Ferratum Bank p.l.c hagi O. - K. U. vastu põhivõla 1978 euro 69 sendi, intressi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
3215 eurot 54 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ferratum Bank p.l.c (asukoht: C 56251 ST Business Centre, 120, The Strand, 1027, Malta), lepinguline esindaja Anne-Liis Veski Kostja: O. - K. U. (isikukood xxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht kohtule teadmata, viimane teadaolev elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista O. - K. U. Ferratum Bank p.l.c kasuks välja võlgnevus 2421 eurot
senti (põhivõlg 1978 eurot 69 senti, intress 287 eurot 96 senti ja sissenõutavaks muutunud viivis 154 eurot 64 senti).
3.Jätta menetluskuludest 25% Ferratum Bank p.l.c ja 75% O. - K. U. kanda.
4.Mõista O. - K. U. Ferratum Bank p.l.c kasuks välja menetluskulud 382 eurot 50 senti.
5.Mõista O. - K. U. Ferratum Bank p.l.c kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (382 eurolt 50 sendilt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Edasikaebamise kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD
1.Ferratum Bank p.l.c (hageja) esitas 24. märtsil 2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse O. - K. U. (kostjalt) 2618 euro 29 sendi saamiseks. Kohus tegi 26. märtsil 2021 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 30. juunil 2021 lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja edastas nõude kostja vastu Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 16. juulil 2021 Tartu Maakohtule hagi kostja vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja põhivõla 1978 eurot 69 senti, intressi 287 eurot 96 senti ja sissenõutavaks muutunud viivise 948 eurot 89 senti. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja kasutanud hageja poolt võimaldatud laenulimiiti summas 2272 eurot, mis kanti kostja arvele osade kaupa: 25. novembril 2019 summas 2000 eurot,
21.jaanuaril 2020 summas 195 eurot ja 4. märtsil 2020 summas 77 eurot. Intressi- ja viivisemäär oli 49,09% aastas. Kostja ei sooritanud tagasimakseid tähtaegselt, mistõttu hageja ütles lepingu üles ning kogu võlgnevuse tasumata jääk 1978 eurot 69 senti muutus sissenõutavaks 24. juulil 2020.
3.Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte väljaande Ametlikud Teadaanded vahendusel ning teadanne loeti kättetoimetatuks 15. oktoobril 2021. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (1. novembriks 2021) ega ka hiljem hagile vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et asi on võimalik lahendada TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.
5.Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud. Samuti on põhjendatud hageja intressinõue. TsMS § 444 lg 3 alusel ei põhjenda kohus nimetatud nõuete rahuldamist.
6.Samas on kohus seisukohal, et hageja viivisenõue on põhjendatud üksnes osaliselt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 kohaselt on võlausaldajal võlgnikupoolse rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja arvestab viivist põhinõude tagastamata osalt 1978 eurolt 69 sendilt ning viivisemääraks on 49,09% aastas. Seega nõuab hageja kostjalt lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast
25.juulist 2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 16. juulil 2021 sissenõutavaks muutunud viivist 948 eurot 89 senti.
7.Praegusel juhul ei ole kostja hagile vastanud ega esitanud sellele vastuväiteid, sh vastuväited viivisenõudele ja viivise määrale. Sellele vaatamata tuleb kohtu hinnangul kontrollida hagi aluseks oleva viivisekokkuleppe kehtivust. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 438 lg 1 ja § 436 lg 7 koosmõjus on kohtul kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas pool ise on nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.
8.Hageja ei ole kohtule hagiga koos lepingutingimusi edastanud, mistõttu lähtub kohus hagiavalduses märgitust. Hagiavaldusest nähtub, et poolte kokkuleppel on laenu intressimäär olnud 49,09% aastas ning hageja on viivisemäära arvestanud võrdselt intressimääraga samuti 49,09% aastas. Kohus on seisukohal, et kostja ja Ferratum Bank p.l.c vaheline leping laenulimiidi kasutamiseks on sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 mõistes. Ferratum Bank p.l.c tegutseb professionaalse laenuandjana ning annab laenu oma majandus- ja kutsetegevuse raames, mis annab alust eeldada lepingu sõlmimist tüüptingimustel. Samuti on kohtule esitatud hagejalt kostjale 25. novembril 2019 saadetud Ferratum Bank tervitus, milles on viide ka kostjale laenutingimuste edastamisele („saadame Teile ka laenutingimused ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe“). Eelnev viitab samuti, et tingimused ei olnud poolte vahel eelnevalt eraldi läbi räägitud, leping sõlmiti tüüptingimustel, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ning mida kostja lepingupoolena ei saanud mõjutada. Seega on tüüptingimustel sõlmitud ka kokkulepped viivise ja intressi kohaldamiseks. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingud oma majandus- või kutsetegevuses. Seega saab eeldada, et kostja kui füüsiline isik sõlmis lepingu tarbijana VÕS § 1 lg 5 tähenduses.
