Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Andres Suik 21.09.2021, Tallinn 2-21-118558 Correct master OÜ hagi Osaühing SemiService vastu võla nõudes 2 000 eurot Hageja: Correct master OÜ (registrikood 16082543; asukoht xxx, 12917 Tallinn; e-post: [email protected]); Hageja seaduslik esindaja: X (isikukood xxxxxxxxxxx); Kostja: Osaühing SemiService (registrikood 11034172; asukoht xxx, 10137 Tallinn; e-post: [email protected]); Kostja seaduslikud esindajad: A (isikukood xxxxxxxxxxx) ja B (isikukood xxxxxxxxxxx). Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)
RESOLUTSIOON
Rahuldada hagi osaliselt. Välja mõista kostjalt Osaühing SemiService hageja Correct master OÜ kasuks 940 eurot. Jätta hagi rahuldamata 1 060 euro nõudes. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine: 4.1 Jätta menetluskulud 47% kostja ja 53% ulatuses hageja kanda. 4.2 Kostjal Osaühing SemiService hüvitatavad menetluskulud puuduvad. 4.3 Mõista kostjalt Osaühing SemiService välja hageja Correct master OÜ kasuks menetluskulud summas 105,75 eurot.
5.Rahuldada hageja 08.08.2021 Correct master OÜ taotlus riigilõivu tagastamiseks.
6.Tagastada tsiviilasjas nr 2-21-118558 hagiavalduselt enamtasutud riigilõiv summas 60 eurot ning kanda see Correct master OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX (Swedbank). Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Correct master OÜ esitas 18.06.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult Osaühing SemiService 2 000 euro saamiseks. Kohus tegi 21.06.2021 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 21.06.2021 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Võlgnik Osaühing SemiService esitas 05.07.2021 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu 13.07.2021 määrusega anti avaldaja nõue võlgniku vastu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas Correct master OÜ ́d 13.07.2021 määrusega esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendava riigilõivu.
2.Correct master OÜ (hageja) esitas 25.07.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse Osaühing SemiService vastu 2 000 euro nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 26.07.2021 määrusega menetlusse. Kohus menetleb käesolevat tsiviilasja nr 2-21-118558 lihtmenetluses (kirjalikus menetluses), mille kohta on täpsemad selgitused antud Harju Maakohtu 26.07.2021 kohtumääruses.
3.Osaühing SemiService (kostja) esitas 09.08.2021 vastuse hagiavaldusele, millele hageja esitas oma vastuväited 22.08.2021. Kohus andis 23.08.2021 määrusega pooltele tähtaja lõplike seisukohtade, sh menetluskulude nimekirja esitamiseks hiljemalt 01.09.2021 ning seisukoha esitamiseks vastaspoole menetluskulude kohta 2 päeva jooksul vastaspoole menetluskulude nimekirja ja tõendite kättetoimetamisest arvates, kuid mitte hiljem kui 03.09.2021. Kohus pakkus pooltele kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust ning määras kompromissile mittejõudmise korral tähtaja otsuse avalukult teatavaks tegemiseks hiljemalt 21.09.2021.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
4.Hageja palub mõista kostjalt aadressil Nõmme tee 60-3 tehtud tööde eest tasu summas 2 000 eurot, mille kohta on kostjale esitatud arve nr 2021029. Hageja põhjendab oma nõuet järgmiselt.
5.Töövõtjast hageja ja tellijast kostja leppisid kokku teostada ridaelamu garantiiperioodi-järgsed viimistluse parandustööd aadressil Nõmme tee 60 korterites nr 1 kuni 7. Kostja on jätnud maksmata Nõmme tee 60-3 teostatud tööde eest 2 000 eurot, millest 1 460 eurot on tasu korteris nr 3 teostatud tööde eest ja 540 eurot Nõmme tee ridaelamu rõdupiirete värvimise eest. Hageja esitas 14.05.2021 kostjale arve, mille maksetähtajaks oli 17.05.2021. Hageja saatis 06.06.2021 kostjale meeldetuletuse maksetähtajaga 10.06.2021, millele kostja ei reageerinud ega selgitanud maksmata jätmise põhjust.
6.Hageja ja kostja kohtusid iga kord enne töödega alustamist töömaal, vaatasid üle tööde mahud. Enamus korterites selgus, et kostja ja korteriomanike poolt varasemalt fikseeritud ülevaatuse akt ei vasta tegelikkusele, pragusid ja muid defekte on palju rohkem kui varasemal ülevaatusel. Hageja töömaht suurenes. Lisaks oli kahes korteris palju erinevaid värvitoone: korteris nr 6 oli kaheksa erinevat värvitooni, korteris nr 7 oli kuus erinevat värvitooni, mille viimistlemine võtab rohkem aega. Lisaks ei klappinud kostja antud värvikoodid seinal olevatega. Seega pidi hageja parandatud seinad algusest lõpuni 2 korda üle värvima.
7.Kostja oli teadlik kõikidest lisatöödest, kuivõrd hageja ja kostja kohtusid töömaal enne tööde algust, probleemi tekkimisel ja töö kestel. Kostja käis kohal vaatas koos hagejaga murekohad üle ning lepiti kokku lisatööde osas. Kostja ei saa eeldada, et suurem töömaht ja lisatööd maksavad sama palju kui töö mõnes teises korteris, kus oli tööd vähem. Kui kostja seda eeldas, siis oleks ta pidanud seda hagejaga arutama.
