Võlaõigus › Töövõtulepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik

Pooled sõlmisid hankelepingu tulemusena 16.02.2018 töövõtuleping (hankeleping), mille p

-

Lepingu p 3.7. alusel oli tööde teostamine ja üle andmine jagatud neljaks etapiks ning tööd tuli üle anda lepingus toodud tähtaegadel.

-

Hageja esitas 17.06.2018 kostjale ettepaneku muuta etappide tähtaegu ja muuta tööde jaotust etappides. Tellija lepingu muutmisega ei nõustunud.

-

Hageja esitas 20.07.2018 vastuvõtmiseks I etapi arendustööd. Kostja teatas 09.08.2018 kirjaga, et ei nõustu allkirjastama töövõtja edastatud akti, sest töö on puudustega.

-

Hageja esitas 21.09.2018 uuesti vastuvõtmiseks I etapi arendustööd. Kostja teatas 28.09.2018 kirjaga, et ei nõustu allkirjastama töövõtja edastatud akti, sest töö on ikka puudustega.

-

Hageja esitas 28.11.2018 järjekordselt vastuvõtmiseks I etapi arendustööd ning samal kuupäeval ka vastuvõtmiseks II etapi arendustööd. Kostja teatas oma 14.12.2018 kirjaga, et ei nõustu allkirjastama kumbagi töövõtja edastatud akti.

-

28.11.2018 toimus koosolek, kus võeti vastu otsus, et hankelepingu esemeks oleva töö vastuvõtmine toimub tervikuna, mitte vaheetappidena. Sellest tulenevalt lepiti samuti kokku, et tellija tasub töövõtjale mitte vaheetappide kaupa vaid siis kui töö on valmis ehk lepingu lõpufaasis. Seega lähtus AS Medisoft hankelepingu lõpptähtajast, s.o. 21.06.2019 ning kavatses kõik lepingus kokkulepitud tööd täielikult ja nõuetekohaselt esitada hiljemalt hankelepingu lõpptähtajaks.

-

Kostja esitas 15.03.2019, s.o enne lepingus kokkulepitud tähtaja saabumist, hagejale lepingust taganemise avalduse. Kostja tugines taganemisel lepingu p-dele 9.2.6 ja 9.4 ning VÕS (Võlaõigusseaduse) § 116 lg-le 1 ja lg 2 p-dele 4 ja 5, ehk siis sisuliselt järgmistele asjaoludele: (i) töövõtja on vähemalt kahel korral rikkunud tööde teostamise vahetähtaega ning (ii) tellija hinnangul ei ole lepingu tähtaegne täitmine võimalik.

Kostja sulges ka hageja ligipääsu töö tegemiseks vajalikku ühisesse projektikeskkonda, kuhu oli salvestatud kogu hageja töö. -

AS Medisoft vastas kostja avaldusele 12.04.2019 leides, et taganemisavaldus on toimetu ja sellest ei tulene lepingupooltele õiguslikke tagajärgi.

-

Hageja toob välja, et 15.03.2019 seisuga oli hankelepingus sätestatud töödest teostatud 73,02 %. Ülevaade teostatud töödest edastati ka kostjale. Hageja on teostanud arendustöid 10 392 tundi ning tööde lõpetamiseks kulunuks veel vaid 3 840 tundi. Teostatud arendustööde maksumuseks on 290 029,68 eurot ilma käibemaksuta. Teostatud tööde maksumuseks koos käibemaksuga on 348 035,62 eurot.

-

VÕS § 118 lg 1 sätestab, et taganemiseks õigustatud lepingupool kaotab õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui: 1) ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi sellest teada saama; 2) täiendavalt määratud täitmise tähtaeg on möödunud. 14.12.2018 kirjas nõudis kostja hagejalt I etapi tööde üleandmist viivitamatult ning andis hagejale täiendava tähtaja II etapi tööde üleandmiseks hiljemalt 25.01.2019. Lepingust taganemise avalduse esitas kostja alles 15.03.2019 ehk I etapi tööde üleandmise esitamise tähtajast ca 3 kuud hiljem ja II-etapi tööde esitamise tähtajast 1 kuu ja 20 päeva hiljem. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et kui taganemist pikema aja jooksul pärast tähtaja möödumist ei järgne, võib teine pool uskuda, et rikkumisele tuginedes taganemist ei toimu ja lepingu täitmise jätkub. Arvestada tuleb ka seda, et 28.11.2018 leppisid pooled kokku, et hageja ei pea esitama etapiviisilisi tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ning võib tööd üle anda ühe aktiga lepingu lõpus ja kostja ei pea maksma töövõtutasu osade kaupa, vaid alles siis, kui kõik tööd on talle üle antud ning ta on saanud üle kontrollida, et need vastavad lepingule. Vastavat asjaolu tõendavad tunnistaja J Ha 03.05.2021 kohtuistungil antud ütlused. Samuti tõendab suulise kokkuleppe saavutamist tööde korraga üleandmise osas M K ja T P vaheline skype-vestlus, millest nähtub, et poolte projektijuhid on saanud enda tööandjalt teabe, et kõik neli etappi võib korraga üle anda. Viidatud tõendid kinnitavad, et pooled saavutasid suulise kokkuleppe ning muutsid lepingus sätestatud tööde etappe ja nende üleandmise korda. Lepingu suuline muutmine on õiguspärane.

