarnane vaidlus) ning asjaolu, et kohus rahuldab avalduse ja mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks välja võlgnevuse, leiab kohus, et õiglane on jätta menetluskulud põhjendatud ulatuses puudutatud isiku kanda.
45.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Avaldaja esitas
2-21-144 05.02.2021 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt taotleb välja mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks tasutud riigilõiv 50 eurot ja esindustasu 742,50 eurot (6,75 x 110), kokku 792,50 eurot ning palub kohustada puudutatud isikut tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Avaldajale tekkinud menetluskulud seoses esindustasuga on seotud esindaja Krista Raudsepp (Julianuse Õigusbüroo OÜ) poolt osutatud õigusabiga. Menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja lepingulisel esindajal kulunud erinevatele toimingutele seoses käesoleva menetlusega aega kokku 6,75 h. Avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu on 110 eurot/h. Avaldaja taotleb menetluskulude hüvitamist ilma käibemaksuta summana, kuna avaldaja on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.
46.Puudutatud isik esitas 10.02.2021 seisukoha avaldaja menetluskuludele. Kohus märgib, et vastavalt kohtu 22.01.2021 kirjale tuli vastaspoole menetluskuludele esitada seisukoht 2 päeva jooksul menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem, kui 09.02.2021. Seega on puudutatud isik esitanud 10.02.2021 seisukoha hilinenult. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kohus leiab, et puudutatud isiku 10.02.2021 seisukoha menetluses arvestamine ei põhjusta menetluse lahendamise viibimist, mistõttu arvestab kohus asja lahendamisel ka nimetatud seisukohaga. Puudutatud isiku 10.02.2021 seisukohas esitatud taotlus menetlustoimingu tegemiseks tähtaja ennistamiseks TsMS § 67 lg 1 alusel on asjakohatu ja tuleb jätta tähelepanuta, kuna eelpool nimetatud 22.01.2021 kirjas antud tähtaeg ei ole seaduses sätestatud menetlustähtaeg, vaid kohtu määratud tähtaeg.
47.Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud avaldaja menetluskuluna tasutud riigilõiv summas 50 eurot. Kohus määrab lepingulise esindaja kulude rahalise suuruse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel üksnes vajalikus ja põhjendatud ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
48.Puudutatud isiku 10.02.2021 seisukoha kohaselt tuleb avaldaja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks õigusabikulude osas jätta rahuldamata ja avaldaja kulud avaldaja enda kanda, sest avaldajal puudus vajadus lepingulise esindaja kaasamiseks. Puudutatud isik leiab, et avaldaja enda töötajad või töötajateks olevad juristid on pädevamad avaldajat kindlustusvaidluses esindama, kui isik, kelle tegevusvaldkonnaks on võlaõiguslike nõuete kokkuost ja sissenõudmine. Kohus leiab, et puudutatud isiku esitatud vastuväited avaldaja menetluskuludele ei anna alust jätta avaldaja õigusabikulude osas menetluskulude kindlaksmääramise taotlust rahuldamata, sest arvestades puudutatud isiku esindaja esitatud seisukohti, oli avaldaja lepingulise esindaja menetluses osalemine vajalik ja põhjendatud. Puudutatud isiku arvamus, et avaldajat võinuks menetluses esindada vaid tema enda töötajad, ei anna alust jätta menetluskulusid puudutatud isikult välja mõistmata.
49.Kohus leiab, arvestades asja keerukust ja mahtu, et avaldaja lepingulise esindaja poolt õigusabiks kulunud aeg on avaldaja poolt näidatud mahus (6,75 h) põhjendatud ja vajalik. Samas on kohus seisukohal, et avaldaja lepingulise esindaja tunnitasu 110 eurot/h on käesolevas vaidluses liialt kõrge. Käesoleva vaidluse puhul on tegemist kindlustusseltsi igapäevast tegevust puudutava tavapärase tagasinõudega ning avaldaja lepinguline esindaja ei ole
2-21-144 vandeadvokaat. Lisaks tuleb arvesse võtta Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt hagita menetluses hüvitatakse menetlusosaliste õigusabikulusid vähemalt üldjuhul piiratumalt kui hagimenetluses, st hagita menetluses puudub üldjuhul vajadus kasutada menetluses professionaalset õigusabi ja selle kasutamise korral ei saa menetlusosalisel olla üldjuhul õigustatud ootust, et õigusabikulud piiramatult mõnelt teiselt menetlusosaliselt välja mõistetaks (Riigikohtu 31.05.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 19). Eelnevat arvestades leiab kohus, et avaldaja lepingulise esindaja mõistlik tunnitasu käesolevas menetluses ei ületa 80 eurot/h. Seetõttu on avaldaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud rahaliselt kokku summas 540 eurot (6,75 x 80).
50.Kohus mõistab puudutatud isikult välja avaldaja kasuks menetluskulud kokku summas 590 eurot, sealhulgas riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 540 eurot. Avaldaja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata summas 202,50 eurot (taotletud summa 792,50 eurot – kohtu poolt rahuldatud summa 590 eurot). Kohus ei rahulda ka avaldaja taotlust kanda menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arveldusarvele. Kohus ei pea vajalikuks piirata kohtuotsuse täitmist konkreetse pangaarvega ning soovi korral saab ka avaldaja ise menetluskulud Julianus Inkasso OÜ arvele kanda.
51.Vastavalt TsMS § 177 lg 4 märgib kohus avaldaja taotluse alusel, et puudutatud isiku poolt avaldajale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (590 eurot) tuleb puudutatud isikul tasuda käesoleva kohtulahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kuna menetluskulud jäävad puudutatud isiku kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva kohtuotsusega kindlaks määrata puudutatud isiku menetluskulude rahalist suurust. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.