lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-21-16836/4

Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudPärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval · 18.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Kohtuasja number
2-21-16836/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
18.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2667
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

PANKROTIMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Talu Kohtujurist Egert Übner

Määruse avalikult teatavaks tegemise ja koht

18. november 2021 a kell 11:00, Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-21-16836

Tsiviilasi

Võlgniku XX pankrotiavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja/võlgnik: XX (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx, e-post: xxx), lepinguline esindaja Andrus Post Ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, pankrotitunnistus nr 36, tegevuskoht: Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht: Lai 10, Pärnu linn, Pärnu linn, Pärnu maakond; telefon: 443 1313, e-post: [email protected]

RESOLUTSIOON

Rahuldada võlgniku pankrotiavaldus ning kuulutada välja XX (isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot.

Nimetada XX pankrotihalduriks Andrus Õnnik, isikukood xxxxxxxxxxx, pankrotihalduritunnistus nr 36, OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, asukoht: Lai 10, Pärnu linn, Pärnu linn; e-post: [email protected].

Avaldada pankrotiteade väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Määrata võlausaldajate esimene üldkoosolek 8. detsember 2021 algusega kell 9.30 asukohaga Pärnu Maakohtus, Rüütli 19, Pärnu linnas, II korruse saalis nr 3.

Kohustada võlgnikku XX ilmuma nimetatud koosolekule võlgniku vande andmiseks, mitteilmumisel võib kohus tema suhtes kohaldada sundtoomist.

Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Menetluskulude jaotus ja ajutise halduri tasu kindlaksmääramine

Avaldaja kantud menetluskulud, sh tasutud riigilõiv, jätta avaldaja kanda. Määrata XX ajutise pankrotihalduri Andrus Õnniku tasu suuruseks x eurot (lisandub käibemaks x eurot), millest x eurot (lisandub käibemaks x eurot) hüvitada menetlusabi

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium

Tsiviilasi nr 2-21-16836 korras riigi vahendite arvelt ja x eurot (lisandub käibemaks x eurot) mõista välja võlgnikult pankrotivara arvelt. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto nr EE861010902001530007 SEB Pank AS), mille kaudu haldur tegutseb. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad võlgnik ja ajutine haldur temale määratud tasu osas esitada 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu (PankrS § 23 lg 7, § 32, TsMS § 661 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.XX (avaldaja/võlgnik) esitas 27.10.2021 Pärnu Maakohtule pankrotiavalduse, millises palub välja kuulutada enda suhtes eraisiku pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetluse. Avaldaja on kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Avalduses