-

Kostja käitumine on vastuolus ka hea usu põhimõttega TsÜS (Tsiviilseadustiku üldosa seaduse) § 138 ja VÕS § 6 alusel. Hea usu põhimõttega ei ole kooskõlas olukord, kus võlausaldaja on oma vastuolulise käitumisega jätnud võlgnikule mulje, et ta ei kavatse pärast täiendava tähtaja möödumist lepingust taganeda. Samuti tuleb arvestada, et Ha ja P ütlustega on tõendatud, et pärast 28.11.2018 ei esitanud hageja kostjale enam tööde üleandmise-vastuvõtmise akte ning kostja ei nõudnud nende esitamist. Kostja 14.12.2018 kiri oli aga esitatud vastusena hageja 28.11.2018 aktile, mis esitati enne kui pooled lepingut suuliselt muutsid.

-

Teiseks taganemisaluseks oli väide, et kostja hinnangul ei ole lepingu tähtaegne täitmine võimalik. Taganemine enne kohustuse sissenõutavaks muutumist on lubatud VÕS §-s 117 sätestatud alustel. VÕS § 117 lg 1 näeb ette, et kui enne ühe lepingupoole kohustuse sissenõutavaks muutumist on ilmne, et see lepingupool paneb toime olulise lepingurikkumise, eelkõige, kui ta teatab, et ei kavatse lepingut täita, võib teine lepingupool lepingust taganeda juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Seega peab teise poole poolt toime pandav oluline lepingurikkumine olema ilmne. Sättes on märgitud, et eelkõige on selliseks olulise lepingurikkumise toimepanemise väljenduseks rikkumise toime paneva lepingupoole teade, et ta ei kavatse lepingut täita. VÕS § 117 lg 2 näeb ette täiendava eelduse taganemiseks enne kohustuse sissenõutavaks muutumist. Nimelt, taganeda kavatsev pool peab teisele lepingupoolele oma taganemise kavatsusest teatama, et

võimaldada tal kohustuse täitmist tagada või kinnitada. Alles siis, kui kohustuse täitmist ei tagata ega kinnitata mõistliku aja jooksul pärast taganemise kavatsusest teatamist, võib kavatsusest teatanud lepingupool lepingust taganeda. Käesoleval juhul ei esine asjaolusid, mis annaks aluse lepingust taganeda enne kohustuse sissenõutavaks muutumist: AS Medisoft ei ole kordagi keeldunud oma lepinguliste kohustuste täitmisest. Hageja on korduvalt kinnitanud, et ta täidab oma lepingulised kohustused. Viimati kinnitas hageja seda oma 08.03.2019 e-kirjas kostjale. Lisaks ei ole kostja hagejat eelnevalt teavitanud lepingust taganemise kavatsusest. 03.05.2021 kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja R ütlused antud küsimuses olid üldsõnalised. K ütlustest tuli välja, et tegelikult ta ei osanudki hinnata tegemata tööde ajalist mahtu. Seega on kostja esitanud VÕS § 117 kohaldamise eelduseid kinnitavate tõenditena ebamäärased ja üldsõnalised seadusliku esindaja seletused ning tunnistaja ütlused, milles too selgitab, et tema arvamus tööde tähtajaks mitte valmisjõudmise osas ei põhinenud mitte teostamata tööde analüüsil, vaid pelgalt minevikus aset leidnud viivitustel. -

Hageja märgib taganemisõiguse analüüsi osas täiendavalt, et kostjal puudub õigus tugineda hageja kohustuse rikkumisele ning kasutada sellest tulenevalt õiguskaitsevahendeid olukorras, kus kohustuse rikkumine on aset leidnud kostjast tuleneva asjaolu tõttu. Ka õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et VÕS § 117 alusel ei või tellija lepingust taganeda, kui tema suhtes esinevad VÕS § 101 lg-s 3 sätestatud asjaolud. Antud juhul on kostja oma 03.10.2018 kirjas hagejale omaks võtnud, et viivitusi tööde teostamises on tekkinud kostjast tulenevatest asjaoludest. Muuhulgas nähtub antud kirjast, et korduvalt on viibinud kostja juhiste andmine hagejale. Hageja on T.P 03.05.2021 ütlustega välja toonud ja tõendanud, et tööde teostamine lepingus sätestatud etappide kaupa oli ebamõistlik ja vastuolus andmebaasi programmeerimise põhimõtetega. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et lepingu kohaselt pidi hageja muutma ja täiendama tööde aluseks olevat A OÜ poolt 2016 koostatud äriprotsesside analüüsi ning hageja seda ka tegi. Äriprotsesside analüüsi ca 90% ulatuses ümbertegemise tulemusena muutusid ka lepingu lisaks 1 olnud Tehnilises kirjelduses olnud etappidesse jagatud tööde järjekord. Algne tööde järjekord ei arvestanud andmebaasi ülesehitust ehk ajalise ja loogilise programmeerimise järjekorda. Hageja juhtis sellele korduvalt tähelepanu. H selgitas 03.05.2021 kohtuistungil kostja küsimustele vastates, et kui on ebaprofessionaalne tellimus, on eesmärk teha valmis toode või teenus, mida soovitakse. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et kui tellija on töövõtjale riigihanke raames andnud sootuks valed andmed või andmete puudulikkus on võimalik avastada alles töö teostamise käigus, siis ei saa eeldada, et sellest tulenevat riski kannataks töövõtja.

-

Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et tellija lepingust taganemise õiguse hindamisel tuleb muuhulgas arvesse võtta ka VÕS §-s 111 sätestatut. VÕS § 111 lg 3 järgi ei või kohustuse täitmisest keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud. Ha ning P ütlustega on tõendatud, et hageja oli 15.03.2019 seisuga teostanud oma tööd ca 3/4 ulatuses (hageja on tuginenud asjaolu, et tööd olid valmis 73,02% ulatuses) ning kostja on esitanud vastuväiteid üksnes vaheetappide tähtaegsuse osas. Sellises olukorras on taganemisõiguse kasutamine hea usu põhimõttega vastuolus ja sellest tulenevalt lubamatu.

