Novatours OÜ hagi A U (surnud) üldõigusjärglase Kuusalu vald vastu kahju hüvitamise nõudes 448 070,40 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Hageja: Novatours OÜ (registrikood 11013879) Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Karl Kask ja advokaat Albert Linntam (e-post [email protected]; [email protected]) Kostja: Kuusalu vald (registrikood 75033496, e-post xxx), esialgse kostja A U (surnud) üldõigusjärglane Kohtuistung 10.03.2020, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista A U (surnud) üldõigusjärglaselt Kuusalu vald Novatours OÜ kasuks 414 880 eurot.
3.Välja mõista A U (surnud) üldõigusjärglaselt Kuusalu vald Novatours OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.06.2018 põhinõude (s.o 414 880 eurot) tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni.
Menetluskulud jätta A U (surnud) üldõigusjärglase Kuusalu vald kanda.
6.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist (TsMS § 174 lg 4). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 01.06.2018 esitatud hagiavalduse kohaselt oli A U (surnud; kostja) ajavahemikus 25.11.2009– 25.09.2017 Novatours OÜ (hageja) juhatuse liige, kes juhtis ainuisikuliselt hageja majandustegevust. Ülejäänud hageja juhatuse liikmed L A ja T S olid Leedus registreeritud ainuosaniku esindajad, kes hageja igapäevase majandustegevusega ei tegelenud. 2017–2018. a läbiviidud sisejuurdlusest selgus, et A U oli ajavahemikus 18.06.2013–11.02.2015 teinud kokku 18 makset tema omandis olnud Xxx OÜ-le (hilisema ärinimega OÜ Xxx xxx) kogusummas 414 880 eurot, s.h 18.06.2013 – 78 120 eurot; 14.08.2013 – 28 440 eurot; 09.09.2013 – 4800 eurot; 07.10.2013 – 36 000 eurot; 17.01.2014 – 12 960 eurot; 17.01.2014 – 5760 eurot; 28.01.2014 – 38 400 eurot; 05.02.2014 46 800 eurot; 28.05.2014 – 16 800 eurot; 15.07.2014 – 42 000 eurot; 22.08.2014 – 6200 eurot; 19.09.2014 10 500 eurot; 26.09.2014 6200 – eurot; 27.10.2014 – 9600 eurot; 08.12.2014 – 16 800 eurot; 22.12.2014 – 19 200 eurot; 13.01.2015 – 6300 eurot; 11.02.2015 – 30 000 eurot. Xxx oli A Uile kuuluv äriühing ja A U oli selle tegelik kasusaaja, kuna ta oli maksete tegemise ajal Xxx ainus juhatuse liige (17.06.2013–30.03.2015) ja ainuosanik (13.06.2013–26.03.2015). Xxxle tehtud makseid varjati ainuosaniku esindajate L Ae ja T Se eest läbi raamatupidamissüsteemi andmetega manipuleerimise. Raamatupidamissüsteemi kirjete kohaselt esitas Xxx hagejale 18 väljamakse eest kokku 45 arvet, sh kuus arvet lennukirendi eest väljaspool Euroopa Liitu, kuus arvet hotellide eest väljaspool Euroopa Liitu, ühe arve autorendi eest, neli arvet ettemaksu eest kohalikele varustajatele, kolm arvet projektide eest, neli arvet kontsernisiseste maksete eest, 17 arvet mahaarvatava käibemaksu eest ja neli arvet edasilükatud kulude eest. Tegelikkuses nimetatud teenuseid hagejale ei osutatud. Kuigi raamatupidamissüsteemi (vale)andmetel tehti ülekandeid 45 arve alusel, siis on hageja sisejuurdluse käigus leitud kokku ainult kuus Xxx esitatud arvet kogusummas 142 860 eurot. Samuti on arvete järgi hagejale
