Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja Gea Lepik
Määruse tegemise aeg ja koht 16. november 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-5897
Kohtuasi
X hagi Kaizern OÜ, C ja Y vastu X pankrotimenetluses nõuete tunnustamata jätmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29. aprilli 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X hagi esitamise tähtaja ennistamise avaldus rahuldamata.
2.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta Harju Maakohtu 29. aprilli 2021. a määrus muutmata. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
1.X (hageja, pankrotivõlgnik) esitas 15. aprillil 2021 Harju Maakohtule Kaizern OÜ (kostja I), C (kostja II) ja Y (kostja III) vastu hagi, milles palus tühistada kostjate nõuete tunnustamise hageja pankrotimenetluses.
2-21-5897 Hagiavalduse kohaselt kuulutati 4. oktoobril 2019 välja hageja pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Peeter Sepper (haldur). Võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek toimus 29. jaanuaril 2020. Hageja seal ei osalenud ning võlausaldajad otsustasid koosoleku läbi viia ilma hageja osavõtuta. Koosolekut juhatas ja protokollis haldur, kes on koosoleku protokolli märkinud, et võlausaldajate nõuetele ei esitatud kirjalikke vastuväiteid. See ei vasta tõele, kuna kohe kui hageja sai teada, et tunnustamisele esitas nõude ka kostja I, teatas ta haldurile, et kostja I nõue on tühine. Hagejal ei olnud võimalik enne nõuete kaitsmise koosolekut esitada kirjalikke vastuväiteid kostjate II ja III nõuetele. Mõlemad esitasid oma nõudeavaldused pärast nõuete esitamise tähtaega, seejuures esitas kostja II kirjaliku nõudeavalduse koos tähtaja ennistamise taotlusega enne koosolekut ning kostja III esitas need koosolekul suuliselt. Haldur ei kontrollinud neid nõudeid ja nende aluseid, vaid pani need kohe hääletusele. Selle tulemusel tunnustati võltsitud ja ebaõigetel andmetel põhinevaid nõudeid, mis tekitab hagejale kahju. Hageja on esitanud mitmeid vastuväiteid kostjate II ja III nõuetele, kuid haldur ei ole neile enam kui aasta jooksul reageerinud. Maakohtu määrus ja põhjendused
2.Harju Maakohus keeldus 29. aprilli 2021. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmast ja jättis menetluskulud hageja kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku hiljem vaidlustada üksnes pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg-s 2 sätestatud juhul. Kuivõrd avaldus hageja pankroti väljakuulutamiseks võeti menetlusse enne
1.veebruari 2021, kohaldub PankrS § 193 lg 5 alusel kuni 31. detsembrini 2020 kehtinud PankrS redaktsioon, mille § 106 lg 2 kohaselt vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi, kui ilmneb, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhineb võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel on oluliselt rikutud seadust. Hageja peab seega kõigepealt pöörduma nõuete kaitsmise koosoleku poole ning kui viimane ei ole nõude tunnustamist ühe kuu jooksul uuesti läbi vaadanud, saab hageja pöörduda PankrS § 106 lg 3 alusel kohtusse. Menetluskulud jäävad TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda. Määruskaebus
3.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega tühistada kostjate nõuete tunnustamine. Määruskaebuse väidete kohaselt keeldus maakohus ekslikult hagi menetlusse võtmast. Hageja pöördus mitmel korral halduri ja võlausaldajate poole nõuete kontrollimiseks, kuid tema pöördumistele ei ole siiani reageeritud. Samas ei olnud nõuete kaitsmise koosolekul ka mõtet kostjate nõudeid üle vaadata, kuna kostjatel on koosolekul häälteenamus ja tulemus oli seega ette teada. Lisaks ei ole usutav, et kostjad II ja III hääletaksid üksteise nõuete vastu, kuna nad on mõlemad kostjad tsiviilasjas nr 2-20-3244, milles vaadatakse läbi Inter Management OÜ hagi nõude tunnustamiseks hageja pankrotimenetluses. Hagi tuleb menetlusse võtta ja vaidlus ära lahendada, et pankrotimenetlus ei veniks ja asjad saaksid kiiresti selgeks. Selleks, et ei jääks vale ettekujutust, et kostjate nõuded on tunnustatud, aga hageja on esitanud neile vastuväite, tuleks valesti esitatud nõuded jätta tunnustamata.
2-21-5897
4.Maakohus jättis määruskaebuse 18. mai 2021. a määrusega käiguta. Mh selgitas maakohus määruses, et vaidlustatud määruse saab tühistada, kui hageja esitab tõendid selle kohta, et ta pöördus kostjate nõuete uueks läbivaatamiseks nõuete kaitsmise koosoleku poole. Maakohus märkis, et hageja üldsõnaline väide, et ta on mitmel korral pöördunud halduri poole, ei ole piisav.