-

Hageja nõuab kokkulepitud töövõtutasu VÕS § 655 lg 1 alusel. VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Lepingu p 9.5. sätestab kostja õiguse leping igal

ajal ühepoolselt üles öelda. Lepingu ülesütlemise korral vabanevad pooled ülesütlemise hetkest kõikidest lepingust tulenevatest kohustustest. Asjaolu, et kostja soovis töövõtulepingu üles öelda, kinnitab konkludentselt ka kostja tegevus, sest 15.03.2019 taganemisavalduse edastamisega samaaegselt sulges kostja AS-i Medisoft ligipääsu Confluence-projektikeskkonda, milles hageja lepingu esemeks olevad kõik tööd teostas. Seega isegi toimetu taganemisavalduse korral ei soovinud kostja ilmselgelt lepingulise suhte jätkumist. Hagejal ei olnud pärast projektikeskkonda juurdepääsu sulgemist võimalik tööde teostamist jätkata. Hageja seisukohta toetab ka kohtupraktika (nt Riigikohtu 21.09.2011 otsus nr 3-2-1-64-11 p 11 ja 13: kui ei ole täidetud eeldused lepingust taganemiseks, saab kostja tahteavaldust lepingu lõpetamiseks pidada ülesütlemisavalduseks VÕS § 655 lg 1 järgi ning sellest tuleb lähtuda. Seejuures peab hageja tõendama, et tööd, mille eest ta kostjalt tasu nõuab, olid lepingus kokkulepitud, samuti nende tööde eest lepingu järgi makstava tasu suurust. Tähtis ei ole see, kas kostja on need tööd ka vastu võtnud. -

Töövõtutasu sisaldub lepingu punktis 4.1 ja selle suuruseks on 397 200 eurot (+km). Lepingu esemeks olevad tööd on sätestatud lepingu lisas 1 „Tehniline kirjeldus“ koos lisaklausliga, et edukal pakkujal tuleb läbi viia täiendav äriprotsesside analüüs. Äriprotsesside analüüsi viis hageja läbi ja selle üle ei ole poolte vahel vaidlust. VÕS § 655 lg 1 kohaldamise kontekstis ei ole oluline kui suures osas hageja lepingu täitis, s.h pole vaja tuvastada milline konkreetne töö sai tehtud ja mis jäi tegemata. Küll aga tuleb töövõtutasust maha arvata see, mille hageja lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis. Hageja on töövõtutasu nõudest maha arvanud tema poolt säästetu alates 15.03.2019 kuni 21.06.2019 (lepingu täitmise tähtaeg). Hageja poolt tehtud mahaarvamise arvestus on lahti kirjutatud hagiavalduses.

-

Kostja väitele, et hageja oleks saanud K H, T P, L D, R J, M V, K V, K E töötunde müüa 60 eurot/tunnis alates 15.03.2019 kuni 21.06.2019, on jäänud tõendamata. Kostja ei ole esitanud oma väite tõenduseks ühtegi asjakohast tõendit, s.h ei ole kostja seostanud konkreetset töötajat ühegi konkreetse võimaliku hanke/projektiga, milles töötaja oleks võinud rakendust leida.

-

Hageja leiab, et tema tasunõuet ei väära see, kas üksikud tööd teostati tähtaegselt või mitte. Riigikohus on 25.06.2009 otsuses nr 3-2-1-6709 (vt p 14) märkinud, et ekslik on seisukoht, et töövõtja õigus nõuda tasu sõltub sellest, kas töö tegemisel rikuti lepingutähtaega või mitte. Arvestades eeltoodut tuleb hageja töövõtutasu nõue summas 409 793,28 eurot ja viivisenõue rahuldada.

-

Hagejal on kostja vastu ka töövõtutasu nõude tasumata jätmisest tulenev viivisenõue. Kostja ütles hankelepingu üles 15.03.2019, kuid tehtud töö eest tasu maksnud ei ole. VÕS § 113 lg 1 tuginedes nõuab hageja viivist VÕS §-s 94 sätestatud määras. Seisuga 22.07.2019 oli kostja viivitanud 130 päeva (15.03 – 22.07.2019). Viivise suuruseks ühes päevas on 89,817705 eurot (409 793,28 x 0,08 / 365). Seega on viivisenõude suuruseks käesoleva hagiavalduse esitamise seisuga 11 676,30 eurot (130 x 89,817705). Hageja palub kohtul TsMS (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku) § 367 alusel välja mõista viivised otsuse tegemiseni kindlas summas (s.h hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavad viivised) ja sealt edasi seadusjärgses viivisemääras, s.o. protsendina 8% aastas, põhinõudelt summas 409 793,28 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 409 793,28 eurot.

-

Alternatiivselt nõuab hageja töövõtutasu teostatud tööde eest VÕS § 189 lg 2 p 1 alusel. Hageja on esitanud alternatiivse nõude juhuks kui kohus tuvastab, et lepingust taganemine oli materiaalselt õiguspärane. VÕS § 655 lg 2 sätestab, et lõikes 1 sätestatut ei kohaldata,

kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Samas ei välista VÕS § 655 lg 2 töövõtja tasunõuet juba tehtud töö eest (vt ka Riigikohtu 05.06.2013 otsuse nr 32-1-59-13, p 14.). Juhul, kui tellija on töövõtulepingust kehtivalt taganenud, saab töövõtja nõuda eelkõige üleantu väärtuse hüvitamist VÕS § 189 lg 2 p 1 järgi. Lepingu esemeks oleva töö tellijale tagasi andmine on asjaoludest nähtuvalt (mh materjalide ja töökulu osas) olemuslikult välistatud. VÕS § 189 lg 2 p 1 kohaselt peab lepingupool tagastamise või väljaandmise asemel hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et töövõtulepingu esemeks olevate tööde korral tuleb tellijal tagastada töövõtjale üleantu rahaline väärtus (vt Riigikohtu 08.02.2019 otsuse nr 2-10-12908, p 14). VÕS § 189 lg-st 3 tuleneb, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see VÕS § 189 lõike 2 tähenduses üleantu väärtuseks. Riigikohus on ka märkinud, et lepingust taganemise sätted ei näe üleantu väärtuse tuvastamisel ette võimalust teha lepingus määratud hinnast mahaarvamisi (samas). AS Medisoft on teostanud lepingus sätestatud töödest 15.03.2019 seisuga 73,02 %. Hageja tõendab oma väidet Ha ja P 03.05.2021 ütlustega. P märkis, et kohtuistungil talle näidatud hagiavalduse punktis 1.17. sisalduvas tabelis olevad tööde valmiduse protsendid on tõesed ning tabelis rohelisega kajastatud tööd on valmis, kollased on pooleli ja punasega on tööd, millega polnud 15.03.2019 seisuga veel alustatud. Ta lisas, et tööde funktsionaalsus on arendatud ehk tegevused, mida programm peab võimaldama, need on arendatud. Ple näidati kostja 15.03.2021 menetlusdokumendi lisadeks 1-5 olevaid tarneteatisi ning tunnistaja selgitas iga tarneteatise osas, mida üle anti. Ühtlasi lisas tunnistaja, et tarneteatiste osaks on ka failid, mis üle anti ja mis on juurdepääsetavad tarneteatisel olevalt lingilt. Olulise momendina selgitas tunnistaja, et „rakenduse kood GitLab all anti üle selleks kuupäevaks arendatud funktsionaalsus või kirjutatud programmikood. Kood realiseerib funktsionaalsust.“ S.t rakenduse kood ongi Töövõtja töö tulem ja rakenduse kood GitLab on mitmel korral täiendatud variandis (lisatud funktsionaalsustega) kostjale üle antud. Hageja märgib, et kõik failid on kostjal olemas. Kostja on võtnud hagejalt juurdepääsu failidele alates 15.03.2019. Samas väärib märkimist, et kostja ei ole vastu vaielnud hageja väitele, et hageja on tööd teinud ja kostjale üle andnud andmebaasi osaks olevaid osiseid. 15.03.2019 oli selge, et lepinguga kokku lepitud töö teostamise mahuks on 14 232 tundi ning töövõtutasuks 397 200 eurot ilma käibemaksuta. Töövõtja teostas 10 392 tundi arendustöid. Teostatud tööde hinnaks on seega 290 029,68 eurot (397 200 / 14 232 x 10 392), + km. Seega on kostjale üleantu rahaliseks väärtuseks VÕS § 189 lg 1 p 1 tähenduses 348 035,62 eurot (290 029,68 x 1,2). Hageja palub rahuldada töövõtutasu nõue 348 053,62 eurot ja viivisenõue, kui kohus leiab, et lepingust taganemine oli õiguspärane. -

Samuti on hagejal kostja vastu alternatiivse põhinõude tasumata jätmisest tulenev viivisenõue VÕS § 113 lg 1 alusel. Viivist on arvestatud 15.03 - 22.07.2019 ehk 130 päeva. Viivise suuruseks ühes päevas on 76,28178 eurot (348 035,62 x 0,08 / 365). Viivisenõude suuruseks alternatiivse nõude puhul on hagiavalduse esitamise seisuga 9 916,63 eurot (130 x 76,28178). Hageja palub kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista viivised otsuse tegemiseni kindlas summas ja sealt edasi seadusjärgses määras, s.o. protsendina 8% aastas, põhinõudelt 348 035,62 eurot kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui 348 035,62 eurot.

Kostja vastuväited

Kostja taganes lepingust kehtivalt järgmistel faktilistel alustel. Hageja ei olnud taganemisavalduse esitamise seisuga üle andnud ei esimese, teise ega kolmanda etapi töid, kuigi 15.03.2019 olid kõigi nende etappide tööde esitamise tähtajad saabunud. Kostja andis AS-ile Medisoft korduvalt täiendavaid tähtagu nii esimese kui ka teise etapi tööde üle andmiseks, kuid hageja ei andnud töid üle ka täiendavate tähtaegade jooksul. AS Medisoft andis korduvaid lubadusi tööde üleandmise tähtaegade osas, kuid ei järginud ühtegi enda poolt lubatud tähtaega ja töid nendel kuupäevadel üle ei andnud. Viimane kuupäev, milleks hageja lubas tööd üle anda, oli 04.03.2019. Sellel kuupäeval hageja töid üle ei andnud. Võttes aluseks AS Medisoft poolt 08.03.2019 esitatud edasise ajakava ja plaani, ei olnud lepingu täitmine lepingu lõpptähtpäevaks (21.06.2019) taganemisavalduse esitamise seisuga enam realistlik.

-

Hageja väide lepingu muutmise (suulise) kokkuleppe sõlmimise kohta ei ole tõendatud. Kokkulepet hankelepingu muutmiseks ei ole sõlmitud kirjalikus ega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Hankelepingu p-de 9.1 ja 11.2 järgi sai lepingut muuta vaid kirjalikus vormis. Vorminõue tulenes ka seadusest – RHS (Riigihangete seadus) § 8 lg 7 ja TsÜS § 77 lg 3 järgi tuli nii hankeleping kui ka kõik selle muudatused sõlmida vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seetõttu juhul, kui poolte tahteavaldused hankelepingu muutmiseks on tehtud vaid suuliselt (nagu hageja väidab), ei saa kokkulepet hankelepingu muutmiseks lugeda sõlmituks (VÕS § 11 lg 2) või tuleks see lugeda tühiseks (TsÜS § 83 lg 1).