9.VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. VÕS § 42 lg 3 p 5 näeb ette, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
Eelduslikult tuleb VÕS 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 alusel hinnata tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära (vt nt Riigikohtu 16. novembri 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16, p 17). VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgseks intressimääraks on poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Eesti Panga teatel oli intressimäär 0,00% alates 1. juulist 2019 kuni 1. juulini 2020. Seega oli seadusjärgne viivise määr sellel perioodil 8% aastas (0,00% + 8%). Viivise määr 49,09% aastas ületab seadusjärgset 6,1-kordselt. Seega on viivisekokkulepe praegusel juhul tühine.
10.Kohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Riigikohus on leidnud, et laenuandjal põhimõtteliselt õigus nõuda tarbijalt viivist samas ulatuses, mis pooled näevad ette tarbijakrediidilepingus intressimäärana. VÕS § 415 lg 1 esimene lause viitab ka VÕS § 113 lg 1 kolmandale lausele. Kui pooled on kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud seadusjärgset viivisemäärast kõrgemas intressimääras, siis peab võlgnik arvestama ka sellega, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Samas aga asjaolu, et VÕS § 415 lg 1 ja § 113 lg 1 kolmanda lause alusel on lubatud tarbijalt nõuda viivist samas ulatuses, mis on tarbijakrediidilepingus intressimäärana kehtivalt ette nähtud, ei välista Riigikohtu 16. novembri 2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-118-16 (p 17) toodud seisukoha kohaldamist (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 12. aprilli 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-134938, p 7.1). Ka olukorras, kus viivisemäär on ette nähtud tarbijakrediidilepingus intressimäärana, tuleb kohtu hinnangul kontrollida sellise viivisekokkuleppe kehtivust.
11.Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt nt Riigikohtu 14. juuni 2005 tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses. Hagiavalduse kohaselt arvestas hageja viivist alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast
25.juulist 2020 kuni hagiavalduse esitamiseni 16. juulini 2021. Viivis seadusjärgses määras on samal perioodil kokku 154 eurot 64 senti (siinkohal kasutas kohus viivisekalkulaatorit).
12.Eelneva tõttu rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1978 eurot 69 senti, intressi 287 eurot 96 senti ja 16. juuli 2021 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 154 eurot 64 senti (kokku 2421 eurot 29 senti). Kohus jätab rahuldamata hageja viivise nõude summas 794 eurot 25 senti (948,89 – 154,64).
13.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
14.TsMS § 163 lõike 1 järgi kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Võttes arvesse, et praeguses asjas on hagihind 3215 eurot 54 senti,
kohus rahuldab hagi ulatuses, mis vastab hagihinnale 2421 eurot 29 senti, s.o ca 75% ulatuses, jätab kohus menetluskulud 75% ulatuses kostja ja 25% ulatuses hageja kanda.
15.Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv 250 eurot, õigusabikulud 300 eurot (3 töötundi, 100 eurot/tund) ning kohtutäituri tasu dokumentide kättetoimetamise eest maksekäsu kiirmenetluses 40 eurot. Maksekäsu kiirmenetluses määrab kohus maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 4881 ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata (TsMS § 4842). Eelnevast tulenevalt peab kohus põhjendatuks maksekäsu kiirmenetluses kantud menetluskulude väljamõistmist kostjalt mitte enam kui 20 euro ulatuses. Hageja lepingulise esindaja õigusabi piirdub hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse esitamisega. Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud laenulepingutest tulenevaid kohustusi), poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus käesolevas asjas põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 150 eurot (1,5 tundi, ilma käibemaksuta). Kohus märgib, et kuigi menetluskulude nimekirja on riigilõivuks märgitud 250 eurot, nähtub kohtute infosüsteemist, et hageja on tasunud riigilõivu 300 eurot. Hagihinda arvestades on riigilõiv 300 eurot ka õige. Kohus peab võimalikuks lähtuda asja materjalidest ning mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 300 eurot. Samuti on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja kohtutäituri tasu 40 eurot. Hageja põhjendatud menetluskulud on eelnevast tulenevalt kokku 510 eurot (20 + 150 + 300 + 40). Seega tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja menetluskulud 382 eurot 50 senti (0,75 x 510). Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (382 eurolt 50 sendilt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.
16.TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõte avaldatakse väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.