Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

1(4)

2-21-817 peale kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Kaebus esitatakse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Viru Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kuna tagaseljaotsus toimetatakse kätte kostjale avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele. TsMS § 142 lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Hageja esitas 13.04.2021 kohtule hagiavalduse kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt on 22.10.2015 hagejate kostja vahel sõlmitud laenuleping, mille alusel tekkinud võlgnevuse osas on pooled sõlminud 19.01.2017 notariaalse võlatunnistuse. Võlatunnistuse kohaselt on selle sõlmimise seisuga kostja laenulepingust tulenev põhivõlgnevus hagejate ees 500 000 eurot. Kostja on võlatunnistuse punktis 2.3. kinnitanud, et võlakohustuse täitmise tähtaeg on saabunud, kostja ei ole võlakohustust tähtaegselt tasunud ning võlakohustusest tulenevad hagejate rahalised nõuded kostja vastu on võlatunnistuse andmise hetkeks muutunud sissenõutavaks. Võlatunnistuse punktis 2.4. on kostja tunnistanud oma võlgnevust hagejate ees summas 500 000 eurot. Võlatunnistusega samaaegselt on sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt on hagejad andnud kostjale täiendava tähtaja võlakohustuse 500 000 euro vabatahtlikuks täitmiseks hiljemalt 19.01.2018. Kostja on käesolevaks ajaks ära tasunud intressi 4000 eurot, kuid võlatunnistuses kokkulepitud täiendavaks tähtajaks ei ole tasutud põhivõlgnevust ning kostja põhinõude võlgnevus hagejate ees on jätkuvalt summas 500 000 eurot. Kostja on andnud hagejatele 19.01.2017 notariaalse võlatunnistuse, milles tunnistab 2(4)

2-21-817 võlakohustuse olemasolu hagejate ees summas 500 000 eurot. Hagejad on esitanud nõude kostja vastu ühisvõlausaldajatena ning taotlevad kostjalt kohustuse täitmist hagejatele ühiselt. Kostja on kinnitanud rahalise kohustuse mitte täitmist 19.01.2017 võlatunnistuses ning vastavalt hagejate ja kostja kokkuleppele andsid hagejad kostjale tema rahalise kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja kuni 19.01.2018. Kostja ei täitnud rahalist kohustust nimetatud tähtajaks, mistõttu on hagejatel õigus nõuda kohustuse täitmist. 17.01.2017 lepingu punktis 4.2. on pooled kokku leppinud, et kostja on kohustatud tasuma hagejatele tasumata võlakohustuse summalt intressi arvestusega 2% kuus alates 2017 veebruarikuust kuni võlakohustuse täieliku täitmiseni, kuid mitte kauem, kui käesoleva lepingu punktis 4.1. sätestatud täiendava tähtaja lõppemiseni. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tasuma hagejatele võlakohustuse summalt (s.o. 500 000 eurot) intressi 2 % kuus alates 01.01.2017 kuni 19.01.2018 kokku summas 116 054,79 eurot. 17.01.2017 lepingu punktis 4.3. on pooled kokku leppinud, et juhul, kui lepingu punktis 4.1. sätestatud võlakohustuse täitmiseks antud täiendavaks tähtajaks ei ole võlakohustus võlgniku poolt täielikult täidetud, on hagejatel õigus nõuda kostjalt viivist 0,1 % ulatuses tasumata jäänud võlakohustuse põhisummalt iga viivitatud päeva eest alates 20.01.2018 kuni võlakohustuse täieliku täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt on kostja kohustatud tasuma hagejatele võlakohustuse summalt (s.o 500 000 eurot) viivist 0,1 % päevas alates 20.01.2018 kuni 18.01.2021 summas 547 500,00 eurot. Hagejad nõuavad viivise tasumist põhinõudega samas summas 500 000 eurot. Hagejad paluvad mõista kostjalt hagejate kasuks välja põhivõlgnevus summas 500 000 eurot, intress alates 01.02.2017 kuni 19.01.2018 summas 112 054,79 eurot ning viivis summas 500 000 eurot.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus on saatnud hagimaterjalid kostjale koos kirjaliku vastuse esitamise kohustusega hiljemalt 20 päeva jooksul, välismaal viibimise korral 28 päeva jooksul, hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kostjale on hagi menetlusse võtmise määrus ja hagi kättetoimetatud e-postiga 04.02.2021 ning 22.09.2021 TsMS § 314-1 lg 3 p 1 alusel. Kohus hoiatas kostjat, et hagile vastuse esitamata jätmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. TsMS § 407 lg 1 teise lause kohaselt loeb kohus hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS 72 lg 1 ja 3 alusel. Kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hagejate kasuks ühiselt välja poolte vahel 19.01.2017 sõlmitud võlatunnistusest tulenev põhivõlgnevus summas 500 000 eurot, intress alates 01.02.2017 kuni 19.01.2018 summas 112 054,79 eurot ning viivis summas 500 000 eurot, 3(4)

2-21-817 kokku 1 112 054,79 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus täitmisele viivitamatult. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. Kohus rahuldas hagi ja lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus hagejate menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Lähtuvalt TsMS § 174 lg 4 ning § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks eraldi määrusega peale kohtuotsuse jõustumist.

(digitaalallkirjaga) Liina Naaber-Kivisoo kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.