esitatud asjaoludel sattus võlgnik makseraskustesse 2020 juulis, kui ta koondati xxxxxxxxxxx xx-st, kus võlgnik oli töötanud viimased 12 aastat. Selleks ajaks oli võlgnikul võetud mitmeid tarbimis- ja väikelaene, mida võlgnik ei olnud enam suuteline tagasi maksma. Teatud võlausaldajatega ei ole võimalik mõistlikke kokkuleppeid saavutada, kuna pakutavad maksegraafikud võlgnevust faktiliselt suurendavad. Avalduse esitamise seisuga on avaldajal kohustusi vähemalt 26 802,05 eurot. Avaldaja sai 01.07.2021 tööle xx-i xxxx netotöötasuga 700-750 eurot kuus ning muid sissetulekuid avaldajal ei ole. Avaldajale kuulub korteriomand, asukohaga xxx, väärtusega umbes 500 eurot. Avaldaja on seisukohal, et ta on muutunud maksejõuetuks ja ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita ka pikema ajaperioodi jooksul.
2.Kohus võttis 08.11.2021 määrusega pankrotiavalduse menetlusse, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andrus Õnniku (edaspidi haldur), määras pankrotiavalduse läbivaatamise kirjalikus menetluses, peatas võlgniku suhtes toimuva sundtäitmise ning keelas võlgnikul ajutise halduri nõusolekuta vara käsutamise. Käsutuskeelu kohaldamise kohta avaldati teade väljaandes Ametlikud Teadaanded (teadaande nr 1843263).
3.Haldur esitas kohtule 16.11.2021 ajutise halduri aruande, millises jõuab järeldusele, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Aruande kohaselt on võlgnikul kohustusi 12 võlausaldaja ees kokku vähemalt 23 861,69 euro eest, mille lisanduvad pankroti väljakuulutamiseni juurde arvestatavad viivised. Kohustused on sissenõutavad. Halduri hinnangul on võlgnikul vara kokku väärtuses 62,79 eurot. Võlgnikul on korteriomand, asukohaga xxx, registriosa number xxxxxxx, suurus 42m2. Registriosa kolmandasse jakku kande nr 2 all on 14.10.2021 kantud keelumärge kohtutäitur Rocki Albert, OK Incure OÜ kasuks. Avalduses on märgitud tervikvara väärtuseks 500 eurot. Võlgniku sõnul pakkus selle hinna välja avalduse koostanud jurist võlgniku kirjelduse järgi. Võlgnik on kirjeldanud, et korteris ei ole 18 aastat elatud, seisukord on väga halb- aknaraamid on mädanenud, pliit ja ahi kütmiskõlbmatud, seinad hallitanud, maja katus laseb vett läbi ja seetõttu lagi rikutud. Kirjelduse kohaselt võib eeldada, et sellise elamispinna vastu ostuhuvi puudub ja korteri väärtuseks on hinnatud 0,00. Võlgniku konto jääk Swedbank AS-is 528,63€ väärtuseks on loetud 62,79€. Tegemist on kontole 12.11.2021 laekunud töötasuga, millest vastavalt TMS §-le 132 on lubatud arestida maksimaalselt 62,79 eurot. Võlgnikule kuuluvad juveelitooted. Käesoleval hetkel ei ole juveelitoodete koosseis ja turuväärtus selge ning see täpsustatakse pankrotimenetluse käigus. Võlgnik on teatanud, et talle kuuluvad tehnikavahenditest mobiiltelefon HuaweiP10 Lite, 2019 aastal ostetud hinnaga 209 eurot, külmkapp Snaige, 2016 ostetud hinnaga 270 eurot, televiisor Thompson (kineskoop), 18 aastat vana, kohvimasin (filter), ostuhind 30 eurot ja põrandalamp ostuhinnaga 30 eurot. Suurem osa 2 (6)