8.Hageja esitas kostjale arved tehtud tööde eest ja kostja tasus ka arved, mille summa olid suurem kui 1 200 eurot, ilma, et oleks hagejale eelarvest rääkinud. Arve suurem summa tulenes töömahust ja keerukusest ja kostja oli sellest teadlik. Kostja ei saa tagantjärgi väita, et hageja ei teavitanud teda suurenenud töömahust, kuivõrd hageja ja kostja kohtusid objektil enne töö algust ja vajadusel ka töö kestel. Hageja tegi tellitud töö, olles eelnevalt kostjaga objekti üle vaadanud ja töös kokku leppinud.
9.Kostja ei täitnud omale võetud kohustusi. Kostja võttis kohustuseks tagada, et korteriomanikud tagavad ligipääsu viimistlustöid vajavate seinte-lagedeni. Hageja pidi ise mööblit ja muid dekoratsioone pidevalt eest ära liigutama, kaotades sellega aega. Hageja teavitas sellest kostjat, kuid kostja ei võtnud selleks midagi ette.
KOSTJA VASTUVÄITED
10.Kostja vaidles oma 09.08.2021 vastuses hagiavalduses esitatud nõuetele täies ulatuses vastu. Kostja tõi esile, et kostja poolt on kohustused täidetud ja nõue on lõppenud, sest kostja on tasunud hagejale suurema summa, s.o kokku 10 584,11 eurot, kui on põhjendatud nõuded summas 10 384,11 eurot.
11.Kostja tunnistab arvetel nr 2021006, 2021011, 2021013, 2021020, 2021024, 2021028 ja 2021029 kajastud korterite nr 1-7 viimistluse parandustöid vastavalt kokkulepitud siduvale eelarvele summas 1 200 eurot korteri kohta ja kokku 8 400 eurot. Kostja tunnustab arvetel nr 2021007, 2021012 ja 2021020 kajastatud materjalide maksumust summas 464,11 eurot. Kostja tunnustab arvel nr 2021028 kajastatud lisatasu korteri nr 6 krohvikahjustuse 8 m2 pinnal parandamisega summas 980 eurot. Kostja tunnustab arvel nr 2021029 kajastatud lisatasu korterite nr 1 kuni 7 rõdupiirete värviviimistluse parandamisega summas 540 eurot. Kostja tunnustab kokku hageja nõudeid summas 10 384,11 eurot. Seetõttu on hageja esitatud arve nr 2021029 Nõmme tee 60 korter 3 garantiitööde eest kostja poolt tunnustatud osas 1 200 eurot ja rõdupiirete värvimise lisatöö eest 540 eurot tasutud kostja poolt arvete nr 2021020 ja 2021028 eest tasutud enammaksete arvelt.
12.Kostja ja hageja on kokku leppinud teostada ridaelamu aadressiga Nõmme tee 60 korterite nr 1 kuni 7 garantiiperioodi järgsed viimistluse parandustööd siduva eelarvega summas 1 200 eurot korteri kohta. Töövõtu maht kokku 7 korterit. Kokkulepe tööde maksumuse osas tehti peale hageja poolt töömaal olukorraga tutvumist ning kostja ja korteriomanike vahel allkirjastatud korterite viimistluse garantiitööde ülevaatuse aktiga tutvumist. Kostja ja hageja vahel ei ole kokkulepet, et tööde maksumuse aluseks on hageja poolt esitatav töötundide arv. Kostja ja hageja vahel ei ole kokkulepet, et tööde maksumus suureneb korterites kasutatavate värvitoonide arvust sõltuvalt. Kokkulepe oli, et materjalide hanked ja tarned töömaale korraldab hageja ja kostja tasub juurde ainult materjalide maksumuse osas vastavalt hageja esitatud arvestusele ja kuludokumentide koopiatele. Kokkulepe oli, et parandustööde ala ei piirdu vahetult mittevastavuse ümbrusega, vaid vajadusel värvitakse üle kogu lae või seina element.
13.Olukorraga tutvumiseks valiti korter nr 5, põhjuselt et antud korteris esines kõige rohkem, erinevates ruumides (lisaks majandusruumis ja wc’s) ja erineva sisuga (lisaks pragudele ka veekahjustused lagedes) parandamist vajavaid viimistluse mittevastavusi. Kokkulepe oli, et iga korteri töödega alustamisele eelnevalt omanik, kostja ja hageja esindajad kontrollivad varasemalt omanikega allkirjastatud garantiitööde ülevaatuse aktis tööde vastavuse tegelikule olukorrale ja maalritööde mahud kooskõlastatakse kirjalikult. Kokkuleppe järgi eeldati arvestuslikuks tööde
ajaks korteri kohta 1 töötaja ja 8 tunnise normtööajaga 4 tööpäeva. Korteri kohta kokku kuni 32 töötundi ja summas 640 eurot (20 eurot/töötund). Peale esimese korteri (korter nr 5) tööde teostamist kohtuti hageja sooviavalduse järel uuesti, et läbi rääkida eelnevalt kokkulepitud viimistluse parandustööde maksumus osas. Hageja väitis, et tööde teostamiseks kulus esialgu hageja poolt arvestatud 32 töötunni asemel 60 töötundi. Hageja soovis muuta enne töödega alustamist kokkulepitud hinna 640 eurot korteri kohta suuremaks 560 euro võrra, kokku 1 200 eurot korteri kohta. Kostja ja hageja vahel lepiti kokku teostada edaspidi korteri viimistluse parandustööd siduva eelarvega summas 1 200 eurot korteri kohta. Tellija nõustus tasuma uue hinnaga ka juba teostatud korteri 5 viimistluse parandustööde eest.
