nende Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht Weizenbergi 20, 10150 Tallinn) Hageja lepinguline esindaja Anni Kennedy (e-post [email protected]) Kostja: T. V. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; xxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus (kirjalik menetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Aktiva Finants hagi T. V. vastu võla nõudes.
2.Välja mõista kostjalt T. V. (V.) hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks E AS ja kostja vahel 06.05.2013.a sõlmitud liitumislepingust nr xxxx ja osamaksetega vara müügilepingust nr xxxx ja 10.11.2013.a sõlmitud liitumislepingust nr xxxx ja osamaksetega vara müügilepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 260,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis summas 147,08 eurot.
Välja mõista kostjalt T. V. (V.) hageja Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis alates 5.05.2021 kuni põhinõude summas 260,09 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, kuid koos juba sissenõutavaks muutunud viivisega mitte üle põhivõla suuruse (260,09 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
4.Jätta menetluskulud kostja T. V. kanda.
5.Välja mõista kostjalt T. V. (V.) hageja Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskuludena riigilõiv summas 100,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20,00 eurot ja õigusabikulud summas 240,00 eurot.
6.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale
2-21-108491 käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude hüvitamiseni tasumata summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED
1.Hageja on esitanud kostja vastu hagi võlgnevuse sissenõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt oli E AS ja kostja vahel sõlmitud liitumisleping nr xxxx, osamaksetega vara müügileping nr xxxx, liitumisleping nr xxxx ja osamaksetega vara müügileping xxxx, millega E Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja müüs kostjale osamaksetega seadmed Samsung xxx ja Samsung xxxx. Lepingute sõlmimisega kinnitas kostja, et kohustub täitma lepingu lahutamatuks osaks olevaid teenuste kasutamise üldtingimusi. Kostja kohustus maksma saadud teenuste eest kokkulepitud tasu vastavalt talle esitatud arvetele. E AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 01.06.2014. a üles võlgnevuse tõttu. Kostja võlgnevus kujuneb järgnevatest tasumata arvetest: Arve nr. 2008956543 2009157156 2009408713 2009617365
Kostja põhivõlgnevus sisaldab ka käsitlustasu summas 70,00 eurot ja käsitlustasu summas 63,91 eurot, mis kajastub arvel nr 2009617365. Ajavahemikus 09.05.2016 - 09.10.2019 on kostja hagejale tasunud 1090,00 eurot, millest 50,00 eurot on hageja arvestanud vastavalt VÕS § 1132 lg-le 1 ja lg 2 p-le 3 võla sissenõudmiskulude hüvitamiseks (vt lähemalt hagi p 2.5) ning 1040,00 eurot põhivõla katteks. Hageja arvestab kostja põhivõlgnevuse järgnevalt 1300,09 - 1040,00 = 260,09. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostja põhivõlgnevus 260,09 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kalendripäevast 19.04.2014 kuni hagiavalduse esitamise kuupäevani 4.05.2021
2-21-108491 valemi abil: põhivõlgnevus (260,09) x seadusjärgne viivisemäär (8% aastas) x viivitatud päevade arv (2573) =147,08 eurot. Kokku on hageja nõue seega 407,17 eurot (260,09+147,08). Lisaks palub hageja välja mõista jooksva viivise põhinõudelt kuni selle kohase täitmiseni.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
2.Kostja on esitanud 28.05.2021.a vastuse hagile. Kostja haginõuet ei tunnista, kuid sisulisi vastuväited võlgnevuse kujunemisele kostja esitanud ei ole. Kostjal on hulgaliselt pretensioone hageja suhtes seoses kliendisuhtluse ja muu sellisega. Kostja selgitab, et on palunud hagejal esitada nõude aluseks olevad originaalarved, kuid pole neid saanud. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks nõude tasunud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus leiab, et hagiavaldus on põhjendatud ja hagi kuulub rahuldamisele. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.
4.Tulenevalt TsMS §-s 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2 000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4 000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
5.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
6.Vaidlus puudub selles, et E Aktsiaselts ja kostja sõlmisid 6.05.2013 liitumislepingu nr. xxxx, 6.05.2013.a. osamaksetega vara müügilepingu nr. xxxx, 10.11.2013 liitumislepingu nr xxxx ja 10.11.2013.a. osamaksetega vara müügilepingu nr. xxxx, millega E Aktsiaselts kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja müüs kostjale osamaksetega seadmed Samsung xxxx ja Samsung xxxx. Vaidlus puudub ka selles, et E AS ütles kostjaga sõlmitud lepingud 01.06.2014 üles võlgnevuse tõttu. E AS loovutas kostja vastase nõude 30.11.2015 Osaühingule Aktiva Finants.