Tsiviilasi nr 2-21-16836 nimetatud varast on TMS §66 kohaselt mittearestitavad asjad. Pankrotimenetluses tuleb välja selgitada, millised esitatud nimekirjast on arestitavad asjad (nt mobiiltelefon), selle tegelik seisukord, võimalik turuhind ja müügiperspektiiv. Registriosakonna andmetel XXl seosed äriühingutega puuduvad. Kinnistusameti andmetel on 11.08.2006 XX nimele kinnistatud korteriomand xxx , registriosa number xxxxxxx. Registriosa kolmandasse jakku on kande nr 2 all 14.10.2021 kantud keelumärge kohtutäitur Rocki Albert, OK Incure OÜ kasuks. Transpordiameti andmetel XX nimele ja vastutava kasutajana sõidukeid ja väikelaevu, alla 12meetrise kogupikkusega laevu ja jette liiklusregistris registreeritud ei ole ja viimase viie aasta jooksul ei ole olnud. Maksu- ja Tolliameti teate kohaselt seisuga 08.11.2021 võlgnikul maksuvõlga ega maksuvõla ajatamise otsuseid ega graafikuid, sunniraha tasumise korraldusi ega menetluskulude nõudeid ei ole. Ettemaksu konto saldo on 0,00 eurot. Edastatud tuludeklaratsioonidest ja maksuandmete tõendist nähtub, et võlgnik on alates 2016-st aastast saanud järgmist brutotulu (sh töötasu ja haigushüvitised) kokku järgmiselt: 2016 aastal 15 511 eurot (keskmiselt 1 293 €/kuus), 2017 aastal 14 504 eurot (keskmiselt 1 209 €/kuus), 2018 aastal 14 588 eurot (keskmiselt 1 216 €/kuus), 2019 aastal 17 712 eurot (keskmiselt 1 476 €/kuus), 2020 aastal 22 583 eurot (keskmiselt 1 882 €/kuus), 2020 tulu ei näita tegelikku tavalist sissetulekut, kuna lisaks töötasudele on sinna arvestatud ka palgahüvitised, töölepingu lõpetamisel saadud hüvitised ning alates septembrist töötukassa hüvitised, 2021 aastal on võlgniku toetused/hüvitised ja töötasu olnud 8860,61€ (so a ́886€/kuus, bruto). Jaanuarist kuni juulini on ta saanud Töötukassa töötuskindlustushüvitist ning xx hüvitist. Alates augustist on ta saanud töötasu xxxx xx-st töötasuga brutosummas umbes 800€/kuus. Nimetatud summale lisandub septembris väljamakstud II samba summa 10 202,69€. Täitemenetluse registri andmetel on XX suhtes seisuga 09.11.2021 avatud 3 täitetoimikut: 1) 31.08.2021 avatud toimik OK Incure OÜ nõudes summas 3582,69 eurot (jääk 3582,69€), tõenäoliselt peaks toimiku nõue olema väiksem. Pankrotiavaldusele lisatud kohtutäituri 22.10.2021 e-kirja kohaselt on võlausaldaja nõude jääk 2881,10 eurot. Ajutise halduri päringule kohtutäitur Rocki Albert veel vastanud ei ole. 2) 10.09.2021 avatud toimik Holm Bank AS nõudes summas 874,45€ (jääk 874,45€) ja 3) 08.11.2021 avatud toimik Eesti Inkasso OÜ nõudes summas 1047,85 € (jääk 1047,85€). Lisaks on võlgniku suhtes olnud kohtutäitur Rannar Liitmaa menetluses avatud toimik nr 175/2021/2069, Credit.ee OÜ nõudes, mille katteks on septembris ja oktoobris 2021 kantud võlgniku kontolt üle kokku 666,46 eurot ning praeguseks on toimik suletud. Teadaolevalt ei ole täiturite valduses käesoleval ajal võlgniku vara ning võlgniku vara suhtes käesoleval ajal enampakkumisi ei toimu. Võlgnikul on avatud pangakontod Swedbank AS-is: arvelduskonto nr EExxx, konto jääk 528,63 eurot, kontol broneering 1,28 eurot kaardi kuutasust. LHV Pank AS-is: arvelduskonto nr EExxx, saldo seisuga 16.11.2021 on 0,00 eurot. Kontol ei ole viimase 5 aasta jooksul tehinguid toimunud. Pensionikeskuse andmetel on võlgnik esitanud II samba osakute väljavõtmise avalduse ning need on välja makstud septembris 2021. II samba konto jääk on 0 eurot. Võlgnik ei ole liitunud 3.sambaga. Avalik kohtulahendite register võlgniku nime või isikukoodi järgi võlgniku suhtes tehtud kohtulahendeid ei kajasta. Muudel kogutud andmetel on selgunud, et võlgniku suhtes on tehtud kohtulahendid (maksekäsud) asjades nr-d 2-21-121262, 2-21-117264, 2-21-130071. Pooleliolevate kohtumenetluste kohta teave puudub. Abieluvara registri andmetel puudub võlgnikul abieluvararegistri registrikaart. 3 (6)