14.Tegemist ei ole olnud olukordadega, mille tõttu eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha hageja poolt. Võimalikud erinevused kokkulepituga oli võimalik välja selgitada enne töödega alustamist, sest igas uues korteris töötamisele eelnevalt kontrollisid hageja, kostja ja korteri omanik üle korteri omanikuga allkirjastatud garantiitööde ülevaatuse aktis tööde vastavuse tegeliku olukorraga ja markeerisid töömaal hageja tööde hulka kuuluvad parandustööd. Kostja saatis korteris töödega alustamisel koos värvitoonide infoga ka info eeldatavate värvipindade mahtude kohta. Hagejal oli võimalik hinnata enne töödega alustamist, kas eelseisvad tööde mahud vastavad kostja ja hageja vahel kokkulepitud eelarvele. Hageja ei ole arvetega nr 2021020 (korter nr 7 tehtud tööd) ja nr 2021029 (korter nr 3 tehtud tööd) seotud tööde alustamisel, tööde teostamise kestel ega arvete esitamisel kostjale teatanud eelarve ületamise vajadusest.
15.Hageja on esitanud arved nr 2021006, 2021011, 2021013 ja 2021024 vastavalt korterites nr 5, 2, 4 ja 1 teostatud viimistluse parandustööde eest kokkulepitud summas 1 200 eurot korteri kohta. Töövõtja ei ole esitanud eelviidatud arveid erinevate maksumustega vastavalt erinevustega tööde mahtudes ja värvitoonide arvus. Korterite nr 5, 2, 4 ja 1 mittevastavuste punktide arvud olid erinevad ja varieerusid üle kahe korra vahemikus 15 kuni 32 mittevastavust korteri kohta ning eeldatavalt värvitavad pinnad varieerusid vahemikus 131 m2 kuni 174 m2. Korteris nr 2 on kasutatud palju erinevaid värvitoone, kuid hageja esitas arve nr 2021011 korteris nr 2 teostatud garantiitööde eest kokkulepitud summas 1 200 eurot.
16.Hageja arvetel nr 2021020 (korter nr 7 seotud tööd) ja nr 2021029 (korter nr 3 seotud tööd) märgitud lisatasude aluseks olevaid töid ei ole teostatud ja nõuded on vastuolus olemasolevate tõenditega. Kostja ei nõustu arvega nr 2021020 (korter nr 7 seotud tööd) summas 800 eurot ja arvega nr 2021029 (korter nr 3 seotud tööd) summas 260 eurot. Korter nr 7 töödega seoses on esitatud hageja poolt arve nr 2021020 kokku summas 2 074,09 eurot. Kostjaga on e-kirja teel vahetult enne arve esitamist kokkulepitud lisanduvad materjalide kulud summas 74,09 eurot. Kostja ja hageja vahel lepiti kokku teostada korteri viimistluse parandustööd siduva eelarvega summas 1200 eurot korteri kohta. Hageja on arvele nr 2021020 märkinud võrreldes kokkulepitud siduva eelarvega tööhinnast 800 eurot ehk 66% suurema summa. Hageja ei ole Kostjaga enne tööde teostamist ega arve esitamist kokku leppinud lisatasu summas 800 eurot maksmist.
17.Kokkulepitud siduva eelarve summa 1 200 eurot aluseks oleva korter nr 5 tööhulk ehk mittevastavuste punktide arv oli kokku 32 ja ülevärvimist vajavate pindade võimalik pindala kuni 166 m2, millele lisandus korteri nr 5 omaniku poolt põhjustatud viimistluse kahjustused 3 punktis ja ülevärvitava pindade suurusega kuni 26 m2. Korter nr 7 töötamisele eelnevalt kontrollisid hageja, kostja ja korteri omanik üle korteri omanikuga allkirjastatud garantiitööde ülevaatuse aktis tööde vastavuse tegeliku olukorraga ja markeerisid töömaal tööde hulka kuuluvad parandustööd. Korter nr 7 mittevastavuste punktide arv oli 27 ja ülevärvitava pindade suurus kokku kuni 135 m2. Seega korter nr 7 mittevastavuste punktide arv oli 15,6% väiksem kui kokkulepitud siduva eelarve aluseks oleva korter nr 5 mittevastavuste punktide arv 32 ja paranduspindade pindala kokku oli 18,7% väiksem. Hagejal puudub ka sisuline põhjendus ja puudavad tõendid mille alusel hageja nõuab korter nr 7 garantiitööde eest 66% suuremat tasu kui oli poolte vahel kokkulepitud siduvas töö eelarves.
18.Mõistlik ei ole olukord, kus hageja teostas väidetavalt korteris nr 7 oluliselt rohkem töid, kui oli eelnevalt siduva eelarvega kokkulepitud tööde maht ja maksumus, aga seejuures ei andnud eelarve ületamise vajadusest teada peale töömaa ülevaatamist ega peale värvitooni käsitleva info saatmist eeldatavate värvipindade mahtude kohta.