-

14.12.2018 kirjaga teatas kostja hagejale, et (a) ta keeldub hageja esitatud I ja II etapi tööde vastuvõtmisest (b) annab hagejale täiendava tähtaja puudusteta I ja II etapi tööde üleandmiseks, ja (c) rakendab hankelepingus sätestatud leppetrahvi kuni tööde nõuetekohase üleandmiseni või lepingu lõpetamiseni. Sellest järeldub üheselt, et kostja ei nõustunud hankelepingu muutmisega selliselt, et tööde etapiviisilist üleandmist ei toimu. J H ei osanud 03.05.2021 kohtuistungil selgitada, miks nõudis kostja 14.12.2018 kirjaga hagejalt endiselt tööde etapiti üleandmist, kui kostja oli vahetult enne seda väidetavalt nõustunud hankelepingu muutmisega selliselt, et tööde etapiti üleandmist ei toimu. 15.03.2019 esitas kostja hagejale avalduse hankelepingust taganemiseks tuginedes sellele, et hageja ei olnud andnud I – III etapi töid kostjale üle lepingus sätestatud tähtaegadeks ega ka kostja poolt määratud täiendavateks tähtaegadeks. Kostja ei nõustunud lepingu muutmisega selliselt, et tööde etapiviisilist üleandmist ei toimu.

-

Ekslik on väita, et hagejal ei olnud võimalik töid teostada lepingus sätestatud etappides ja tähtaegadel kostjast tulenevatel põhjustel. Seejuures väitis hageja viitega kostja 03.10.2018 kirjale, et kostja olevat tunnistanud temast tingitud viivitust lepingujärgsete tööde teostamises. Kostja midagi sellist tunnistanud ei 03.10.2018 kirjas ega ka mingil muul viisil.

-

Kostja jääb seisukohale, et lepingujärgsete tööde jaotamine etappidesse ning etappide kestuse määramine oli hankemenetluses pakkujate endi otsustada ning sellest tulenevalt kannab hageja ka riski seoses tööde mahu etappidesse jaotamisega ning etappide kestuse prognoosimisega. Kostja esitas hankedokumentides üksnes eeldatava tööde jaotuse ja ajaplaani, mille osas võisid pakkujad teha hankemenetluses muudatusi, st esitada pakkumuses omapoolse tööde jaotuse ja ajaplaani, mis oleks saanud hankelepingu tingimuseks.

-

Hageja on tuginenud sellele, et hankemenetluse käigus kostja poolt pakkujatele esitatud analüüsidokument oli puudulik, mistõttu pidi kostja teostama uue analüüsi, mille

tulemusena selgus, et tööde tegemisel ei saanud hankelepingus sätestatud etappe järgida. Ka need hageja väited on ekslikud ega saa õigustada lepingujärgsete tööde tegemisega viivitamist. Kostja oli nii hanke tehnilises kirjelduse p-s 5.1 kui ka hankemenetluses toimunud teabevahetuse käigus selgesõnaliselt avaldanud, et riigihanke alusdokumentide seas pakkujatele kättesaadavaks tehtud äriprotsesside analüüs ei ole piisavalt ajakohane ja spetsiifiline, mistõttu tuleb hankelepingu pooleks oleval töövõtjal teha uus analüüs. Kui hagejal tekkis tööde teostamise käigus arusaam, et hankelepingu järgi varasemas etapis tegemisele kuuluva töö nõuetekohaseks teostamiseks on vaja eelnevalt või samaaegselt teostada hankelepingu järgi hilisemas etapis tegemisele kuulunud töö, ei olnud hagejal selle tegemiseks tegelikult mingit takistust. Hageja seaduslik esindaja J H kinnitas 03.05.2021 kohtuistungil, et sisuliselt oli ainsaks takistuseks hageja poolt lepingujärgsete tööde teostamiseks planeeritud ressursside ebapiisavus. Kostja arvates olukorras, kus lepingujärgsete tööde etappidesse jaotamisega ning etappide kestuse prognoosimisega seotud riski kandis hageja, oleks hageja pidanud leidma ka täiendavaid ressursse, et lepingus kokkulepitud etappe järgida. -