5.Hageja vastas 21. mail 2021, et on pöördunud halduri poole nii ametlikult kui ka telefoni teel ja palunud tal asjaga tegeleda, kuid haldur ei ole seda teinud. Hageja pöördus avaldusega halduri poole 19. novembril 2020, kuid haldur on seda ja hageja meeldetuletusi ignoreerinud. Haldur kinnitas hagejale telefoni teel, et ei kavatse asjaga tegeleda.
6.Maakohus palus halduril esitada seisukoha hageja 21. mai 2021 vastusele.
7.Halduri 31. mai 2021. a seisukoha järgi on hageja esitanud poole aasta jooksul nii kirjalikult kui ka telefoni teel mitu ettepanekut vaadata osa nõudeid uuesti läbi. Haldur on hagejale iga kord vastanud ja selgitanud võimalust vaidlustada tunnustatud nõuded PankrS § 106 lg-s 2 sätestatud korras, samuti palunud hagejal esitada tõendid, mis annaksid aluse seda teha. Hageja ei ole selliseid tõendeid siiani esitanud. Haldur on ka hagejale mitu korda selgitanud, et enne Inter Management OÜ nõude tunnustamise üle toimuva menetluse lõppemist ei ole praktiline küsimusega tegeleda. Hageja ei esitanud enne nõuete kaitsmise koosolekut kaitsmisele esitatud nõuetele vastuväiteid ega ilmunud koosolekule.
8.Maakohus jättis 11. juuni 2021. a määrusega määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Maakohus selgitas, et kuigi märkis vaidlustatud määruses, et kohaldab 30. detsembrini 2020 kehtinud pankrotiseaduse redaktsiooni, olnuks täpsem märkida, et kohaldub kuni 31. jaanuarini 2021 kehtinud redaktsioon. Maakohus arvestas, et hageja pöördus 2020. a novembris kostjate nõuete vaidlustamiseks halduri poole. Haldur ei vaielnud sellele vastu. Nõuete kaitsmise koosolek ei ole hageja pöördumist läbi vaadanud, mistõttu langeb ära vaidlustatud määruse argumentatsioon. Samas ei saa vaidlustatud määrust siiski tühistada. Arvestades seda, et hageja esitas haldurile taotluse 2020. a novembris, pidi nõuete kaitsmise koosolek selle PankrS § 106 lg 3 alusel läbi vaatama 2020. a detsembris ja hagi tulnuks esitada 2021. a jaanuaris. Hageja esitas hagi 15. aprillil 2021, seega tähtaega ületades. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-80-12 PankrS § 106 lg-s 1 sätestatud tähtaja puhul leidnud, et kuivõrd sätte varasemas versioonis oli selgelt märgitud, et see on aegumistähtaeg, aga uues enam mitte, on see ennistatav menetlustähtaeg. Maakohtu hinnangul kehtib sama ka PankrS § 106 lg-s 3 sätestatud tähtaja puhul. Arvestades, et hageja lasi mööda seaduses sätestatud hagi esitamise tähtaja, saab kohus hagi menetleda vaid siis, kui hageja taotleb tähtaja ennistamist.
9.Hageja esitas 14. juunil 2021 tähtaja ennistamise avalduse. Tähtaja ennistamata jätmise korral jäävad hageja kanda alusetud kohustused. Hageja lasi hagi esitamise tähtaja mööda, kuna haldur lubas pidevalt tema avalduse läbi vaadata ja ta usaldas haldurit.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-iga 659 jätta rahuldamata ning vaidlustatud määrus muutmata.
2-21-5897
11.Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus hagi selle esitamise tähtaja möödalaskmise tõttu õigesti menetlusse võtmata. Hagi esitamise tähtaja ennistamise avalduse rahuldamiseks ei ole alust.