19.Korter nr 3 töödega seoses on esitatud hageja poolt arve nr 2021029 kokku summas 2 000 eurot. Kostja tunnustab arve nr 2021029 märgitud lisatasu korterite nr 1 kuni 7 rõdupiirete värviviimistluse parandamise tööde eest summas 540 eurot. Kostja ja hageja vahel lepiti kokku teostada korteri viimistluse parandustööd siduva eelarvega summas 1 200 eurot korteri kohta. Hageja on arvele nr 2021029 märkinud võrreldes kokkulepitud siduva eelarvega tööhinnast 260 eurot suurema summa. Hageja ei ole kostjaga enne tööde teostamist ega arve esitamist kokku leppinud lisatasus 260 eurot. Korter nr 3 omanikuga allkirjastatud garantiitööde ülevaatuse aktis ja enne tööde algust omaniku, kostja ja hageja esindajaga markeeritud mittevastavuste punktide arv oli koos omanike poolt põhjustatud kahjustustega 20. Siduva eelarve kokkuleppe aluseks oleva korter nr 5 mittevastavuste punktide arv oli 32. Hagejal puudub sisuline põhjendus ja ei ole esitanud tõendeid mille alusel nõuda oluliselt väiksema tööde mahuga korter nr 3 tööde eest suuremat tasu kui oli poolte vahel kokkulepitud siduva töö eelarvega.
20.Kostja tunnustab arvel nr 2021028 kajastud nõuet korter nr 6 viimistluse parandustöid vastavalt kokkulepitud siduvale eelarvele summas 1200 eurot ning korter nr 6 teostatud ja kostjale eelnevalt kirjalikult teatatud krohvikahjustuse parandamise eest summas 980 eurot, kokku 2 180 eurot. Kostja ei nõustu arvega nr 2021028 summas 1 140 eurot, mille osas korter nr 6 lisatööde nõue on liialdatud.
21.Töödega alustamisele eelnevalt omanik, kostja ja hageja esindajad kontrollisid korteris nr 6 varasemalt omanikega allkirjastatud garantiitööde ülevaatuse aktis tööde vastavuse tegelikule olukorraga. Esialgses aktis oli märgitud kokku 23 mittevastavuse punkti, mis vajasid viimistluse parandustööde teostamist garantiitööde korras ja täiendavalt lepiti kokku veel lisaks 1 mittevastavuse parandamise osas. Kostja nõustus samuti omal kulul parandama korteri nr 6 omaniku poolt põhjustatud viimistluse kahjustused 3 punktis (välisukse kõrval seinas viimistluse kahjustus, 2 m2 ja 1. korruse vannitoa seinas viimistluse kahjustus, 2 m2 ja terrassi ukse kõrval seinas krohvi ja viimistluse kahjustus 2 m2 ) ja ülevärvitava pindade suurus kuni 6 m2. Kokku 27 mittevastavuse punkti, mis on väiksem tööde maht, kui siduva eelarve kokkuleppe aluseks oleva korter nr 5 mittevastavuste punktide arvu 32 korral. Eelviidatud töödega alustamisele eelneval töömaa ülevaatusel fikseeriti trepikäigu seinas pragu, kuid ülevaatusel ei kontrollitud, et värviviimistluse aluskihi krohv on osaliselt lahti. Hageja teavitas kostjat parandustööde käigus selgunud osaliselt lahtisest krohvi aluskihist trepikäigu seinas ja lepiti kokku parandustöödes. Mittevastavuse parandamiseks on vajalik lahtised krohvipinnad eemaldada, taastada pindade nakkeomadused ja teostada uus krohvi- ja värviviimistlus.
22.Hageja esitas korter nr 6 eest arve nr 2021028 kokku summas 3 320 eurot, mis sisaldas nõuet korter nr 6 viimistluse parandustööde eest vastavalt kokkulepitud siduvale eelarvele summas 1 200 eurot ning muus osas moodustas nõue eelkirjeldatud krohvikahjustuste parandamise eest summas 2 120 eurot. Hageja ja kostja vahel ei ole krohvitööde ja sellele järgneva värviviimistluse hinda määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud. Hageja nõue korter nr 6 krohvikahjustuste parandamise eest summas 2 120 eurot ei ole mõistlik, sest kui maha arvestada turuhinnas kuni 24 m2 värviviimistluse eeldatav maksumus 240 eurot ja maha arvestada turuhinnas kuni 8 m2 krohvimistööde eeldatav maksumus 80 eurot, siis muude seotud tööde nagu lahtise krohvi eemaldamise, trepikäigus tellingute ja kaitsekatete paigaldamise ja teisaldamise ning töömaa korrastamise eest küsitav tasu oleks 1 800 eurot ehk ehitusturu spetsialisti keskmisele ajatöötasule taandatuna 90 töötunni ehk üle 11 normtöötundidega tööpäeva tasu. Kostja tunnustab nõuet korteri nr 6 krohvikahjustuse parandamise eest summas kokku 980 eurot.
23.Kostja on arved nr 2021020 ja 2021028 täies ulatuses tasunud tööde jätkumise huvides ning arvete tasumisel käitunud võlaõigusseaduses sätestatud hea usu põhimõttest lähtudes.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
24.Hageja esitas 22.08.2021 omapoolsed seisukohad kostja 09.08.2021 hagivastusele. Hageja tõi esile, et kostja oli teadlik asjaolus, et ehituse käigus tehti mitmeid ehituslikke vigu. Näiteks ei pandud krohvimisel armeerimisvõrku või kohati oli see valesti paigaldatud, mille tagajärjel oli seintel palju pragusid ja kohati oli krohv seinast lahti, mistõttu oli hagejal palju rohkem garantiijärgset tööd korterites nr 3,6 ja 7. Kostja andis loa lisatööde teostamiseks.