osutatud turunduskampaania teenuseid summas 36 300 eurot, mida samuti ei ole tegelikkuses osutatud. Arvetel nimetatu on ka vastuolus raamatupidamissüsteemi kantud andmetega. Tegelikult ei ole Xxx osutanud hagejale mitte ühtegi teenust. Seda kinnitab mh asjaolu, et Novaturase gruppi kuuluvatel äriühingutel on alati olnud otselepingud lennuettevõtjatega ja hotellidega ning nad ei kasuta reiside korraldamise raames teenuste ostmiseks vahendajaid. Seega puudus hagejal vajadus Xxxlt teenust osta. Samuti tuvastati sisejuurdluse käigus, et Xxxle tehtud maksed kajastati bilansis algselt mitte kuludena, vaid viitvõlgadena või ettemaksetena, ja alles mitu kuud või isegi aasta hiljem muudeti kanded kulukirjeteks. Teisisõnu tehti Xxx maksete kohta hageja raamatupidamissüsteemi valekandeid. Samuti nähtub raamatupidamiskirjete loetelust, et 27.09.2014 makse saajaks summas 9 600 eurot on märgitud Xxx asemel xxx OÜ. Raamatupidamissüsteemi valekannete tõttu ei kajastatud Xxxle tehtud makseid hageja ainuosanikule esitatavates aruannetes ja hageja ainuosanik ei saanud maksetest teada. Kokkuvõtvalt on A U kandnud ilma õigusliku aluseta hageja vara tema endaga seotud äriühingule ilma, et hageja oleks saanud selle eest teenuseid. A U kutsuti juhatuse liikme hoolsus- ja lojaalsuskohustuse rikkumise tõttu hageja juhatusest tagasi 18.09.2017 ainuosaniku otsusega. Kui A U oleks tegutsenud heas usus ja hageja huvides, ei oleks kostja väljamakseid eelnimetatud äriühingule teinud, sest õiguslikku alust selleks ei olnud. Sellisel juhul ei oleks hagejale kahju tekkinud. Maksete tagajärjel rikastus Xxx alusetult hageja arvelt (VÕS § 1028 lg 1). Hagejal puudub võimalus esitada kahju vähendamiseks nõudeid alusetult rikastunud Xxx vastu, kuna nimetatud äriühing on alates 07.07.2017 äriregistrist kustutatud. Seega ei olnud hagejal pärast maksetest teadasaamist võimalik tekkinud kahju vähendada ega kolmandate isikute vastu nõudeid esitada. Kuigi hageja on A Ui teavitanud kahjunõudest juba varem, palub hageja vastavalt TsMS §-le 367 põhinõudelt välja mõista viivis alates hagi esitamise kuupäevast VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja 414 880 eurot ning viivise alates hagiavalduse esitamisest 01.06.2018 kuni põhinõude summas 414 880 eurot täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastus Kostja hagi õigeks ei võtnud ning palus jätta hagiavaldus rahuldamata. Väljamaksed Xxx OÜ-le kogusummas 414 880 eurot olid talle preemiaks töö eest, mis oli kokku lepitud teiste juhatuse liikmete kui Leedu emaettevõtja esindajatega. Kostjal oli Leedu emaettevõtja esindajatega kokkulepe, et ta saab preemiat 10% hageja iga-aastasest kasumist. Vastav kokkulepe pärineb juba ajast, kui kostja hagejat juhtima asus ja see oli väga halvas olukorras. Samas kostja töö tulemusel äriühing jõudis kasumisse ja hakkas kasumit väga jõuliselt kasvatama, siis senine kokkulepe Leedu emaettevõtja esindajatele enam ei meeldinud, kuid nad ka ei taganenud sellest. Küll üritasid nad asuda optimeerima makse ning seetõttu palutigi kostjat, et ta esitaks hoopis osa preemia katmiseks arved mingitest äriühingutest. Üheks selliseks oligi Xxx OÜ. Sellest tulenevalt puudub pooltel vaidlus, et arvetel kajastatud teenuseid tõepoolest vastav äriühing ei osutanud, vaid tegemist oli täpselt samasuguse äriühingust raha välja viimise viisiga nagu ka see, kuidas väga suurtes summades liikus hageja raha fiktiivsete arvete alusel Leedu emaettevõtjasse. Vastavad väljamaksed olid tehtud töö eest ja väljamaksete tegemiseks andis kostja korralduse mitte juhatuse
