2-21-110524/13 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamise päevast arvates. Kui tagaseljaotsus toimetati kostjale kätte avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja võib esitada, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-21-110524 + 16,9 + 16,48 + 16,05 + 15,62 + 15,19 +14,75 + 14,3 + 13,85 + 13,40 + 12,93 + 12,47 + 11,99 + 11,51 + 11,03 + 10,54). Pooled on laenulepingus kokku leppinud lepingutasus. Vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 11.1. ja laenulepingute põhitingimuste punktile 4. on laenusaaja kohustatud tasuma lepingutasu, mis on fikseeritud laenulepingus. Pooled on kokku leppinud, et lepingutasu laenulepingu nr 2101885571 sõlmimise eest on 75 eurot. Kostja lepingutasu tasunud ei ole. Laenuandja on kohtuvälises menetluses korduvalt kostjale saatnud maksemeeldetuletusi, kuid vaatamata meeldetuletusele ei ole kostja võlgnevust likvideerinud. Hageja esitab tõendina kostjale saadetud tasuta kirjad ja tasulised kirjad. Hagejal on õigus küsida võla sissenõudmiskulusid pärast lepingu ülesütlemist lepingu alusel lähtudes VÕS 1132 lg 1 ja lg 2 sätestatust ja lepingu üldtingimuste punktist 15.2. Sissenõudmisega seostud kulud on kokku 50 eurot. Hageja arvestab viivist lepingujärgse laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras, s.o 14,5% aastas kogu põhivõla summalt 800,48 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 27.12.2020 kuni hagi esitamiseni 14.06.2021. Käesolev viivise arvestus on kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 12.2.1. ja VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab viivist summas 54,06 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist põhinõudelt kuni selle kohase tasumiseni alates 15.06.2021 lepingujärgses viivisemääras 14,5% aastas. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 800,48 eurot, intress 260,17 eurot, lepingutasu 75 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 116,07 eurot ning viivised alates 15. juunist 2021 kuni põhinõude summas 800,48 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 14,5% aastas. Kostja vastus hagile Kostja ei keeldu oma võlast. Kostja on avaldanud soovi kompromissi sõlmimiseks. Kompromissettepanek Kohus andis pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks. Hageja teatas kohtule, et pooled ei ole kostja tegevusetuse tõttu kompromissini jõudnud. Hageja sooviks on olnud lõpetada käesolev kohtumenetlus kompromissi sõlmimisega. Hageja on korduvalt teinud kostjale omapoolse kompromissi ettepaneku, millele kostja ei ole reageerinud. Tulenvalt eeltoodust palub hageja hagi täies ulatuses rahuldada. Kostja ei esitanud kohtule seisukohta kompromissettepaneku ega kompromissi sõlmimise osas.

2-21-110524 ilmumata jäänud kostjat ei kutsutud istungile õigel ajal või kutses ei ole selgitatud istungilt puudumise tagajärgi või kui on eiratud muid istungile kutsumise nõudeid; kostja on teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja on seda põhistanud; kostja oli nõus asjas kirjaliku menetlusega või asja lahendamisega tema osavõtuta. Kohus kontrollib TsMS § 413 lg 3 p 1-3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemise tingimusi. Kohtukutse on kostjale saadetud 30. augustil 2021 kostja e-postile, aadressile mida kostja kasutab. Kohus loeb TsMS § 314-1 alusel kutse kostjale kättetoimetatuks 3 tööpäeva möödumisel alates ärasaatmisest, s.o 03. septembril 2021. Kostja ei ole teatanud mõjuvast põhjusest istungil puudumisest. Istungil puudumise tagajärjed on kohtukutses selgitatud. Kostja ei ole avaldanud, et kostja sooviks asja arutamist ilma tema osavõtuta ning et ta oleks nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Seega on kohtu poolt tuvastatud, et kohtukutse on kostjale kätte toimetatud ning kostjale oli kohtukutses selgitatud istungilt mõjuva põhjuseta puudumise tagajärgi ja tagaseljaotsuse tegemise võimalust (TsMS § 413 lg 3 p 1). Kostja ei ole teatanud kohtule mõjuvast põhjusest kohtuistungilt puudumiseks (TsMS § 413 lg 3 p 2). Kostja ei ole kohtule teatanud, et soovib istungi edasi lükkamist või asja arutamist ilma tema osavõtuta või et on nõus asja kirjaliku menetlusega (TsMS § 413 lg 3 p 3). Kohus ei tuvastanud TsMS § 413 lg 3 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus loeb TsMS § 413 lg 1 alusel hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6, VÕS § 94 lg 1, VÕS § 108 lg 1, VÕS § 113 lg 1, VÕS § 113-2 lg 1 ja lg 2 p 3 ning TsMS § 367 alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 800,48 eurot, intressi 260,17 eurot, lepingutasu 75 eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 116,07 eurot, kokku 1301,72 eurot ning viivised alates 15. juunist 2021 kuni põhinõude summas 800,48 eurot täitmiseni lepingujärgses määras 14,5% aastas. Menetluskulud Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1 ja lg 2 jätab kohus kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja esitas kohtule taotluse menetluskulude, riigilõivu summas 200 eurot ja õigusabikulude summas 480 eurot, kokku 680 euro väljamõistmiseks. Kohus leiab, et hageja menetluskulud 200 euro riigilõivu osas on hagiavalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa alusel põhjendatud ja vajalikud täies ulatuses. Hageja nimetab esindajaga seotud õigusabi kuludeks 480 eurot. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 120 eurot käibemaksuga. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (RKTKm 01.10.2013, nr 3-2-1-92-13, p 14) 4(5)