25.Hageja ja kostja leppisid kokku, et juhul, kui hageja ei saa teha kohtparandust, siis ta värvib üle terve 1 laepaneeli või 1 seinajupi, kuid hageja ja kostja ei leppinud kokku, et lisatööde puhul, mis tekkisid 6-8 erineva värvitooni kasutamise ja terve korteri 2-korda ülevärvimise tõttu.
26.Hageja teatas 01.09.2021 menetlusdokumendis, et on teinud kostjale ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Hageja selgitusel pole kostja hageja kompromissi sõlmimise ettepanekule vastanud.
27.Kostja esitas 01.09.2021 täiendavad seisukohad. Hageja seisukoht on ebaloogiline, kui hageja nõuab lisaraha samal põhjendusel, millega hageja ja kostja juba suurendasid esialgset hinnakokkulepet 640 eurolt summani 1 200 eurot korteri kohta. Kostja ei nõustu arvega nr 2021020 korter nr 7 seotud tööde eest summas 800 eurot ja arvega nr 2021029 korter nr 3 seotud tööde eest summas 260 eurot. Hageja väidab, et korter nr 7 värvikoodid olid valed ja seetõttu suurenes hageja tööde maht. Samas küsis hageja kostjalt peale garantiitööde lõppu uuesti korter nr 7 värvikoodide info, et teostada peale kokkulepitud garantiitööde lõppu korteris nr 7 lisa värvitöid. Hageja ei ole esitanud tõendeid valede värvikoodide väidete kinnitamiseks. On ebaloogiline, et hageja väidab, et korter nr 7 värvikoodid olid valed ja põhjustasid lisatööd, aga seejärel soovib saada veelkord „valede“ värvikoodide infot, et teostada peale garantiitööde lõppemist korteris nr 7 tasuta värvitöid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses, siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16 p 16).
29.Kohus on võtnud kõik poolte esitatud tõendid asja materjalide juurde. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus kuulub osalisele rahuldamisele ja põhjendab seda kohtuotsuse alljärgnevates punktides.
30.Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et hageja ja kostja sõlmisid töövõtulepingu ridaelamu Nõmme tee 60 korterites nr 1-7 garantiiperioodi-järgsete viimistlustööde teostamiseks. Ei esine vaidlust, et kostja on hagejale tasunud eelviidatud objektil teostatud tööde eest 10 584,11 eurot ning jättis tasumata viimase arve nr 2021029 summas 2 000 eurot.
31.Pooltel on erimeelsus, kas nad leppisid kokku eelarves ning kas on sõlmitud täiendav kokkulepe lisatööde teostamiseks. Samuti on vaidlus asjaolus, kas kostjal esineb enammakstud tasu näol tasaarvestamise õigus kostja poolt osaliselt omaksvõetud tasu maksmise kohustusega.
32.Käesoleval juhul on tegemist töövõtulepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 tähenduses. Hageja on esitanud kostja vastu töövõtulepingu täitmisest tuleneva tasunõude. Hageja põhinõue on nõue raha maksmise kohustuse täitmiseks, mis võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel. Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas ja millises tasus on pooled kokku leppinud, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaksid nõude maksmapaneku.
33.VÕS § 639 lg 1 kohaselt võib töövõtulepinguga kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Töövõtja, kes väidab, et töövõtulepingu eelarve ei olnud VÕS § 639 lg 1 mõttes siduv, peab eelnimetatud eelduse ümber lükkama ja seda tõendama (vt nt Riigikohtu 12. novembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1102-14, p 14). Hageja väidab, et pooled pole (siduvas) eelarves kokku leppinud ning et tasu suurus kujunes sõltuvalt iga korteri tegelikest tööde mahtudest, mis tehti kindlaks enne igas korteris töödega alustamist. Samas toob hageja esile, et hageja töömaht suurenes lisatööde tõttu ning et kostja oli lisatööde teostamiseks andnud eelneva nõusoleku. Eelarve puudumise kohta hageja tõendeid ei esitanud. Kostja on arvamusel, et pooled leppisid kokku siduvas eelarves 1 200 eurot korteri kohta. Kostja esitas kohtule tõendina poolte peetud kirjavahetuse, millest nähtub, et pooled leppisid (eelnevalt) korteri nr 5 näitel, et teostatavate maalritööde hinnaks on 640 eurot korteri kohta (dtl 62-63). Kostja väitel pärast korteris nr 5 tööde valmimist lepiti poolte vahel kokku teostada edaspidi korteri viimistluse parandustööd siduva eelarvega summas 1 200 eurot korteri kohta. Kostja nõustus tasuma uue hinnaga ka juba teostatud korteri 5 viimistluse parandustööde eest. Hageja pole eelnimetatud kostja väitele ega poolte kirjavahetusele (dtl 62-63) vastuväiteid esitanud. Ka kostja esitatud pangakonto väljavõttest (dtl 61) ja hageja poolt kostjale esitatud arvetest (dtl 85, 87, 89, 91) nähtub, et korterites nr 1, 2, 4, 5 teostatud tööde eest tasus kostja hagejale 1 200 eurot iga korteri kohta. Sellega loeb kohus tuvastatuks, et pooled leppisid kokku siduvas eelarves summas 1 200 eurot korteri kohta.