liikmena, vaid töölepingu alusel töötava äriühingu tegevjuhina. Kostja asus hageja juures tööle esmalt tegevjuhina 05.10.2009. Kuigi kostja valiti 17.11.2009 ka äriühingu juhatusse, ei ole temaga kunagi sõlmitud kirjalikku juhatuse liikme töölepingut, samuti ei ole toimunud ühtegi kirjalikku töölepingu lõpetamist. Seega ka juhatusse valimise järgselt pidi kostja töötajana igal juhul täitma jääma oma töölepingust tulenevaid ülesandeid tegevjuhina (piirkonna juhina). Kostjaga ei olnud kokku lepitud juhatus liikme tasu. Järelikult kõik tema kasuks tehtavad väljamaksed olid käsitletavad tema töötasuna, mida tööandja soovis preemia osas tööjõumaksude arvelt optimeerida paludes esitada hoopis arved mingi äriühingu nimel. Kuigi hagis kinnitatakse, et juhatuse liikmed L A ja T S ei tegelenud igapäevase majandustegevusega, siis täpselt samuti ei tegelenud igapäevase majandustegevusega ka juhatuse liikmena kostja. Nii vaidlusaluste ülekannete korraldamine kui ka ülejäänud tegevused viis kostja läbi töötajana. Seega isegi eeldades hageja faktiväite õigsust, mille kohaselt teised juhatuse liikmed ei olnud kursis Xxx OÜ-le tehtavate ülekannetega, siis vastavate ülekannete tegemise võimalus oli kostjal töötajana, mitte juhatuse liikmena. Seega saab hagejal teoreetiliselt olla üksnes nõue TLS § 74 lg 1 alusel ja see oli TLS § 74 lg 4 tulenevalt hagi esitamise hetkel aegunud. Kolm aastat viimasest ülekandest möödus 12.02.2018. Hagi on esitatud 01.06.2018. Menetluse käik Kostja A U suri xxx. 29.04.2021 kohtumäärusega peatas kohus tsiviilasja nr 2-18-8512 menetluse kuni seda jätkab A Ui (surnud) üldõigusjärglane või menetluse jätkamiseks õigustatud muu isik. 24.09.2021 määrusega kohus uuendas menetluse ning kaasas kostja A U (surnud) asemel menetlusse tema õigusjärglase Kuusalu valla. Kohtu põhjendused
1.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt oli A U perioodil 25.11.2009-25.09.2017 hageja juhatuse liige (kd I lk 5-6). Puudub vaidlus, et hageja arvelduskontolt on ajavahemikus 18.06.2013–11.02.2015 tehtud kokku 18 makset Xxx OÜ-le kogusummas 414 880 eurot (kd I lk 35). Nimetatud osaühing on äriregistrist kustutatud ning selle äriühingu ainuosanik ja ainus juhatuse liige oli raha ülekandmise ajal A U (kd I lk 36-37).
Hageja on A Ui kui hageja juhatuse liikme vastu esitanud kahju hüvitamise nõude summas 414 800 eurot, leides, et hageja kahjuks on ilma õigusliku aluseta ja vastusooritust saamata Xxx OÜ-le tehtud väljamakseid. A U on esitanud menetluses vastuväite, et tegemist oli preemiaga (kokkulepitud boonus) töö eest, mida A U tegi töölepingu alusel.
4.Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 sätestab, et juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. VÕS § 115 lg alusel kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. Riigikohus on lahendis 3-2-1-129-15 selgitanud, et ÄS § 187 lg-s 2 sätestatud nõude eeldused on järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud juhatuse liikme kohustusi (ÄS § 187 lg 1, TsÜS § 35); 2) osaühingule on tekkinud või tekib varaline kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128); 3) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4); 4) juhatuse liige vastutab oma kohustuste rikkumise eest, st ta ei ole järginud korraliku ettevõtja hoolsusstandardit (ÄS § 187 lg 2 teine lause). Kohus selgitab, et osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (lojaalsuskohustus). TsÜS § 35 ning ÄS § 187 lg 1 alusel peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olema juriidilisele isikule lojaalsed (nn lojaalsuskohustus). Äriühingu juhatuse liikme hoolsuskohustus tähendab seda, et juhatuse liige peab tegutsema heas usus ja äriühingu huvides, samuti olema otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohi ühingule võtta põhjendamatuid riske. Lojaalsuskohustus tähendab muu hulgas kohustust vältida huvide konflikti ja mitte eelistada isiklikke huve äriühingu omadele (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-33-10).