Hageja on kohtumenetluse käigus asunud väitma, et kostja soov võtta kasutusele Euroopa andmemudel (hankelepingus kokkulepitud ISO standardile vastava andmemudeli asemel) tõi kaasa konkreetse tööülesande mahu ja keerukuse suurenemise ning seeläbi ka täiendava ajakulu. See väide on põhjendamatu. Hageja esitas selle väite esmakordselt alles 25.10.2019 menetlusdokumendis, eelnevalt ei avaldanud hageja kordagi, et Euroopa andmemudelist lähtumine on lisatöö, mis väljub hankelepingu mahust ja mis põhjustab tööde tegemise viibimise. Kostja ei nõudnud hagejalt Euroopa andmemudelist lähtumist, kuigi selle kasutamine oli loogiline arvestades, et hankelepingu tingimuste kohaselt pidid uude infosüsteemi ületoodavad andmed vastama Euroopa Ravimiameti andmehalduskeskkonnas olevate andmete struktuurile ja oleksid kodeeritud vastavalt ISO standarditele. Ka hageja väidete kohaselt ei nõudnud temalt Euroopa andmemudelist lähtumist mitte kostja, vaid Ravimiamet. Euroopa andmemudelist lähtumine ei põhjustanud hageja jaoks lisatööd, vaid pigem lihtsustas seda, kuna hageja ei pidanud andmemudelit ise välja töötama. Kostjal oli õigus lepingust taganeda ning kostja tegi seda mõistliku aja jooksul. Kuna hankelepingut ei muudetud ning hageja viivitus lepingujärgsete tööde teostamisel ei olnud tingitud kostjast, siis oli kostjal alus lepingust taganemiseks. Hankelepingu p 9.2 kohaselt oli kostjal õigus leping ühepoolselt ilma ette teatamata üles öelda, kui hageja on lepingut oluliselt rikkunud (muuhulgas jätnud lepingujärgsed kohustused korduvat täitmata, s.t ka tähtaegselt tööde teostamata jätmist). Lepingu p 9.4 järgi oli poolel õigus leping igal ajal ette teatamata üles öelda, kui teine pool rikub lepingut ning ei ole lepingu rikkumist kõrvaldanud 21 päeva jooksul alates talle lepingu rikkumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teatamisest. Kuna vaidlusalune leping ei ole kestvusleping VÕS § 195 lg 3 mõttes (vt nt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-126-13 p 13), mida saaks üles öelda, siis tuleb hankelepingu p-des 9.2 ja 9.4 sätestatut käsitleda lepingust taganemise alustena. Hageja ei ole sellele vastu vaielnud. Igal juhul on kohaldatav VÕS § 116 lg 1, mille kohaselt võib üks lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud, sh juhul, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust selleks antud täiendava tähtaja jooksul (VÕS § 116 lg 2 p 5). Hageja pidi andma nõuetekohaselt teostatud I etapi tööd kostjale üle hiljemalt 22.07.2018, II etapi tööd hiljemalt 22.11.2018 ja III etapi tööd hiljemalt 24.02.2019. Puudub vaidlus, et hageja ei andnud ühegi etapi töid kostjale üle kokkulepitud tähtajaks, hageja ei olnud andnud ühegi etapi töid kostjale üle isegi hankelepingust taganemise ajaks 15.03.2019. Kostja andis hagejale korduvalt täiendavaid tähtaegu nii I etapi tööde üleandmiseks (kostja 09.08.2018, 28.09.2018 ja 14.12.2018 kirjad) kui II etapi tööde üleandmiseks (kostja

14.12.2018 kiri), kuid hageja ei andnud kostjale nõuetekohaseid töid üle ka selliselt määratud täiendavateks tähtaegadeks. Seega oli kostjal tekkinud õigus hankelepingust taganemiseks nii lepingu p 9.2.6 ja 9.4 alusel kui ka VÕS § 116 lg 1 ja lg 2 p 5 järgi. -

Kostja määras hagejale korduvalt täiendavaid tähtaegu lepingujärgsete kohustuste täitmiseks, kusjuures I etapi tööde üleandmata jätmisel lepingus sätestatud tähtajaks (22.07.2018) määras kostja hagejale nende üleandmiseks täiendava tähtaja kuni 20.09.2018. Seega ei saanud mõistlik aeg lepingust taganemiseks hakata kulgema 22.07.2018. II etapi tööde üleandmise tähtaeg oli hankelepingu järgi 22.11.2018 ning kostja andis 14.12.2018 kirjaga hagejale täiendava tähtaja nende üleandmiseks kuni 25.01.2019. Seega taganes kostja hankelepingust vähem kui 2 kuud pärast hagejale II etapi tööde üleandmiseks antud täiendava tähtaja möödumist ning selleks ajaks ei olnud mõistlik aeg lepingust taganemiseks lõppenud.

-

Kostja osundab, et VÕS § 647 lg 1 kohaselt loetakse töövõtja töövõtulepingut oluliselt rikkunuks (mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda) mh siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sellest tulenevalt leiab kostja, et töövõtulepingu puhul peab lepingupool taganema lepingust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui talle on selge, et teine lepingupool ei suuda oma lepingulisi kohustusi täita. Kostjale sai see praegusel juhul selgeks 2018.a märtsis, kui ta oli analüüsinud hageja poolt 08.03.2021.a esitatud arendusplaani. Riigikohus on leidnud, et lepingust taganemiseks ettenähtud mõistliku aja tuvastamine on kohtu diskretsiooniotsustus (nt 17.12.2012.a lahend nr 3-2-1-157-12 p 16). Samas on Riigikohus märkinud, et VÕS § 118 lg-s 1 sätestatud mõistlik aeg lepingust taganemiseks on üldjuhul lühem kui kohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, kuid võib teatud juhtudel olla isegi sama pikk (23.02.2009.a lahend nr 32-1-165-09 p-d 10-11). Arvestades et töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude suhtes kohaldub üldine 3-aastane aegumistähtaeg, ei saa praegusel juhul kuidagi asuda seisukohale, et 15.03.2019.a taganemisavalduse esitamise ajaks oli mõistlik aeg lepingust taganemiseks juba möödunud.

-

Hageja ei saa nõuda kostjalt tasu ega hüvitist hankelepingu alusel teostatud tööde eest. Hageja ei teostanud nõuetekohaselt ega andnud kostjale üle ühegi etapi ehitustöid. Samuti on kostja hankelepingust 15.03.2019 avaldusega kehtivalt taganenud. Nendel asjaoludel ei saa hageja nõuda kostjalt tasu või hüvitist lepingu alusel teostatud tööde eest ei hankelepingu sätete ega seaduse alusel. Hankelepingu p 4.2 kohaselt oli hagejal õigus esitada kostjale arve iga etapi lõppemisel pärast üleandmise-vastuvõtmise aktide allkirjastamist ning sama lepingu p 4.3 järgi ei pidanud kostja tegema ettemakseid. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt, kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Kuna puudub vaidlus, et hageja ei ole lepingujärgseid töid ühegi etapi osas nõuetekohaselt üle andnud ning kostja ei ole neid vastu võtnud, siis ei saa olla vaidlust, et hankelepingust taganemise hetkeks ei olnud hagejal tekkinud õigust hankelepingus kokkulepitud tasule või selle osale. Hankelepingu p 9.4 sätestab, et lepingu ülesütlemisel selles punktis sätestatud alustel (millele kostja lepingust taganemisel ka tugines) ei ole teisel poolel õigust nõuda ülesütlemisega seoses tekkinud kahju hüvitamist või lepingujärgse tasu maksmist, sh ei ole täitjal (so hagejal) õigust nõuda tellijalt mingit kahjuhüvitise maksmist ega saamata jäänud tulu selle tõttu, et tellija ütles lepingu üles enne selle kogumahu täitmist. Samamoodi ei olnud hagejal hankelepingu