34.Poolte peetud kirjavahetusest nähtub, et tüüpiliseks viimistluse mittevastavuseks oli: 1) praod täisbetoneeritud müüritiste avade nurkades; 2) pragu/juuspragu 1. korruse pikkades seintes, mõnedel juhtudel sarnane pragu 2. korruse tubade müüritistes; 3) akrüüli viimistlus lahti/pragu akende ja välisuste üleminekutel seintel/nurkades; 4) pragu/akrüüli viimistlus lahti metallkarkassi kipskonstruktsioonides üleminekul lagedele/nurkades; 5) praod metallkarkassi kipskonstruktsioonides; 6) veekahjustused 2. korruse õõnespaneel lagedes/nurgas; 6) juuspraod 1. korruse monoliitbetoonlagede üleminekul õõnespaneel-lagedele (dtl 62). Hageja ei ole nimetatud tõendile vastuväiteid esitanud. Seetõttu loeb kohus tuvastatuks, et poolte sõlmitud siduva eelarvega tööde hulka kuulus eelnimetatud tööde teostamine. Poolte vahel puudub vaidlus asjaolus, et ehitusmaterjalide eest tasuti juurde eraldi vastavalt kostja esitatud arvestusega ja kuludokumentidega. Selline tingimus nähtub ka kostja esitatud kirjavahetusest (dtl 62-63).
35.VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Antud juhul puudub poolte vahel vaidlus, et kostja on talle kohustuse täitmisena vastu võtnud, mille puhul eeldatakse vastavalt VÕS § 76 lõikele 4, et täitmine on täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega tuleb kohtul analüüsida, kas kostja on esitanud täitmisnõudele vastuväiteid, mis välistaksid tasunõude maksmapaneku.
36.Hageja nõuab kostjalt arve nr 2021029 summas 2 000 eurot tasumist. Hageja väitel sisaldab arvel nr 2021029 kajastatud tasu endas 1 460 eurot korteri viimistluse eest ja 540 eurot tasu rõdupiirete värvimise eest. Hageja tõi esile, et korteris nr 3 oli vaja teostada töid suuremas mahus, kuivõrd korterite väliseinad ja laed olid üleni pragusid täis seoses ehituse käigus valesti paigaldatud armeerimisvõrguga või selle puudumisega. Kostja põhivastuväide on see, et hageja ja
kostja vahel puudus kokkulepe lisatööde teostamiseks. Kostja tunnistab arvel nr 2021029 kajastud korteri nr 3 viimistluse parandustöid vastavalt kokkulepitud siduvale eelarvele summas 1 200 eurot. Kostja tunnistab arvel nr 2021029 kajastatud lisatasu korterite nr 1 kuni 7 rõdupiirete värviviimistluse parandamisega summas 540 eurot. Kostja ei nõustu arvega nr 2021029 summas 260 eurot. Kostja väitel ei ole hageja arvel nr 2021029 kajastatud tööde alustamisel, tööde teostamise kestel ega arve esitamisel kostjale teatanud eelarve ületamise vajadusest.
37.Seega pidi hageja antud juhul tõendama korteri nr 3 lisatööde osas kostjaga kokkuleppe sõlmimist. Kohtu hinnangul sellise kokkuleppe sõlmimist asjas kogutud tõenditest ei nähtu, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt korteris nr 3 teostatud lisatööde eest siduvat eelarvet ületavat tasu summas 260 eurot. Selles osas jätab kohus hagi rahuldamata.
38.Kostja väidab, et ülejäänud nõude osas, s.o 1 740 eurot, on kohustus täidetud, kuivõrd kostja on tasunud hagejale lisatööde eest, milleks kostjal puudus kohustus ning milliseid töid kostja ei tunnista. Kohus käsitleb eelnimetatud kostja vastuväidet kui tasaarvestamise avaldust, mis on esitatud konkludentselt. Konkludentne on seejuures selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (RKTKo 2-18-109972 p 12). Seega peab kohus analüüsima küsimust, kas kostjal esineb nõue, millega on kostjal õigus hageja tasunõue summas 1 740 eurot tasaarvestada.
39.Kostja toob esile, et hageja esitatud arve nr 2021029 Nõmme tee 60 korter 3 garantiitööde eest kostja poolt tunnustatud osas 1 200 eurot ja rõdupiirete värvimise lisatöö eest 540 eurot on tasutud kostja poolt arvete nr 2021020 ja 2021028 eest tasutud enammaksete arvelt. Korter nr 7 töödega seoses on esitatud hageja poolt arve nr 2021020 kokku summas 2 074,09 eurot. Kostjaga on ekirja teel vahetult enne arve esitamist kokku lepitud lisanduvad materjalide kulud summas 74,09 eurot. Kostja ja hageja vahel lepiti kokku teostada korteri viimistluse parandustööd siduva eelarvega summas 1 200 eurot korteri kohta. Hageja on arvele nr 2021020 märkinud võrreldes kokkulepitud siduva eelarvega tööhinnast 800 eurot ehk 66% suurema summa. Hageja ei ole kostjaga enne tööde teostamist ega arve esitamist kokku leppinud lisatasu summas 800 eurot maksmist.