7.Kostja ei ole esitanud vastuväiteid võlgnevuse olemasolu ega põhinõude suuruse suhtes. Hageja on oma nõude olemasolu tõendanud (vt dtl 55-78) ja kostja vastuväited (dtl 90-95; 100) ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Oma hagi vastuses ei ole kostja eitanud
2-21-108491 võlgnevuse olemsolu, vastupidiselt on kostja tunnistanud, et tal tekkis võlgnevus. Kostja vastuväited esialgse võlausaldaja nime vahetamise osas on asjakohatud. Kostja on samuti vastuväites esile toonud, et ta on palunud hagejal esitada nõude aluseks olevad algdokumendid, kuid hageja ei ole neid esitanud. Hageja selgitab, et kostjale on algdokumendid saadetud 04.04.2016.a ning kostja on nende kättesaamist kinnitanud 05.04.2016.a. Kostja vaidleb nimetatule vastu ning leiab, et hageja poolt saadetud ei puudutanud käesolevat võlgnevust. Samas selgitab hageja, et kostja on viimase makse nimetatud võlgnevuse tasumiseks teinud 2019.a. Seega on kostja aktsepteerinud võlgnevust sisuliselt ise ning teostanud võlgnevuse tasumiseks makseid. Seega on kostja vastuväited võlgnevuse alusdokumentide saamise osas kohtu hinnangul samuti asjakohatud. Kostja pole esitanud kohtule tõendeid, millest võiks järelduda kostja poolt võla tasumine hagejale vms asjaolu, mis annaks alust hageja nõude sellel põhjusel rahuldamata jätta. Kostja pole esitanud kohtule ka tõendeid, mis tõendaksid kostja õigust lepingut mitte täita ja jätta tasumata arvetest tuleneva võlgnevuse. Kostja ei ole kohtule esitanud ka tõendeid sellele kohta, et kostja oleks nõude rahuldanud. Vastavalt VÕS § 8 lg 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ning võlgnevust tähtajaks tasunud, on tegemist kohustuste rikkumisega tulenevalt VÕS §-st 100. Nimelt sätestab VÕS § 100, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on võlausaldajal ehk hagejal õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 260,09 eurot.
8.TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
9.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise summas 147,08 eurot ja lisanduva viivise alates 05.05.2021 kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata põhisumma jäägilt. Kostja ja E AS vahel sõlmitud järelmaksulepingutes olid pooled kokku leppinud viivisemääras 0,15% päevas (dlk 55-63). Kohus on seisukohal, et kostja, kes oli arvete tasumisega viivituses, pidi arvestama viivise rakendumisega ja hageja on seega õigustatult arvestanud tasumata võlgnevuselt viivist. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele sisulisi vastuväiteid esitanud ning kostja hagi vastuses esile toodud võimalikud vastuväited kõrvalkulude nõuetele on esitatud üldsõnaliselt. Kohus leidis, et hageja põhinõue on põhjendatud, seega peab kohus põhjendatuks ka hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõuet ning edasiulatuva viivise nõuet.
10.Kokkuvõttes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 260,09 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 147,08 eurot. Samuti rahuldab kohus hageja tulevikku suunatud viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 05.05.2021 kuni põhinõude (260,09 eurot) tasumiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses
2-21-108491 tasumata põhisumma jäägilt. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse ulatuses, st mitte üle põhivõla summa 260,09 eurot. Menetluskulude jaotus
11.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
12.TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
13.Hagiavaldusele lisatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot ja kulutused õigusabile summas 420 eurot (sh käibemaksuta). Hageja kinnitab, hageja ei ole käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
14.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 100 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot.
15.Hagejale on õigusabi osutatud järgmiselt: • Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamine, avalduse esitamine– 0,5 h – 60 eurot; • hagiavalduse koostamine ja esitamine 1,5 h – 180 eurot; • Kostja seisukohtadele vastuse koostamine – 1,0h – 120 eurot; • Hageja lõppseisukoha koostamine ja kohtule esitamine – 0,5h – 60 eurot.
16.Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14).
17.TsMS § 4842 kohaselt on põhjendatud hageja menetluskuludena maksekäsu kiirmenetluses 20,00 eurot. Sama sätte kohaselt muid kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata.
18.Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 120 eurot/h (ilma käibemaksuta) on käesolevat menetlust arvestades ülemäära suur. Kuna hageja esindaja ei ole vandeadvokaat ja käesolev kohtuasi ei ole õiguslikult keerukas ega mahukas, peab kohus hageja esindaja mõistlikuks
2-21-108491 tunnitasu määraks 80 eurot/h (ilma käibemaksuta). TsMS § 174 lg 10 järgi menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja pole vastavasisulist kinnitust esitanud, mistõttu menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta. Kohtu hinnangul on lepingulise esindaja menetluskulude nimekirjas märgitud ajakulu 3 tundi vajalik ja põhjendatud.
19.Lähtuvalt TsMS § 172 lg 9 ja § 4842 on põhjendatud hageja menetluskuluna hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 100,00 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot ning õigusabikulud summas 240,00 eurot.
20.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
21.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).