tingimuste järgi õigust nõuda kostjalt mingit kahjuhüvitise maksmist ega saamata jäänud tulu juhul, kui kostja ütleb lepingu üles selle punkti 9.3 alusel pärast mõne etapi tööde vastuvõtmist või punkti 9.5 alusel korraliselt. Seega hankelepingu tingimuste järgi ei pea kostja maksma lepingust taganemise korral (lepingu p 9.4 alusel) hagejale mistahes tasu ega hüvitist ning ka hankelepingu korralisel ülesütlemisel (lepingu p 9.3 või 9.5 alusel) pidi kostja tasuma hagejale üksnes teostatud ja kostja poolt vastuvõetud tööde eest. Hankelepingu regulatsioon, mille kohaselt vabaneb kostja lepingust taganemise korral lepingujärgse tasu maksmise kohustusest, on kooskõlas VÕS § 188 lg-ga 2, mille kohaselt juhul, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Ka Riigikohus on korduvalt leidnud, et tellija vabaneb tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes (nt 28.10.2008 lahend nr 3-2-1-80-08 p 32 ja 02.03.2015 lahend nr 3-2-1-145-14 p 22). Hankelepingu p-s 9.4 kokkulepitu välistab ka hageja nõude hankelepingu alusel üleantu tagastamiseks VÕS § 189 lg 1 alusel või selle väärtuse hüvitamiseks sama paragrahvi 2. lõike alusel. Kuna VÕS § 189 on dispositiivne, võivad pooled taganemise õiguslikke tagajärgi ise kokku leppida. Praegusel juhul olidki pooled leppinud hankelepingu p-s 9.4 kokku, et kui kostja taganeb lepingust hageja rikkumise tõttu, ei ole ta kohustatud maksma hagejale mistahes tasu ega hüvitist. Selline käsitlus on kooskõlas ka vaidlusaluse hankelepingu olemusega. Puudub vaidlus, et tegemist oli töövõtulepinguga, mis oli suunatud konkreetse tulemuse saavutamisele (ravimitega seotud menetlusprotsesside infosüsteemi SamTrack II loomisele) ning et lepingujärgsete tööde lõpptulemuseks pidi olema kasutuskõlblik infosüsteem, mis pidi hõlmama kogu ravimitele müügiloa andmise menetlust. Puudub vaidlus, et sellist lõpptulemust kostja ei saanud, mida kinnitas 03.05.2021 kohtuistungil ka hageja töötaja T P. Kuna lepingujärgsed tööd jäid lõpetamata (infosüsteem loomata), olid kõik hageja poolt lepingu alusel tehtud tööd kostja jaoks kasutud, sh ei olnud need kasutatavad uue hankemenetluse läbiviimisel ja uue hankelepingu sõlmimisel. Seda kinnitavad tunnistaja M K ütlused ning hageja ei ole esitanud tõendeid vastupidise kohta. -

Hageja väited tema poolt teostatud tööde mahu kohta ei oma tähtsust ning on ka tõendamata. Kostja ei pea maksma hagejale tasu lihtsalt sellepärast, et hageja on midagi teinud. Sõltumata eeltoodust on hageja väide, et ta oli hankelepingust taganemise ajaks teostanud 73,02% kõikidest lepingujärgsetest töödest, tõendamata ja ka kontrollimatu. Hageja on väitnud, et ta ei saa esitada teostatud tööde ja nende mahu kohta muid tõendeid peale tema juhatuse liikme seletuse ja töötaja ütluste, kuna töid tehti ja hageja koostatud dokumentatsioon laeti üles kostja projektikeskkonda, millele hagejal pole pärast hankelepingu lõpetamist enam ligipääsu. Seda väitis hageja mh ka projektikeskkonda üleslaetud dokumentide kohta veel 03.05.2021 kohtuistungil. T P ütluste järgi on aga teostatud tööd ja dokumentatsioon sellisel kujul, nagu see lepingust taganemise ajal oli, hagejal tegelikult olemas. Asjaolu, et hageja ei ole vastavaid tõendeid käesolevas menetluses esitanud, viitab sellele, et need ei kinnita hageja väiteid teostatud tööde mahu kohta, kuna millegi muuga ei ole nende esitamata jätmist võimalik seletada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

hageja töövõtjana ja kostja tellijana sõlmisid riigihankemenetluse tulemusena 16.02.2018 hankelepingu, mille esemeks oli ravimitega seotud menetlusprotsesside (müügiloa taotluse menetlemine jms) SamTrack loomine (dtl 35-45, tehniline kirjeldus dtl 46-53);

-

hankelepingu tingimuste järgi oli hageja kohustatud andma kokkulepitud tööd kostjale üle etappide kaupa järgmistel kuupäevadel: I etapi tööd 22.07.2018; II etapi tööd 22.11.2018; III etapi tööd 24.02.2019; IV etapi tööd 21.06.2019;

-

hageja ei andnud ühegi etapi osas lepingu nõuetele vastavalt teostatud töid kostjale üle kokkulepitud tähtajaks ega ka hankelepingust taganemise ajaks;