40.Kuivõrd kostja on arvel nr 2021020 (dtl 90) kajastatud tööde eest tasunud (dtl 61), kehtib VÕS § 76 lõikest 4 tulenev eeldus, et töövõtuleping on kohaselt täidetud ning vastuvõetud töö vastas lepingutingimustele. Kui tellija soovib pärast töö vastuvõtmist tugineda selle lepingutingimustele mittevastavusele, peab ta vaidluse korral tõendama , et tema etteheidetavad puudused esinesid tööl juba üleandmise hetkel (RKTKo 3-2-1-80-08 p 21, 31). Antud juhul ei tugine kostja tööde mittevastavusele lepingutingimustele, vaid sisuliselt alusetu rikastumise regulatsioonile, mille kohaselt puudus tal kohustus tasuda arvel nr 2021020 märgitud tööde eest rohkem kui 1 200 eurot ning 800 eurot on makstud alusetult. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Nõude aluseks on VÕS § 1032 lg 1, mille kohaselt võib üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Seega pidi kostja tõendama, et on teinud hagejale alusetu soorituse 800 euro tasumise näol.
41.Kostja toob esile, et korter nr 7 mittevastavuste punktide arv oli 27 ja ülevärvitava pindade suurus kokku kuni 135 m2. Korter nr 7 mittevastavuste punktide arv oli 15,6% väiksem kui kokkulepitud siduva eelarve aluseks oleva korter nr 5 mittevastavuste punktide arv 32 ja paranduspindade pindala kokku oli 18,7% väiksem. Nimetatud väite tõendamiseks esitab kostja korteri nr 7 kohta allkirjastatud garantiitööde akti (dtl 96-97) ja garantiitööde võrdlustabeli (dtl 64). Kostja meelest puudub ka sisuline põhjendus ja puudavad tõendid mille alusel hageja nõuab korter nr 7 garantiitööde eest 66% suuremat tasu kui oli poolte vahel kokkulepitud siduvas töö eelarves.
42.Kostja väitele korteris nr 5 ja nr 7 teostatud tööde mahtude kohta hageja vastuväiteid ei esitanud. Samuti ei vaielnud hageja vastu kostja esitatud tõenditele. Hageja tõi esile, et korteris nr 7 oli palju lisatööd. Korteris nr 7 oli 6 erinevat värvitooni, mille viimistlemine võtab rohkem aega. Samuti ei klappinud hageja väitel kostja antud värvitoonide koodid. Lisaks ei vastanud kostja ja omaniku poolt koostatud ülevaatuse akt kokkulepitule, kuna varasemalt fikseeritud kahjustusi oli hageja väitel palju rohkem. Lisaks oli korteris nr 7 palju mööblit ja dekaratsioone, mis segasid töö tegemist ning mille liigutamine mõjutab ka töötundide arvu.
43.Valede värvitoonide osas tõi kostja esile, et pärast garantitööde lõppu küsis hageja uuesti korter nr 7 värvikoodide kohta, et teostada peale kokkulepitud garantitööde lõppu korteris nr 7 lisa värvitöid. Selle väite tõendamiseks esitas kostja hagejale 17.05.2021 saadetud kirja, mille oli kostjale eelnevalt, s.o 30.03.2021 juba saatnud (dtl 141-142). Kostja tõi esile, et hageja pole tõendanud valede värvikoodide väiteid.
44.Kohus on seisukohal, et kostja on garantiitööde akti ja võrdlustabeliga tõendanud, et töömaht korteris nr 7 ei olnud suurem kui korteris nr 5, mille eest oli hageja esitanud arve summas 1 200 eurot. Hageja ei ole nimetatud tõendite usutavust kahtluse alla seadnud. Lisaks on kohus seisukohal, et tööde teostamist segavate esemete liigutamine ja ümberpaigutamine peaks kuuluma siduvas eelarves kokkulepitud tööde hulka. Hageja pole tõendanud, et nimetatud töid pidi tegema kolmas isik või kostja iseseisvalt. Omapoolseid tõendeid, mis kinnitaksid hageja väiteid töömahu suurenemisest ning lükkaksid ümber kostja esitatud dokumentaalsed tõendid, pole hageja esitanud. Kohus loeb tuvastatuks, et kostjal puudus alus tasuda korteri nr 7 teostatud tööde eest siduvat eelarvet ületavat tasu summas 800 eurot, mistõttu esineb kostjal selles osas alusetu rikastumise nõue hageja vastu VÕS § 1028 lg 1 ja VÕS § 1032 lg 1 alusel.
45.Kostja ei tunnista arvel nr 2021028 kajastud tasu summas 1 140 eurot, mille osas korter nr 6 lisatööde nõue on liialdatud. Kostja võtab omaks, et nimetatud korteris lepiti kokku lisatöödes – värviviimistluse aluskihi krohv oli osaliselt lahti. Vajalikud lahtised krohvi osad eemaldati ja krohvikiht taastati pinnal kuni 8 m2 ning eeldatav taastatav värviviimistluse pindala trepiseinas ja sellega külgnevastes seintes kuni 16 m2. Hageja tõi esile, et hageja ja kostja vahel ei ole krohvitööde ja sellele järgneva värviviimistluse hinda määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud. Kostja tunnustab nõuet korteris nr 6 krohvikahjustuse parandamise eest summas 980 eurot. Kostja põhjendab nimetatud tasu suurust ehitusturu spetsialisti keskmise töötasuga. Hageja on seisukohal, et korteris nr 6 oli vaja teostada töid suuremas mahus, kuivõrd korteri väliseinad ja laed olid üleni pragusid täis.
