Võlaõigus › Kompromissilepingud

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses PlusPlus Capital AS hagi A. Š. vastu võlgnevuse 2 892,49 eurot, lisanduva viivise ning menetluskulu 720 euro nõudes. Kohtule esitatud hagiavalduse aluseks on kostja ja hageja vahel 07.05.2019 sõlmitud Kompromissileping/ Võlatunnistus nr xxxxxx. ja viivised summas 706,64 eurot. Kuna kostja kõnesolevat summat kogu ulatuses tasuda ei suutnud, siis sõlmisid pooled Kompromissilepingu/ Võlatunnistuse, millega hageja loobus osaliselt viivistest nõuetest summas 2,34 eurot ning võimaldas kostjal tasuda kohustust osamaksetega ja kompromissisummas 2163,64 eurot (1459,34 eurot + 704,3 eurot). Antud summale lisandus Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja tasus nõuet summas 20,00 eurot, mis on arvestatud osaliselt Lepingu punktis 5.1. kirjeldatud lepingu sõlmimise tasu 30 eurot katteks. Rohkem osamakseid kostja ei teinud. Seega on kostjal tasumata kompromissisummas sisalduv põhivõlg 1 459,34 eurot ja viivised 704,30

eurot. Kostja rikkus kompromissilepingut ja ei tasunud maksegraafikus märgitud summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Samuti hoiatati kostjat lepingu sõlmimisel, et juhul, kui ta vähemalt kahe graafikujärgse maksega on hilinenud, on võlausaldajal õigus nõuda kohest kogu kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Seega luges hageja kompromissisumma tervikuna sissenõutavaks muutunuks 15.08.2019 osamakse tähtaja möödumisest alates. Hageja on volitanud PlusPlus Baltic OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja PlusPlus Baltic OÜ sissenõudemenetluse kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena kolm võlateatist 26.08.2019, 10.08.2020 ja 07.06.2021 hagejale teadaolevale kostja aadressile xxx xx-xx, xxxxx xxx linn. Seetõttu juhindudes VÕS § 1132 lg 2 p-st 3 on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 35 eurot. Hagi esitamise seisuga moodustab kostja võlgnevus kompromissisummas 2 173,64 eurot, sh põhinõue 1 459,34 eurot, enne 15.05.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 704,30 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 10 eurot; viivised põhinõudelt 1 459,34 eurot alates 16.08.2019 kuni 04.10.2021 summas 683,85 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot, kokku summas 2 892,49 eurot. Peale võlgnevuse summas 2 892,49 eurot palus hageja kostjalt välja mõista lisanduva viivise põhinõudelt alates 05.10.2021 0,06% päevas, menetluskulud, sh hagi esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulud 420 eurot ning viivise menetluskuludelt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

ASJA KÄIK

Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 20 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. 15.10.2021 saatis kohus kostjale hagiavalduse e-posti aadressile xxx (nimetatud e-posti aadressi andis kostja kohtule maksekäsu kiirmenetluse raames), kuid kostja on jätnud kirja kättesaamise kinnitamata. Samas leiab kohus, et hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 1 p 1, § 3141 lg 1, 2 alusel, so elektrooniliselt kostja enda poolt kohtule antud e-posti aadressile (seega loetakse hagi kätte toimetatuks 18.10.2021, vastuse esitamise tähtaeg oli 11.11.2021). Kostja kohtule vastanud ega kirjalikke vastuväiteid esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kohtu määratud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Hageja esindaja taotleb hagi rahuldamist tagaseljaotsusega juhul, kui kostja kohtu määratud tähtajaks hagile kirjalikku vastust ei esita.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 76, § 82, § 100, § 101, § 108, § 113, TsMS § 367.

Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 3 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 2 892,49 eurot, samuti alates 05.10.2021 viivis protsendina põhivõlgnevuselt (1 459,34 eurot) kuni põhivõlgnevuse täieliku täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt, menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja esindaja esitas hagiavalduses taotluse menetluskulude väljamõistmiseks summas 720 eurot, sh riigilõiv summas 300 eurot ja õigusabi kulud 420 eurot (3,5 tundi, tunnihinnaga 120 eurot tund). Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 420 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur. Kuna tegemist on trafaretse hagiga, tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses, loeb kohus hagi koostamise põhjendatud ajakuluks 1 tund. Kohtule tundub ebausutav, et antud hagi koostamisele kulus õigusteadustega esindajal 3,5 tundi! Hageja ei ole pidanud osalema kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohus leiab, et antud ajakulu ei ole põhjendatud. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja mõistlikuks peetud tunnihinda 120 eurot (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13), nagu hageja tunnihinnana ka märkinud on. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 120 eurot. Koos riigilõivuga on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 420 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele menetluskulu kogusummas 420 eurot, samuti viivis menetluskuludelt (420 eurot) alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.