-

hageja esitas I etapi tööd kostjale vastuvõtmiseks 20.07.2018, teist korda 21.09.2018 ning kolmandat korda 28.11.2018, kuid kostja keeldus nende vastuvõtmisest (vastavalt 09.08.2018, 28.09.2018 ja 14.12.2018 kirjadega) töödes esinenud puuduste ja tegemata tööde tõttu ning määras hagejale nõuetekohaste tööde üleandmiseks täiendavad tähtajad (vt ka dtl 67-101);

-

hageja esitas II etapi tööd kostjale vastuvõtmiseks 28.11.2018, mille vastuvõtmisest kostja 14.12.2018 kirjaga keeldus töödes esinenud puuduste tõttu ning määras hagejale nõuetekohaselt teostatud tööde üleandmiseks täiendava tähtaja (25.01.2019);

-

III ja IV etapi töid ei ole hageja kostjale vastuvõtmiseks esitanud;

-

15.03.2019 esitas kostja hagejale avalduse hankelepingust taganemiseks ning hageja on saanud kõnealuse taganemisavalduse kätte (dtl 108). Pärast 15.03.2019 hageja enam töö tegemiseks ja üleandmiseks loodud veebikeskkonda ligipääsu ei omanud ja tööd ei jätkanud

ega saanudki seda teha. Seega pooled on nõus, et leping lõppes 15.03.2019 kostjapoolse lepingust taganemisega.

õigustatud töid mitte vastu võtma, kuna need olid oluliste puudustega või üldse tegemata (dtl 69-74 kostja 09.08.2019 vastus üleandmise vastuvõtmise aktile; dtl 78, kostja 29.08.2019 vastus hagejale; dtl 82, kostja 03.10.2018 vastuskiri hagejale; dtl 91, kostja 28.09.2018 vastus üleandmise vastuvõtmise aktile; dtl 101, kostja 14.12.2018 vastus üleandmise vastuvõtmise aktile).

Töö etapiviisilisel tegemisel on töövõtja tasunõude hindamiseks vajalik tuvastada, milliseid töid etapp hõlmas, millised tööd sellest etapist olid tegemata ning milline oli selle etapi eest ettenähtud tasu. Kui tööd tehakse etapi kaupa, toob see kaasa erisused tasu sissenõutavuses, sest etapi tööde vastuvõtmise eeldusi tuleb hinnata eraldi. Eristada tuleb kohustuse mittetäitmist ja kohustuse mittekohast täitmist. Kui töö vastuvõtmises on kokku lepitud etapiviisil, kuid tegemist on mittetäitmisega ehk selle etapi töid ei ole tehtud, ei muutu töövõtja tasunõue selle etapi tööde eest sissenõutavaks.

tähtaegadel kostjast tulenevatel asjaoludel; kostja oli lasknud mööda mõistliku aja lepingust taganemiseks. Hageja lisas, et kostja ütles lepingu üles VÕS § 655 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt nõuab hageja kostjalt saamata jäänud töövõtutasu summas 409 793,28 eurot ning viiviseid. Alternatiivselt nõuab hageja töövõtulepingust taganemisest tuleneva üleantu väärtuse hüvitamist summas 348 035,62 eurot ning viiviseid juhul, kui asuda seisukohale, et kostja taganes lepingust kehtivalt.

jooksul kohustust ei täida (VÕS § 116 lõige 2 punkt 5). VÕS § 647 lõige 1 sätestab, et töövõtja loetakse töövõtulepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas siis, kui töö parandamine või uue töö tegemine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui töövõtja õigustamatult keeldub tööd parandamast või uut tööd tegemast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 647 lõige 3 sätestab, et olulise lepingu rikkumise korral ei pea tellija määrama töövõtjale täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. Hankelepingu p-de 9.2, 9.4 ja 7.10 kohaselt oli poolel õigus leping üles öelda, kui teine pool on lepingut rikkunud. Antud juhul on hageja pooltevahelist töövõtulepingut oluliselt rikkunud, kuna hageja ei ole esitanud kostjale nõuetekohaselt teostatud töid ei lepingus määratud algseks tähtajaks, kostja määratud täiendavaks tähtajaks ega ka hageja enda poolt välja pakutud tähtaegadeks, mistõttu on põhjendatud kostja seisukoht, et hageja ei täida oma kohustusi ka edaspidi, sh lepingujärgseks lõpptähtajaks 21.06.2019.

selle tõttu, et tellija ütles lepingu üles enne selle kogumahu täitmist. Seega tulenevalt lepingust, ei pidanud kostja maksma lepingust taganemise korral hagejale tasu ega kahjuhüvitist. Hankelepingu p-s 9.4 kohaselt, kui kostja taganeb lepingust hageja rikkumise tõttu, ei ole ta kohustatud maksma hagejale mistahes tasu ega hüvitist. Eeltoodu välistab ka hageja nõude lepingu alusel üleantu tagastamiseks VÕS § 189 lg 1 alusel või selle väärtuse hüvitamiseks sama sätte lg 2 alusel, kuna pooled leppisid taganemise õiguslikke tagajärgedes ise kokku, st kui kostja taganeb lepingust hageja rikkumise tõttu, ei ole ta kohustatud maksma hagejale mistahes tasu ega hüvitist. Hagejale hüvitise ja tasu maksmise kohustust pole kostjal ka seetõttu, et hageja pole tõendanud, et tööd oleks tehtud (infosüsteemi SamTrack II loomine). Asja materjalidest selgus, et hageja pole kostjale esitanud nõuetekohaselt teostatud töid (tööde I-IV etappi) tähtaegselt, mida kostja oleks saanud vastu võtta.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.