46.Antud juhul ei esine poolte vahel vaidlust asjaolus, et pooled leppisid kokku korteris nr 6 lisatööde teostamisest. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et lisatöö seisnes lahtise krohvi eemaldamises ja pinna taastamises. VÕS § 637 lg 1 järgi, kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Seega kui pooled ei ole töövõtjale makstava tasu suuruses kokku leppinud, loetakse § 637 lg-s 1 sisalduva tõlgendusreegli kohaselt, et töö tegemise eest võlgnetakse tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Tavaliseks tasuks tuleb seejuures pidada tasu, mida lepingu pooleks olev töövõtja lepingu objektiks oleva töö eest tavaliselt võtab (RKTKp 3-2-1-72-11 p 12). Kuivõrd antud juhul tasus kostja hageja esitatud arve nr 2021028 täies ulatuses ning ei esitatud sellele kohtueelselt mingeid vastuväited, sh osas, et arvel on kajastatud suurem tunnihulk või tunnihind, siis puudub kostjal kohtu hinnangul õigus tugineda väitele, et arvesse tuleks võtta ehitusturu keskmised hinnad. Kohus on seisukohal, et kostja-poolne arve tasumine kinnitab poolte kokkulepet lisatööde maksumuse osas. Ka siis kui kohaldada VÕS § 637 lg 1 teist alternatiivi – tavaline tasu, siis nähtub arvelt nr 2021006 (dtl 85), nr 2021011 (dtl 87), nr 2021020 (dtl 90), nr 2021029 (dtl 93), et hageja arvestab enda tunnitasuna 20 eurot, mis ühtib ka arvel nr 2021028 märgitud tunnihinnaga (dtl 92). Kostja pole tõendanud, et arvel nr 2021028 esitatud töötundide maht on ebaõige ning et kokkulepitud lisatööde teostamiseks kulus
hagejal vähem aega. Seega on kohus seisukohal, et kostjal puudub alusetust rikastumisest tulenev nõue hageja vastu seoses korteris nr 6 teostatud lisatöödega summas 1 140 (2 120 – 980) eurot.
47.VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 197 lg 2 lõpevad tasaarvestuse tulemusena tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Seega on hageja nõue kostja vastu summas 1 740 eurot (omaksvõetud 1200 eurot eelarve alusel + 540 euro värvimise lisatööde eest) eurot kattuvas osas tasaarvestatud kostja nõudega hageja vastu summas 800 eurot, mille tagajärjel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista töövõtulepingust tulenev tasu 940 eurot (1 740 – 800). Ülejäänud osas, s.o 1 060 euro (2 000 – 940) ulatuses jääb hagi rahuldamata.
48.Kohus ei hinda muid eelnevalt käsitlemata poolte väiteid ja tõendeid, sest need ei ole asja õigeks lahendamiseks olulised ega muudaks kohtu lõppjäreldusi hagi osalise rahuldamise kohta. Kohus ei anna hinnangut mh hageja 01.09.2021 menetlusdokumendis esitatud väitele, nagu oleks Correct Master OÜ saamata töörahad, jooksev intressivõlg ja muud kulud kokku 3070 eurot. Samas menetlusdokumendis kinnitab hageja, et kostja on jätnud talle maksmata 2000 eurot. Kohus on käesolevas asjas võtnud menetlusse üksnes hageja nõude 2000 euro saamiseks, hageja ei ole oma hagi muutnud ega nõuet suurendanud ning seetõttu ei saa kohus anda hinnangut ka hageja hilisemas menetlusfaasis esitatud väitele, et kostja võlgnevus hageja ees võiks olla intressi võrra suurem.
49.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuivõrd kohus rahuldab hagi 47% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 põhjendatuks jätta menetluskulud 53% ulatuses hageja ja 47% ulatuses kostja kanda.
50.Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks kostja menetluskulude nimekirja või kohtutoimiku materjalide põhjal. Pooled ei esitanud kohtu määratud tähtajaks kohtule oma menetluskulude nimekirja. Samuti ei ole käesolevas menetluses kohtule nähtavalt osalenud poolte lepingulised esindajad. Kohtule toimikust nähtavaks hageja menetluskuluks on tasutud riigilõiv summas 225 eurot. Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 225 eurot, seega tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 105,75 eurot (s.o 47% 225-st eurost). Kohtule ei nähtu, et kostja oleks käesolevas menetluses kulusid kandnud ja kostja ei ole tähtaegselt menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu tuleb eeldada, et kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
51.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.
52.Hageja esitas kohtule 08.08.2021 taotluse enammakstud riigilõivu tagastamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tagastatakse riigilõiv enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Tulenevalt TsMS § 150 lg-st 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. TsMS § 150 lg 4 kolmanda lause kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle
pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist (TsMS § 150 lg 6). Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 60 eurot. Hageja tasus hagiavalduse esitamisel täiendava riigilõivu summas 225 eurot. Kokku tasus hageja käesoleva menetluse raames riigilõivu 285 eurot. Vastavalt TsMS § 147 lõikele 5 maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. Hageja nõuab kostjalt 2 000 euro tasumist, mistõttu on käesoleva tsiviilasja hind 2 000 eurot ning tulenevalt TsMS § 139 lõikest 2 ja riigilõivuseaduse lisast 1 riigilõiv sellise nõude pealt on 225 eurot. Hageja tasus riigilõivu ettenähtust rohkem 60 euro ulatuses. Seega kuulub hageja taotlus enamtasutud riigilõivu tagastamiseks rahuldamisele. Vastavalt hageja taotlusele tuleb enamtasutud riigilõiv tagastada hageja Correct Master OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX (Swedbank). /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.