5.A U on menetluses tunnistanud väljamakseid OÜ-le Xxx ning et OÜ Xxx ei ole teinud saadud summade eest ühtegi vastusooritust (kostja vastuse lk 10 teine lõik, kd I lk 60 pöördel). Samuti on ta rõhutanud, et isegi, kui ta peaks olema vastutav ülekannete eest, korraldas ta nende tegemise töötajana (vastuse lk 11 esimene lõik, kd I lk 61). Kohus on seisukohal, et A Ui väide, et ta tegutses tegevjuhina ei oma käesoleval juhul õiguslikku tähendust. Iseenesest ei keela seadus äriühingu juhatuse liikmel täita samas äriühingus töölepingu alusel talle pandud kohustusi. Samas äriühingu juhatuse liige võib samas äriühingus töötada ka töölepingu alusel, kui tehtav töö ei kujuta endast juhatuse liikme kohustuste täitmist (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-39-04). Paralleelne töösuhe ei välista ega piira samas kostja vastutust juhatuse liikmena. Kostja väide tegevjuhina tegutsemisest on kohtu hinnangul käesoleval juhul vastuolus hageja
18.01.2010 põhikirjaga, kus on täpselt loetletud juhatuse liikmete (mitte tegevjuhi) ülesanded (kd II lk 168 – 171). Samuti nähtub hageja esitatud tõenditest, et A U määrati ettevõtte juhatuse liikmeks alates 17.11.2009, selle kohta on esitatud avaldus Harju Maakohtu registriosakonnale ning edaspidi on A U allkirjastanud dokumente kui hageja juhatuse liige, sh töölepingud ja töölepingu muudatused, juhatuse koosoleku protokollid ning teenuse osutamise lepingud (kd II lk 140 – 164). See, kuidas oli kajastatud tema ametisuhe visiitkaardil või muul dokumendil, ei lükka ümber juhatuse liikme kohustuste täitmist. Kuivõrd kostja oli vaidlusalusel ajal juhatuse liige, vastutab ta igal juhul ka juhatuse liikmena. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul oluline, et kostjale, kui juhatuse liikmele allus tööalaselt hageja pearaamatupidaja O S (kd II lk 145 pöördel, töölepingu punkt 2.3.). Kõik maksed OÜ-le Xxx on tehtud hageja Swedbanki kontolt (kd I lk 35). Swedbank on 08.03.2018 kinnitanud, et makseid OÜ-le Xxx on teinud internetipanga kasutaja O S (kd III lk 36 I, 36 J). Seega ei teinud OÜ-le Xxx makseid mitte kostja, kui töötaja. Need maksed on teinud hageja töötaja, kes kostjale allus. Samuti on hageja 18.03.2018 esitanud kohtule tõendid, mis kinnitavad, et Swedbanki kontole oli juurdepääs ainult kostjal ja O Sl kuni 21.09.2017 (kd II lk 177 - 179).
6.Kohus asub seisukohale, et käesoleval juhul ei ole leidnud tõendamist, et hagejaga oleks kokku lepitud boonuste tasumises, mis oleks moodustanud 10 % hageja kasumist. Kostja ei ole menetluses välja toonud ega tõendanud, kellega, millisel kuupäeval, millise perioodi kohta kostjaga kokkulepe boonuse saamiseks sõlmiti ning samuti on jäänud selgusetuks väidetava boonuse arvestuse alused (metoodika), s.h, millisest kasumist (bruto, neto) boonust tuli arvestada, millise majandusaasta eest seda maksti, kas boonus sisaldas sellelt makstavaid makse jne. Kostja poolt esitatud 07.01.2016 e-kiri, mille on saatnud L A 2015 boonuste kohta ei puuduta makseid, mida on tehtud Xxx OÜ-le perioodil 18.06.2013 – 11.02.2015 (kd I lk 40 G). L. Ae e-kirjas nimetatud boonuse 2015 eest on kostja vormistanud 05.01.2016 juhatuse otsusega summas 36 772 eurot bruto (kd II lk 154) ning kostja on selle boonuse kätte saanud kahe maksega 10.05.2016 ja 23.05.2016 (kd II lk 40 D). Kuna boonus on makstud kostjale, siis ei saa asuda ka seisukohale, et boonuste maksmine äriühingute kaudu oli hageja puhul „tavapärane praktika.“
7.Samuti on tõendamata kostja väited, et hageja juhtkond ja omanikud olid hagi aluseks olevatest maksetest teadlikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt varjati makseid ebaõigete raamatupidamiskannetega hageja ainuosaniku esindajate (kahe teise juhatuse liikme) T S ja L Ae eest (kd I lk 38). Ülekannete varjamist hageja raamatupidamises tõendab Novaturase kontserni pearaamatupidaja G R sisejuurdluse aruanne, millest nähtub, et neid kandeid tegi ja muutis korduvalt hageja pearaamatupidaja O S (kd I lk 7-34). Alusetud maksed nii OÜ-le Xxx, kui ka teistele äriühingutele tulid välja sisejuurdluse käigus, mis algas 2017 septembris ning teised juhatuse liikmed said maksetest teada samal ajal. Swedbank AS-i poolt antud kinnituskirja kohaselt said T S ja L A juurdepääsu Swedbank AS-i kontodele alates 21.09.2017 (kd II lk 177 – 179). Panga kinnituskiri tõendab, et ülejäänud hageja juhatuse liikmed usaldasid kostjat ja pearaamatupidajat ega saanud teada Xxx OÜ-le tehtud maksetest enne 2017 septembrit.