Tsiviilasi nr 2-21-16836 Kehtivad teenuselepingud on sõlmitud Elisa eesti AS-ga ja Telia Eesti AS-ga. Võlgnevused puuduvad. Haldur toob välja, et viimasel viiel aastal on võlgniku netosissetulek olnud keskmiselt 1000 €/kuus, mis koosneb saadud töötasudest xxxxxxxxxxx xx-ist ja xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxxx. Võlgniku enda selgituste kohaselt hakkas ta laene võtma selleks, et oma elatustaset säilitada ja parandada. Laene hakkas ta võtma juba aastaid tagasi. Nii näiteks tasus ta 2016 aasta novembris laenude tagasimakseid 9-le võlausaldajale, maksete kuusumma oli 602,46€. Kuna pärast laenude tagasimakseid allesjäävast töötasust ei piisanud igakuiste kulude tasumiseks, võttis võlgnik uusi laene. Lisaks kasutas ta aktiivselt pandimaja teenuseid, pannes kuldesemed panti ja siis ostes nad jälle järgmisest sissetulekust välja. Vaadeldud perioodil on võlgnik teinud ka hulgaliselt oste juveelipoodidest. Ostude maksumus on üldreeglina umbes 100 euro ringis (vahemikus 17€-380€). Töölepingud xxxxxxxxxxx xx-is ja xxxxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx lõppesid 2020 keskel. Oktoobris 2020 tasus ta oma kontolt laenude tagasimakseid kokku 828 eurot. Kuna aga töötukassa hüvitisest ei piisanud maksete tasumiseks ning igakuiste kulude katmiseks, siis tekkisid võlgnevused ning võlausaldajad hakkasid 2021 aastal lepinguid üles ütlema ning esitama maksekäsu kiirmenetluse avaldusi. Ajutise halduri hinnangul on XX maksejõuetuse põhjuseks oma maksevõimet ületavate laenude vastutustundetu võtmine, sh toreduslike kaupade ostmiseks. Maksejõuetuse süvenemisele aitasid kaasa koroonapandeemia tõttu toimunud pikaajalise töösuhte lõppemine koondamisega. Võlgniku sõnul muutus ta maksejõuetuks pärast koondamist 2020 aasta juulis. Ajutise halduri hinnangul oli võlgnik maksejõetu juba varem. Tegelikkuses ületasid võlgniku igakuised laenumakseid tema tegelikku maksevõimet vähemalt 5 viimast aastat. Nii moodustasid laenumaksed juba 2016 aastal üle 50% tema töötasust (maksed ca 600€/kuus, netotöötasu ca 1000€/kuus), samas kui sellise palga juures peetakse mõistlikuks maksete suuruseks 1/3 sissetulekust (antud juhul siis kuni 350€/kuus). 2020 aastal moodustasid laenumaksed juba 2/3 kuu netosissetulekust. 2020. a esimesel poolel olid tekkinud võlgnevused ja võlausaldajad hakkasid nõudeid loovutama inkassofirmadele, kes hakkasid 2021 aastal võlgnevusi ka kohtu kaudu sisse nõudma. Haldur asub seisukohale, et maksejõuetus kujunes välja mitmeid aastaid tagasi, kuid võlgnik teadvustas seda pärast koondamist 2020 aasta keskel. Pankrotiseaduse mõistes on XX maksejõuetuse peamiseks põhjuseks muu asjaolu. Ajutise halduri tööperioodil võlgniku tegevuses pankrotikuriteo või muu majanduskuriteo tunnuseid ei tuvastatud. PankrS § 108 lg 2 mõistes tagasinõutava vara olemasolu ajutine haldur ei tuvastanud. Pankrotimenetluses tuleb selgitada välja, kas esinevad tagasivõidetava tehingu tunnused olukorras, kus täitemenetluses on II samba pensionifondi vahendite laekumise arvelt tasutud ühele võlausaldajale kogu võlgnevus ja teistele võlausaldajatele osaliselt. Halduri hinnangul ja kogutud andmetel alusel on võlgnik PankrS § 1 lg 2 mõistes maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Haldurile ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks, mistõttu tuleb halduri hinnangul XX pankrot välja kuulutada, haldur on andnud nõusoleku enda jätkamiseks pankrotihaldurina. XX pankrotimenetluses kulutas ajutine haldur oma ülesannete täitmiseks x tundi ja x minutit, arvestusega x eurot/tunnis (lubatud kuni x€). Haldur palub kinnitada ajutise halduri töötasuks x eurot (sisaldab käibemaksu x eurot), millest x eurot (sisaldab käibemaksu x eurot) hüvitada menetlusabi korras riigi vahendite arvelt ja x eurot (sisaldab käibemaksu x eurot) mõista välja pankrotivara arvelt. Ajutise halduri tasu mõista välja OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo kasuks. OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo konto SEB Pank AS-is on EE861010902001530007. Haldur palub lõpetada võlgniku suhtes toimuvad täitemenetlused.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4 (6)