12.Hageja soovib hagiga saavutada 29. jaanuari 2020. a nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud kostjate nõuete tunnustamata jätmise. Arvestades seda, et avaldus hageja pankroti väljakuulutamiseks võeti menetlusse enne 1. veebruari 2021, kohaldas maakohus PankrS § 193 lg 5 alusel nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele õigesti pankrotiseaduse 5. ptk 2 jao redaktsiooni, mis kehtis 31. jaanuarini 2021. Enne 1. veebruari 2021 kehtinud PankrS § 103 lg 2 I lause järgi loeti nõue ja nõude rahuldamisjärk ning nõuet tagav pandiõigus tunnustatuks, kui sellele ei vaielnud nõuete kaitsmise koosolekul vastu haldur ega ükski võlausaldaja, samuti siis, kui vastuväite esitanud võlausaldaja või haldur nõuete kaitsmise koosolekul vastuväitest loobus. Pärast nõude või nõuet tagava pandiõiguse tunnustamist nõuete kaitsmise koosolekul ei võeta PankrS § 103 lg 5 vastuväiteid selle nõude või pandiõiguse kohta arvesse, välja arvatud PankrS § 106 lg-s 2 nimetatud juhul. Üldjuhul ei saanud PankrS § 105 järgi nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku hiljem vaidlustada, välja arvatud PankrS § 106 lõikes 2 nimetatud juhul, st kui ilmnes, et nõude või pandiõiguse tunnustamine põhines võltsitud andmetel või kui nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumisel või selle pidamisel oli oluliselt rikutud seadust. Sellisel juhul pidi nõuete kaitsmise koosolek vaatama nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Kui nõuete kaitsmise koosolek ei olnud nõude või pandiõiguse tunnustamist uuesti läbi vaadanud ühe kuu jooksul, arvates läbivaatamise nõude esitamisest, pidi PankrS § 106 lg 3 järgi võlausaldaja, võlgniku või halduri hagi alusel otsustama nõude või pandiõiguse tunnustamise kohus, seejuures võis hagi esitada ühe kuu jooksul alates päevast, millal möödus üks kuu uue koosoleku kokkukutsumise nõude esitamisest. Kui haldur oli koosoleku kokkukutsumisest keeldumisest teatanud enne ühe kuu möödumist nõude esitamisest, hakkas ühekuuline tähtaeg kulgema keeldumisest arvates. Enne 1. veebruari 2021 kehtinud PankrS § 103 lg 2 I lause ja lg 5, § 105 ning § 106 lg-te 2 ja 3 süsteemist, loogikast ja koosmõjust tuleneb, et nõue on tunnustatud, kui sellele ei esitata vastuväiteid. Nõuete kaitsmise koosolekul toimunut on võimalik vaidlustada üksnes erandlikel alustel (tunnustamine võltsitud andmete alusel, koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel aset leidnud oluline seadusrikkumine). Nende olemasolu korral tuleb huvitatud isikul taotleda esmalt uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumist ning üksnes juhul, kui sellist taotlust ei rahuldata, saab huvitatud isik esitada hagi nõude tunnustamiseks või tunnustatud nõude tunnustamata jätmiseks (PankrS § 106 lg 3)
13.Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja ei esitanud hagi kostjate nõuete tunnustamata jätmiseks PankrS § 106 lg 3 II lauses sätestatud tähtaja jooksul. Hageja on 21. mai 2021. a vastuses märkinud, et ta pöördus halduri poole 19. novembril 2020. Hageja on selle kinnituseks 21. mai 2021. a vastusele lisanud ka enda 19. novembril 2020 allkirjastatud haldurile suunatud avalduse, milles hageja palub PankrS § 106 lg-le 2 tuginedes üle vaadata mh kostjate nõuded. Samuti on hageja lisanud maakohtule 29. aprillil 2021 saadetud e-kirjale, määruskaebusele ja 21. mai 2021. a vastusele enda ja halduri vahelise e-kirjavahetuse. Kolleegium leiab, et eelneva ja ka halduri 31. mai 2021. a seisukoha põhjal sai lähtuda sellest, et hageja esitas taotluse uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks 19. novembril 2020. Seetõttu on õige ka maakohtu järeldus, et hageja oleks pidanud esitama kohtule hagi kostjate nõuete tunnustamata jätmiseks jaanuaris 2021, täpsemalt hiljemalt 19. jaanuaril 2021. Hageja esitas hagi alles 15. aprillil 2021, seega tähtaega ületades.
2-21-5897
14.Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et PankrS § 106 lg-s 3 sätestatud hagi esitamise tähtaeg on menetlustähtaeg, mida on võimalik ennistada (vt Riigikohtu 17. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-12, p 10; enne 1. jaanuari 2004 kehtinud pankrotiseaduse § 74 lg 3 II lause). Samas ei ole hageja tähtaja ennistamise avaldust võimalik rahuldada.
14.1.Kolleegium selgitab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus TsMS § 67 lg 1 kohaselt tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Tähtaja ennistamist võib TsMS § 67 lg 2 järgi taotleda 14 päeva jooksul, alates tähtaja möödalaskmise takistuse äralangemisest, kuid mitte hiljem kui kuue kuu jooksul, alates möödalastud tähtaja lõppemisest. Tähtaja ennistamise avaldus esitatakse TsMS § 68 lg 1 kohaselt samas vormis, mis kehtis menetlustoimingu suhtes, mis tuli teha. Avalduses märgitakse tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ning nende põhistus. Avaldus esitatakse kohtule, kus tulnuks teha menetlustoiming. TsMS § 68 lg 2 järgi tuleb ühel ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Riigikohtu praktika järgi tähendab mõjuv põhjus tähtaja ennistamiseks seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt nt Riigikohtu 28. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-15-2894, p 10). Takistusena TsMS § 67 lg 2 mõttes tuleb mõista mõjuvat põhjust tähtaja järgimata jätmiseks. Takistuse äralangemine tähendab menetlustoimingu tegemise takistuse faktilist äralangemist või vähemasti aega, millest alates saab menetlusosalise käitumist pidada hooletuks, st kui menetlusosaline sai teada või pidi teada saama menetlustoimingu tegemise võimalikkusest. Ennistada peaks saama ka tähtaja ennistamise avalduse esitamise tähtaega (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, 2017. § 67 kommentaar, p 3.3.2.b).
14.2.Kolleegium märgib esmalt, et TsMS § 68 lg 1 III lauset arvestades tuli hagi esitamise tähtaja ennistamise avaldus esitada maakohtule ja selle pidanuks seega lahendama maakohus. Hageja esitaski avalduse maakohtule, kuid maakohus ei ole seda lahendanud. Kolleegium lahendab menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes avalduse ise (vt ka Riigikohtu 18. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-15, p 8).
14.3.Kolleegium on seisukohal, et hageja lasi lisaks hagi esitamise tähtajale mööda ka TsMS § 67 lg-st 2 tuleneva tähtaja ennistamise avalduse esitamise 14-päevase tähtaja. Hageja esitas hagi 15. aprillil 2021, mis tähendab, et hiljemalt siis pidi ära langema väidetav mõjuv põhjus hagi esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Hagi esitamise tähtaja ennistamise avalduse esitas hageja alles 14. juunil 2021, s.o ligi kaks kuud hiljem. Hageja ei ole välja toonud mõjuvat põhjust, miks ta ei saanud tähtaja ennistamise avaldust varem esitada, seega isegi kui pidada tähtaja ennistamise avalduse esitamise tähtaega omakorda ennistatavaks tähtajaks, ei ole selle ennistamiseks alust. Kolleegium märgib, et tähtaja ennistamise avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks ei annaks alust ainuüksi see, kui hageja ei esitanud tähtaja ennistamise avaldust tähtaegselt seetõttu, et ta ei saanud aru, et ta oli mööda lasknud hagi esitamise tähtaja. Seetõttu ei ole hageja hagi esitamise tähtaja ennistamise avaldust võimalik rahuldada.
14.4.Kolleegium märgib lisaks, et isegi kui hageja oleks esitanud tähtaja ennistamise avalduse tähtaegselt, või kui ennistada selle esitamise tähtaeg, ei oleks alust rahuldada hagi esitamise tähtaja ennistamise avaldust. Hageja ei ole esile toonud mõjuvat põhjust hagi esitamise tähtaja järgimata jätmiseks, s.o sellist objektiivset põhjust, mille tekkimist ja kulgemist ta ise vahetult
2-21-5897 mõjutada ei saanud. Hageja esitatud tõenditest ei nähtu, et halduri käitumine oleks saanud hagejat PankrS § 106 lg-st 3 tulenevate tähtaegade kulgemise osas kuidagi eksitada ja viia selleni, et hageja ei saanud kuni 2021. a aprillini aru, et haldur ei kutsu kokku uut nõuete kaitsmise koosolekut. Viimane halduri e-kiri, mille hageja on kohtule esitanud, on hagejale saadetud 19. novembril 2020 ning haldur on selles tsiteerinud PankrS § 106 lg-t 2. Seega on haldur viidanud pankrotiseaduse sättele, millest hagejal oli võimalik teada saada, millise aja jooksul tuleb tal kohtule hagi esitada. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest oleks näha, et haldur oleks pärast seda hagejale pidevalt lubanud, et vaatab hageja taotluse uue nõuete kaitsmise koosoleku kokkukutsumiseks läbi. Hageja vastav väide on ka vastuoluline, kuivõrd hageja on mitmes teises menetlusdokumendis välja toonud, et haldur ei reageerinud hageja pöördumistele enam kui aasta jooksul. Hagi esitamise tähtaja möödalaskmist ei saanud tingida see, mida haldur ütles hagejale pärast hagi esitamist toimunud telefonivestluses.
15.Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus hageja hagi esitamise tähtaja ennistamise avalduse ja määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
16.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi hageja kanda. Arvestades seda, et teisi menetlusosalisi ei ole kaasatud, ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.