8.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja rikkus oma hooldus- ja lojaalsuskohustust. Kohustuste rikkumine seisnes selles, et kostja tegi vastuolus hageja huvidega hageja pangakontolt õigusliku aluseta ülekandeid endaga seotud ettevõttele OÜ Xxx kogusummas 414 880 eurot, kuritarvitades talle usaldatud hageja vara ja varjates makseid ülejäänud hageja juhatuse liikmete eest. Kuna OÜ Xxx on alates 07.07.2017 äriregistrist kustutatud, peab alusetute maksetega põhjustatud kahju hüvitama kostja, sest äriühingult hageja seda summat tagasi ei saa. Kahju tekitamine on tõendatud ja kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest summas 414 880 eurot täies ulatuses.
9.Kohus peab vajalikuks ka selgitada, et hagi ei ole aegunud, sest kostja vastutab juhatuse liikmena hageja ees isegi siis, kui ta oli paralleelselt hageja tegevjuht. Seega tuleneb tema vastu esitatava nõude aegumistähtaeg ÄS § 187 lg-st 3. TLS § 39 ja § 74 lg 4 ei kohaldu, kuna kostja vastutab juhatuse liikmena ning kahju ei ole tekitatud töösuhtes ega tööülesannete täitmisel.
10.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kui kahjustatud isikul pole kahju tekkinud, siis kahjuhüvitusnõuet ei eksisteeri (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 32-1-14-02). Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-137-05 p 11 kohaselt ei ole kahju hüvitamise eesmärgiks kohustust rikkunud poole karistamine, kontrollida tuleb põhjusliku seose olemasolu kahju ja väidetava rikkumise vahel. Lepingu rikkumise korral on kahju hüvitamise eesmärgiks kahju kandnud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui lepingut ei oleks rikutud. Riigikohus märkis, et kahju hüvitamine ei tohi olla kannatanu rikastumise allikaks. VÕS § 127 lg 1 ja 4 kaudu kohustab seadus kahju tekitajat hüvitama üksnes tema rikkumisest tulenevad, st sellega põhjuslikus seoses olevad kahjulikud tagajärjed. Põhjusliku seose olemasolu peab tõendama hageja. Põhjusliku seose tuvastamisel tuleb juhinduda conditio sine qua non põhimõttest, mille järgi ajaliselt eelnev sündmus loetakse hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Tegevusetuse korral saab kasutada asendamismeetodit, mille abil asendatakse ärajäänud tegevus mõtteliselt ning vaadatakse, kas kahju oleks siis jäänud olemata (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-173-12, p 18). Kohus leiab, et hageja on tõendanud temale kahju tekkimise ning ka selle suuruse. Kahjuna on käsitletavad OÜ-le Xxx tehtud maksed kogusummas 414 880 eurot. Hagejale tekkinud kahju on kostja õigusvastase tegevuse tagajärg. Kui kostja ei oleks hageja pangakontolt alusetuid makseid teinud, ei oleks hageja vara 414 880 euro võrra vähenenud ja talle selles ulatuses kahju tekkinud. Kandes raha endaga seotud äriühingule ilma mingit vastusooritust äriühingule saamata, on juhatuse liige rikkunud korraliku ettevõtja hoolsuskohustust (TsÜS § 35 ja ÄS § 187 lg 1). A U ei ole menetluses vastupidist tõendanud.
11.Hageja nõuab kostjalt lisaks põhivõlgnevusele ka viiviste tasumist.
VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole põhivõlgnevust tasunud, siis on põhjendatud ka hageja nõue jooksva viivise saamiseks TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni.
12.Tuginedes eeltoodule kuulub hageja hagiavaldus rahuldamisele. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlgnevus summas 414 880 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 01.06.2018 põhinõude (s.o 414 880 eurot) tasumata osalt kuni põhinõude täitmiseni.
13.TsMS § 445 lg 2 sätestab, et kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. 29.04.2020 määrusega on kohus rahuldanud hageja hagi tagamise avalduse. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
14.Kohus peab vajalikuks täiendavalt märkida, et pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 3 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
15.Kohtuotsuse käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma kohtu hinnangul asja lahendamisel tähtsust.
Menetluskulud
16.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
17.TsMS § 174 lg 4 kohaselt, kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast otsuse jõustumist.