Tsiviilasi nr 2-21-16836

4.Kohus, vaadanud läbi asja materjalid leiab, et võlgnik on maksejõuetu, see ei ole ajutine ning tuleb välja kuulutada XX pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel. Võlgnikul on kohustusi ajutise halduri aruande kohaselt vähemalt 23 861,69 eurot, millised on muutunud sissenõutavaks ning tõenäoliselt suurenevad kuni pankroti väljakuulutamiseni juurde arvestatavate viiviste arvelt ja nende võlgnevuste arvelt, kus võlausaldajad ei ole ajutise halduri päringule vastanud. Võlgniku vara väärtuseks on esialgsetel andmetel 62,79 eurot, töötasu vahemikus 527 – 727 eurot. Kohtu hinnangul ei kata võlgnik varast (sh koos võimaliku tagasivõidetava tehinguga) ja sissetulek tema kohustusi. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 171 lg 11 kohaselt, kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud PankrS § 170 lg 1 kohase avalduse tema vabastamiseks pankrotimenetluses täitmata jäävatest kohustustest ning andis kohtule PankrS § 170 lg 2 sätestatud kinnituse, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Kuigi kohus kahtleb, arvestades võlgnikul väljakujunenud maksevõimet ületavat elustandardit, võlgniku suutlikuses täita enda kohustusi kohustuste vabastamise menetluses, ei ole see aluseks pankroti väljakuulutamata jätmiseks tulenevalt PankrS § 171 lg 2 mõttest ehk takistust võimaliku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks pankrotimenetluse lõppedes tingimusel, et võlgnik teeb kõik endast oleneva, et täita oma kohustusi võlausaldajate ees. PankrS § 31 lg 4 kohaselt eeldatakse võlgniku maksejõuetust, kui ta ise on pankrotiavalduse esitanud. Esitatud asjaoludel ei ole alust väiteks, et võlgniku maksejõuetuse oleks põhjustanud pankrotikuriteod ning maksejõuetus on tekkinud muudel asjaoludel PankrS § 22 lg 5 mõttes. Peamiseks maksejõuetuse põhjuseks on kohtu hinnangul kergekäeliselt ja mõtlematult laenude võtmine jooksvate vajaduste katteks hindamata piisavalt enda majanduslikku võimekust kohustusi täita. Pankrotihaldurina peaks tema nõusolekul jätkama ajutine pankrotihaldur Andrus Õnnik, kellel on kohtu usaldus ning kes on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kuivõrd võlgnik palub pankrotimenetluse lõppedes kohustustest vabastamise menetluse algatamist, tuleb temalt võtta ka võlgniku vanne esimesel võlausaldajate üldkoosolekul vastavalt PankrS § 86 sätetele. Kohus hoiatab võlgnikku, et TsMS § 47 lg 5 esimese lause kohaselt sundtoomise määruse täitmiseks võib isikut enne kohtuistungi algust kinni pidada kuni 48 tundi. Lisaks tuleb käesoleva määrusega määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht vastavalt PankrS § 31 lg 6 sätetele. Kohus kooskõlastas võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja pankrotihalduriga.
5.Täitemenetluse lõpetamisest. Kohus 08.11.2021 määrusega peatas võlgniku vara suhtes toimuvad täitemenetlused. Ajutine haldur on selgitanud välja, et võlgniku suhtes on avatud 3 täitetoimikut ning palunud kohtul lõpetada võlgniku suhtes toimuvad täitemenetlused. Kohus selgitab, et kohtul ei ole tulenevalt täitemenetluse seadustiku ja pankrotiseaduse regulatsioonist alust otsustada täitemenetluse lõpetamist. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 51 lg 1 kohaselt pankroti väljakuulutamisega täitemenetlus võlgniku suhtes lõpeb ning kohus ei pea võtma selleks vastu eraldi otsust. Kohus peab PankrS § 31 lg 6 kohaselt otsustama täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 511 sätestatule. Kuna kohtule ei ole selliseid asjaolusid avaldatud, kohus täitemenetluse jätkamiseks otsustust ei tee ning kohtutäituritel tuleb võlgniku pankroti väljakuulutamisega täitemenetlus lõpetada seaduse alusel (TMS § 48 lg 1 p 8 koosmõjus § 51 lg-ga 1). 5 (6)

Tsiviilasi nr 2-21-16836

6.Menetluskulud. Vastavalt PankrS § 31 lg 6 mõistab kohus pankroti väljakuulutamisel välja ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitise. Ajutisel halduril on PankrS § 23 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutise halduri tasu taotluse kohaselt on ta töötanud 9 tundi ja 45 minutit. PankrS § 23 lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Ajutine haldur on tasu taotluses teinud tasuarvestused määras x eurot tunnis (lubatud kuni x eurot), millele lisandub käibemaks. Haldur palub tasu välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo arveldusarvele, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et ajutise halduri esitatud taotlus on põhjendatud ja näidatud ajakulu vastab täidetud ülesannete mahule ja keerukusele. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, millest tulenevalt esineb alus halduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest seaduses sätestatud määras, so x eurot + käibemaks KMS § 15 lg-s 1 sätestatud määras, so 20% summas x eurot, kokku x eurot. Ülejäänud ajutise halduri tasu väljamakse tuleb PankrS § 146 lg 11 ja § 150 lg 1 p 2 alusel teha pankrotivarast. Muude menetluskulude osas märgib kohus, et tasutud riigilõiv tuleb TsMS § 172 lg 1 kohaselt jätta avaldaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja