Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-118558
Kohtuasi
Correct master OÜ hagi Osaühingu SemiService vastu võla väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21. septembri 2021. a kohtuotsus
Kaebuse esitaja ja liik
Correct master OÜ 20. oktoobri 2021. a apellatsioonkaebus ja Osaühingu SemiService 21. oktoobri 2021. a apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende Hageja Correct master OÜ (registrikood 16082543), esindajad ringkonnakohtus seaduslik esindaja X Kostja Osaühing SemiService (registrikood 11034172), lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Correct master OÜ 20. oktoobri 2021. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu
21.septembri 2021. a otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
2.Jätta Osaühingu SemiService 21. oktoobri 2021. a apellatsioonkaebus Harju Maakohtu 21. septembri 2021. a otsuse peale Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse võtmata.
3.Jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Correct master OÜ (hageja, avaldaja) esitas 18. juunil 2021. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Osaühing SemiService (kostja, võlgnik) 2000 euro saamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku, mille peale esitas võlgnik vastuväite. Pärnu Maakohtu 13. juuli 2021. a määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas maakohtule hagiavalduse kostjalt 2000 euro väljamõistmiseks. Töövõtjast hageja ja tellijast kostja leppisid kokku teostada ridaelamu garantiiperioodi-järgsed viimistluse parandustööd aadressil Nõmme tee 60 korterites nr 1-7. Kostja oli jätnud maksmata Nõmme tee 60-3 teostatud tööde eest 14. mail 2021. a kostjale väljastatud arve 2000 euro ulatuses, millest 1460 eurot oli tasu korteris nr 3 teostatud tööde eest ja 540 eurot Nõmme tee ridaelamu rõdupiirete värvimise eest.
3.Kostja vaidles hagiavalduses esitatud nõudele täies ulatuses vastu ning tõi esile, et kostja poolt on kohustused täidetud ja nõue on lõppenud, sest kostja on tasunud hagejale suurema summa, s.o kokku 10 584.11 eurot, kui on põhjendatud nõuded summas 10 384.11 eurot.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Harju Maakohus rahuldas 21. septembri 2021. a kohtuotsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 940 eurot. 1060 euro osas jäi hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud 47% kostja ja 53% ulatuses hageja kanda, määras, et kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 105.75 eurot. Maakohus rahuldas hageja 8. augusti 2021. a taotluse riigilõivu tagastamiseks ning tagastas riigilõivu summas 60 eurot hageja arveldusarvele.
5.Kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 ei andnud maakohus menetlusosalistele luba otsuse edasikaebamiseks.
APELLATSIOONKAEBUSED
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, millega vaidlustas Harju Maakohtu 21. septembri 2021. a kohtuotsuse ning palus kostjalt välja nõuda 2000 eurot ning intressi päevas 0.5% alates 17. maist 2021. a kuni 21. oktoober 2021. a, kokku summas 3560 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
7.Ka kostja esitas apellatsioonkaebuse, millega palus rahuldada kostja apellatsioonkaebuse, tühistada Harju Maakohtu 21. septembri 2021. a kohtuotsuse osas, millega kohus rahuldas osaliselt hageja hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks 940 eurot, määras menetluskulude jaotuse 47% kostja ja 53% hageja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulud summas
105.75 eurot. Kostja palus teha uus otsus ja jätta hagi kostja vastu tervikuna rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebused tuleb jätta menetlusökonoomia kaalutlustel TsMS § 637 lg 21 alusel koosmõjus TsMS § 405 lg-ga 1 menetlusse võtmata. Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2 sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades mh ka seda, et menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid menetluskulusid.
9.Kolleegium märgib, et kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole, menetleb kohus hagi TsMS § 405 lg 1 esimese lause järgi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid (lihtmenetlus). Hageja palus hagis mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2000 eurot. Seega ei ületa hageja põhinõue 2000 eurot, mistõttu on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes.
10.Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.
11.Käesoleval juhul on maakohus otsuses TsMS § 442 lg 10 kohaselt märkinud, et ei anna luba otsuse edasikaebamiseks. Ka arvestades tsiviilasja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa ebaõige otsuse. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuste menetlusse võtmiseks.
12.Riigikohus on märkinud, et ringkonnakohus ei pea lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumist TsMS § 637 lg 21 alusel pikemalt põhjendama, kui et määrusest oleks selgelt arusaadav, et kaebuse menetlemisest on keeldutud viidatud normi alusel ning põhjusel, et maakohus ei ole andnud luba edasikaebamiseks ning maakohtu otsuse tegemisel ei ole selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, selgelt rikutud menetlusõiguse normi ega selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid või et võimalikud minetused materiaalõiguse normi ebaõigel kohaldamisel, menetlusnormide järgimisel või tõendite hindamisel ei võinud oluliselt mõjutada maakohtu lahendit. Sisuliselt nõustub ringkonnakohus sel juhul maakohtu otsuse põhjendustega neid kordamata. Määruse pikemalt põhjendamise kohustus ei oleks kooskõlas menetlusökonoomiaga (vt Riigikohtu 10. aprilli 2019. a määrust tsiviilasjas nr 2-17-13363, p 15).
13.Hageja apellatsioonkaebusest ei ilmne etteheiteid, et maakohus oleks ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi, oleks selgelt rikutud menetlusõiguse normi või oleks selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid, mis võis oluliselt mõjutada lahendit. Hageja kordab maakohtu menetluses
esitatud väiteid. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks.
14.Kostja põhiliseks apellatsioonkaebuse väiteks on, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, sest on jätnud kõrvale kostja selgitused, tõendid ja arvutused sellest, kui palju võis kuluda aega lisatöödele ning kuidas kujunes lisatööde maksumus. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et juhul, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub VÕS § 637 lg 1 kohaselt maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tavaliseks tasuks tuleb seejuures pidada tasu, mida lepingu pooleks olev töövõtja lepingu objektiks oleva töö eest tavaliselt võtab. Kuigi hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingus ei ole lisatööde tasus kokku lepitud, ilmneb hageja tavaline tasu hageja poolt töö eest esitatud ja kostja tasutud arvetest, millest nähtub, et hageja tunnitasu on olnud läbivalt 20 eurot tunnis. Kuivõrd maakohus tuvastas, milline on hageja tavaline tasu, ei pidanud kohus hindama, milline tasu oleks käesoleval juhul mõistlik ega lähtuma kostja selgitustest lisatöödele kulunud maksumuse kohta.
15.Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus ei ole eksinud hagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisel, tõendite hindamisel ega õigusnormide tõlgendamisel, millest tulenevalt jätab kolleegium apellatsioonkaebused TsMS § 637 lg 21 alusel menetlusse võtmata. Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust muuta maakohtu otsuse resolutsiooni.
16.Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 1 järgi apellandi kanda. Kuna vastustajatel ei ole apellatsioonkaebuste menetlusse võtmise staadiumis veel hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, ei tule apellantidel vastustajate apellatsioonimenetluse kulusid hüvitada.
17.Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.
18.Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente ringkonnakohus elektrooniliselt ega paberkandjal ei tagasta. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.